Meelelahutuslik ulmeseriaal algab tulnukate jõudmisega planeedile Maa. Nende koduplaneedil on arvutid küll olemas, kuid need toimivad hoopis teistmoodi, kui meie harjunud oleme. Külalised hakkavad koos kohaliku tulnuka-uurijaga avastama arvutitega seotud igapäevamaailma – otsivad endale sobiva operatsioonisüsteemiga arvutid, avastavad sotsiaalvõrgustikud ja interneti võimalused ning maadlevad seadmete ühendamisega.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel: „Kuigi arvutid on kõikjal, kipub nende kasutamine koos kõigi lisavidinatega järjest keerulisemaks muutuma. Teleseriaali eesmärk on tutvustada lihtsal moel arvutitega seotud teemasid, mitte konkreetseid oskusi õpetada. Inimeste arvutid ja nende seadistused on nii erinevad, et sellest poleks televaatajale kasu. Pigem soovime arvutikasutajatele anda ülevaate erinevatest arvuti kasutamisega seotud võimalustest ja probleemidest.“

Seriaali jaoks valmistati viis tonni kaaluv tulnukalaev ning kogu selle sisustus. Võtete käigus sai kodu Tallinna Loomade Hoiupaigast leitud koer, kes oli Laika osatäitja.

Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht:
http://www.facebook.com/pages/IT-planeet/138366686228916

IT-teemalise teleseriaali tootis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel Nafta. Seriaali rahastab Euroopa Liidu struktuurifondide programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” veidi üle saja tuhande euro ulatuses.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Lisatud 7. märtsil 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 7. märtsil 2011

Eesti kõrgkoolid pakuvad sel õppeaastal ligi 100 täies mahus inglise keeles õpetatavat tasemeõppe õppekava, millest 9 on bakalaureuseõppes, 40 magistriõppes ja ülejäänud doktoriõppes. Sihtasutuse Archimedes kõrghariduse välisturunduse juhi Mariann Luguse sõnul hõlbustab uus portaal huvilistel tunduvalt leidmaks just neile sobiv õppekava.
 
„Lisaks õppekavadele leiab kesksest infoportaalist teavet Eesti kõrgkoolide ja haridussüsteemi kohta, samuti tutvustatakse Eestit kui põnevat paika, kus elada ja õppida. Olulisel kohal on ka siin elavate välistudengite poolt kirja pandud õpikogemused,“ sõnas Lugus.

2010/2011 õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides tasemeõppes ligi 1300 välistudengit. Lisaks neile üle 800 Erasmus vahetustudengi ning üle 300 suve- ja talvekoolides osaleja. Seega elab lühemat või pikemat aega sel aastal Eestis üks välistudeng iga 500 meie riigi kodaniku kohta.

Study in Estonia on Eesti kõrgharidusvõimalusi tutvustav koostööplatvorm, mis kaasab kõiki kõrghariduse rahvusvahelistumise heade tavade leppega ühinenud Eesti kõrgkoole.

Veebilehte haldab Sihtasutus Archimedes ja rahastab programmi DoRa kaudu Euroopa Sotsiaalfond.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 7. märtsil 2011

25. veebruarist kuni 3. märtsini toimunud 14-17aastaste varivalimiste e-hääletussimulatsioonis osales kokku 2733 noort. Eestis on 14-17aastaseid noori kokku 56 983.

"Kogu eagrupist moodustab varivalinud noorte osakaal 4,8 protsenti, kuid protsent on tegelikult kõrgem, sest nagu päris Riigikogu valimistel, nii said ka varivalimistel valida Eesti kodanikud ja hetkel on meil teada noorte koguarv koos mittekodanikega. Täpne osalusprotsent selgub algava nädala jooksul," kommenteerib ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

"Kui 2005. aastal kohalike valimiste raames Eestis esmakordselt e-hääletada sai, oli elektrooniliselt hääletanute osakaal kõikidest valijatest vaid 0,9 protsenti ja kuna varivalimised toimusid üleriigilisena ning e-valimistena esmakordselt, peame esimese korra kohta osalusaktiivsust rahuldavaks," lisab Ostra.

Ostra sõnul ei näita noorte huvi poliitika ja ühiskonna vastu mitte ainult e-hääletussimulatsioonist osavõtt, vaid ka noorte aktiivne osalemine eeltegevustes, mis sidus projektiga hinnanguliselt umbes 10 000 noort üle Eesti.

Varivalimistel kogus kokku kõige rohkem hääli sotsiaaldemokraat Sven Mikser (95 häält), kellele järgnesid reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip (54 häält) ja reformierakondlane Urmas Paet (46).

14-17aastaste seas osutus kaheksas valimisringkonnas võitjaks Eesti Reformierakond. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond võitsid kumbki valimised kahes ringkonnas.

Reformierakonnale, mis kogus kokku 33,81 protsenti varivalijate häältest, järgnes 24,56 protsendiga Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond 22,47 protsendiga. Erakond Eestimaa Rohelised osutus valituks 8,53 protsendi varivalijate poolt, Eesti Keskerakonda valis 5,38 protsenti ning 2,01 protsenti said kokku erinevad üksikkandidaadid.

Eesti Iseseisvuspartei kogus 0,55, Eestimaa Rahvaliit 1,72, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 0,66 ja Vene Erakond Eestis 0,33 protsenti varivalinud noorte häältest.

Kõige aktiivsemalt võtsid varivalimistest osa Järva- ja Viljandimaa valimisringkonna noored, kus varivalimisealistest noortest e-hääletas 7,9  protsenti. Järgnesid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonna noored, kus varivalimistel e-hääletas 7,3 protsenti ning Tartu linn, kus e-hääletas 6,1 protsenti 14-17aastastest.

Täpsema statistika ja tulemused leiab varivalimiste kodulehelt: http://www.varivalimised.ee

Varivalimised on ENLi 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt, mille eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimusid üle Eesti ligi 50 debatti, üleriigilne õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, üle 30 simulatsioonimängu otsustusprotsessidest ning e-hääletussimulatsioon 14-17aastastele noortele jpm.

Varivalimiste projekti rahastavad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Avatud Eesti Fond, Siseministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti meediapartneriteks on Eesti Rahvusringhääling ja Postimees. Projekti toetavad Ordi, vabaajakeskus Solaris ja teater Vanemuine.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 7. märtsil 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 7. märtsil 2011 

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 7. märtsil 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 7. märtsil 2011

Programm kestab kella 11-16.
•    Kolu kõrts – maitsta saab traditsioonilisi vastlaroogasid. Tallialuses temaatiline filmiprogramm.
•    Härjapea talu – teada saab, kuidas valmistada traditsioonilisi vastlatoitusid.
•    Sepa talu – vastlavurri tegemine algusest lõpuni ehk alates seajalgade keetmisest ja puhastamisest kuni vurri valmistamiseni.

Kõigil vastlanädala päevadel on avatud talviste liikumisvahendite väljapanek. Saab teada, mis vahe on saanil ja reel, kuidas näevad välja paksul lumel püsimiseks mõeldud räätsad või hobuste “jääl käimise rauad” ehk jääpadinad. Teha saab hobusõitu.
 
Kogu vastlanädala jooksul on avatud kelgumägi. Vastlapäevane liug mõjutab linakasvu! Kasvama ei hakka loomulikult mitte voodilinad, vaid ikka linataim! Vahest võlgneme linataimele isegi rohkem, kui arvame?! 19. sajandil, kui linakasvatamine saavutas Eestis eriti suure hoo, ostsid paljud talunikud oma rendikohad mõisnike käest päriseks just lina müügist saadud rahadega. Täna tasub liugu lasta kindlustamaks õnne ja tervist kogu 2011 aastaks.

Piletihinnad: 7. märts tavapilet 3 eurot, sooduspilet 1,5 eurot, perepilet 6 eurot;
8. märts tavapilet 3,5 eurot, sooduspilet 2 eurot, perepilet 7 eurot.

8. märtsi liugupäev algab kell 15.00 vastlaliu laskmise ja traditsiooniliste vastlapäevaste meelelahutustega. Meeleolukaid tegevusi jagub mitmesse talusse ja õue. Vastlapäev kulmineerub rituaalse etendusega “Metsiku viimine” kell 18.00 külaväljakul. Rituaal on inspireeritud talupoegade ebajumalateenimise kombest, mille kohta on Lääne-Eestist andmeid veel 17.–18. sajandil. Seal tehti vanadest kaltsudest ja õlgedest kuju – Metsik – mida vastlapäeval ringi veeti ning lõpuks keppidega pekstes metsa viidi. See germaani algupäraga komme sümboliseeris nii talve kui kõige muu halva ärasaatmist ning andis head saagiõnne.
Ainukordne võimalus rituaalile kaasa elada ning ka omad “halvad asjad” Metsikusse matta avaneb vaid sellel õhtul! Rituaali toimumisele pühendavad oma väe Ivi Rausi, Taisto Uuslail, Tarmo Kivisilla, Rahvakunstiselts Leigarid, Anne Velt ning Tammsaare teatri näitlejad. Liikumised seab Rauno Zubko. Vastlasimman koos Leigaritega võtab hoo üles kell 18.30 Kolu kõrtsis. Vastlanädala lõpetame siis, kui isu otsa saab, umbes kell 22.00. 

Tasuta parkimine. Ühistransport: Buss nr 21 (väljub Balti jaamast) / Buss nr 22, trollid nr 6 ja 7 (Zoo peatusesse + 15 min jalgsimatka mööda mereäärset teed).
Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Info tel: 654 9100 / Kolu kõrts: 654 9119 / Käsitööpood ja piletikassa: 654 9101 / e-mail evm@evm.ee; ürituse täpsem kava: www.evm.ee.

Eesti Vabaõhumuuseum ootab ja soovib kõikidele pikka liugu!

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 7. märtsil 2011

Ootame kõiki 6.–8. aprillil 2011 Eesti Maaülikooli (Kreutzwaldi 1A), et koos kuulata, vaadata ja ise järgi proovida, mida põnevat haridusmaailmas on juhtunud või juhtumas. Nagu ikka on meile tulemas põnevaid esinejaid välismaalt ja ka meie Eesti haridusinnovaatorite vabrik on oma põnevate ja huvitavate sõnumitega esinemas.

Tutvu konverentsi kavaga (iga päev täieneb) ja registreeri siin: http://conference2011.e-uni.ee/

Konverentsi registreerimine on avatud kuni 31. märtsini 2011. 

Tule ise ja võta oma kolleegid ka kaasa!

e-Õppe Arenduskeskus
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Lisatud 7. märtsil 2011

Eesti Keele Instituudi koostatud 960-leheküljeline „Eesti-vene õpilase ÕS“ on ühtede kaante vahele seatud kombinatsioon senisest eesti õigekeelsussõnaraamatust, õpilase õigekeelsussõnaraamatust ja eesti-vene sõnaraamatust. Teos sisaldab 23 000 eesti keele sõna ja kohanime venekeelsete vastete ja näidetega. Lisatud on ka venekeelne eesti ortograafia ülevaade ning vene-eesti register. Teatmeteos peaks olema hea lisamaterjal nii õpilastele kui ka kõigile teistele eesti keele õppijatele.

„Eesti keele arengukava 2011–2017“ oli siiani kättesaadav ainult elektrooniliselt, näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (Arengukavad/Keelepoliitika). Nüüd on see koos haridus- ja teadusministri saatesõnadega loetav ka paberversioonis. Arengukava on trükitud 1500 eksemplari, see saadetakse tulevase Riigikogu liikmetele, ministeeriumidele ja õppeasutustele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 5. märtsil 2011