https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001

Vasta kolmele küsimusele, lisa oma nimi ja kontaktandmed ning osaled loosimisel, mille auhinnakotis ootamas üksjagu põnevat ja vajalikku! Kõik vastused on leitavad Tallinna Sikupilli Keskkooli kodulehel www.sikupilli.edu.ee ning Facebooki lehel.

Mäng lõpeb 10. märtsil.
Auhinna loosimisest osavõtmiseks tuleb vastata õigesti kõigile kolmele küsimusele.

Head mõttelendu!

Teate edastas: Piia Palge-Lepik Lisatud 4. märtsil 2011

Otsuse lõpetada Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevus ning asutada olemasolevate koolide baasil põhikool ja gümnaasium tegi Türi vallavolikogu juba mullu aprillis. Sellele eelnes pikk ja põhjalik analüüs, mille juures oli abiks ka Tartu Ülikool. Arvestades demograafilist situatsiooni, mille tulemusena õpilaste arv aasta-aastalt väheneb ning Türi gümnaasiume ei ole võimalik enam valla- ja riigieelarvest endisel viisil rahastada, leidis vallavolikogu, et ümberkorraldused koolivõrgus vajalikud ja vältimatud.

“Seaduse järgi otsustavad oma koolivõrgu küsimusi omavalitsused,” tervitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Türi initsiatiivi. “Türi vald on võtnud tõsiselt vastutust luua oma kandi lastele sellised õppetingimused, et nad tahaksid jääda õppima koha peale. Jälgides kõrvalt Türi rahva tarmukust haridusasjade korraldamisel usun, et Türi piirkonna lapsed ja nende vanemad võivad olla kindlad – kodukandis saab sama head ja huvidele sobivamatki põhikooli- ja gümnaasiumitaseme haridust kui Tallinnas või Tartus. “

Uuest õppeaastast alustav Türi Ühisgümnaasium hakkab tööle praeguse Türi Majandusgümnaasiumi hoones, põhikool aga prae guse Türi Gümnaasiumi hoones.

Türi vald oli üks neist omavalitsustest, mis pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi poole nõu saamiseks, kuidas korraldada oma koolivõrku. Konsultatsioonide käigus leidsid pooled, et Türil oleks kõige mõistlikum lahutada põhikool ja gümnaasium, mis oleksid mõlemad munitsipaalkoolid.

“Olen kindel, et veel rida omavalitsusi, kes tahavad oma rahvale parimat pakkuda, võtab eeskuju Türilt,” lisas minister.

Täna töötab Eestis üks kohalikule omavalitsustele kuuluv puhas gümnaasium, see on Hugo Treffneri Gümnaasium Tartus. Otsuse asutada ainult gümnaasiumiklassidega munitsipaalõppeasutus on langetanud ka Sillamäe linnavolikogu. Koolivõrgu ümberkorraldamisel lähevad riigigümnaasiumi asutamise teed Viljandi ja Haapsalu linn, mõlemad linnad on Haridus- ja Teadusministeeriumiga allkirjastanud vastavad kokkulepped.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 4. märtsil 2011

Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroosi sõnul on tavapärane, et suur hulk kandidaate teeb otsuse viimastel päevadel: „Otsus programmi kandideerida ei tohikski tulla kergelt. Tänapäeva tegusatel noortel on palju valikuid ning on rõõm tõdeda, et ka järjest suurem hulk inimesi kaalub Noored Kooli programmi kui konkurentsivõimelist karjäärivalikut.“

Peale kandideerimisavalduse täitmist algab valikuprotsess, mis koosneb avalduse voorust, näidistunnist, grupitööst, tööalase isiksuse küsimustikust koos tagasisideintervjuuga, ainealasest testist ning intervjuust kooliga. Programmi väljavalitud noored selguvad märtsi lõpuks.

Hetkel on Noored Kooli programmi kaudu koolides õpetamas kaks lendu, milles on kokku 26 osalejat. Programmi on läbinud kokku 19 vilistlast, kellest enamik on otsustanud jätkata haridussüsteemis. Noored Kooli 5. lendu on plaanis välja valida kokku 25 inimest.

Sihtasutus Noored Kooli kutsuti 2006. aastal Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki poolt ellu selleks, et luua keskkond uute liidrite kujunemiseks, kes panustavad positiivsetesse muutustesse Eesti hariduses. Selleks valitakse Noored Kooli programmi võimekaid ja tegusaid kõrgharidusega noori inimesi, kes lähevad kaheks aastaks kooli õpetama ning läbivad samaaegselt uuendusliku õpetaja- ja juhtimisoskuste koolituse nii Eesti kui rahvusvaheliste koolitajate käe all.

Noored Kooli tegevuse elluviimist toetavad ettevõtted ja organisatsioonid nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist: Heateo Sihtasutus, Swedbank, Euroopa Liidu struktuuritoetus: Euroopa Sotsiaalfond, advokaadibüroo Sorainen, Pärnu Konverentsid, Ragn-Sells, Tallinna Vesi, Avatud Eesti Fond, Fontes PMP, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool ja Teach For All Network.

Sihtasutus Noored Kooli - Õpetades liidriks
Lisatud 4. märtsil 2011

„Kuna nii mina kui mõned mu sõbrad oleme pikalt käinud tennist mängimas nii eraväljakutel ümber Võru ning Tartus, vurades ratastel iga kord maha ca 150km, sai eelmisel aastal sellest villand ja otsustasime registreerida oma klubi ning käivitada tennisetreeningud,“ rääkis Mäesalu. „ Kuna tänavu kevadel valmib Võru Spordikeskuse ja tenniseklubi koostöös esimene korralik väljakute kompleks, siis on kindel kavatsus hakata seal läbi viima ka tennisetreeninguid lastele. Sellele plaanile oleme saanud tuge ka Eesti Tenniseliidult, kes aitab organiseerida treenerid. Sügiseks püüame aga leida võimaluse hankida Tenniseliidu abiga spetsiaalse rullkatte, mida paaril päeval nädalas Võru spordihoones lahti rullida ja seal siis tennist mängida.“

Võru linnas, kus elab 14000 inimest, pole seni olnud ühtegi kvaliteetset tenniseväljakut. Et korralik tenniseväljak on juba olemas isegi Sillamäel ja Jõgeval, arvab uue tenniseklubi president Mäesalu, et Võru on suurematest linnadest viimane, kes seni ilma väljakuta vastu pidanud.

Olukorra parandamise initsiatiivi võtsid enda peale Innar Mäesalu, Lõunalehe omanik Urmas Paidre ja ettevõtja Taso Vahl. 2010. aasta lõpus registreeritigi tenniseklubi VSOP. Innar Mäesalu sõnul on tennisehuvilisi hetkel Võrus paarkümmend, kuid kuna puuduvad igasugused harjutamisvõimalused, siis ilmselt võiks huviliste hulk tulevikus ka vabalt sajani küündida.

Innar Mäesalu sõnul on võrukatel perspektiivis kindlasti vaja ka sisehalli, kuid selle ehitamine on tõenäoliselt reaalne 4-5 aasta pärast, mil harrastajate hulk ja finantsvõimalused kasvavad.

Allikas: BNS Lisatud 4. märtsil 2011

Kadrioru kunstimuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Mikkeli muuseum on huvilistele avatud kolmapäeviti kuni kella kaheksani õhtul. Kadrioru kunstimuuseum pakub kolmapäevastel kunstiõhtutel Kadriorus külastajatele mitmekülgseid ja eriilmelisi elamusi.

Järgmisel kolmapäevasel kunstiõhtul Kadriorus, 9. märtsil on Kadrioru kunstimuuseumis avatud uste päev, mil on avatud muuseumi kõikvõimalikud uksed, alates kappidest kuni ahjude usteni.

16. märtsil saavad külalised nautida kunsti ja muusika dialoogi – maalide juurde on valitud sobiv muusika kõrvaklappidest kuulamiseks.

23. märtsil ootab Kadrioru kunstimuuseumi külastajaid kontsert koos Angelika Kaufmanni maalide „Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi“ ning „Ilu, kroonitud Täiuslikkusega“ tutvustusega.

30. märtsil üllatatakse huvilisi tundmatu autori maaliga „Kaana pulm“ ja toiduinstallatsiooniga.

Sissepääs muuseumipiletiga 4,20 €
Sooduspilet 2,20 €
Perepilet 8,60 €

Kadrioru kunstimuuseum
Lisatud 4. märtsil 2011

Mööblitislerite kutsemeistrivõistlusel, kus ülesandeks oli mööblieseme valmistamine, osalesid tänavu 11 võistlejat kaheksast erinevast koolist üle Eesti. Üks võistlejaist tuli Soomest, kuid tema oli väljaspool arvestust.

Külalisvõistleja Soomest, Veijo Kauppila, oli tegelikult pisikese punktivahe võrra isegi eestlastest eespool. Kui tema oleks osalenud võistlusel, oleks ta napsanud Silverilt kulla. Põhjanaabrile kaotas Silver vaid 3,7 punktiga. Kaheksa erineva hindamiskriteeriumi järgi kogus Veijo punktisummaks 89.97 ning Silver 86,27 punkti. Teised võistlejad jäid liidritele alla juba suurema punktide vahega.

Žürii esimees Tõnis Arvisto ütles, et tal on hea meel näha, et iga aastaga muutub võistluste tase aina paremaks. Seda on tõestanud ka puidualade noored meistrid rahvusvahelistel võistlustel. Silver on juba kogenud võistleja nii kodumaal kui rahvusvahelisel areenil. Ta tõi möödunud aastal Euroskillsilt koju hõbemedali puidutisleri erialal ja võistkondlikus arvestuses pälvis puidutiim (koosseisus Raido Arro (Võrumaa Kutsehariduskeskus), Silver Kämärä (Tartu Kutsehariduskeskus) ja Ivo Ilm (Võrumaa Kutsehariduskeskus)) üle-euroopalistel võistlustel kuldmedali.

„Sel aastal toimuvad rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused oktoobrikuus Londonis ning mul on hea meel öelda, et Eestit sõidab esindama Silver Kämära,“ ütles Tõnis Arvisto auhinda üle andes ning lisas, et rahvusvahelistel võistlustel on Silver uuesti vastamisi teda täna võitnud soomlasest konkurendiga.

Silveril oli võidu üle väga hea meel, sest ta juba vargsi lootis, et saab Londonisse Worldskillsi jõuproovile sõita. Silveri sõnul tõstavad võistlustel võidetud tiitlid ka tööandja silmis tisleri mainet ja annavad paremad karjäärivõimalused.

Mööblitislerite võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Mööblitootjate Liidu ning Tartu Kutsehariduskeskusega. Võistlust rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Mööblitootjate Liit.

Lisainfo ja võistluste tulemused on peagi üleval Innove kodulehel http://www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused

SA Innove
Lisatud 4. märtsil 2011

Schmidti romaan "Sa ei sure" võitis 2009. aastal Saksa raamatuauhinna, mis omistatakse aasta parima saksakeelse romaani autorile. Saksa raamatuauhind (Deutscher Buchpreis) on arvukate saksa kirjandusauhindade seas üks hinnatumaid ja rahvusvaheliselt tuntumaid ning auhinna üleandmine toimub Frankfurdi raamatumessil. Eesti keeles ilmus Kathrin Schmidti romaan "Sa ei sure" ("Du stirbst nicht") ilmus 2010. aasta lõpus Piret Pääsukese tõlkes kirjastuse Eesti Raamat sarjas "Nüüdisromaan".

Romaanis "Sa ei sure" jutustab kirjanik loo maailma taasavastamisest.
Saksa raamatuauhinna žürii on kirjeldanud romaani nii: "Silp silbi ja lause lause järel otsib teose kangelanna, kes pärast ajuverejooksu koomast ärkab, oma kadunud kõnevõimet, kadunud mälu. Kord lakooniliselt, kord naljaga, siis kõhedusega kirjeldab romaan haige sisemaailma ja laseb sellest suure keelelise jõuga välja kasvada tema perekonna, abielu ja mitte ette nähtud, pöörase armastuse loo.
Maailma, mille ta tükkidest kokku seab, kuuluvad lagunev SDV, Saksamaa taasühinemise aastad ja uue sajandi algus. Nõnda on individuaalne lugu tagasipöördumisest surma piirilt ühtaegu pealetükkimatult ja kunstipäraselt asetatud ajaloolis-poliitilise pöördeaja kajaruumi."

Romaanis kirjeldatud lugu on suures osas autori enda poolt kogetu. Romaani peategelasega ühendavad Kathrin Schmidti mitmed seigad: pärit toonaselt Ida-Saksamaalt, kuulub ta põlvkonda, kelle elu on kujundanud sotsialistlik argipäev, seejärel Saksamaa taasühendamine. Nii nagu romaanikangelannal Helenel, on Kathrin Schmidtil viis last ja ta elab Berliinis.

Aastal 2002 tekkis tal ootamatult ajuverevalum, ta langes koomasse, oli pooleldi halvatud ega suutnud rääkida. Tänaseks on traumast jäänud mõned jäljed, kirjutada suudab ta vaid vasaku käega. Sellest, et taastumine kirjanikuna on õnnestunud, annab aga tunnistust käesolev raamat, mis on ühtaegu eksistentsiaalse temaatikaga romaan ja kirjanduslik kinnitus taasleitud keelelisele väljendusoskusele, elule.

Kathrin Schmidt on sündinud 1958. aastal Saksamaal Gotha väikelinnas. Ta õppis Jena ülikoolis sotsiaalpsühholoogiat, on töötanud psühholoogina, toimetajana ja teadurina. Tema esimesed luuletused ilmusid 1979. aastal, alates 1994. aastast on Kathrin Schmidt vabakutseline kirjanik, kes on oma loomingu eest pälvinud mitmeid auhindu.

Kathrin Schmidt alustas luuletajana, tema esimene romaan "Gunnar Lennefseni ekspeditsioon" ilmus 1998, järgnes "Koenigi lapsed" (2002). Pärast ajurabandusest paranemist ilmus autoril esmalt Stasi-teemaline romaan "Seebachi mustad kassid" (2005) ja alles seejärel suurt tähelepanu pälvinud "Sa ei sure" (2009). Eelmisel aastal ilmus luulekogu "Pimedad mesilased" ("Blinde Bienen") ja tänavu märtsis on ilmumas jutustuste kogu "Finito. Unustagem" ("Finito. Schwamm drüber").

Kathrin Schmidt on fantaasiarikas jutustaja, kes põimib oma romaanides kokku erinevaid inimsaatusi ja perekonnalugusid, miski ei ole talle liiga intiimne ega mahavaikimisele määratud. Hea stiilitunnetusega autor kasutab keelt, millel on oma "lõhn ja maitse",  tema kujundirohke keele taga võib ära tunda luuletaja.

Kathrin Schmidti esinemised Eestis toimuvad koostöös Tartu Saksa Kultuuri Instituudi ja Goethe Instituudiga.

Kirjandusfestivali Prima Vista korraldajad
Lisatud 4. märtsil 2011 

Konkursile laekus tänavu kokku 30 tööd, lõpuüritusele oma töid esitlema kutsuti 15 töö autorid.
Nooremas vanuserühmas tunnistas žürii parimaks Nõo Põhikooli õpilaste Fred Vahteli ja Anu Korela võistlustöö Ellen Niidust, vanemas vanuserühmas tuli võitjaks Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane Juta Kraav samuti Ellen Niidu teemalise võistlustööga.

Konkursitöö aluseks tuli valida üks järgmistest teemadest: Jaan Kaplinski, Ellen Niit, Birk Rohelend või 60ndad eesti kirjanduses. Ülesandeks oli koostada veebileht, mis annab ülevaate kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust mõjukusest ja eripärast või ülevaade antud perioodi kirjanduselust, selle mõjukusest ja eripärast. Lisaks teksti- ja pildimaterjalile oli soovitav kasutada animatsioone, audio- ja videoklippe ning muid veebipäraseid vahendeid, valminud tööd peaks saama kasutada ka õppevahendina.

Tänavune konkurss oli järjekorras juba viies. „Kirjandusraal 2011“ korraldustoimkonna juht, Nõo Reaalgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Heily Soosaar hindas konkurssi igati kordaläinuks, võistlustööde tase on aasta-aastalt tõusnud. Tänavu oli palju võrdselt heal tasemel töid just vanemas vanuserühmas, gümnaasiumiastmes.

Tulemused:
Noorem vanuseaste
I koht - Nõo Põhikool 8. klass, Anu Korela ja Fred Vahtel - http://www.ellenniit.tk/
II koht - Nõo Põhikool 9. klass, Angela Peeb, Helbe-Laura Nikitkina - http://jaankaplinski.webs.com  
III koht – Westholmi Gümnaasium, Simona Andreas - http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com 
Eripreemiad:
Kasutajasõbralik veebileht, Ülenurme Gümnaasium, 8. Kl, Kadri Irdt - http://elleniit.weebly.com/
Õhulise kujunduse eest, Aegviidu Põhikooli 9. Klass, Karoli Noor, Robert Kala ja Marko Kivi - http://elniit.weebly.com/
Südikad alustajad, Aegviidu Põhikooli 9. Klass, Mirjam Schasmin, Henry Keller ja Silver Allemann - http://www.ellenniiduleht.weebly.com

Vanem vanuseaste
I koht - Nõo Reaalgümnaasium, Juta Kraav - www.ellenniit.yolasite.com
II koht - Nõo Reaalgümnaasium, Kaija-Liis Lattik - http://rohelend.weebly.com
II koht - Hugo Treffneri Gümnaasium, Bruno Saar - http://kaplinski.dyndns.org/
III koht - Tsirguliina Keskkool, Timo Arbeiter, Sandra Pikk - http://ellenniit.netne.net
Koolielu eripreemia - Tallinna Reaalkool, Maria-Liesbeth Kaitsa, Henri Molloka ja Karl Tarvas - http://www.birkrohelend.eu/

Eripreemiad:
Hea ansamblimängu eest, Tallinna Reaalkool, Maria-Liesbeth Kaitsa, Henri Molloka ja Karl Tarvas -  http://www.birkrohelend.eu/
Võrdleva analüüsi eest, Tallinna Reaalkool, Ann Elismäe, Helen Liis ja Liisa Marie Karolin -  http://kirjanikbirkrohelend.wikispaces.com/
Parim lastele suunatud töö, Nõo Reaalgümnaasium, Mailis Pütsep ja Iiris Lüsi - http://ellen-niiit.weebly.com
Kontseptsiooni ja video eest, Tallinna Reaalkool, Kai Sarv, Oliver Viljamaa - http://goodbyemyestonian.wordpress.com/
Publiku kaasamise eest, Nõo Reaalgümnaasium, Birgit Kerb ja Kristin Klaus - http://birkrohelend.webs.com/index.htm   

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 3. märtsil 2011

1. RoboMiku finaal 2011 toimub Tartus 22. märtsil, finaalis selgitatakse välja Eesti parim robootika kool. Osalemine sügisel ja talvel saadud kutsete alusel!

2. Tehnoloogiapäevad toimuvad Tallinnas, Pärnus ja Narvas 24.-25. märtsil 2011.

Registreerimine mõlemale üritusele avatud www.robomiku.ee.

Toetavad ESF "TEEME" programm ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lisatud 3. märtsil 2011