Kunstibuss sõidutab kultuuripealinna elanikke ja külastajaid laupäeviti Tallinna vähem külastatud kunsti, arhitektuuri ja disaini kohtadesse, avardades sel moel kunstide ala kaugemale tuttavatest näituseruumidest, galeriidest ja vaatamisväärsustest südalinnas.

Tuuril osaleja saab paaritunnise väljasõidu jooksul tutvuda kunsti-, disaini- või arhitektuurierialade köögipoolega ning osaleda meistrikodades, mille viivad läbi oma ala asjatundjad. Bussituuridega sõidavad giididena kaasa erialade esindajad, - kunstnikud, disainerid ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud - kes räägivad bussiseltskonnale oma loomevaldkonnast lähemalt.

Kunstibussiga kaasasõitjatel on võimalus külastada stuudioid, tehaseid, valukodasid, galeriisid, ateljeesid ja käsitöögilde, osaleda ringreisidel läbi erinevate linnaosade, saada osa tegevuskunstist ning teha kaasa kunstiajaloo teemaline jalutuskäik Härjapea jõe sängis.

Start on igal laupäeval kell 12.00 Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 platsilt.

Kunstibussi programmis osaleb 26 Eesti Kunstiakadeemia eriala.

Esimeseks disaini tulipunktiks 5. märtsil on plastiktooteid ja tänavamööblit valmistav tootedisaini ettevõte Frog Plastic OÜ Tabasalus. Huvilistel on võimalus näha, kuidas valmivad meile linnaruumist tuttavad esemed nagu näiteks mugavad pargipingid, urbanistlik valgusmööbel või praktilised jalgrattahoidjad. Tuuri juhatab sisse Kunstiakadeemia tootedisaini prof. Heikki Zoova ning meistrikoja viib läbi tunnustatud tootedisainer Veiko Liis, kes pälvis eelmisel aastal maineka Eesti disaini auhinna Bruno nüüdseks laialt kodukasutusse jõudnud kilepiima voldikkannu eest.

Kunstibuss sõidab erinevatel laupäevadel külla ka näiteks Bastioni moeateljeesse, Eesti Nukufilmi stuudiosse ning teatridekoratsioone ja - kostüüme tootvasse ettevõttesse Stagecraft Management OÜ. Muinsuskaitse spetsialist Oliver Orro teeb ringreisi läbi linnaosade, kus ta pöörab tähelepanu nii kultuuriväärtustele kui nendega seotud muinsuskaitsealastele teemadele.

Kunstibussi aastakalendreid on võimalik soetada bussituuridel, Euroopa kultuuripealinna infokeskuses ja internetis kunstibuss.artun.ee. Piletid saadaval bussis hinnaga 1.50 eurot. Kahekorruseline City Touri buss mahutab 80 reisijat, kuid mõnda sihtkohta on reisijate arv piiratud, seetõttu on võimalik koht juba varakult broneerida internetis aadressil kunstibuss.artun.ee. Samuti on suurematel gruppidel soovitav kohad broneerida.

Kunstibussi esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, korraldab Eesti Kunstiakadeemia ja toetavad City Tour ja Eesti Kultuurkapital.

Kontakt ja lisainformatsioon: http://www.kunstibuss.artun.ee/

Eesti Kunstiakadeemia
Lisatud 1. märtsil 2011

Koolist väljalangemine on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud. Kui 2005/2006. õppeaastal langes põhikoolist välja üle 900 lapse ehk 0,7 protsenti õpilastest, siis eelmisel õppeaastal oli väljalangevus põhikoolist 0,2 protsenti ehk 235 last. Selline murrang on saavutatud paljude erinevate meetmetega ning oluline on, et ettevõetud abinõud on üksteist toetanud.

„Võtsime eesmärgiks koolist väljalangevuse olulise vähendamise ja murrang on õnnestunud saavutada,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „See on kogu ühiskonna võit, sest lapse normaalne haridustee annab talle võimaluse õnnelikeks valikuteks ja kindlustab ka ühiskonnale sellised liikmed, kes korralike ja töökate kodanikena annavad oma panuse ja ei jää koormaks teistele.“

Üha enam pööratakse koolides tähelepanu probleemsetele lastele, rakendatud neile erinevaid tugimeetmeid, olgu selleks siis individuaalsed õppekavad, õpilaskodud, erinevad õpiabirühmad või klassid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega on muudetud õpilastele erinevad tugisüs teemid kättesaadavamaks ja laiendatud paindlikke õpivõimalusi.

„Koolidel tuleb vajadusel võimaldada õpilasele nii psühholoogilist, eripedagoogilist kui ka sotsiaalpedagoogilist nõustamist ja abi. Oluliselt on laiendatud hariduslike erivajadustega õpilastele ettenähtud klasside liike, vähendatud õpilaste piirmäärasid nendes klassides jms. Kutsekoolides on lubatud koolitada ka neid, kel põhikool lõpetamata. Peaasi, et noor tänavale ei jääks,“ lisas Lukas.

Haridus- ja Teadusministeerium on taotlenud aastaid nii vanemate kui omavalitsuse ja kooli vastutuse tõstmist laste koolis käimise eest. Ka laste registreerimine on muutunud täpsemaks. Uues põhikooli ja gümnaasiumiseaduses on hulgaliselt sätteid, mis on just ennetava iseloomuga: õpilaste haridusliku erivajaduse (sh sotsiaalsed, käitumuslikud jmt probleemid) varajane märkamine ja kohene sekkumine on koolidele kohustuslikud. Lapse koolist puudumise korral on väga täpselt sätestatu d teavitamise kord ja lapsevanema, kooli ning kohaliku omavalitsuse kohustused. Isegi siis, kui laps puudub koolist ühe päeva, ei tohi see jääda kooli poolt märkamata.

Koolil on võimalik moodustada klasse käitumisprobleemidega õpilastele. Kui õpilane on pidev koolikohustuse eiraja ja on oht, et põhikool võib jääda lõpetamata, on võimalik õpilane suunata alaealiste komisjoni otsusega või nõustamiskomisjoni soovitusega kasvatusraskustega õpilaste klassi, kus on oluline osa kutseõppel, mis võimaldab põhikooli lõpetamise järgselt jätkata õpinguid kutseõppeasutuses.

2008. aastal käivitus programm „Õppenõustamissüsteemi arendamine“, mille raames on välja arendatud piirkondlikud õppenõustamiskeskused, kus pakutakse eripedagoogilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamisteenust. 2010. aastal käsitlesid nõustamiskeskused 10 547 erinevat juhtumit ja nõu andsid 16 176 korral. Koolid ja lasteasutused, samuti lapsevanemad on nõustamiskeskuste spetsialistidelt saanud palju abi erivajaduste märkamisel ja diagnoosimisel, samuti õpilaste võimetele ja vajadustele vastava õppe korraldamisel. Tänu sellele on vähenenud ka edasijõudmatus koolis, mis on üks koolist väljalangemise põhjusi.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) avatud taotlusvoorudest on olnud võimalik taotleda projekte koolist väljalangemise vähendamiseks ja ennetamiseks. Edukamad ja hea praktika levitamist väärivad järgmised projektid: „Hariduslike erivajadustega õpilaste toimetulekuoskuste arendamine läbi mitmekesise õppekava“ – sihtrühm kasvatuse eritingimusi vajavad noored; „Õpi- ja käitumisraskustega noortele suunatud turvaline ja motiveeriv võrgustikutöö“ – kahe maakonna ühine projekt; „Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projektide kaudu on koolitatud tugiisikuid, kes on tõhusaks toeks koolist väljalangemise ohus olevatele õpilastele. Kui projektiperiood lõpeb, saab nende tulemusi tutvustada teistele koolidele.

Edaspidi on kavas panustada enam õpetajakoolitusse ning last toetavate tugiteenuste kättesaadavuse tagamisse.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. märtsil 2011

Tallinna Ülikool ja Tallinna Pedagoogiline Seminar võimaldavad koostööleppe alusel üliõpilastel vastastikku osaleda õppetöös kõikidel erialadel ja kasutada koolide raamatukogusid. Koostöölepingu raames teise kooli õppetöös osalemine on üliõpilastele tasuta.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska: „Kuus avalik-õiguslikku ülikooli on omavahel kokku leppinud, et võimaldavad oma üliõpilastel osa võtta partnerülikoolide õppetööst. Tallinna Ülikooli sooviks on koostööd ka teiste kõrgkoolidega oluliselt laiendada, et pakkuda üliõpilastele paremaid valikuid.“

Tallinna Pedagoogilise Seminari rektori Koit Nõlvaku sõnutsi saab Tallinna Pedagoogiline Seminar külalisüliõpilastele pakkuda individuaalset ja praktilisusele orienteeritud lähenemist, õppetöösse süvenemist väiksemates gruppides ning sisukat ja hoolivat haridust alushariduse, sotsiaaltöö ning noorsootöö õppekavadel.

22. veebruaril allkirjastatud koostöö raamleping sõlmiti tähtajatuna.

Tallinna Ülikool
Lisatud 1. märtsil 2011

Aga õpetaja? Ka õpetaja peab end täiendama ja uuendama. Õpetajad koolitavad ennast tihti ja  täiendavad oma haridust õppimist jätkates. Siiski on veel üks võimalus end täiendada ja oma ellu värskendust tuua – kasutada võimalust osaleda Euroopa sõpruskoolide projektiõppes eTwinning.

Me ei ole maailmas üksi, miks siis mitte jagada kogemusi oma klassiruumist ja õppida meie Euroopa kolleegidelt. Mõned meist on juba kindlasti proovinud end eTwinningu portaalis registreerida. Mina kuulsin eTwinningust 2008. aastal, kui üks minu kolleeg liitus selle projektiga. Ta ei teadnud, kuidas projekti teostada ja vajas minu abi.

Põhjalikumalt tutvusin projektiga eelmise aasta septembris, kui osalesin Tallinnas eTwinningu kontaktseminaril „How ICT supports the learning-teaching process“. Need kaks päeva olid täis avastamisi, kus kuulasime kolleegide kogemusi Lätist, Taanist, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Leedust.

Tänu selle seminarile osalen nüüd oma õpilastega neljas erinevas sõpruskoolide projektis:
• Water, water everywhere – võrdleme projektis vee reostust Euroopa neljas riigis.
• Comparethecountries.com – võrdleme projektipartneritega hindu Eestis, Soomes ja Inglismaal. Nii õpime, kuidas säästlikumalt oma raha kasutada.
• The Garbage Can – selles projektis uurime inimeste prügi sorteerimise ja vedamise harjumusi ning mõtleme, kuidas saab taaskasutada prügi.
• Mathematics Without Borders – selle projekti ühe osana tõlgime matemaatika termineid. Tõlgime neid inglise, eesti, läti ja rumeenia ning türgi keelde. Erinevad riigid lindistavad samateemalist tundi.  Arutleme hiljem, mida sõbrad teistest riikidest teevad teisiti kui meie ja miks.

Kui projektitööga alustasin, asusin kohe hooga tööle, oli huvitav ning äärmiselt põnev, kuid võttis väga palju aega. Nüüd, kogemuse võrra rikkamana, tean, et targem on valida üks projekt korraga ja liita algul vähem partnereid.

Projekti jaoks tuleks valida lihtne teema, mis ei võta nii palju aega. eTwinningus leiab  näidisprojekte igale vanustele ja maitsele. Projekte saab kasutada nii ainetundide läbiviimiseks kui ka klassijuhataja tunni jaoks. See on hea võimalus tunnitööd rikastada, oma ja laste silmi särama panna. Nii saab klassiruumist väljumata õppida midagi uut.

Need projektid aitasid mul Euroopa riikide õppekavasid paremini tundma õppida ning õpetasid mulle uusi meetodeid. Nüüd saan oma kogemusi jagada ka teistega. Projektides osalemine andis väga palju minu õpilastele. Kui lapsed on innustunud, otsivad nad õpetaja üles vahetundides, et oma uuringu tulemusi jagada või oma pilte edastada. Mõistsin, kui oluline see on, kui üks 8. klassi tüdruk ütles: „Kartsin täna keemia kontrolltöö pärast kooli tulla. Tahtsin poppi teha, aga siis tuli meelde, et on projekti tähtaeg. Võtsin end kokku ja tulin siiski. Ja sain ka teistes ainetes häid hindeid. Ei olnudki põhjust karta!“

Kui õpilased näevad, et sama tööd teevad teised õpilased välisriikides, motiveerib see neid asja tõsisemalt võtma. Nad tunnevad, et nad on osa millestki tähtsast ja suurest. Nii juhtus veeprojektiga "Water, water everywhere" - veider oli minu abiruumi vaadata, mis oli täitunud sidistatud pudelitega. Seal oli veeproove nii allikatest kui ka kraaniveest.

Kui teil on soov midagi uut proovida, aga pelgate väliskolleegidega suhtlust, siis võite alustada projektist oma koolis või mitme Eesti kooliga. Koolielus käib projektiõppe veerandil hetkel huvitav  konkurss „Klassidevaheliste koostööprojektide konkurss õpetajatele ja õpilastele“, mis aitab esimese sammu teha.

Uskuge minu kogemust, laske eTwinning oma klassiruumi ja oma õppetöösse ning te ei kahetse!
Olete ju märganud, kui tõmbate uuendusi arvutisse, siis on vajalik arvuti taaskäivitamine. Peale taaskäivitamist on oluline, et me hakkaksime uuendusi kasutama. Mõned uuendused on võimalik aga välja lülitada või neid hoopis ignoreerida.

Ka õpetajatel on palju võimalusi end uuendada, kahjuks leidub alati keegi, kes arvab, et need uuendused ei ole talle sobilikud, lülitab need välja või paneb ootele. Kes te aga end uuendada armastate – ärge unustage taaskäivitust teha ja hakake kindlasti uuendusi kasutama.

Eva Tšepurko, Valga Gümnaasium
Lisatud 1. märtsil 2011

Konkursil osalemiseks peab õpetaja olema registreerunud portaalis http://www.etwinning.net/ ja loonud partnerlusprojekti mõne Euroopa kooliga. Partnerlusprojekt peab olema registreeritud portaalis http://www.etwinning.net.

Kuidas kandideerida?
Kandideerida saab http://www.etwinning.net/ portaali kaudu, esitades oma töölaualt
taotluse kvaliteedimärgi saamiseks. Lisage kindlasti lingid projektitöö käigus valminud materjalidele. Kvaliteedimärgi taotlused peavad keskses portaalis olema täidetud hiljemalt 11. aprilliks 2011.

Konkursile võib esitada nii 2009.-2010. õppeaastal kui ka 2010.-2011. õppeaastal loodud projekte.
Konkursile ei saa esitada neid projekte, mis osalesid eelmisel õppeaastal Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud eTwinning projektide võistlusel.

Auhinnad
Esimene koht kuni kolmas koht
Projektitööd juhendanud õpetajale osalemine rahvusvahelisel eTwinning üritusel Euroopas. Projektis osalenud õpilastele osalemine Nukufilmi Lastestuudio animatsioonitöötoas.

Neljas kuni kümnes koht
Mitmesugused internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 1. märtsil 2011

Neeme Kulboki maalid on sellise loomingulise protsessi tulemus, mida sobivad iseloomustama sõnad vaatlus ja mõtlus. Ja nii nagu haritus on midagi enamat kui lihtsalt omandatud hariduse koguse või kestusega garanteeritud tulemus, on ka Kulbok kaasanud oma maalide loomise eel ja ajal toimuvale vaatlemisele ja mõtlemisele mingeid talle ainuomaseid isiklikke kvaliteete – omadusi või oskusi – mis teevadki "asjast asja". Ehk tagavad just sellise intellektuaalselt rafineeritud ja subtiilse maalimaailma nagu tema töödest paistab. Nii on meil tegemist eneseteadliku kunstnikuga, kes ei manipuleeri lihtsalt värvide või kujunditega, vaid eelkõige visualiseerib enese kui küpse (ja samas siiski muutliku ning areneva) inimese mõtteid.

Ilmselgelt on Neeme Kulboki looming allutatud päris karmile maaliainese analüüsile ja see omakorda näib seostuvat tema kui kunstniku – ja inimese – enesekuvandiga. Ning eraku mainega, mis pole mitte laest võetud. Autor on neis töödes väga tugevalt kohal, ehkki motiivid pärinevad pea eranditult ümbritsevast loodusest. Sest vaatlus toimub siin selgelt ühest punktist – ja selles punktis asub maalija ise. [...] Kulbok lihtalt ei piitsuta ennast demonstratiivselt, vaid vaeb ja seletab tegelikkust ilma valehäbita ja võltslubadusi jagamata nõnda, nagu ta oma kontemplatiivsel moel seda mõistab ja õigeks peab.

Huvitav on seejuures, et vaatamata ilmsele ratsionaalsuse kohalolule ning hoomatavale vaimsele pürgimusele ei ole tema tööd siiski emotsioonidest vaesed. Pigem on emotsionaalsus – ja mitte ainuüksi värvide emotsionaalsus – Kulboki töödes lausa ebatavaliselt tugevalt esil. Tunded on mõneski pildis keemistemperatuuri piiril – tundub, et kohe-kohe järgneb plahvatus. Ekstaas on peaaegu käes – või ongi päriselt käes? Siiski pilt ei saa otsa, ei saa päriselt valmis – vaid pöördub üha endasse tagasi.

Neeme Kulbok (s. 1957) õppis aastatel 1984-1991 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (nüüd Eesti Kunstiakadeemia) maali. Õpingute lõpuperioodil oli seotud Eesti Kongressi ja Eesti Komitee Büroo tegevusega, eetilistel põhjustel aga loobus võimalikust karjäärist ning pühendus kunstile. Kulbok on tänaseni elanud üsnagi eraklikult, hoides eemale avalikust kunstielust ning näidates oma loomingut vaid harvadel näitustel. Viimastel aastatel on kunstnik maalihuviliste rõõmuks siiski rohkem suhtlema hakanud, asudes õpetama maalikunsti EKAs ning kavandades järgmisse aastasse isikunäitust Vabaduse galeriis. Elab ja töötab Tallinnas Nõmmel, linnakärast eemal ning linnalooduse meelevallas.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 30. aprillini 2011.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Neeme Kulbok Langev valgus IV (2010)

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 1. märtsil 2011 

* Vastlanädal 5.– 8. märts. Vastlapäeval suurt töötegemist ette ei võetud. Üldiselt arvati, et vastlapäeval töötamine kasvatab sigadele kõverad jalad. Suurem osa naistetöödest oli suisa keelatud. Külanaistel oli tavaks kokku koguneda, et turgutada oma ilu vastlapuna joomisega ning jagada elu-, ilu- ja tervisetarkusi. 5. märts – vurripäev ehk laste mängu päev; 6. märts ilu- ja tervisepäev; 7. märts hernesupi- ja seajalapäev; 8. märts liugupäev, mille kulminatsiooniks on maagiline kontsert-etendus-rituaal „Metsiku viimine“ (kl 18.00–18.30 algusega saarte külaväljakul) ja sellele järgnev simman (kuni kella 22) Kolu kõrtsis. Vt lähemalt: www.evm.ee. Vastlanädal Eesti Vabaõhumuuseumis kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi!

* Kolu kõrtsi talli all avame 11. märtsil fotonäituse „Kevade tulemine“. Fotode autoriks on noor Tartu fotograaf Erki-Heiki Meerits, kelle pildid panevad linnainimesest vaatajagi esimesi kevademärke otsima ning toidavad me kõigi kevadeootust – igatsust soojuse ja valguse, tärkava roheluse ja linnulaulu järele.

* Muuseumi laulukooli on oodatud igas vanuses lauluhuvilised, kes soovivad arendada oma vokaalseid oskusi. Individuaal- ja rühmatunnid toimuvad esmaspäeviti ja/või neljapäeviti, õhtustel aegadel. Enama info saamiseks ja osalemiseks võtke ühendust juhendaja Taisi Pettaiga: tel 557 6387, taisip80@gmail.com.

* Leivategu Härjapea talus saab näha ja õppida 18.–20. märtsil. Reede pärastlõunal paneme käärima juuretise ja seame taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkume tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Kergitame veel tainast ahju taga leivaastjas, valmistame ette ahju ja paneme leiva küpsema. Et leib maitsev saaks, paneme ta kasuka alla pehmenema. Pühapäev – maitsta saab pehmet rukkileiba!

* 1.–7. märts Kuie koolis vastlaprogrammid, 15.–18. märts muuseumitunnid talupere toimetamistest vanal ajal. Programmid kooligruppidele ettetellimisel: kuiekool@evm.ee; tel 654 9126.

* Rahvakalender soovitustega tänapäevaks. Eestlaste rahvakalender on rikas kommete ja tavade poolest. Mida sellest võiks tänapäeval järgida, et olla tervem, targem, kenam ja õnnelikum? Meie koduleheküljel www.evm.ee anname vihjeid erinevateks tähtpäevadeks.

* Kolu kõrtsi äripäeva pakkumine. Muuseumi Kolu kõrtsis saab maitsvaid roogasid nautida igapäevaselt kl 10–17. Eripakkumine on aga esmaspäevast reedeni kl 12–16. Ostes muuseumi kassast Kolu kõrtsi 4 eurose pileti (62,60 kr), saab selle eest kõrtsis mõnusalt lõunatada. Muuseumipiletit juurde ostma ei pea! Head, traditsioonilised Eesti toidud; eriline ja loov õhustik; 10min autosõitu Tallinna kesklinnast; tasuta parkimine; wifi!

* Muuseumi poes pakutakse uut teema- ja ajakohast kaupa. Nii näiteks peavad setud 9. märtsil sorokasveeti ehk lindude päeva, mille puhul on teemakohane üles sättida pesakaste. Need, kel aega linnumajade meisterdamiseks napib, saavad selle osta muuseumi poest. 25. märtsil on paastumaarjapäev – selle puhul pakume maarjapuna napsi ja öko-jahu, millest hea „laiu kooka“ küpsetada.

Talvehooajal ootame külastajaid igal päeval kella 10–17. Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu. Olenevalt lumeoludest saab sõita kas saani või hobuvankriga.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Pikka vastlaliugu soovides
Piret Järvan, Eesti Vabaõhumuuseumi turundusdirektor
Lisatud 1. märtsil 2011

Tulenevalt noorte soovist kuulata võimalikult paljude välismaal õppinute kogemusi, koondataksegi neljas riigis tudeerinud tudengite kogemustepagasid ühte töötuppa. „Sel korral võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused UK-s, Hollandis, Rootsis ning Taanis,“ räägib ürituse eestvedaja Liina Liiv ning lisab, et oma kogemust tulevad jagama noored, kes konkreetsetes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud.

Liivi sõnade kohaselt tulevad lisaks välismaal õppinud tudengite seiklusjuttudele arutlusele ka küsimused nagu
- Milline riik neist valida ja miks ehk kas Holland, Taani, Rootsi, UK või hoopis kombineerida mitmeid?
- Teistsugused õppemeetodid ehk mida ühelt tudengilt välisülikooli loenguruumis oodatakse?
- Finantsid ehk mis võimalused on saada stipendiume, õppelaene ja muid rahasüste?
- Tudengitöökohad ehk kellele ja mis on võimalused?
- Rahvusvaheline tudengielu ehk kus elatakse, kuidas kontakte luuakse ja mis nippe veel tuleks teada.

"Kõigil tulijatel on võimalus esitada oma küsimus ja saada neile vahetu vastus juba koha peal,“ innustab Liiv kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning lisab, et kõne alla tuleb ka see, kuidas ühe avaldusega kandideerida kuni kuude riiki korraga.

Töötuppa on oodatud nii gümnaasiumiõpilased, tudengid kui ka kõik teised huvilised koos sõpradega, kel hinges soov tudeerida välismaises kõrgkoolis.

Üritus on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha aadressil http://tinyurl.com/DF-Tartu-7

Lisainfo: www.dreamfoundation.eu
Lisatud 1. märtsil 2011

14-17-aastastel Eesti kodakondsusega noortel on võimalik varivalida aadressil www.varivalimised.ee kuni 3. märtsi südaööni, pärast mida e-hääletamine suletakse. Varivalida saab e-kooli, SEB ja Swedbanki kasutajatunnuste ning ID-kaardi abil.

“Kuna eelmise nädala lõpp möödus paljudes koolides aktusemeeleolus ja lühendati koolipäevi, siis usume, et sellel nädalal kasvab varivalimistel osalejate aktiivsus märgatavalt,” selgitab ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

“Eestis on ligi 70 000 14-17-aastast noort, kellel on võimalik osaleda varivalimistel ning kes järgmiste Riigikogu valimiste perioodiks on valimisealised. Ma arvan, et see on päris arvestatav huvigrupp, kellel on juba praegu võimalus varivalimistel osalemisega näidata, et noored on olemas ja valmis kaasa mõtlema. Ühiskond peaks neid noori igati julgustama aktiivselt osalema ja arvamust avaldama, hoolimata sellest, et nad tänasel päeval veel valimisealised ei ole,” lisab Ostra.

Varivalimiste e-hääletuse tulemused tehakse teatavaks 6. märtsil Tallinnas Solarise keskuses kõigile huvilistele avatud varivalimiste peol pärast päris valimiste hääletuspunktide sulgemist.

Varivalimised on ENLi 14-20-aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt, mida liit korraldab teist korda. Üleriigiliselt ja e-hääletamise teel toimuvad varivalimised esmakordselt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17-aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.

Varivalimiste projekti rahastavad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Avatud Eesti Fond, Siseministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Projekti meediapartneriteks on Eesti Rahvusringhääling ja Postimees. Projekti toetavad Ordi, vabaajakeskus Solaris ja teater Vanemuine.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 1. märtsil 2011

Artikli täistekst ajalehe Valgamaalane veebilehel.

Lisatud 28. veebruaril 2011