Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel. 

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel. 

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst ajalehe Sakala veebilehel.

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst 24tundi.ee veebilehel.

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel. 

Lisatud 28. veebruaril 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel. 

Lisatud 28. veebruaril 2011

Vastlanädala avab 5. märtsil toimuv vurripäev, mille teemadering koondub laste ja mängu ümber. Päeva programm vältab muuseumis kell 11.00–16.00.

Nii mõnigi tänane laste meelelahutus on oma juurtelt muistse aja maagilise sisuga rituaali kaja. Vanalinna Hariduskollegiumi folklooriringi lapsed Eve Padari juhendamisel ootavad lapsi ning lapsemeelseid Kolu kõrtsi ringmänge mängima. Vabas õhus pakuvad igas vanuses osalejatele rõõmu sportlikumad vastlamängud. Vaiksed jutud vana raadio juures tuletavad tänapäevase meluga harjunutele meelde aegu, kus sahisev raadiokast oli haruldane imeriist, mille juures hingevärinaga lugusid oodati. Loovustoa meistritelt saab õppida taaskasutatud materjalidest nukkude valmistamist. Kolu kõrtsis meisterdatakse vastlavurri ja pakutakse vastlaroogi.

6. märtsi ilu- ja tervisepäev pakub kosutust nii ihule kui hingele. Vastlapäev oli üks naistepühadest, mil naistetööd olid keelatud. Naistel oli tavaks kokku koguneda, et turgutada oma ilu vastlapuna joomisega ning elu-, ilu- ja tervisetarkust jagada. Ilunippe, mille toime pärineb puhtast loodusest, jagab Irje Karjus Metsamoori Perepargist. Lahemaa Tervisekool toob kaasa esivanematelt õpitud ravitsemistarkusi. Soonetasumist võib omal nahal proovida, muude hädade osas saab pärimusmeditsiinialast nõu ja juhatust selle ala parimatelt tundjatelt. Näha ja proovida saab linatöid. Mehisemate huvidega külalistele ja kõigile teistelegi on hobuse rakendamise jälgimine kindlasti huvitav elamus. Muuseum ootab külalisi kell 11.00–16.00.
 
7. märtsi hernesupi- ja seajala päev tuletab meelde, et vastlapäev on Eesti rahvakalendris talvise lõbustusaja lõpu ning kevadise paastuaja alguspäev, mida tähistati kogu hingest. Kombekohaselt süüakse seajalgu ja rammusat hernesuppi. Vastlaroad on Kolu kõrtsis ootel kogu muuseumi lahtioleku ajal. Taludes jagatakse kell 11.00–16.00 õpetust, kuidas seajalakontidest vurri valmistada või pühaderoogi vaaritada.

8. märtsi liugupäev algab kell 15.00 vastlaliu laskmise ja traditsiooniliste vastlapäevaste meelelahutustega. Meeleolukaid tegevusi jagub mitmesse talusse ja õue. Vastlapäev kulmineerub rituaalse etendusega “Metsiku viimine” kell 18.00 külaväljakul. Rituaal on inspireeritud talupoegade ebajumalateenimise kombest, mille kohta on Lääne-Eestist andmeid veel 17.–18.sajandil. Seal tehti vanadest kaltsudest ja õlgedest kuju – Metsik – mida vastlapäeval ringi veeti ning lõpuks keppidega pekstes metsa viidi. See germaani algupäraga komme sümboliseeris nii talve kui kõige muu halva ärasaatmist ning andis head saagiõnne.
Ainukordne võimalus rituaalile kaasa elada ning ka omad “halvad asjad” Metsikusse matta avaneb vaid sellel õhtul! Rituaali toimumisele pühendavad oma väe Ivi Rausi, Taisto Uuslail, Tarmo Kivisilla, Rahvakunstiselts Leigarid, Anne Velt ning Tammsaare teatri näitlejad. Liikumised seab Rauno Zubko. Vastlasimman koos Leigaritega võtab hoo üles kell 18.30 Kolu kõrtsis. Vastlanädala lõpetame siis, kui isu otsa saab, umbes kell 22.00

Kogu vastlanädala jooksul on avatud kelgumägi. Muuseumi lahtioleku aegadel saab igaüks seal pikka liugu lasta. Kõigil vastlanädala päevadel on avatud ka väike talviste liikumisvahendite väljapanek. Saab teada, mis vahe on saanil ja reel, kuidas näevad välja paksul lumel püsimiseks mõeldud räätsad või hobuste “jääl käimise rauad” ehk jääpadinad.

Piletihinnad: 5.-7. märts tavapilet 3 eurot, sooduspilet 1,5 eurot, perepilet 6 eurot; 8. märts tavapilet 3,5 eurot, sooduspilet 2 eurot, perepilet 7 eurot.

Tasuta parkimine. Ühistransport: Buss nr 21 (väljub Balti jaamast) / Buss nr 22, trollid nr 6 ja 7 (Zoo peatusesse + 15 min jalgsimatka mööda mereäärset teed).

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Info tel: 654 9100 / Kolu kõrts: 654 9119 / Käsitööpood ja piletikassa: 654 9101 / e-mail evm@evm.ee; ürituse täpsem kava: www.evm.ee.

Eesti Vabaõhumuuseum ootab ja soovib kõikidele pikka liugu!

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 28. veebruaril 2011

Insenergraafika võistlustel pistavad rinda Kadrina Keskkooli õpilased ning Tallinna Tehnikaülikooli ja Tehnikakõrgkooli tudengid. Eelmise aastal toimunud ja õnnestunud esimesed võistlused julgustasid ka sellel aastal sama ette võtma.

Loe lähemalt CADrina 2011 

10.–19. veebruarini viibis Kuressaare Gümnaasiumi õpilasgrupp (üheksateist õpilast XI ja XII klassidest ning kaks õpetajat) Gröönimaal seoses Nordplus programmi koostööprojektiga. Sisimiuti Tehnikagümnasiumi õpilased käisid Saaremaal külas möödunud aasta oktoobris, nüüd toimus meie õpilaste vastukülaskäik.

Projekti üldnimetus on „Kliima, loodus, keskkond ja elu-olu siin- ja sealpool polaarjoont“ ning selle raames on õpilased arendanud erinevate teemade osas väiksemaid projektikesi ja uuringuid. Külaskäikude ajal on projektimeeskonnad kooskõlastanud oma tegevust ja tutvustanud vastastikku  tulemusi, vahepealsetel perioodidel on projektitegevust arendatud internetis ja Skype’i konverentsidel.

Enamuse aja Gröönimaa-visiidist viibisime saare suuruselt teises linnas – Sisimiutis (u 6000 elanikku). Õpilased osalesid Sisimiuti gümnaasiumi tundides, tutvusid linna vaatamisväärsuste ja ettevõtetega, meid võttis vastu ka Sisimiuti linnapea.

Kohalik kool pöörab suurt tähelepanu traditsiooniliste tegevusalade säilitamisele ja kultuuri hoidmisele. Kuressaarlastele tutvustati kohalikke toite, tantse ja mänge, kõik said proovida ka koerarakendisõitu. Koolil oli võimalus pakkuda meile nii murdmaa- kui mäesuusatamisvarustust, mida kohalikel mäenõlvadel koos kohalikega ka proovida sai. Ekstreemsemaid elamusi pakkus mootorsaanidega sõit mägedes, samuti korraldati laevasõit ranniku ja väikesaarte vaatlemiseks.

Kuna kõigi jaoks oli tegu esmakordse Gröönimaal viibimisega, siis vast kõige enam muljeid on seotud selle suure saare erilise loodusega – lumi ja jää, mäed ja liustikud. Gröönimaal puid praktiliselt ei ole, võisime alles nüüd aru saada, millise mulje jätsid neile oktoobri alguses Saaremaa sügismetsad. Meie jaoks ei ole see muidugi võrreldav elamusega, kui näed aknast ookeanile vaadates vaalu ujumas või põhjapõtru läheduses jooksmas või kuuled linna viite tuhandet koera õhtuti ulumas. Temperatuur oli meie viibimise ajal seal isegi soojem kui Eestis (umbes -5 kuni -15), aga kuna kliima ei ole nii niiske kui meil, siis külma talumisega mingeid probleeme ei olnud.

Lisaks Sisimiutile külastasime ka UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Illulisati
jäämägede fjordi ning käisime matkal Gröönimaa nn jäämütsil (igijääst moodustunud mandriliustik Ice Cap), kus jää paksus on kohati üle kahe kilomeetri.

Projektimeeskonnad lõpetavad lähiajal oma töö Gröönimaa ja Saaremaa ees seisvate väljakutsete esitlemisega, koolide vahel on plaanis koostööd jätkata ka edaspidi.

Reisist Gröönimaale kirjutas Maidu Varik