Kui iseseisvuse taastamisest möödunud 20 aastaga on Eesti saavutanud oma toonase põhieesmärgi – välistada 1940. aasta tragöödia ja okupatsiooni kordumine -, siis nüüd kasvab üha enam ausa ja õiglase ühiskonnakorralduse tähtsus.

“Vabale rahvale on oluline, et ollakse ausad,” ütles riigipea. “Valemängude katsed äratavad ellu kõiki noid vanu hirme, millest jäädavalt vabanemiseks on kõik nii palju vaeva näinud. Aga olgu selge: rahvas ei lase, ei luba sel naasta,” lisas ta.

President Ilvese sõnul on teda viimase viie aasta jooksul kõige rohkem üllatanud ja rõõmustanud see, mida Eestis kodanikud suudavad ise oma vabal valikul ära teha seltsides, ühendustes ja ühingutes. Ka üksikisikuna, kes tunnetab, et tal on tegutsemiseks vabadus.

“Vabadus, elu vabas riigis tähendab ju ennekõike seda, et me ise saame korraldada oma elu ega pea kelleltki ülevalt selleks luba saama,” ütles riigipea. “Muidugi sõltub me ühine elu siin Eestis ka meie poliitilistest valikutest. Aga üha enam sõltub see me endi vabadest igapäevastest valikutest, mitte presidendist, valitsusest, parlamendist, parteidest, ministeeriumiametnikest, linna- või vallavõimust. Meil siin, nagu me põhiseadus seda ütleb, on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise. Ja mitte vaid valimiste päeval, nagu käimasolev kampaania pidevalt rõhutab. Vaid tõesti iga päev.”

Peokõne teises osas sedastas president Ilves, et edaspidi mõjutab Eesti elukäiku kõige enam meie suutlikkus parandada oma elukvaliteeti, mis on märksa olulisem investeeringute hulgast ja maksumäärade tasemest: “Neid numbreid tuleb järgida ja jälgida, nagu iga täiskasvanu peab jälgima ja hoidma oma tervist. Aga see pole elu eesmärk iseenesest. Vaid elukvaliteet toob siia maailma parimad ajud ja teeb koos sellega Eestist maailmamajanduse osa.”

Riigipea rõhutas, et oma Eesti elu uues peatükis vajame helgemat ja avatud hoiakut.

“Me oleme olemas, ja seda pole tarvis enam tõestada. Avades end veidigi rohkem teistele rahvustele, teistele elustiilidele, välimustele, keeltele, arvamustele, on meil väga palju võita. Kasvõi seeläbi, et nii õpime iseennast paremini tundma. Avades oma hinge neile, kel endal raske hakkama saada, olgu siis rahanappuse, füüsilise või vaimse puude tõttu, tõuseb ennekõike abistaja enda elu kvaliteet ja me hing saab rikkamaks,” kõneles president Ilves.

Riigipea kutsus Eestit tähelepanelikult jälgima muutusi rahvusvahelises elus ja toetama neid rahvaid, kes praegu eluga riskides võitlevad autoritaarsete juhtide vastu vabaduse ja oma laste parema elu nimel.

“Mõtleme sellele, kui tunneme väsimust ja tüdimust demokraatiast,” ütles president Ilves.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 25. veebruaril 2011

Taustainfo õpetajate ajaveebide kohta leiate: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/90985

Kõigi õpetajate ajaveebid on koondatud aadressile: http://www.netvibes.com/koolieluopetajaajaveeb#%C3%95petajate_ajaveebid

Jõudu ajaveebi-pidajatele, head kaasaelamist lugejatele!

Koolielu toimetus
Lisatud 25. veebruaril 2011

Kolu kõrtsi talli all saab näha 1993. aastal filmiarhiivi materjalide põhjal kokku pandud ülevaadet Eesti Vabariigi sünnist, arengust sõdadevahelisel perioodil, nõukogude okupatsiooni aastatest kuni taasiseseisvuseni. Lisaks sellele näidatakse dokumentaalkaadreid esimese vabariigi aegsest elu-olust ja president Pätsist.

Veel viimaseid päevi saab Kolu kõrtsi talli all näha fotonäitust: „Setomaa tsässonad ja kirikud 17.-21. sajandil“. Eksponeeritud on arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 80 fotot kõigist Setomaa Eesti poolel asuvast 23 tsässonast (setode õigeusu kabelist) ja kuuest õigeusu kirikust. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid.

Kolu kõrts pakub riigi sünnipäevale kohaseid roogasid: „Räimed teki all“, „Veiseliharullid kapsalehel“, „Seapraad pika leemega“ jne, mis on eestlaste traditsioonilisel pidulaual olnud juba aastakümneid.

Härjapea talus, mis oma ekspositsioonis kajastab 1930. aastate keskpaika, on perenaine sahvrist välja toomas lihakraami, millest hea peedikotlette teha.

Sõita saab saaniga. Muuseumis on tore ka tervisesporti harrastada – tasub suusad-kelgud ühes võtta ja talvemõnusid nautima tulla!

Sissepääs muuseumipiletiga: tavapilet 3 eurot, sooduspilet 1,5 eurot, perepilet 6 eurot. Lapsed alla 7 aasta – tasuta.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 23. veebruaril 2011

24. veebruari varahommikul kell 6.10 kogunetakse TLÜ Ajaloo Instituudi fuajees rongkäiguks Toompeale, et saada osa pidupäevahommikusest lipuheiskamise tseremooniast. Rongkäik hakkab liikuma kell 7.00, kogunemise ajal pakutakse Krambambulit. Kõnega esineb Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.
 
Tallinn Ülikooli Üliõpilaskond
Lisatud 23. veebruaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul käsitleb seaduse väga oluline osa doktorantidega nooremteadurina töötamiseks töölepingute sõlmimist. „Doktorantide palgaliste teadustöötajate staatusesse tõstmine on murranguline samm. See loob aluse Eestis seni peaaegu puudunud noorte teadlaste karjääriredelile, andes neile nii sotsiaalsed garantiid kui ka kindluse, et nende teadusele pühendumist hinnatakse ühiskonnas vääriliselt. Nii kindlustame järelkasvu praegustele tippudele,“ ütles Lukas.

Doktorikraadi kaitsmiseni jõudnute arv ei ole seni olnud proportsioonis ei õpinguid alustanud isikute arvu ega Eesti riigi vajadustega. Seega on vajalikud muudatused, mis suurendaksid doktorantide motiveeritust, määraksid ülikoolipoolsed kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel ning tagaksid doktorandile materiaalse kindlustunde.

Doktorandiga sõlmitav tööleping tugevdab ülikooli ja doktorandi sidet. Teiste maksumaksjatega võrdsete garantiide – eelkõige vanemahüvitise ja pensionikindlustuse maksete – võimaldamine ja stabiilne sissetulek õppekava nominaalkestuse ajal soodustavad doktorandi pühendumist teadustööle. Töölepinguid sõlmitakse alates 1. jaanuarist 2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidega.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu valmistas ette Eesti juhtivatest teaduskorralduse ekspertidest moodustatud töörühm, mis töötas erinevate ettepanekutega peaaegu kaks aastat.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. veebruaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas: „Hoolitsemine oma keele püsimise ja viisaka kasutamise eest on Eesti riigi juhtmõte. Praegu on eesti keele roll meie ühiskonnas valdav ja tervis tugev. Aga kas ka tulevikus? Keeleseaduse muudatused annavadki meile võimaluse vaadata pikalt ette ja kindlustada juba tänaste tegevustega eesti keele püsimine pikaks ajaks.“

1995. a keeleseaduse vastuvõtmisest saadik on Eesti keeleolukord ja keeleseadus ise muutunud. Seni kehtinud keeleseadust on muudetud 17 korda ja muudatuste osa ületab seaduse esialgse teksti. Uues keeleseaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist asjaajamises, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, riiklikku järelevalvet ning vastutust. Põhiliselt on korrastatud ja loogilisemaks muudetud seaduse ülesehitust, mis on vahepealsete muudatuste käigus kaotanud oma selguse.
Seni valitsuse poolt moodustatud keelenõukogu moodustamine seaduse alusel

Sisulistest muudatustest on olulisemad veel Eesti keelenõukogu nimetamine seaduse tasandil ja riigi keelealaste ülesannete määratlemine. Eesti keelenõukogu moodustab valitsus. Keelenõukogu ülesandeks on keelevaldkonna arengukavade koostamises osalemine, nende täitmise jälgimine ja analüüs, valitsu se nõustamine keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel ning Eesti esindamine rahvusvahelistes keeleorganisatsioonides.

Seadus jätkab senikehtinud traditsiooni, et tasemeeksami sooritanutele kompenseeritakse soovi korral keeleõppekulu kuni 100% ulatuses. Seaduse järgi ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama isikud, kes on sooritanud kutseeksami eesti keeles ning töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas saatis täna Riigikogu XI koosseisu kultuurikomisjoni liikmetele kirja, milles tänab neid väga hea ja tulemusi toonud koostöö eest viimasel neljal aastal hariduse, teaduse, keele ja noortepoliitika kujundamisel.
„Tänu kultuurikomisjoni ja Riigikogu täiskogu tööle arutati riikliku küsimusena hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust, loodi suure häälteenamusega võimalus noore õpetaja lähtetoetuse maksmiseks, uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja õppekavadega aitame kaasa niisuguse õppe sisu ja õppekeskkonna kujunemisele, mis toetaks õpetajaid ja iga õpilase arengut ning Tartu Ülikooli seadusega tagatakse rahvusteaduste ja õppe areng, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega kindlustatakse Eesti teadlaste võimalusi ja toetatakse doktorante, kes moodustavad järelkasvu praegustele tippudele. Keeleseaduse vastuvõtmisega luuakse uusi eeldusi eesti keele säilimiseks ja arendamiseks tulevikus. Need on mõned olulised näited viimaste aastate töötulemustest, mille üle võib uhkust tunda eelnõude algatajana valitsus ja arutelude juhina ning otsustajana seadusandja,“ kirjutas Lukas Riigikogu kultuurikomisjoni liikmetele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 23. veebruaril 2011

Finaalis saab alguse suur võidujooks auhinnareisi nimel, kus kõigil on võimalus anda hääl oma lemmiku poolt Delfi noorteportaalis Noorte hääl. „Hääletada saab kuni 3. märtsini 2011, pärast mida selgub võitja,“ sõnab Liiv ning lisab, et võidab noor, kelle pilt kogub kõige enam toetushääli.

Finalistide antud intervjuudest žüriiliikmetele selgus, et peamised põhjused, miks nad välismaale minna soovivad, on seotud kogemuste ja rahvusvahelise hariduse omandamisega. „Hea meel on tõdeda, et finaali on sattunud noored, kes teavad, miks nad välismaale minna tahavad ja mida nad sellest kogemusest omandada soovivad,“ sõnab Liiv ja lisab, et positiivne on ka see, et suur osa finaliste plaanib pärast välismaise kõrghariduse omandamist kodumaale naasta ja oma teadmisi Eestis rakendada.

Tiheda sõela läbisid kaheksa tublit noort, kes näitasid esimeses voorus läbi küsimustiku üles suurt huvi ja motivatsiooni välismaal õppimise vastu,“ räägib kampaania eestvedaja Liina Liiv.

Žürii valikul pääsesid finaali:
Daniil Aal Jakob Westholmi Gümnaasiumist
Egon Odras Tartu Kutsehariduskeskusest
Tiina Linna Pärnumaa Kutsehariduskeskusest
Mari Pärtel Kuressaare Gümnaasiumist
Diana Kull Vanalinna Hariduskolleegiumist
Keilit Aedma Pirita Majandusgümnaasiumist
Liis Gross Gustav Adolfi Gümnaasiumist
Karin Kolomainen Pelgulinna Gümnaasiumist

Tutvu finalistidega lähemalt ja anna oma hääl lemmiku poolt Delfi Noorte hääles aadressil http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/haaleta-kes-peaks-voitma-lennupiletid-unistuste-ulikooli.d?id=40885389

Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta leiad Dream Foundation Eesti kodulehelt www.dreamfoundation.eu/check-in.

Dream Foundation Eesti
Lisatud 23. veebruaril 2011

Seminari peakorraldaja, TÜ vene kirjanduse professori Ljubov Kisseljova sõnul on Lotmani seminarid muutunud prestiižseteks teadusfoorumiteks, mis toovad Tartusse mainekaid teadlasi eri riikidest. "Lotmani traditsioon jätkub linnas ja ülikoolis, mida ta on oma tegevusega kuulsaks teinud. Loodame, et järgmisel aastal saame tähistada Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva märksa suurema teadusüritusega," ütles Kisseljova.

Seminari kavas on 30 ettekannet Juri Lotmani huviorbiiti kuulunud teemadel - teksti poeetika ja semiootika, värsiõpetus, kultuurisemiootika, filmisemiootika, intertekstuaalsed  ning kirjandusi kõrvutavad uurimused jm. Teemade kronoloogiline haare ulatub 18. sajandist kuni tänapäevani. Uuritakse ka Juri Lotmani biograafiat ja teaduspärandit. Mainekate teadlaste (Ermitaaži asedirektor Georgi Vilinbahhov, Moskva professorid A. Nemzer, O. Lekmanov, F. Uspenski jt) kõrval esineb ka noori teadlasi – kaks värsket TÜ vene kirjanduse doktorit ja kolm doktoranti.

Juri Lotmani sünniaastapäeval, 28.veebruaril külastatakse tema hauda Raadi kalmistul, esitletakse vene kirjanduse õppetooli väljaannet sarjast „Humaniora. Litterae Russicae“, dotsent Lea Pildi koostatud J. Jassinski mälestusteraamatut  ning soome külalise ja kauaaegse partneri Barbara Lönnqvisti monograafiat „Anna Kareninast“.  Antakse kätte diplomid Lotmani nimelise stipendiumikonkursi võitjaile semiootika ja slavistika alal. Tähtpäevaga on seotud kohtumine tuntud vene kirjanikuga Maia Kutšerskajaga, kes filoloogina esineb seminaril ka teadusettekandega.

Rahvusvaheline Lotmani seminar toimub 26.−28. veebruaril TÜ slaavi filoloogia osakonnas (Näituse tn 2, ruum 207). Seminari korraldamist on toetanud Tartu linnavalitsus ja TÜ filosoofiateaduskond. Täpne kava on aadressil www.ut.ee/966862

Tartu Ülikool
Lisatud 23. veebruaril 2011

Konverentsi avavad Maksim Kronhaus ja Andrei Rogatchevski. Konverents algab kell 11.00 ülikooli Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218) loengutega, seejärel jätkub konverentsi töö kahes sektsioonis: kirjanduse ja  keeleteaduse omas.

Konverentsile on oodatud kõik vene ja maailmakirjanduse ning slaavi keelte huvilised; osalemine on kõigile tasuta. Konverentsi ajakava (venekeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt või teate allosast.

Konverentsi teise päeva õhtul, 25. veebruaril algusega kell 19 toimub noorfiloloogide teadustööde kogumiku „Studia Slavica: X“ esitlus, mis toimub Silva hoones (Narva mnt 29, ruum S-333).

Konverentsi korraldab Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut, konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Ülikool.

Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut 
Lisatud 23. veebruaril 2011

Artikli täistekst 18.02.2011 Õpetajate Lehe veebilehel.

Lisatud 22. veebruaril 2011