Lemmikloomaring hakkab koos käima iga kuu eelviimasel laupäeval Tartu Linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonnas (Kompanii 3/5, I korrus).

Meie kodustele lemmikutele lähenetakse lemmikloomaringis erinevate nurkade alt - natuke teaduslikult, natuke kirjanduslikult, veidi kasvatuslikult ja kindlasti ka visuaalselt. Iga kord on vaatluse all erinev grupp või liik lemmikuid.

Loomulikult on iga kord külas ka vaatluse all oleva loomagrupi/liigi liikmeid ja mõni inimkonna esindaja, kes oskab nende kohta midagi eriti tarka öelda. Oodatud ka osaliste endi lemmikud, arvestades tuleb muidugi sellega, et kasse oodatakse kasside päeval ja rotte rottide päeval.

Tulemas mitmeid põnevaid konkursse ja uurimistöid!

Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu
Lisatud 22. veebruaril 2011

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul näitas läbi aegade rekordiline kandidaatide hulk, et Eestis loodi arvestavaid e-lahendusi ka masu-ajal. “Nii era, avalik kui ka kolmas sektor peaksid uute e-teenuste loomisel arvestama eeskätt kasu internetikasutajale,” lausus Parts. “Ainult kasutaja jaoks väärtust looval e-lahendusel on eduvõimalusi ka välismaal.”

Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulutas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.

Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond https://ettevotjaportaal.rik.ee/, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat. “Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, muudab see lahendus kõigest mõne aastaga kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks,” selgitas žürii esimees.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus https://svn.eesti.ee/projektid/som_er/ ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005., 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lisatud 22. veebruaril 2011

Piirkonda tutvustava reidi ajal tuvastati alaealisele sigarettide müük Järveotsa Gümnaasiumi juures olevast kioskist. Tööstusharidusekeskuse territooriumil avastati lisaks kooli ümbruses suitsetajatele  ka huuletubaka diiler. Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Monica Rand peab väga tähtsaks koostööd noorsoopolitseiga, et hoida Tallinna koolide ümbrustest ebaseaduslik tegevus eemal.

Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna noorsooteenistuse vanem Nurmely Mitrahovitš ütles, et selliseid kontrolle tehakse lähitulevikus kindlasti veel. „Lisaks alaealistele pöörame me ka suurt tähelepanu täiskasvanutele, kes kooli territooriumil suitsetavad ning noorematele sellega halba eeskuju annavad. Koostöös Munitsipaalpolitseiga jälgime koolide läheduses väga pingsalt ka erinevate tubakatooteid müüvate müügikohtade tegevust ning kontrollime, ega seal alaealistele suitsu ei müüda,“ lisas Mitrahovitš.

Allikas: Raepress Lisatud 22. veebruaril 2011

Konkursitöö peaks andma vastused järgmistele küsimustele:
•    Kuidas Sa koolis mõne teema või aine õpetamisel kasutaksid mänge, videomänge ja mängukonsoolide võimalusi?
•    Mida läbi mängude annab õppida?
•    Millistes ainetes saab mänge kõige paremini õppetöö osana kasutada?
Konkursitöö esitamise formaat on vaba – essee, esitlus, video, pildid – peaasi, et idee ja selle teostamise viis oleks arusaadav. Kasutage fantaasiat!

Vaata www.microsoft.ee/haridus kuidas Kinect on Eestis juba mõne koolipäeva põnevamaks teinud ja videosid, millist mängulusti Kinect pakub.

Konkursitöö esitamise tingimused:
1.    Konkursitöö tuleb esitada elektroonselt aadressil: haridus@microsoft.com 4. aprilliks 2011.
2.    Konkursitöö esitatakse kooli nimel, sest peaauhind jääb klassi/kooli kasutusse.
3.    Konkursitöö juures peab olema välja toodud meeskonnaliikmete ees- ja perekonnanimed, klass, kool ja klassijuhataja või meekonna juhi kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni number).
4.    Taotlejad ei tohiks esitada informatsiooni, mis on konfidentsiaalne, mõeldud ainult koolisiseseks kasutamiseks või mingil muul moel diskreetne. Projektis kasutatud materjalid, juhendid, pildid ja teised materjalid ei tohi rikkuda isiku- ja autoriõiguseid.

Hindamiskriteeriumid
•    Uudsus: Kas idee või selle teostus on uuenduslik?
•    Asjakohasus: Kuivõrd toetab idee ainetundi või mõne teema õppimist?
•    Rakendatavus: Kas ideed saaksid ellu viia ka teised koolid/klassid?
•    Võrdsete ideede juures eelistatakse tööd, mis toovad välja enam võimalusi uusi vidinaid koolis kasutada.

Auhinnad ja tunnustamine
Peaauhinnaks on Xbox360 koos Kinectiga ja 3 lisamängu. Teisele ja kolmandale kohale jäänud saavad muid tehnoloogilisi lisaauhindu. Huvitavamad konkursitööd avalikustatakse veebilehel www.microsoft.ee/haridus. Peaauhind antakse üle tunnustustseremoonial.

Konkursi plakat.

Säravaid ideid ja lahendusi soovides,
Microsoft Eesti
Lisatud 22. veebruaril 2011

„Tunamullu osales elukestvas õppes 10,6 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 2009. aasta viimases kvartalis tõusis täiskasvanud õppijate osakaal esimest korda üle kaheteistkümne protsendi – see oli 12,2,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Veel varasematel aastatel oli Eesti näitaja 6-7 protsendi ringis, viie aasta tagu sest näitajast on värske tulemus poole kõrgem. Erilist rõõmu teebki see, et Eesti näitajad on stabiliseerunud hiljutisega võrreldes hoopis kõrgemal tasemel. Meie ühiskond on saanud euroopalikuks küpsete kodanike ühiskonnaks.“

Eelmise aasta näitajad on kinnitus suundumusele, et täiskasvanud õpivad üha rohkem. Kõige rohkem oli täiskasvanud õppijaid tööalastel kursustel, 2010. aasta neljandas kvartalis osales kursustel ligi 7000 inimest rohkem kui aasta tagasi samal ajal. 2009. aasta neljandas kvartalis oli see 55 300, 2010. aasta neljandas kvartalis aga 62 300.

Kuigi tööalastel koolitustel osalenute arv on kasvanud, tuleb tähelepanu pöörata täiskasvanute vähenevale osakaalule tasemehariduses. Eesti üheks olulisimaks probleemiks on erialase hariduseta inimeste suur osakaal. 2009. aastal moodustasid kõrg- või kutsehariduseta isikud kolmandiku kogu 25-64-aastasest elanikkonnast. Seega võib öelda, et täiskasvanud õppijate osale mine elukestvas õppes on üldjoontes küll suurenenud, kuid tööalaste kursuste kõrval tuleb jätkuvalt oluliseks pidada ka tasemeõppes osalevate täiskasvanute osakaalu tõstmist.

Meeste ja mitte-eestlaste osakaal on täiskasvanud õppijate seas võrreldes varasemate aastatega hakanud tõusma. Mehi osales 2010. aastal 3400 rohkem, mitte-eestlastest täiskasvanud õppijaid oli 2100 rohkem kui 2009. aastal.

Elukestvas õppes aktiivselt osalemisele aitavad oluliselt kaasa Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel ellukutsutud programmid. 2011. aastal jätkuvad ESF ja Eesti riigi rahastatud programmid „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ning „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“.

Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada ligi 73 000 inimest ning kursuste ja koolituste läbiviimises osaleb ligi 85 õppeasutust üle Eesti. Programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevu sed“ raames on täiskasvanud õppijatel võimalik osaleda tööalastel kursustel erinevate kutseõppeasutuste juures, programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ pakub elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 22. veebruaril 2011

"Niisugune tunnustus tähendab meie jaoks seda, et Prima Vista hästitoimiv meeskond on pingutanud õige asja nimel ning Tartu on õige linn sellise suure kirjanduspeo pidamiseks - seda festivali oodatakse, seal osaletakse ning seda osatakse ka hinnata. Kindlasti tähendab see tervele korraldustoimkonnale ka veel suuremat vastutust - tahame ju, et Prima Vista iga aastaga areneks," rõõmustas MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista juhatuse esimees Ilona Smuškina, kes käis koos teiste meeskonnaliikmetega tunnustust vastu võtmas.

Tartu linna kultuuri aasta aunimetuse laureaadid said vastavalt kategooriale 600 kuni 1500 euro suuruse preemia ning rändauhinna Kultuuri Kandja. Aunimetuse laureaatide nimed kanti Tartu linna kultuuri auraamatusse.

Lisaks kultuuri aasta aunimetuste laureaatide väljaselgitamisele anti üle Tartu Kultuurkapitali aastapreemia ja loomingulised stipendiumid ning autasustati Tartu muuseumide võtmelugude konkursi võitjaid.

Tänavu toimub kirjandusfestival Prima Vista 5.-7. maini Tartus ja 8. mail partnerlinnas Tallinnas. Selle aasta läbivaks peateemaks on "Kursimuutus. Change of course" ning festivali patrooniks tunnustatud kirjanik ja praegune Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud.

Väliskülalistest väisavad festivali teiste seas vene-iisraeli kirjanik Dina Rubina ja saksa kirjanik Kathrin Schmidt. Festivali programm pakub lisaks mitmesugustele kirjandussündmustele ka muusika-, filmi- ja kunstielamusi.

Kirjandusfestivali Prima Vista toimkond
Lisatud 22. veebruaril 2011

Vene keel ja tema sõnavara on viimaste aastakümnete jooksul suure kiirusega muutunud. Muutustel on ka rida välispõhjusi. Sõnavara muutumine toimub kahes suunas: see on järk-järguline sõnade ja sõnaühendite kadumine, samas ka uute keele- ja kõneühikute tulek sõnavarasse. Loengu fookuses on tehnoloogilise progressi seostatus vene keele dünaamiliste protsessidega. Konkreetsemalt tuleb juttu sõnavaramuutustest, mis on tingitud näiteks aktiivsest interneti ja telefoni kasutamisest.

Professor Maksim Kronhaus on Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli (RGGU) Lingvistika Instituudi direktor ja vene keele õppetooli juhataja. Ta on rea teadusmonograafiate, õpikute ning teadusartiklite autor. M. Kronhausi uurimishuvide fookuses on semantika, pragmaatika, semiootika, kulturoloogia, russistika. Ta on töötanud külalisõppejõuna Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Austrias, Soomes ja Eestis.

Professor Kronhaus viibib Tallinna Ülikoolis Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi kutsel ülikooli külalise staatuses. Professor Kronhaus osaleb ka 24.–26. veebruaril Tallinna Ülikoolis toimuval rahvusvahelisel noorfiloloogide konverentsil.

Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut
Lisatud 22. veebruaril 2011

Lugemisaasta on lõppenud ja käsitööaasta on alanud, kuid see ei tähenda veel, et lugemine peaks lõppema ja ainult käsitööga tuleb tegeleda – ühendame need kaks asja vahval ja meelelahutuslikul viisil nukkude meisterdamise ja raamatute vahetamisega!

Kutsume kõiki lapsi vanuses 5-15 a. vahetama eesti lasteraamatuid ja meisterdama nendes olevaid tegelasi!

* MEISTERDAMISE TÖÖTOAD TOIMUVAD kell 12:00 ja 14:00:
26.02.11 Lasnamäe noortekeskus – Kahu tn. 4, Tln.
05.03.11 Kopli noortekeskus – Kopli 98, Tln.
12.03.11 Kristiine noortekeskus – Sõpruse pst. 4, Tln.
19.03.11 Tallinna noorte infokeskus - Vabaduse väljak 9/1
Eelregistreerimine kestab kuni töötubade alguseni!
OSALEMINE ON TASUTA!

* ANNAME LASTERAAMATUTELE UUE ELU:
Iga toodud eesti- või venekeelse lasteraamatu vastu võib valida endale uue raamatu! Ootame raamatuid ka lasterikastele peredele kinkimiseks!
Kampaania kestab kuni 19.03.2011 Rewilli huvikoolis ja töötubasid läbiviivates noortekeskustes
ning kuni 28.03 Tallinna noorte infokeskuses.

* NUKUNÄITUST SAAB VAADATA:
Töötubades meisterdatud nukud võib jätta igasse noortekeskusesse näitusele!
Lõppnäitus toimub 19.-28.03.2011 Tallinna noorte infokeskuses!
Näitusel osalevate nukkude vahel loositakse välja erinevaid auhindu!
Nukkude näitusele jätmine on vabatahtlik. Nukud saab kätte peale näitust!

Üritusi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet!

Täpsem info ja registreerimine:
REWILLI HUVIKOOL                           TALLINNA NOORTE INFOKESKUS
tel. 648 7766                                                         tel. 641 2271
gsm 56 141 969                                                    gsm 55 567 782
huvikool@rewill.ee                                                   info@taninfo.ee
www.rewillihuvikool.ee                                                                                   

Üleskutse plakat. 

Lisatud 22. veebruaril 2011

Konverentsi pealkiri oli inspireeritud sihtasutuse poolt eelmisel aasta läbi viidud projektikonkursist „Innovaatiline kool 2010“, kus koolid said raha taotleda erinevate innovaatiliste lahenduste elluviimiseks.

Konverentsil kuulutati välja „Tiigri Tegija 2010“ – parim kool ja parim õpetaja tiitli võitjad.

Möödunud aasta parimas õpetajaks osutus Ljudmilla Rozdezdvenskaja.
Kindlasti tuleb nii mõnelegi teist tuttav ette olukord, kus avastate üsna juhuslikult enda lähedal märkamatuna püsinud kangelase. Tal on üllad ideed, mida ta oma julgete tegude ja suuremeelsusega ka ellu viib.
Mõnikord öeldakse, et ka väike asi võib olla suur. Kui suured võivad olla siis veel tõeliselt suured teod, mille käimalükkamiseks ei olegi tarvis enamat kui üht pisikest hakkajat kooliõpetajat? Kahtlemata peavad sellel õpetajal olema mõningad omadused – alates tahtest ja tarkusest, lõpetades koostööoskuse ja sihikindlusega. Just nende naiselike jõudude abil on loodud palju innovaatilist õppevara, jagatud mitmekülgset õppemetoodilist kogemust, kujundatud koostööd erikeelsete õppeasutuste vahel ja palju muud.
Paraku jäävad sellised inimesed lubamatult kauaks tähelepanuta. Seekord õnneks nii ei läinud. Tiigri Tegija nimi koos sügava kummardusega on vähim, mida me täna talle anda saame…
Lisaks oma kooli õpetajatele Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis, kus ta haridustehnoloogina oma kolleege nõu ja jõuga aitab, saavad tema haridusuuendusmeelsusest osa ka paljud teised, nii Eestist, Venemaalt kui ka mujalt. Nimelt arendab ja juhib meie Tiigri Tegija juba aastaid vene õppekeelega koolide innovatiivsete õpetajate virtuaalset võrgustikku – südameasjaks õpetajate professionaalne areng. Samuti on tema eestvedamisel sellesama virtuaalse võrgustiku liikmed kogunenud paaril talvel pisikese meeskonnaga korraldatud suure osalejate arvuga konverentsile „Õpetajate koostöö võrgustikus“, kus jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad vene õppekeelega koolide õpetajad üle Eesti.


Möödunud aasta parimaks kooliks osutus Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.
Kas kool on kes või mis? Arhitektid ja ehitajad võivad jääda oma seisukoha juurde, aga ülejäänud täna siin viibivad inimesed kindlasti nõustuvad sellega, et tiigri tegusid saab teha vaid tõhus meeskond soodsates tingimustes.
Nagu ütleb võrkpalli õppekava, sõltub hüppe kõrgus hoojooksu kiirusest, käte hoost ja jalgade jõust. Tõelise tiigri hüppe kollektiivne sooritus saab toimuda vaid juhul, kui need ülesanded on grupis kenasti jagatud: esimene käpp teab, mida saba teeb ja pea juhib.
Alati see ei õnnestu, aga meil Eestimaal õnneks häid näiteid jagub. Tiigri tegija nime pälvib seekord kool, kus tegutsevad inimesed on lisaks hüppe kõrgusele oskuslikult viimistlenud ka hüppe keerukust. Silmapaistvad saavutused väga erinevatel aladel väärivad tähelepanu – osalemine loodus ja tehnikateaduste projektides, animatsiooni konkursid ja mitmed erinevad haridustehnoloogia-alased koolitused saidki valiku puhul määravaks.
Selle kooli õpetajate uuendusmeelsuse heaks näiteks on Tiigrihüppe SA haridusportaalis Koolielu loodud veebipõhine e-kursus uurimistööde ja referaatide vormistamise kohta. Erinevate Võru koolide õpetajate enda initsiatiivil ja koostöös loodud õppimisüritus pakkus õpetajatele ja õpilastele enneolematut huvi, nii palju huvi, et pidime Võru õpetajatel paluma õppimisüritust korrata.    
Tiigri Tegija 2010 – parima kooli tiitel läks sel aastal koolile, kes terve aasta vältel on näidanud üles aktiivsust väga erinevates Tiigrihüppe SA poolt juhitud tegemistes. Kool on osalenud nii TikiTiigri, TehnoTiigri ja Tiigriroboti konkurssidel. Eriti aktiivselt võttis kool osa AnimaTiigri animatsioonikonkursist, kuhu esitati 30 tööd. Lisaks suhtleb kool ka projekti Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames aktiivselt Euroopa teiste koolidega. Möödunud aastal toimunud eTwinning konkursile esitas kool 11 tööd. Lisaks on olnud kooli õpetajad ka usinad õppijad ja kaasalööjad Tiigri Koolituskeskuses.
Seekordne kool sai auhinna aktiivsuse eest. Alati ei pea kõikidel konkurssidel võitma, kuid tähtis on osavõtt, mille kaudu saadakse uusi kogemusi ja õpitakse palju.
 
Palju õnne „Tiigri Tegija 2010“ tiitli võitjatele!

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 22. veebruaril 2011

Väätsa Põhikoolis on käimas projekt Värv- ja magusained ning kalorid toiduainetes. Projekt on saanud toetuse Archimedes SA Comenius programmist ning on registreeritud ka programmis Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning. Projekt kestab kaks aastat ning partnerriikidena on esindatud seitse maad: Hispaania, Itaalia, Kreeka, Türgi, Rumeenia, Läti ja Eesti.

Projekt uurib värv- ja magusainete sisaldust kolmes toidugrupis: kommides, jookides ja jogurtites ja nende vastavust seadusele. See on tihedalt seotud keemia, kunstiõpetuse ja eesti keelega. Läbivad ained on inglise keel ja IKT. Lähtuvalt õppekavast töötavad projektiga 8. ja 9. klass, paljudesse tegevustesse oleme kaasanud kõik õpilased, ka algklassid.

Esimesena asusime uurima komme. Samuti võtsime vaatluse alla sefiirid ja halvaa. Tõime välja nendes sisalduva energia, rasvad, süsivesikud jne. Ja mis kõige tähtsam, värvained ja kalorid. Vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti seadusele on kahjulikeks nimetatud 6 värvainet, mille tootes sisaldumisel peab pakendil olema vastav märge. Uurisime, kas Eesti erinevaid kommitootjaid on selle pakenditele lisanud. Heameel oli tõdeda, et meie vanim kommitootja Kalev ebasoovitavaid värvaineid marmelaadides enam ei kasuta ning teistes kommides on ta kahjulikud värvained asendanud tervislikematega. Seda ei saa aga öelda mõne teise tootja kohta. Uuritud sefiiridel vastavat märget polnud, kuigi ebasoovitavad värvained seal sisaldusid. Erinevatel partnerriikidel on aga seadused erinevad. Rumeenia kommid näiteks sisaldasid väga erksaid ja ilusaid, kuid samas kahjulikke värvained, mis seal riigis on hetkel lubatud.

Kalorsust uurides osutusid kõige kaloririkkamateks kommideks batoonikommid ja kõige vähem kaloreid oli sefiirides. Laste seas viisime läbi küsitluse, milliseid maiustusi nad kõige rohkem eelistavad ning kui sageli nad neid söövad. Seejärel võrdlesime oma tulemusi teiste riikidega ja tegime ühise kokkuvõtte. Küsitlesime õpilasi vanuses 11-16. Nagu arvata võis, osutus kõige populaarsemaks maiuspalaks šokolaad. Seda nii meie kui ka teiste partnerkoolide laste seas. Teisel kohal populaarsuselt oli näts. Kõige ebapopulaarsemad olid aga karamellid, kummikommid, iirised ja marmelaad.

Uurisime ka kas lapsed eelistavad kodus tehtud või poe magustoite. Kolmveerand lastest eelistas siiski koduseid magustoite. Küsimusele, mille järgi nad komme valivad, vastas 90% lastest, et maitse järgi.

Oleme käinud projektikohtumistel Rumeenias ja Sitsiilias. Esimesel kohtumisel tutvustasid kõik partnerid oma koole. Teise kohtumise teemaks olid esitlused ja uurimused oma maa kommitoodetest. Samas olid kaasa võetud ka esitletavad kommid, et saaks neid kohe maitsta. Nii et oli õige magus kohtumine. Igal kohtumisel külastame ka mõnda toiduaineid tootvat tehast. Rumeenias käisime küpsisevabrikus, Sitsiilias aga pastatehases ja väikeses martsipanitorte tootvas erapagariäris. Praegu on käsil jookide uurimine. Nagu kommide puhulgi, viisime ka jookide uurimisel õpilaste seas läbi küsitluse nende joogieelistuste kohta. Esikolmiku moodustasid Coca-Cola, Nestea ja Sprite. Selgus, et energiajooke juuakse samuti palju. Vähe juuakse aga piima ja vett. Küsisime ka, kui sageli vaadatakse pakendilt tootes olevaid aineid. Valdav enamus vastas, et mitte kunagi, mõned üksikud vaid, et mõnikord. Tootes sisalduvate ainete uurimisel all oli meil 23 jooki: erinevad Coca-Cola´d, Fanta, Sprite, Nestea, mahlad, siirupid ja energiajoogid. Uurisime neis sisalduvaid magus- ja värvaineid ning kaloreid. Tõime välja ka energiasisalduse, rasvad ja süsivesikud. Nagu selgus, sisaldavad ka joogid kahjulikke värvaineid, millest paljudel tootjatel on ka vastav märge pakendil. Lapsed said jooke ka degusteerida ning peale seda tuua välja oma eelistuse(d).

Aprillikuisel projektikohtumisel Türgis tulevadki esitlusele joogid ning küsitluste tulemused jookide kohta.

Veebruaris käisime õppekäigul Tartu toiduainete laboris, A Le Coqi tehases ja vabrikus Pere Leib. Toiduainete laboris räägiti meile põhjalikult sünteetilistest ja looduslikest värv- ja magusainetest ning muudest toidulisanditest. Näidati, kuidas viiakse läbi ühte keemilist katset värvainete sisalduse kohta toiduainetes. A Le Coqi tehases näidati, kuidas käib õlle ja limonaadide tootmine ja villimine. Tehases Pere Leib külastasime kondiitritoodete tsehhi. Saime teada, et nii A Le Coqi poolt toodetavates limonaadides ning Pere Leib tortides ja kookides ei leidu kahjulikke värv- ja magusaineid.

Käimas on projekti logovõistlus. Iga maa korraldab koolisisese võistluse, kus valitakse välja üks parim töö, ning esitatakse see konkursile. Teised riigid saavad punkte anda Eurovisiooni süsteemis, kus oma maad ei saanud hinnata, teisi aga küll.

Kogu projekti vältel teeme katseid erinevate toidus sisalduvate värvainetega, värvime lõnga ja villa ning koostame ka õppeotstarbelisi mänge. Järgmisel projektiaastal võtame uurimise alla jogurtid ja jäätised.

Kuna projekti üks eesmärk on kasvatada teadlikku tarbijat, siis loodame, et nii laste kui ka vanemate teadlikkus toiduainete ostmisel kasvab, nad hakkavad tarbima tervislikumat toitu ning jätma kõrvale kahjulikke aineid sisaldavaid tooteid.

Vaata ka: Projekti lehekülg, blogi, veebileht, viktoriin, tervisetest. 

Anneli Tumanski,
Väätsa Põhikooli inglise keele õpetaja, projekti koordinaator