“Puust ja Punaseks” videotundides käsitlevad tudengid põhjalikult aine teooriat ning lahendavad ülesandeid. Tegu on eelkõige materjaliga, mis aitab koolis õpitut kodus korrata.

Tudengite eesmärk on lisada koolis omandatud teadmistele praktilisust ja igapäevasust ning aidata gümnaasiumiõpilastel ainet paremini haarata. “Me oleme justkui Noored Koolis, ent tegutseme kodus ja DVD-plaadil. Tahame, et kooliõpilased mõistaksid, et matemaatika pole keerulised kontrolltööd, vaid teadmised, mida saab ka igapäevaelus edukalt rakendada.”

Selveri tootejuhi Anu Niitsoo sõnul on tegemist äärmiselt omapärase ja innovaatilise projektiga, mistõttu soovib Selver “Puust ja Punaseks” DVD-plaate müüa. “Usun, et tegu on ühe äärmiselt hea ja eestimaise projektiga, kuna noored soovivad siiralt oma teadmisi abivajajatega jagada ning anda seeläbi oma  panus ühiskonna paremaks muutmisel.”

"Puust ja Punaseks” DVD-l olevad matemaatika videotunnid on salvestatud kolmes erinevas jaos. Plaadid sisaldavad endas olulisemaid teemasid, mida käsitletakse gümnaasiumiastme matemaatika tundides. “Puust ja Punaseks” plaadid on alates tänasest müügil. Ühe plaadi hind on 16.90 eurot.

Lisainformatsioon: http://www.puustjapunaseks.eu/

Lisatud 21. veebruaril 2011

Kõigepealt tuli paati kõigutama režissöör-stsenarist Arbo Tammiksaar, kes hakkab peatselt tegema ETV ekraanile Filmitalgute saatesarja näitlejate valikust: "see kirjutatud lugu on liiast "sügavmõtteline", olgem nüüd selgemad ja konkreetsemad, mis juhtub. Vaadake, mis rahvas arvab!" karjus ta üle koosoleku saali. Filmitalgute üldjuhil Mikk Rand'il läks päris palju aega, et kõik rahunenult ühiselt ümmarguse laua taha tagasi tuua.

Filmitalgute juhendajad-stsenaristid Peep Pedmanson, Aina Järvine ja Margit Keerdo on näinud juba eelnevalt nädalajagu unetuid öid ning pidanud isekeskis läbi tohutuid vaidlusi selleks, et Filmitalgutel valmiva filmi stsenaarium saaks lõpuks kokku kirjutatud. Inimeste poolt välja pakutuid ideid ja teemaarendusi on isekeskis lihvitud ning jooksma panna ikka selleks, et film saaks olema huvitav ja hoogne.

Vaidluste tulemusena on algne stsenaarium muutunud ja pearolli hakkavad filmis mängima keskkooli lõpetavad noored, kes otsivad oma kohta ning kuuluvust maailmalõpu eel. Esialgsest “sinepi-teemast” on nüüdseks välja kasvanud hoopiski noorte armastuslugu!

Seda, milliseks kujuneb lõplikult Filmitalgutel valmiva filmi stsenaarium saab jälgida Filmitalgute kodulehel: www.filmitalgud.ee/sunopsis. Loe ja anna oma panus Eesti järgmise filmi stenaariumisse kommenteerides ja väljapakkudes omi ideid kõrvaltegelaste ning -sündmuste kohta! Võimalust selleks on vaid märtsi lõpuni, siis lüüakse stsenaarium lukku!

Teate edastas: Annely Martin Lisatud 21. veebruaril 2011

Üliõpilaste õigusbüroo asub Tartus Näituse tn 20, ruumis 115. Õigusnõu annavad TÜ õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid ning see on kõigile tasuta.

Kõigil soovijail tuleks end eelnevalt registreerida telefonil 737 5995. Telefoni teel saab registreeruda üksnes vastuvõtuaegadel (T, K, R 16–19 ja L 10–13), muul ajal saab registreeruda e-posti teel aadressil juuraabi@ut.ee
 
Vastuvõtt õigusbüroos toimub teisipäeviti, kolmapäeviti, reedeti kell 16–19 ja laupäeviti kell 10–13 Tartus Näituse tn 20 ruumis 115.

Büroo jääb avatuks 7. maini 2011.

Tartu Ülikool
Lisatud 21. veebruaril 2011

Igal teisipäeva hommikul kell 10 on võimalus meie majas kuulata jutte ja lugusid tuntud näitlejate suu läbi. Raamatud lugemiseks valitakse koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Lisaks eesti kirjandusele tuleb ettelugemisele ka laia ilma lastekirjanduse pärlid.

Märtsis loeme:

T  22. märtsil kl 10 Marta Otsasoo "Vareste kool"  Loeb  Kadri Adamson

T 29. märtsil kl 10 Aino Perviku Tirilinna lood ”Kui sa näed korstnapühkijat” Loevad Piip ja Tuut. Külla tuleb ka päris korstnapühkija Pepe. (tasuta)

APRILL

05.04 A. S. Magnason “Sinise planeedi lugu” loevad Piip ja Tuut (tasuta)

12.04 S. Laidla „Raamatukogunõid Rosalie“ loeb Tarmo Männard

19.04 T.Egner „Sööbik ja Pisik“ loevad Piip ja Tuut

26.04 S. Väljataga “Jussikese seitse sõpra“ loeb Tarvo Krall

MAI

03.05 E. Raud „Naksitrallid“

10.05 P. Raud „Tobias ja teine B“

17.05 O. Arder „Mine metsa“

24.05 Vendade Grimmide muinasjutte

Pilet 2 €, grupi saatjale TASUTA. Palume registreerida grupid tel. 662 6767 või mangumaja@piipjatuut.ee. Võimalus tellida meie kaudu ka 52-kohaline buss, mille hinnaks 131 EUR, mis on lapse kohta ca 2,5 EUR. Buss sõidutab gruppe Tallinna piires.

Asume aadressil Toom-Kooli 13,Tallinn

Kevadel 2010 viis Tiigrihüppe Sihtasutus läbi arendusprojektide konkursi „Innovaatiline kool 2010“. Selle eesmärgiks oli innustada ja toetada haridusuuenduslike lahenduste katsetamist Eesti erinevates üldhariduskoolides. Konkursi raames oli koolidel võimalik taotleda rahalisi vahendeid selliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks, mis võimaldaksid õppimist koolis huvitavamaks ja õpilastele meelepärasemaks teha.

Enely Prei, projektikonkursi eestvedaja: „Koolid võisid taotleda rahalisi vahendeid innovaatiliste IKT  arendusprojektide elluviimiseks. Rahastust taotleti väga erinevatele asjadele. Palju sooviti vahendeid  andmesidevõrgu ehitamiseks ja parendamiseks, sülearvutite ja dokumendikaamerate ning tunniplaanitarkvara ostuks. Lisaks ka suhteliselt palju projekte oli meediaklassi loomise, meediaõpetuse sisseviimise kohta, samuti erinevate e-kursuste loomise kohta jne. Taotluste hindamisel oli kõige tähtsamaks kriteeriumiks projekti kompaktsus ja innovaatilisus ning ka asjaolu, kas teistel koolidel oleks loodavast lahendusest midagi õppida.“

Rahastuse saanud koolid pidid väljapakutud ideelahendused teostama 2011. aasta alguseks. Nüüdseks on need valmis ja tulevad esitlemisele Tiigrihüppe SA aastakonverentsil. Kokku tutvustatakse konverentsil 13 innovaatilist lahendust ning ühtlasi räägitakse sellest, kuidas õpilased uuenduslike vahenditega toime on tulnud ning kuidas need õppetööd mõjutavad.
Näiteks tutvustatakse konverentsil, kuidas saab õppetöös kasutada fotomäluga GPS seadmeid, tahvelarvuteid, erinevaid andmekogujaid ja sensoreid. Tutvustatakse loodud meediaõpetuse e-kursust ja seda, kuidas on loodud andekatele õpilastele võimalus tellida ülikoolidest video-loenguid. Palju tuuakse näiteid, kuidas kaasaegne tehnoloogia võimaldab integreerida erinevaid õppeaineid, näiteks ajalugu infotehnoloogiaga või loodusõpetust füüsikaga.

Tiigrihüppe SA aastakonverentsi esinejateks on projektikonkursi „Innovaatiline kool 2010“ osalenud koolide esindajad. Konverentsi külastab ka President Toomas Hendrik Ilves, kes kuulutab välja konkursi Tiigri Tegija 2010 – parim kool ja Tiigri Tegija  - parim õpetaja, võitjad.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 21. veebruaril 2011

Kahetsusväärselt tõdesid erakondade esindajad sama üksmeelselt arengu takerdumist viimasel kümnendil. „Eesti edu on jäänud eelmisesse sajandisse, Läti ja Leedu hingavad meile kuklasse,“ tõdes Reformierakonna esindaja Andrei Korobeinik, populaarse suhtlusportaali rate.ee asutaja.

Küsimusele – kuidas tõsta IKT sektori konkurentsivõimet, tuleb erakondade arvates vastust otsida eelkõige inimressursi arendamise kaudu. Eestis töötab IKT alal umbes 2% kogu riigi tööjõust, Soomes on see näitaja vähemalt 4 korda kõrgem. Spetsialistide puudujäägi ületamiseks tuleb kiiresti  ülikoolides IKT õpet kaasajastada ja üliõpilaste vastuvõttu suurendada. „Kiiremas korras on vaja tööle rakendada IT-Akadeemia ja suurendada kõrgkoolides IKT aladel pearaha vähemalt 2 korda,“ oli resoluutne debatil IRL-i esindanud Mart Laar. Samal seisukohal oli ka Keskerakonda esindanud Olga Sõtnik. „Hariduses peaks IKT läbima kõiki õppeaineid, õppekavades on vaja see ette näha,“ lisas ta.  Rahvaliidu esindaja Oliver Vilba rõhutas korduvalt vajadust alustada matemaatika õpingutega varakult, sest see on eelduseks tulevaseks IKT-spetsialistiks kujunemisel. Ka sotsiaaldemokraatide esindaja Jörgen Siil leidis, et hariduses on praegu kõige olulisem reaalainete osakaalu tõstmine.

Kiire spetsialistide põua lahendusena näeb Keskerakond elamis- ja töölubade saamise lihtsustamist välismaa tippspetsialistidele. „Selleks, et Eestis suudetaks tippspetsialiste palgata, tuleb sisse seada sotsiaalmaksu lagi,“ tegi Mart Laar viite IRL-i valimisplatvormi maksupoliitika osale. Ettevõtluse taustaga Erakond Eestimaa Rohelised esindaja Agu Kivimägi rõhutas, et riigil peab olema strateegia  IKT-ettevõtete välisturgudele mineku toetamiseks. Kõik debateerijad nõustusid, et Eesti peab oma e-lahendusi aktiivselt propageerima rahvusvaheliselt, kasutades selleks näiteks arengukoostöö kanaleid.

Valimisdebati viimane voor keskendus e-valisuse arendamisele ja eriti küsimusele – kes ja kuidas peaks erakondade vägagi üksmeelsed plaanid ellu viima? Jõuliselt kerkis esile Mart Laari idee pöörduda tagasi tema valitsusjuhiks oleku aega, kui IT koordineerimine riigis oli peaministri käeulatuses Riigikantselei osakonnana. Teatud tsentraliseerimise vajadust kinnitas ka praegust koalitsioonipartnerit esindav Andrei Korobeinik, kes leidis, et IT riigihanked on vaja koondada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Agu Kivimägi pidas aga oluliseks IT võimekuse väljaarendamist ministeeriumide haldusalades.

Kõigi parteide esindajad olid ühel seisukohal, et Eesti IKT poliitika peab olema väljaspool parteipoliitikat.

Valimisdebatist tegi kokkuvõtte Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna, kes avaldas heameelt, et nendeks Riigikogu valimisteks on erakonnad IKT valdkonnale pööranud oluliselt rohkem tähelepanu, kui varasematel aastatel. „ Eesmärkide osas on palju ühist, jääb vaid kokku leppida, kuidas need saavutada,“ sõnas Ott Pärna lõpetuseks.

Erakondade valimisdebati korraldasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja E-Riigi Akadeemia. ITL ühendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid. ITL-i kuuluvate ettevõtete käive moodustab üle 90% Eesti IKT-sektori kogukäibest.

e-Riigi Akadeemia
Allikas BNS Lisatud 21. veebruaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul väärtustatakse tööalase koolituse kõrval järjest enam ka vabaharidust ja riik soovib seda tulevikus toetada läbi maksupoliitika. “Lisaks erisoodustusmaksu kaotamisele võiks vabahariduslike koolituste puhul töötavale inimesele lubada ka õppepuhkust. Maksusoodustuse tekkimine motiveeriks omakorda ettevõtjaid harima oma töötajaid täiskasvanuhariduses.“

Tartu Rahvaülikooli juhataja Maire Breede sõnutsi on rahvaülikoolide ülesanne kiiresti reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele ja pakkuda neid koolitusi, mida inimesed vajavad. Kui siiamaani on rahvaülikoolis õppinud peamiselt teadlikud ja motiveeritud õppijad, siis viimastel aegadel oleme saanud juurde ka uusi õppijad tänu Euroopa Liidu programmidele. Muuhulgas käsitleti ka seda, kuidas tuua vabaharidusse veelgi juurde töötuid, haridustee poolelijätnud noori ja muukeelset elanikkonda.

Tartu Rahvaülikooli töötoas said arvamusliidrid sisulise vabaharidusliku kogemuse, kõik osalejad voolisid endale isiklikud omanäolised kohvikruusid.

Allikas: BNS Lisatud 21. veebruaril 2011

Juba üheteistkümnendat aastat toimuval traditsioonilisel tseremoonial kingib TTÜ rektor Andres Keevallik sajale parimale startijale oma allkirjaga tekli. Igast teaduskonnast premeeritakse kümmet ning igast TTÜ kolledžist viit esimese kursuse tudengit, kes on sügissemestri eksamisessioonil parimaid tulemusi saavutanud. Pidulikul tseremoonial esitavad üliõpilashümni Gaudeamus TTÜ Akadeemilise Meeskoori lauljad ja hiljem astub üles noor lauljatar Mai-Riin Alavere.

Teklitseremoonia eesmärgiks on õnnitleda ülikooli astujaid eduka alguse puhul ja innustada neid õppeedukust säilitama ka edaspidi. Rektor Andres Keevallik jagas sajale parimale esmakursuslasele tekleid ka 8. novembril 2001. aastal, mil üritus esmakordselt toimus. Sellest ajast on tseremoonia toimunud igal aastal.

Traditsiooniline TTÜ tekkel sümboliseerib Tehnikaülikooli tudengite ühtekuuluvust, kõrget autoriteeti ning tegevusjanu. 1967. aastast kasutusel olev tekkel on terashalli põhjaga, valge randi, kirsipunase servaga ning kannab endal TTÜ lipukirja Mente et Manu.

Teklitseremooniat korraldab TTÜ üliõpilasesindus. See on TTÜ üliõpilasi esindav organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada üliõpilaselu, parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta TTÜ üliõpilaste heaolu.

TTÜ Üliõpilasesindus
Lisatud 21. veebruaril 2011

Vabariigi aastapäeva paiku toimuv pereüritus on toonud stardipaika nii pensionäre kui perekondi, koolilapsi ja tervisesporti hindavaid meeskondi juba eelmised seitse aastat.

Presidendimatka projektijuht Kadri Toomingas ütles, et tava järgi avab Aegviidu rongijaama juures kell 11.45 rahvamatka president Arnold Rüütel. Põhimatk saab alguse Aegviidust ning kulgeb mööda Presidendirada Jänedani, matkaraja pikkuseks on 10 kilomeetrit. Lühem, viiekilomeetrine matk saab alguse kell 12.15 Nelijärve Puhkekeskusest ja kulgeb siis kas mööda kergliiklusteed või suusarada pidi Jänedale. Pärast matka pakutakse kõigile matkajatele Nelijärve Puhkekeskuses kuuma teed ja Jänedal Musta Täku tallis kuuma suppi ning teed. Hea uudis kõigile neile, kes soovivad suusamõnusid nautida hästi libisevate suuskadega. Juba teist aastat järjest on võimalus Aegviidus lasta oma suusad ära määrida asjatundjatel. Teenust osutab „Ilmar Udami Määrdeteenus".

Mõnusat talvepäeva jääb meenutama ühispilt. Kultuuriprogrammis astuvad seekord rahva ette Tapa valla noortebändid. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu ansambliga Meie Mees.

26. veebruaril on lubanud Elektriraudtee sõidutada matkalised Tallinnast 10.08 väljuva rongiga tasuta Aegviitu ja õhtul kell 16.16 väljuva rongiga  ka Tallinna tagasi.

Projektijuht Kadri Toomingas ütles, et matk on tasuta, kuid kõigil on võimalik toetada „Presidendi matka” ostes kolmeeurose kaelakaardi. Lastele ja pensionäridele maksab kaelakaart 1,5 eurot. Kaelakaardi ostnute vahel loositakse kell 14.20 välja 10 kuldpiletit simmanitele Jäneda Musta Täku tallis, nädalalõpp kahele Jäneda SPA Hotellis, nädalalõpp kahele Nelijärve Puhkekeskuses ja lisaks meeneid matka toetajatelt

Nelijärve ja Jänedaga on seotud nii president Konstantin Päts kui ka Arnold Rüütel.

Nelijärve turistide kodu mõtte algataja ja ehituse rahastaja oli EV esimene president Konstantin Päts. Oluline oli ka tema panus piirkonna arendamisel ja populariseerimisel ning Jäneda Põllutöökeskkooli rajamine ja selle kooli hea käekäigu eest hoolitsemine kogu oma presidentuuri vältel. 1935.a. algatasid Jäneda Põllutöökooli poisid ülemaalised põllutöökeskkoolide meistrivõistlused suusatamises. Samas koolis õppis ja traditsioone järgis 27. lennu vilistlane, president Arnold Rüütel. Seega on kaks Eesti presidenti käinud mööda neid metsaradu, kus kulgeb ka niinimetatud “Presidendi matkarada”

Matka ajakava:
10:08 Elektrirong väljub Balti jaamast (matkajatele tasuta)  
10.30 Tapa Bussijaamast väljub tasuta buss matkale   
10.45 Jänedalt ja Lehtsest väljuvad tasuta bussid    
11:30 Avamine Aegviidu jaama juures 
11:45 Presidendimatka start suusatajatele ja kõndijatele Aegviidust  
12:15 Presidendimatka start Nelijärve Puhkekeskusest 
13:00-15.20 Kultuuriprogramm Jänedal        
14:00 Ühispilt       
14:20 Loosimine      
15:30 Bussid Jänedalt Aegviitu       
16:16 Rong Aegviidust Tallinna      
16:00 Bussid Tapale ja Lehtsesse     
20.00 Presidendimatka simman ansambliga Meie Mees Musta Täku tallis (pilet 6€)

Matka info: http://www.presidendirada.ee/ 

Lisatud 18. veebruaril 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 18. veebruaril 2011