Väga sisukad ning rohkete praktiliste näidetega ettekanded tegid pedagoogikadoktor ja eripedagoog Jaana Vasama ning Soome parimate matemaatikaõpikute autor, matemaatika didaktika õppejõud Hellevi Putkonen.

Jaana Vasama tõdes, et kui Eestis lähevad lapsed esimesse klassi, siis erinevalt Soome õpilastest nad juba oskavad lugeda. Lugemiskohustus ei ole kuskil seaduses kirjas, Eestis lihtsalt on ühiskonnas see ootus olemas, et laps oskab kooli minnes lugeda, ja emad-isad-lapsed pingutavad selle nimel. Jaana Vasama pidas seda väga positiivseks. Soomes alustab õpetaja nullist.

Ära õpeta ajalugu enne, kui lugemine selge!

Lugemine ja kirjutamine on lapse põhilised oskused, kui siin alguses midagi logisema jääb, läheb negatiivsuse ratas käima ja õpiraskused on tulevikus kindlustatud. Seepärast töötab Soomes eripedagoog 1. ja 2. klassis kohe. Ta uurib laste emakeele taset, teeb kindlaks, kes vajab abi, ja tugiõpet hakatakse andma kohe, sellega ei venitata ega oodata.

Soome kooli iseloomustab ka see, et kui kusagil on tulemused halvad – näiteks selgus, et Põhja-Soome poisid loevad kehvasti – siis võetakse kohe midagi ette riigi tasandil, probleemi ei jäeta ainult õpetaja õlule. Kerge on lastega saavutada mehhaanilist lugemisoskust, probleem on selles, et laps peab ka aru saama, mida ta loeb. Jaana Vasama julgustas meie õpetajaid: kui näed, et laps ei oska lugeda ega kirjutada, siis ära hakka talle ajalugu õpetama! Küsimuse peale, et poistele meeldibki ajalugu rohkem kui eesti keel, soovitas Jaana Vasama kaks asja ühendada: õpetage keelt, kasutades ajaloo sõnavara. Aga emakeel tuleb selgeks saada, see on kõige alus. Kõigega võib õpetajal kiire olla, ainult mitte lugema õpetamisega. Iga laps tahab lugeda, võimatu on tema lugeda tahtmist pidurdada. Aga laps tuleb sellesse tahtmise-punkti aidata.

Soome koolis räägib õpetaja juba esimesel nädalal vanemateõhtul, millist lugema õpetamise meetodit ta kasutab. Vajadusel õpetab õpetaja seda ka lastevanematele. Ikka sellepärast, et kodus tehtaks sama tööd mis koolis.

Mida konkreetsem, seda lihtsam

Hellevi Putkonen alustas oma ettekannet tõdemusega, et paljud täiskasvanud meenutavad  matemaatikat kui kooliaja kõige raskemat ainet ja et rohkem nad sellega kokku puutuda ei soovi. Miks see nii on, kui ometi kolmanda klassini on laste meelisaine valdavalt matemaatika? Hellevi Putkoneni sõnul ei tohi matemaatika õpetamisel liiga ruttu abstraktseks muutuda. Konkreetsus on tähtis abivahend õpilase kogemuste ja mõtlemissüsteemide sidumiseks matemaaatika abstraktse süsteemiga. Põhikooli algklasside matemaatika õpetamisel moodustavad keskseima sisu aritmeetilised ehk nelja põhitehtega seotud mõisted. Nende õppimisprotsess kulgeb kolme perioodi kaudu:

1. konkreetsed strateegiad (õpetamisel kasutatakse näitlikustavaid vahendeid nagu esemegrupid, kümnendsüsteemi-pulgad, sõrmed, näitlikustavad pildid);
2. mentaalsed strateegiad (mõtlemisviisid, millele arvutades toetutakse);
3. automatiseeritud mõistevaldamine (mõiste valdamine konkreetse või mentaalse strateegia abita ehk vastused tulevad kiiresti ja kindlalt).

Matemaatilise mõtlemise arendamist toetatakse kõige paremini siis, kui ei rutata liiga kiiresti abstraktse sümbolesituse juurde. Nii saab ennetada ka õppimisraskuseid. Oluline on ka koostegevus, ehkki traditsiooniliselt on matemaatikatunnis õpilased töötanud üksi. Kõige paremini sobib õpilaspaar, suuremas rühmas võib juhtuda, et kõik ei osale töös aktiivselt. Soome matemaatikaõpikud pakuvad palju võimalusi paarikaupa töötamiseks: mõõtmine, suuruste hindamine, probleemi lahendamine, meisterdamine, erinevad uurimisülesanded. Mängides harjutavad arvutamisoskust ka need õpilased, kel muidu on õpimotivatsioon matemaatikas madal.

Et asi ainult teooriaga ei piirduks, lasti õpetajatel samas kohe ka arvutada ja mängida. Loeti makarone kümne kaupa topsi, arvutati võistu peast ja kalkulaatoril, jagati pitsat tükkideks ning kasutati tehtekaarte.

Klassiõpetajate täienduskoolitust toetas eksamikeskuse ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikastiooni tõstmine 2008-2014“.

Fotod: Madli Leikop

Artikli täistekst Virumaa Teataja veebilehel. 

Loe ka: Käre pakane näpistas koolipingid tühjaks

Lisatud 18. veebruaril 2011

Artikli täistekst Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 18. veebruaril 2011

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 18. veebruaril 2011 

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 18. veebruaril 2011  

Neljapäeval kiitis valitsus heaks regionaalministri Siim Valmar Kiisleri korralduse eelnõu, mis lisab kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kasutamise kavasse aastateks 2009–2012 Harju maakonna neli eelisprojekti maksimaalse toetussummaga 5,1 miljonit eurot. Viis reservi arvatud projekti nõuaksid maksimaalselt toetust 7,4 miljonit eurot.

Harju maakonna eelisprojektideks on Saue ja Saku valla koostöös Nõlvaku lasteaia ehitus Laagri alevikus toetusega 1,6 miljonit eurot. Samuti Kuusalu vallas Kiiu lasteaia ehitamine 1,9 miljoni eurose toetusega. Lisanduvad Nissi vallas Riisipere lasteaia rekonstrueerimistööd ja Anija vallas Kehra Gümnaasiumi hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine, toetused vastavalt 606.288 ja 981.813 eurot.

Reservprojektideks on Kostivere põhikooli rekonstrueerimine ja multifunktsionaalse kogukonnakeskuse ehitus, Lagedi põhikooli renoveerimine, Loksa lasteaia renoveerimine, Vasalemma põhikooli õppe- ja spordihoone ehitamise teise etapi lõpetamine ja Laitse lasteaia ehitus.
Harju maakonna projektide lisamisega on valitsus kinnitanud kõikide maakondade projektid KOIT kavas perioodil 2009–2012.

KOIT kava koosseisu kuulub 14 maakonna 55 projekti maksimaalse toetussummaga 39,5 miljonit eurot ja 52 reservprojekti maksimaalse toetussummaga 43 miljonit eurot.

Allikas: BNS Lisatud 18. veebruaril 2011

Konkursile oodatakse nii uurimuslikke (bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika, sotsiaalteaduslik uurimus jm), ülevaatlikke (ajalugu, kirjandus, kodu-uurimus jm) kui ka otsest praktilist väljundit omavaid uurimistöid (arvutiprogramm jm), mis peavad olema nõuetekohaselt vormistatud. Töö teema ja valdkonna valib õpilane ise.

Konkursile saabunud töid hinnatakse põhikooli ja gümnaasiumi astmes eraldi ning hindamine toimub kahes voorus. Lõppvooru pääsenute hulgast valitakse välja võitjad, kelle vahel läheb jagamisele preemiafond rohkem kui 11 000 euro ulatuses. Rahalisi auhindasid jagub ka peapreemia saanud tööde juhendajatele. Lisaks valitakse premeeritute seast Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile Helsingis ning rahvusvahelisele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides.
NB! Kasulik on teada, et mitmed Eesti kõrgkoolid võtavad meie konkursil edukalt osalenud gümnaasiumilõpetajaid vastu väljaspool konkurssi.

Konkursitööd jm vajalikud dokumendid tuleb esitada Sihtasutusele Archimedes 1. märtsiks 2011 a.
Täpsem informatsioon konkursi osalemistingimuste, töödele esitatavate nõuete ja muu osas on toodud meie veebilehel: http://archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=401

Julget pealehakkamist soovides
Kaili Kaseorg, konkursi koordinaator 
Lisatud 18. veebruaril 2011

Debati avab ning avaküsimuse kandidaatidelt küsib Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. „Haridussüsteemi ratsionaalsus sõltub selle juhtide tarkusest ning otsusekindlusest,“ sõnas Hallik, rõhutamaks riigijuhtide rolli (kõrg)haridusmaastiku korrastamisel ning arendamisel.
 
Reedese debati arutelu raskuskese on kõrgharidusel, riigieelarveliste ning -eelarveväliste kohtade jaotusel ja kõrghariduse rahvusvahelise mastaabi edendamisel. Lisaks kajastatakse gümnaasiumiharidust ning noorte osalust puudutavaid valupunkte.
 
Debatis osalevad Helmer Jõgi (Reformierakond), Vladimir Shokman (Keskerakond), Tõnis Lukas (IRL), Tõnu Ints (SDE), Enn Liba (Rahvaliit) ja Kaarel Tarand (Rohelised). Debatti modereerivad TÜ Euroopa Kolledži esindaja Marleen Pedjasaar ning ERRi ajakirjanik Kajar Kase. Enda eksperthinnangu debatil käsitletud teemadele ja kõrghariduse tulevastele perspektiividele annab Martin Hallik.
 
 „Kutsun kõiki huvilisi – gümnasiste, tudengeid, õppejõude sellest üritusest osa võtma. Debatt tuleb sisukas ning katab laia teemavaldkonda,“ kommenteeris Tartu Noortevolikogu aseesimees Oliver Matt. „Üritus saab olema interaktiivne nii, et igav kindlasti ei hakka," lisas ta.
 
Kuulama ja osalema on oodatud nii tudengid kui õpilased, õppejõud, õpetajad, noorpoliitikud ning kõik, kellele haridussüsteemi ja noortepoliitika küsimused hingelähedased.
 
Debatil osalemine on tasuta, kohapealse registreerimisega. Debatti on võimalik jälgida online-ülekandena ka TÜ videoportaalis aadressil www.uttv.ee
 
Varivalimiste projekti koordineerib Eesti Noorteühenduste Liit. Debati läbiviimist toetavad Tartu Ülikool ja TÜ Euroopa Kolledž.
 
Varivalimisi toetavad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Avatud Eesti Fond, Siseministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Rahvusringhääling, Vanemuine, Solaris ja Ordi.
 
Lisatud 17. veebruaril 2011

„Kas me seisame silmitsi ajaloo lõpuga? Nii küsis enam kui 20 aastat tagasi Frances Fukuyama oma teoses „Ajaloo lõpp ja viimane inimene”. Fukuyamal võib isegi õigus olla, kuigi mitte tingimata sellisel moel, nagu ta oma tähtteoses kirjeldas. Tegelikult elame me suhteliselt mitteajaloolisel perioodil, kuid see ei tähenda, et ajalugu on leidnud Fukuyama ennustatud lõpu. Vastupidi – ehk oleme hoopis jõudnud perioodi, mil maailm muutub kiiremini ja põhjalikumalt kui kunagi varem ning ajalugu on taas päevakorral? Lähtudes eelkõige Soome ja Eesti, aga ka kogu maailma ajaloost üldisemalt, küsin, milline on ajalooteadmiste, -tunnetuse ja -teadlikkuse seisukoht tänapäeval. Kas ajalool on rakenduslikke vaatenurki? Milline peaks olema poliitika ja poliitikute roll vis-à-vis ajalooga?“ sõnas Erkki Tuomioja oma loengu tutvustuseks.

Erkki Tuomioja (sünd. 1946) on Eesti juurtega Soome poliitik ja Helsingi Ülikooli riigiteaduste doktor. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. aastal Põhjamaade Nõukogu president. Hetkel juhib Tuomioja Soome parlamendis komisjoni, mis tegeleb peamiselt Euroopa Liidu küsimustega. Tuomioja on kirjutanud rea raamatuid, raamatuga „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses“ võitis Tuomioja 2006. aastal Soome mainekaima teabe- ja õppekirjanduse auhinna. Eestisse saabus Tuomioja tutvustama oma hiljuti ilmunud ning eesti keelde tõlgitud raamatut „Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus”.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis. 

Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia   

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. veebruaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Eesti teaduse tippude hulgas palju lugupeetud inimesi, kes on oma elu pühendanud oluliste asjade üle juurdlemisele, kahtlemisele ja katsetamisele ning püsivusega palju saavutanud. „Seekordsed teaduspreemiate saajad moodustavad selleaastase valiku sellistest tähelepanuväärsetest mõtlejatest. Olen kindel, et sammudega, mida riik astub noortele teadlastele nende karjääri alguse lihtsamaks tegemisel – kõrghariduse kvaliteedi tõstmisel ja doktorantide täiendaval toetamisel – kindlustame me praegustele tippudele ka järelkasvu,“ ütles Lukas.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest antavad 38 347 euro suurused riigi teaduspreemiad määrati Vladimir Hižnjakovile ja Ülo Lillele.

Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavad 19 174 euro suurused riigi teaduspreemiad said:

Gennadi Vainikko – täppisteaduste alal uurimuste tsükli „Südamlikud Volterra integraalvõrrandid“ eest;
Peep Palumaa – keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest;
Mart Min – tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest;
Eduard Maron – arstiteaduse alal uurimuste tsükli „Paanikahäire teket ja kulgu mõjutavad neurobioloogilised tegurid“ eest;
Anne Kahru – geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli „Sünteetiliste nanoosakeste ökotoksikoloogia ja toksilisuse mehhanismid“ eest;
Asko Lõhmus – põllumajandusteaduste alal uurimuste tsükli „Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse edendamine “ eest;
Tiit Tammaru – sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli „Rahvastikurühmade linnastumine, eeslinnastumine ja vastulinnastumine Eestis“ eest;
Valter Lang – humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli „Eesti ja Baltimaade pronksi- ja rauaaeg“ eest.

47 934 euro suurune riigi teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest jäeti ettepanekute mittelaekumise tõttu välja andmata.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 17. veebruaril 2011