Sihtrühm: kõik õpetajad, kes on huvitatud projektõppest ja koolidevahelistest koostööprojektidest. Õppimisüritusel osalemist tõendava tunnistuse saab iga kursuslane, kes on esitanud õppimisürituse käigus kõik kodutööd.

Eesmärgid: kursuse läbinu
teab erinevate koostööprojektide võimalusi
oskab koostada  projektikava ja seda siduda projektiideega
oskab valida projektitööks erinevaid veebivahendeid
tunneb eTwinningu portaali ja oskab seal projekti sõlmida ja partnerit leida.

Õppimisürituse kava:
I nädal Tutvumine, varasema projektõppe kogemuse jagamine. Projektikava koostamine. Koolitaja Varje Tipp
II nädal Veebivahendite valimine projektitööks. Koolitaja Laine Aluoja
III nädal Rahvusvahelise koostööprojekti eTwinningu portaaliga tutvumine ja koostööpartneri leidmine. Koolitaja Meeri Sild

Õppimisürituse link: http://koolielu.ee/pg/groups/87663/koostprojektid-ppets/

Lisatud 17. veebruaril 2011

Seminari on võimalik vaadata otseülekandena siit: http://www.itcollege.ee/~mpuusaar/vv_live_stream.html 

Lisatud 17. veebruaril 2011

„PÕHJAMAINE“ 15.02- 5.03
Anne Aare - siidimaal
Sirje Kuuskmann – keraamika

„TIBUD KAMPA“ 15.02- 5.03
Tallinna 21. Kooli õpilasesinduse heategevusprojekti näitus
Tallinna linna joonistasid 21. Kooli gümnasistid koos kesklinna lasteaedade lastega
Annetused Kohtla-Järve Lastekodule.

“ Tiivulised” - kunstnik Silvia Kelle 1.02- 19.02.2011   
Nahktaiesed, pastellmaalid, kaitseinglid, sodiaagiinglid, amuletid

“Eesti Rahvuslik Käsitöö TKG-s” 26.01-19.02.2011   
Kullo Lastegaleriis (vanalinnas Kuninga 6)
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi poiste ja tüdrukute käsitöö näitus.
Juhendajad õpetajad Jaan Reiners ja Heli Malve

Tallinna Kuristiku Gümnaasium asub Lasnamäe viimases mikrorajoonis, meist edasi lõpeb linn. Juba aastaid on meie kool veendumusel, et ka moodsates linnaosades, kus lummemattunud või metsapeitunud suitsutared on vaid ähmane mälestus, tuleb edasi kanda rahvustraditsioone. Koorilaul, rahvatants ja käsitöö ei ole ajast ja arust, need võivad anda inimesele identiteedi, mis muidu suurlinnas lahustuma kipub.
Tüdrukute töös on väljas tikandiga taskud, muhu rahvariiete teemalised ja lõuendkotid kus tikandi kavand on õpilaste endi joonistatud.
Poiste töös on erinevate perioodide rahvakunst.
Pillid:19-20 sajandi vahetus, torupill ja kannel hakkavad asenduma lõõtsa ja kitarriga. Pillide valmistamiseks kasutasid meie esivanemad tööriistu ja materjale, mida näiteks mööbli või vankrite valmistamiseks. Ka meie teeme nii. Tehasetoodangust on vaid keeled ja tigupingutid, head keeled saab trossikeerdudest (mandoliini või balalaika jaoks). Mõelge, millest olid meie esivanemate kandlekeeled? Teate, kui hea bassikeele saab trimmerijõhvist?
Sõled ja muud vormiga löödud asjad: juba muinasajast peale on inimest kummitanud metallipuudus. Kuidas teha oma vähesest hõbedast võimalikult suur sõlg? Metall taoti üliõhukeseks ja vältimaks muljet koonerdamisest (aga ka deformeerumist) löödi ta vormiga ruumiliseks, seest tühjana. Väljast paistis suur ja raske…Kõik kadestasid.
Seega tänapäevased Hispaanias ja Hiinas valmistatud imitatsioonid on juba ideelt valed: nad on täismetallist.
Muud esemed: Intarsia on niinimetatud mööbli-intarsia, mille valmistamisprotsess erineb täiesti piltintarsiast. Lõigatakse välja geomeetrilised tükid, millest koostatakse muster. Sobib väga hästi Eesti rahvamustrite valmistamiseks.
Sisselõigetega pildiraamid on iseloomulik 30-40-ndate sõjaaegsele käsitööle.
Rattad… Kunagi tegime, aga näiteks kaariku või voki valmistamine oleks liiga töömahukas.
Nii et. Laulud, tants ja töö-oskused, mis talupoeglikes suurperedes omandati igapäevase elu käigus, vajab tänapäeval tutvustamist. Kus mujal, kui ikka koolis.

Kullo Lastegalerii
Lisatud 17. veebruaril 2011

Muraste looduskool korraldab õuesõppeprogramme kõigi vanuseastmete lastele Tallinna ja Harjumaa piirkonnas. Sel poolaastal (veebruar-mai) toimuvad taas programmid "Talv metsas", "Avastusretk looduse igapäevaellu", "Kohtumine metsaga", "Kiviaeg Murastes", "Elu tiigis", "Kevad klindil" ja "Matkatarkused loodusretkel". Retk looduses kestab orienteeruvalt 2-4 tundi (sõltuvalt laste vanusest ja ilmast). Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9.00 või 10.00. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel.
Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhedajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma. Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lastel võiks kaasas olla natuke süüa ja juua. Ühele koolile on arvestatud üks retk.

Õuesõppeprogramme finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Lisainformatsioon ja registreerimine:
Karoliina Juurik karoliina.juurik@gmail.com 

Piret Luik: „Meil kõigil on kogemused oma kooliajast, tollal ei nimetatud seda küll projektõppeks. Näiteks kui tuli teha uurimustööd, või – mäletan - pidime väikeses rühmas tegelema taimedega, kes sai sibul-lilled, kes sai korvõielised, ja pidime juttudest ning piltidest tegema albumi. Ajalehte tegime, see on ka puhtalt projekt. Ise töötasin õpetajana väikeses maakoolis, kus matemaatika kõige populaarsem ei olnud. Siis tuli paratamatult mõelda ka selliseid ülesandeid, mis justkui ei olnudki ülesannete lahendamine. Näiteks pidid lapsed tegema pildi, kus on võimalikult palju erineva suurusega nurkasid peal. Või näiteks essee kirjutamine, seal on ka tugevalt projektõppe elemente sees.“

Kui õpetaja jagab klassi rühmadeks ja annab rühmatöö kätte, kas see on projektõpe?

Piret Luik: „Projektõpe lõppeb mingisuguse tulemiga. Selleks võib olla ajaleht, raport, käsitööese, aga see peab lõppema tulemiga, mitte lihtsalt et lahendame koos ülesande ära.“

Nii et projektõpe peab toimuma pikema aja jooksul?

„Võib ka ühe tunniga, ikka tulem on oluline. Aga enamasti jah, projektõpe toimub pikema aja jooksul.“

Projektõppe plussid ja miinused?

Piret Luik: „Arvan, et see sõltub ka konkreetsest õpetajast ja konkreetsetest õpilastest. Kui mõtlen ülikooli peale, kus praegu õpetan, ja põhikooli peale, siis plussid-miinused on täiesti erinevad. Mulle meeldib nimi „projektõpe“, just rõhuga sõnal „õpe“. Mida aga vähemalt mina siin miinusena tunnetan - kui see lõppeb mingisuguse produktiga, siis seda tahetakse ju hinnata. Mulle meeldiks, kui see oleks õppimisprotsess, mille käigus ka üksteiselt õpitakse. Ja et õpilased peavad reflekteerima, mida nad õppisid. Seda kasutan tudengite juures, lasen neil peegeldada õppimiskogemust. Põhikoolis õpetades ma seda ei kasutanud, nüüd teeksin teisiti.
Hindamine on keeruline projektitöö juures, mitmekesi teevad, kõik saavad ühe hinde. Ka õpetajad räägivad, et projektitööd on raske hinnata. See on minu jaoks probleem.

Teine probleem, mida isegi ülikoolis näen, on see, et õpilastel ei ole aja planeerimise oskust. Nad võivad küll töid kavandada, aga kui aeg hakkab läbi saama, avastavad, et nad ei olegi kuhugi jõudnud. Õpetajale on projektõpe esialgu paras ajaröövel, eriti kui esimesel korral ei ole materjale, napib ideid. Kõik tuleb ise valmis teha, oluline on tööjuhend. Minul on see loksunud paika umbes kolme aastaga. Esimesel aastal teen juhendi mingile kindlale teemale, teisel aastal oskan parandused sisse viia, alles kolmandal aastal tean kindlalt, et selle juhendiga ei ole probleeme, see töötab.“

Kas projektõpe on meie õpetajate seas pigem erandlik meetod? 

Piret Luik: „Arvan, et projektõpe on levinud, aga mitte suurte projektidena. Tegin just õpetajatele uurimistöö juhendamise kursusi seoses uue riikliku õppekavaga. Uurimistöö on ka ju projekt ja projektõpe, nii et see järjest laieneb. Põhikoolis on sama loovtööga. Aga arvan, et õpetajad ei teadvusta, et see, mida nad teevad, on projektõpe. Nad ei pane silte külge. Ja see polegi tähtis, peaasi, et hästi välja tuleb ja lapsed õpivad.“

Missuguseid teisi õpetamismeetodeid tooksite esile?

Piret Luik: „Jaanuari alul oli Tartus konverents „Õpetamine – kas kunst või teadus?“. Sealt jäi kõlama mõte, et kõiges peab valitsema tasakaal. Sellepärast ma ei tooks ühtegi meetodit eraldi esile. Mulle meeldib väga ka probleemõpe, uurimusõpe, aga kui hakatagi ainult ühte rakendama, siis lapsed tüdinevad ja sellest ei ole mingit rõõmu. Kõike – individuaalset õpet, paaristööd, rühmatööd, õuesõpet, arvuti kasutamist – peab olema parasjagu. Ja traditsiooniline tund on ikka omal kohal, loomulikult.“

Kui jutt läheb IKT kasutamisele koolitunnis, siis Piret Luige sõnul on ta kokku puutunud sellega, et õpetaja oskab väga hästi Excelit kasutada, Wordi kasutada, aga ei tea, kuidas seda teadmist tunnis rakendada. Õpetajal pole metoodikat, pole ideed. Mõnikord on IKT tundi väga kunstlikult kaasatud, õpilased näevad, et vanal heal pliiats-paber meetodil oleks ülesande kiiremini valmis saanud kui arvutil klõbistades.

Piret Luik nendib, et tehnika areng võib olla ka negatiivse mõjuga. Kool valmistab inimesi tulevikuks ette, aga me ei tea tegelikult, mida tal tulevikus vaja läheb. Keegi ei oska ennustada, kuhu tehnoloogia areneb. Seega - ei maksa lapsele õpetada, et kolmas ikoon vasakult on „Salvesta“, vaid tuleb õpetada, mis üldse on salvestamine ja miks seda vaja on.

Projektõppe kolm kuldreeglit?

Piret Luik: „Arvestage, et esialgu võtab see palju aega nii õpetajalt kui õpilaselt. Teine asi - lootsin, et kui mul on materjalid valmis sätitud ja ülesanne kätte antud, siis ma ei pea vahepeal ise sekkuma. See oli viga. Õpilaste juhendamine, toetamine, küsimine „Kuidas läheb?“ on vajalik. Eriti pikaajalise projekti puhul, n-ö tellingute süsteem peab kindlasti olemas olema.
Ja tunnustav tagasiside. Mina ei tahaks üldse hinnata. Tähtis on, et laps saaks ise ka aru, et ta on midagi õppinud, uusi teadmisi saanud.“

„Hiromantia ehk käejoonte järgi ennustamine on üks lihtsamaid ennustamise viise. Hiromantia ennustab inimese iseloomu ja tulevikku, tõlgendades tema peopesas olevaid jooni.“ Vikipeedia

MIS JA MIKS?
Selleks, et arutada erinevaid küsimusi ning leida lahendusi probleemidele kutsumegi Teid erinoorsootöö mõttetalgutele, et üheskoos luua teadmist, milline on tänane olukord mõjutusvahendite osas riskinoortele ning millised võiksid olla arenguvõimalused.

Tule võta hiromandi roll ning osale tänase teadaoleva olukorra ning trendide tõlgendamisel, tulevikuperspektiivide kaardistamisel ja edasiste plaanide seadmisel. Võta kaasa ka oma kolleeg alaealiste komisjonist!

KEDA, KUS JA KUIDAS?
Mõttetalgutele on oodatud alaealiste komisjonide, avatud noortekeskuste jt noortevaldkonna organisatsioonide esindajad, kel on huvi ja võimalused riskinoortele suunatud töö tõhustamiseks.

Mõttetalgutel osalemise läbi on võimalik:
• kohtuda kolleegidega ja saada tuttavaks erinevate lähenemistega töös riskinoortega;
• reflekteerida oma tööd ja jagada kogemusi;
• ammutada ideid ja inspiratsiooni uute erinoorsootöö tegevuste käivitamiseks ning luua koostöösuhteid uuteks algatusteks.

Mõttetalgute lähenemine tugineb noorsootöö, kaasava juhtimise ja mitteformaalse õppimise headele tavadele ja põhimõtetele ning eeldab kokkutulnute aktiivset osalemist ja panust!

KUIDAS OSALEDA?
Mõttetalgutel osalemine on osalejate jaoks tasuta (programm, toitlustus, majutus), kuid osalejatelt (või nende tööandjatelt) eeldatakse transpordikulude katmist toimumispaika ja tagasi.

Kuna mõttetalgute protsess on tervik ning eeldab osalejate aktiivset kaasatust kogu protsessi vältel, eeldatakse kõikidelt kandideerijatelt valmisolekut osaleda mõttetalgutel täies mahus (st 2 päeva).

Osalemisest huvitatutel palutakse täita kandideerimisvorm ning saata see hiljemalt 15. märts aadressile: karintonts@gmail.com. Lisainfo ja registreerumine: http://www.entk.ee/hiromant

Kiirustage, kuna kohtade arv on piiratud!

Küsimuste tekkimisel ärge kahelge uurida lisa projekti tehniliselt juhilt: Karin Tõnts 56643777

Mõttetalguid korraldavad: Eesti Noorsootöö Keskus, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakond, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

KOHTUMISENI MÕTTETALGUTEL!

Lisatud 16. veebruaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas peab oluliseks just rahvusülikooli funktsiooni rõhutamist uuendatud seaduses. Lukas ütles: „Oleme rahvana kokku leppinud, et kindlustame eesti keele ja kultuuri püsimise muutuvate aegade kiuste! Rahvusülikoolina ongi Tartu Ülikoolil muu hulgas kohustus edendada eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu eesmärgil Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, samuti säilitada ülikooli omandis olevat rahvuslikku kultuuripärandit. Seadus kohustab Tartu Ülikooli säilitama ja arendama kultuuripärandi hulka kuuluvat Tartu Ülikooli hoonestust ning kunsti- ja ajalooväärtusi sisaldavaid kogusid ja pakkuma avalikkusele selle ülesandega seonduvaid teenuseid.“

Lukas lisas, et Tartu Ülikoolil lasub vastutus suuremahulise eestikeelse õppe- ja teadustöö kindlustamiseks ka tulevikus. „Sellest aastast lähevad tippteadustööna arvesse ka eestikeelsed teadusmonograafiad ja –kogumikud, mis seni olid ingliskeelsete publikatsioonidega võrreldes vähe hinnatud. Lisaks luuakse eraldi riiklik toetus humanitaarvaldkonda kuuluvate rahvusteaduste arendamiseks. Rahvusülikooli ülesannete täitmiseks tuleb Tartu Ülikoolil luua vähemalt kümme eesti keele, kultuuri ja ajalooga tegelevat professuuri. Sihtsuunitlusega professuuride rahastamine toimub täiendavalt riikliku koolitustellimuse alusel eraldatavale finantseerimisele.“

Tartu Ülikooli rektori prof Alar Karise sõnul on seadusemuudatus kompromisslahendus, mis siiski võimaldab soovitud arengutega edasi minna, et ülikooli juhtimist operatiivsemaks ning tulemuslikumaks muuta. „Ülikooli nõukogu 2010. aasta otsus muudatuste vajalikkuse ja ülikooli juhtimise kaasajastamise kohta on tänaseks saanud suuna, kuidas ülikool edasi liikuma peaks. Muudatuste sisuline rakendamine seisab alles ees,“ täpsustas Karis.

Rektor Karis on samuti veendunud, et muudetud Tartu Ülikooli seadus võimaldab paremini Eesti rahvusülikooli väärikat rolli kanda, sest rahvusülikool tähendab nii õigusi, kohustusi kui ka suurt vastutust.

Seadus jõustub 1. märtsil 2011. Juhtimisskeemi puudutavad muudatused jõustuvad järk-järgult alates 1. jaanuarist 2012. Samuti jõustuvad 2012. aastast sätted, mis puudutavad professuuride loomise kohustust, vastava tegevuse toetamist riigieelarvest ning perioodilist sihtevalveerimist.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 16. veebruaril 2011

Kui soovid laadal osaleda või tead kedagi, kes võiks laadal osalemisest huvitatud olla, siis võta minuga ühendust hiljemalt 22. veebruaril 2011: kaidi.nurmik@gmail.com või 5662 5273.
Viska oma varudele pilk peale ja näita neid ka teistele!

Õppevahendite laata korraldatakse haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programmi Eduko raames (http://eduko.archimedes.ee/).

Julget osalemist soovides!
 
Korraldustoimkonna poolt Kaidi Nurmik
Lisatud 16. veebruaril 2011

Psühholoog nõustab ülepinge ja kurnatusega seonduvate probleemide, suhtlemis- ja otsustamisraskuste, elukriiside, meeleoluhäirete jm puhul. Lisaks on võimalik täita professionaalseid psühholoogilisi teste ning saada tagasisidet oma võimete, isiksuse ning tööalaste eelistuste kohta, s-o karjäärinõustamist.

Sotsiaaltöötaja poole saab pöörduda töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemise, erinevate teenuste (transport, haridus, rehabilitatsioon, tööhõive) kasutamise, toetuste ja soodustuste, abivahendite taotlemise, hooldaja määramise, sotsiaalabi saamise jms teemal.

Nõustamised toimuvad nii eesti kui vene keeles ja on tasuta.

Sotsiaal- ja psühholoogilist nõustamist pakutakse Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti „Tööotsija tööriistakast abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Raepress Lisatud 16. veebruaril 2011

19. veebruaril 1864 avati Tallinnas Kanuti gildi hoones Eestimaa Kirjanduse Ühingu (Estländische Literärische Gesellschaft) Provintsiaalmuuseum, millest peale Eesti Ajaloomuuseum oma ajalugu loeb.

Maarjamäe lossis on kell 10.00–17.00 vaadata Eesti 20. sajandi ajaloo suurnäitus “ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki“, Eesti Filmimuuseumi väikenäitus “EESTI ESIMESED“, fotonäitus “PÜHA.SÜGIS“ Veiko Õunpuu filmide “Sügisball” ja “Püha Tõnu kiusamine” võtetelt ning vaadata on ka Eesti Ajaloomuuseumi visuaalase identiteedi ja Suurgildi hoone ekspositsiooni graafilise disaini ideekonkursi võistlustööd.

Ekskursioonid, ajaloo laupäevak ja kontsert
Kell 12 on tasuta ekskursioon eesti keeles ja kell 13 vene keeles näitusel “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki.”

Kell 13 algab igakuine Eestile ja suurtele sõdadele pühendatud ajaloo laupäevak. Jõutud on kaheksanda Vene-Türgi sõjani, ning selle 155 aasta eest lõppenud Krimmi sõja sündmustest Läänemerel aastail 1854–1855 räägib Hanno Ojalo, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi juhatuse esimees.

Kell 14.30 algab Okka saalis kontsert „20. sajandi kroonika“ I (aastad 1900–1946), esineb Meriko segakoor, koori dirigent Merike Toro, kaastegev Helene Vannari. „20. sajandi kroonika“on jutustused ajaloost muusikas, sõnas ja pildis.

Meriko segakoor on asutatud 5. oktoobril 2006. Koori lauljate enamik on osalenud ja/või osalevad senini Eesti tuntud kontsertkoorides. Meriko koori tõi kokku soov anda akadeemilisele koorimuusikale avaram väljund ja kõlapind. Koori kavad on programmilised, seotud sõnaloomingu, kultuuri- ja ajalooga.

Muuseumisünnipäeval ootab magus üllatus, avatud on muuseumipoe raamatulett ja kohvinurk Paula.

Maarjamäe loss ootab kõiki K-P kell 10-17 (Pirita tee 56, Tallinn).
Bussid nr 1A, 1 PR, 5, 8, 34A, 38. Maarjamäe peatus.

Eesti Ajaloomuuseum
Lisatud 16. veebruaril 2011