Oksjonile ja sellele eelnevale näitusele on oodatud kõik kunstnikud, kes tunnevad sidet Tartuga ning tunnevad end noorena. Üks kunstnik võib esitada rohkem kui ühe töö ning kasutada võib kõiki tehnikaid. Tööde loomisel võib ammutada inspiratsiooni teemast “Best of…“. Seda teemat võivad kunstnikud arendada oma äranägemisel, kuid korraldajad eeldavad kunstnikelt head kunstilist taset ja isikupärast käekirja. Samuti peavad kõik tööd olema korralikult vormistatud.

Tartu noore kunsti näitusel ja oksjonil osalemiseks tuleb autoritel tuua oma teosed Tartu Loomemajanduskeskusesse (Kalevi 13) hiljemalt 1. aprilliks 2011. Tööd tuleb tuua Loov galeriisse ja varustada need autori nime ja kontaktide ning töö müügihinnaga. Koos tööga tuleb esitada ka ankeet, mis on üleval kodulehel http://www.lmk.ee/bestof.

Toodud tööde hulgast valib näituse ja oksjonitööd välja komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Loomemajanduskeskuse, Tartu Kunstnike Liidu, Y-galerii ja Loov galerii esindajad ning kutsutud eksperdid.

Allikas: BNS Lisatud 16. veebruaril 2011

Koostöö on elu loomulikuks osaks ja see peab kahtlemata olema integreeritud ka õppekavadesse. Koostööpõhine õppimine aitab õpilasel teistega hästi toime tulla. Võimalused sellelaadseks  õppimiseks on väga laialdased. Õpetaja saab luua tunni koostöö õpetamise enda pärast, on suur valik meeskonnatöö mänge ja tegevusi klassiruumis kasutamiseks, mis paneb õpilased ühiselt mingeid ülesandeid sooritama. Teised ülesanded on ehitatud mingi kindla aine või teema ümber. Näiteks saab õpetaja jagada õpilased gruppidesse ja anda ülesandeks luua esitlus mõne teema raames. Siin õpivad õpilased täpselt sama palju, kui nad üksi sama ülesannet lahendades teeks, eeliseks see, et samaaegselt areneb ka koostöövalmidus.

Koosõppimise projektid võivad olla klassisisesed, koolisisesed, aga järjest enam propageeritakse ka erinevate koolide mõõdet ning ka rahvusvahelise koostöö näiteid.

Koostöö õpetamise juures seisab õpetaja silmitsi ka teatud raskustega. Õpilaste hindamine on koolisüsteemis eelkõige individuaalne, mitte grupipõhine, seeõttu võib tekitada probleeme eduka ja kesisema projekti hindamine, kus õpilaste koostöö on üheks osaks ülesandest. Koostööpõhine õppimine võib vahel ka ebaõnnestuda, kui mõnest ülesande lahendamisest tekib tüli või konflikt, mis jätab õpilase negatiivsete emotsioonidega oma klassikaaslaste suhtes.

Probleemide puhul on õpetajal võimalik riske oluliselt vähendada või hajutada. Õpetaja võib lasta õpilastel end grupisiseselt ise hinnata, sealjuures hinnatakse grupitöö efektiivsesse tulemusse panustamist. Iga õpilane saab lõpuks hinde vastavalt grupiliikmete hinnangule ning tulemuse üldisele kvaliteedile. Kui tekib konflikte, saab õpetaja suunata õpilased maha istuma ja rääkima sellest, mis vaidluse või konflikti põhjustas ja miks nad negaviitseid emotsioone kogesid, ülesandest kujuneb konflikt-situatsioonile lahenduse leidmine, siis ununeb ka negatiivne kogemus ja õpitakse hoopis mõistma oma käitumist.

Koostööpõhise õppimise populaarsus on klassiruumis tõusuteel. Kui seda tehakse õigesti, on see suurepäraseks võimaluseks lõhkuda loengupõhise õppimise monopol, õpetada koostööd ja aidata õpilasi saama kasulikeks ühiskonnaliikmeteks tulevikule mõeldes. Ka uus RÕK propageerib koostöö- ja projektipõhist õppimist ja ainete lõimimist igal võimalusel. Koolielu portaali projektõppe veerandi üks eesmärkidest on samuti panna õpetajad jagama oma häid koostöökogemusi teistele, et nendest oleks võimalik õppida kõigil. Olge julged kaasa rääkima.

Refereeritud: http://www.teach-nology.com/currenttrends/collaboration/

Poliitikauuringute Keskus Praxis jälgib Riigikogu 12. koosseisu valimistega seonduvat valimisdebatti ja koostab erakondade valimisprogrammide sõltumatu analüüsi. Hariduse teemal on valimisdebatis  seni  kõne all olnud peamiselt tasuta kõrgharidus, mille näol on tegemist poliitilise eelistusega. Laiendamaks hariduseteemalisi arutlusi, keskendub Praxis küsimustele, mis puudutavad koolivõrgu korrastamist, õpetamise ja õppe sisu kvaliteeti ning haridusele ligipääsu.

Erakondade valimislubaduste puudusena võib esile tuua üldsõnalisuse ja ebakonkreetsuse. Valijale ei ole paljudes küsimustes selge, mida väljendid nagu „toetame“, „soodustame“ või „teeme koostööd“ sisuliselt tähendavad.

Valimislubadustes püüavad erakonnad eristuda, kuid programmides on välja käidud vähe uusi lahendusi. Hariduse valdkonnas on üleval mitmed tundlikud teemad, näiteks koolivõrgu küsimustes otsustav lahendamine tähendaks selget valikute tegemist, kas osade koolide või nende kooliastmete sulgemist. Selles osas ei võta aga erakonnad seisukohta ning näib, et koolivõrgu kujunemine kulgeb edasi omasoodu ning sõltub omavalitsuste koostöösoovist.

Uute mõtete osas jääb eriti tagasihoidlikuks ka praegu valitsuses hariduspoliitikat kujundav IRL. Tavapärasest veidi teistmoodi lähenemist pakuvad Rohelised, näiteks õpetajakutse seaduse näol, mille sisu jääd küll avamata.

Kõik erakonnad on nõus vajadusega toetada üliõpilasi majanduslikult – tudengipalka lubavad Sotsiaaldemokraadid; Reformierakond aga lubab tõsta õppelaenu summat. Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid soovivad parandada tudengite elamistingimusi.

Programmides on puudu ka  tööturu ning üliõpilaste ootuste ja vajaduste sidumine kõrghariduse fookuste ja kvaliteediga.

Pikema analüüsiga saab tutvuda Praxise kodulehel http://bit.ly/hSWUlZ

Praxis jälgib Riigikogu 2011. aasta valimisi ja uue koalitsiooni tööd valitsuse tegevusplaani elluviimisel. Analüüsi valmimist on toetanud OPEN SOCIETY FOUNDATIONS.

Allikas: BNS Lisatud 16. veebruaril 2011

Tulevased kooliõpetajad peavad kasutama moodsaid tehnoloogiaid õpilaste arengu nimel, see on õpetajakoolituse suurim väljakutse. Seos õpetajakoolituse ja hariduse kvaliteedi vahel on ilmne. Käesolev artikkel põhineb Ameerika Ühendriikide õpetajaid puudutanud uuringul (Becker ja Riel), mis viitab seostele õpetajakoolituses saadud veebipõhise koostöö kogemuse kasust tulevases ametis. Uuringu põhjal saab öelda, et noored õpetajad, keda suunatakse kasutama veebipõhist koostööd, on oma tulevases töös innovaatilised ning õpilaskesksed. 

Miks on see teema oluline?

Ennekõike on see tähtis majanduslikus mõttes. Koolid kulutavad suurt raha IKT vahenditele, samas tekitab paljudes küsimusi, kas need investeeringud ennast ka õigustavad. Näiteks hiljutises uuringus Ameerika Ühendriikides näitasid tulemused vaatamata suurtele investeeringutele haridustehnoloogiasse, et vaid 20% üle 4000 uuritud õpetajast tundis ennast hästi ettevalmistatuna tehnoloogia integreerimiseks õppetöösse. Kas selline protsent peegeldab ka õpetaja ettevalmistust tööeelses faasis? Ka Eestis on kuulda, kuidas õpetajakoolituse osas pööratakse väga vähe tähelepanu IKT vahendite ja võimaluste integreerimiseks õppetöösse, rõhk on ennekõike muul, IKT-vilumus peaks kujunema justkui iseenesest. Mureks on ilmselt ka see, et õpetajakoolituses puuduvad vastavad võimalused õpetaja juhendamiseks tehnoloogias, seetõttu tunnevadki uued õpetajad end ebakindlalt. 

Suureks piduriks on arusaam „ma õpetan nii, nagu mind õpetati“. Kui õpetajaks õppijatel pole endal olnud võimalust õppida keskkonnas, mis tehnoloogiaid edukalt praktikasse integreerib, on see vähe tõenäoline, et nad tulevikus ise seda õppetöös kasutama hakkavad. Kui õpetajaks õppijal puudub virtuaalne koostöökogemus, ei ole ta valmis sedalaadi koostööd alustama ka kooli jõudes. 

Professionaalse koostöö potentsiaal

Õpetajate eneseusu, praktika ja tehnoloogiakasutuse vahel on selge seos. Becker'i ja Riel'i  uurimuse näitel, mis küsitles üle 4000 õpetaja, tuli selgelt välja, et õpetajad, kes väärtustavad ametialast koostööd teiste õpetajatega väljaspool oma kooli, kaasavad palju tõenäolisemalt samalaadsesse tegevusse ka oma õpilased. Need õpetajad, kes ei kasuta ametialaseks arenguks virtuaalseid võimalusi, vaid isoleerivad end klassiruumi, kasutavad õpetamisel kardinaalselt erinevaid meetodeid võrreldes esimestega. Need erinevad kogemused õpetajana viitavad hästi rollile, mille õpetaja endale klassiruumis võtab – isoleerunud õpetajad tähtsustavad individualismi, samal ajal kui võrgustiku koostööd kogenud õpetajad julgustavad ka õpilasi samalaadselt õppima. Sellised õpetajad kasutavad õppetöös rohkem ja mitmekesisemaid tehnoloogilisi võimalusi. 

Nagu öeldud, õpetajad, kes kogevad ise virtuaalse koostöö eeliseid, suunavad ka õpilasi samasid kogemusi saama ning läbi selle õppima. Küsimus on pigem selles, et kas virtuaalse koostöö tähtsust õpetajakoolituses esile tõstetakse. Veebipõhise koostööna ametialases arengus mõeldakse  ennekõike infovahetust ja koostööd läbi erinevate veebipõhiste töövahendite (näiteks võrgupõhised suhtlemis-, koosolekutepidamisekeskkonnad, failide jagamine ning ühislooming). Koostöö toimib erinevate koolide, linnade ja riikide vahel. 

Veebipõhise koostöökogemuse kogemine õpetajakoolituses on potentsiaaliks selle rakendamiseks  tulevases õppetöös. Haridustöötajad, kes väärtustavad koostööd ja arendavad end ametialaselt läbi veebipõhise koostöö teiste väliste osapooltega, kasutavad sarnaseid koostöömudeleid ka koos õpilastega, selle tulemuseks on õpilase-keskne lähenemine ning IKT vahendite efektiivne rakendamine. 

Veebipõhine koostöö võib viia oluliste muudatusteni uue õpetaja ametialases praktikas. Veebipõhiste koostöövahendite kasutamine ja haldamine pärsib isolatsiooni tekkimist, mida paljud õpetajad kogevad ja see annab õpetajatele ja õpilastele võimaluse suhelda oma koolist väljapoole. Uued õpetajad, kellele antakse edasi oskus ja vahendid virtuaalse koostöö tegemiseks, näevad ka selle väärtust praktikas ja on oma töös tänu sellele innovaatilisema, sealjuures ka IKT kasutamise osas. 

Õpetajakoolituses veebipõhise koostöövõimaluste tutvustamine ja kogemine viib sarnaste võimaluste otsimiseni ka oma tulevases töös, seega on väga oluline, et virtuaalset koostööd   õpetajakoolitus kõrgelt väärtustataks ja praktiseeritaks. 

Siinkohal oleks hea koht küsida arvamust noortelt õpetajatelt, kellel õpetajakoolitus just selja taga – kuivõrd väärtustati IKT-vahendite kasutamise oskust ja vilumust ning veebipõhise koostöö olemust Teie õpetajakoolituses?

Refereeritud: http://findarticles.com/p/articles/mi_m0HKV/is_3_10/ai_80159692/

Eelmisel nädalalõpul kohtusid eTwinning mentorid töökoosolekul Viimsi SPAs. Kokku osales üritusel 16 mentorit, nende seas ka kolm uut liiget. Üle Eesti on hetkel mentoreid 20 ringis, mentorikaardi korrastamine oli ka üks koosoleku eesmärkidest. Koolituse korraldajaks oli Tiigrihüppe Sihtasutus. 

eTwinningu metnorite eesmärgiks on anda igakülgset tuge eTwinnijatele, kes uute projektidega alustavad ning mõningast suunamist vajavad. Mentroite võrgustik toimib kahes mõõtmes - ühelt poolt on proovitud katta kõik maakonnad või piirkonnad Eestis ning teine mõõde on ainespetsiifikast lähtuvalt - igal aineõpetajal võiks kujuneda tugi kas vastavalt piirkonnale või ainespetsiifikale. 

Alustuseks jagati üksteisega kogemusi, head tööpraktikat - kuidas mentoritöö toimib. Järgnevalt keskenduti pikemalt projektide hindamise spetsiifikale rahvusvahelises mastaabis ning grupitöö tulemusena korrigeeriti ka kohalikku projektihindamise mudelit, mille baasil valitakse Eesti parimad projektid. Teisel päeval arutati, mislaadi koolitusi vajaksid eTwinningu edasijõudnud (siin palun avaldage kommentaaride all ka ise kindlasti nõu) ning milline võiks välja näha Eesti projektivõistluse lõpuüritus, leiti, et sellesse võiks olla kindlasti kaasatud ka õpilased, kes on projektides oluliseks väärtuseks. 

Lisaks muule jagasid mentorid omavahel ka põnevaid leide töövahendite osas, lisan siia viited lühikirjeldusega, mida igaüks ise lähemalt uurida saab: 
Glogster - plakati loomise võimalus, võimalik lisada audio-faile
Calameo - on-line kirjastus, mis võimaldab avaldada loodud sisu
Tagxedo - teeb sõnapilved kujunditeks (options A shape, saab valida näiteks koera või kassi vms kuju)
Word It Out - samalaadne sõnapilve loomise keskkond (sarnaneb wordle’iga), rohkem valikuid
Screenr - vahend videojuhiste loomiseks, lindistamine, millega saad veebilehtede järgi jutustada, audio-visuaalne esitlus, sobib väga hästi mingi õppevahendi tutvustamiseks
My E-book - e-raamatute keskkonnd, kus saab e-raamatu enda sisse multimeediafaile embeedida
GetWapps - agregaator, mis võimalstab esitada kõik viited ühes kohas, selle eeliseks teiste samalaadsete vahendite ees on selle kiirus

Töökoosolek oli väga asine, rõõm oli taas kokku saada, juttu oleks kindlasti jagunud kauemaks. Lähiajal paneme siia üles ka korrastatud mentorivõrgustiku kaardi, et abi oleks kõigile mugavalt kättesaadav. Palju uusi huvitavaid projekte!

Arengukoostöö Ümarlaud kutsub 1. märtsil koolitusele kõiki uutest tegevusvõimalustest huvitatud kodanikuühenduste esindajaid.

Mis on arengukoostöö?
See on riikide ja kodanikuühenduste poolt elluviidav mõtestatud maailmaparandamine vaesuse ning sellega kaasnevate üleilmsete probleemide vähendamiseks nii rahalise abi kui ka teadmiste edasi andmise kaudu. Eesti arengukoostöö poliitikat koordineerib välisministeerium ning selles valdkonnas tegutsevaid kodanikuühendusi ühendab ja toetab MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud. Vaata lisaks www.terveilm.net/?id=3.

Millised on EL Idapartnerluse riigid?
Armeenia, Azerbaijaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene


AJAKAVA
9:45 – 10:00 Kogunemine ja tervituskohv
10:00 – 10:30 Mis on arengukoostöö?
10:30 – 11:30 Mis on EL Idapartnerlus ja kuidas see on seotud arengukoostööga?
11:30 – 11:45 Keha ja vaimu kosutamise paus
11:45 – 12:05 Mida on Eesti kodanikuühendused varem teinud?
12:05 – 13:00 Kuidas saada rahastust?


Registreeruda saab kuni 25. veebruarini aadressil evelin @ terveilm.net.
Lisainfo: Evelin Andrespok, AKÜ poliitikaekspert, evelin @ terveilm.net, 627 0191
Koolitust rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Ehkki ettekannete sari keskendub eelkõige inimhääle rollile arenevas popptööstuses, on see huvitav ka kõigile neile, kes tahavad ennast kurssi viia filmiajaloo kurioosumitega või saada ülevaadet XX sajandi esimese poole trendidest, tõekspidamistest ning ka narrustest.

Ettekanded toimuvad neljal järjestikusel kolmapäeval Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218) algusega kell 16 alljärgnevatel kuupäevadel: 16. veebruar, 23. veebruar, 2. märts ja 9. märts.

Kõik huvilised on teretulnud!

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. veebruaril 2011

John Taylor Gatto õpetas 26 aastat New Yorki linnakoolis. 1991. aastal, kui ta võitis oma kolmanda Aasta Õpetaja auhinna, kirjutas ta lahkumisavalduse pealkirjaga „Ma lahkun, ma arvan“, mille ta avaldas Wall Street Journal'is ning lahkus töölt, öeldes, et ta ei suuda enam õpilastele liiga teha. Gatto avalduses peitusid põhjused tema radikaalse sammu põhjenduseks, mille järgi Ameerika koolisüsteem on suures osas süüdlaseks rahvuslikus humanitaarses kriisis.

Oma essees toob ta välja, et see süsteem: 

Gattost on tänapäeval saanud tuntud autor, kes esineb üle kogu maailma maailma. Need mõned ülaltoodud seisukohad on väike osa tema arvamustest, millest ta on kirjutanud raamatuid, artikleid, millest ta peab loenguid ja seminare.

Kahtlemata võiksid tema seisukohad olla huvitav lugemismaterjal Eesti õpetajale, võib-olla on siin palju äratundmist ja teisalt lootust, et uue õppekava raames hakkavad asjad muutuma paremuse poole. Kuidas Teile tundub, kas ka Eesti kool loob õpilases selliseid väärtusi?

Gatto artikleid: 

• Ma lahkun, ma arvan, lahkumisavaldus Wall Street Journal'is
• Universaalne haridus
• Võta oma haridus tagasi
• Kooli vastu

Vaata veelgi rohkem viiteid Gatto töödele siit või tema kodulehelt. 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2011/01/i-am-no-longer-willing-to-hurt-children.html

Tartu keskkonnahariduse keskus kutsub

Laupäeval 19. veebruaril 2011 kutsume kõiki loodushuvilisi Jõgevamaale Kalevipoja kotta. Tuntud loodusretkejuht Vahtur Sepp viib läbi interaktiivse loengu, mille käigus näidatakse metsloomade nahku ja koljusid, räägitakse Eesti imetajatest ja jahindusest. Matkarajal õpetab retkejuht märkama loomi ja linde ning lugema nende tegevusjälgi.

Väljasõit 19. veebruaril kell 9.00 Tartu keskkonnahariduse keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 18.00.

Registreerimine kuni 17. veebruarini 2011 telefonil 7 366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis. Hinna sees on lõunasöök. Palume soojalt riietuda.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:                                                                               
Mirjam Pikla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus

tel 7 366 120
http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus

Enamuse ajast ollakse Gröönimaa suuruselt teises linnas Sisimiutis (u. 6000 elanikku, lisaks ka 5000 koera).

Lisaks ühistele õpiprojektidele tutvutakse ka kohaliku kultuuriga, sõidetakse koerarakendite ja mootorsaanidega, mängitakse inuiidi rahvusmænge, samuti tehti ka meresõit ookeanil.

Temeperatuur on -5 kuni -15, kohati tuisune ning seetõttu on õiged virmalised veel nägemata.

Korrespondent Maidu Varik, foto autorilt
Lisatud 15. veebruaril 2011