Noorteühingu aastatoetuse saamiseks esitati 18 taotlust, hindajate kogu tegi ministrile ettepaneku toetada 15 noorteühingut. Toetuse eraldamiseks annab minister välja käskkirjad ning ühingutega sõlmitakse toetuse kasutamise lepingud.

„Käesoleval aastal on noorteühingute toetamise peaeesmärk ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust mitmekesise ja kvalitee tse noorsootöö kaudu,“ ütles Tõnis Lukas. „Prioriteetne on sihtgrupi tegelikku olukorda ja vajadusi arvestav noorsootöö ning sihtgrupi innustamine kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu vajavad noored vanuses 7-15 aastat, põhikoolist väljalangenud noored ning töötud ja mitteõppivad noored vanuses 17-24 aastat.“

„Nagu eelmisel aastal, ei toeta me ka tänavu erakondade noorteorganisatsioone, kuna erakondi endid rahastatakse juba riigieelarvest,“ lisas minister. „Loodan, et sellega ollakse harjunud ja ükski erakond ministeeriumi sel aastal kohtusse ei kaeba.“
Lisaks ülalkirjeldatud prioriteedile pööras hindajate kogu suurt tähelepanu noorteühingute tegevuse kvaliteedile. Tegevuse kvaliteedi hindamiskriteeriumid töötas Haridus- ja Teadusministeerium möödunud aastal välja koostöös noorteühingutega.

Hindajate kogu ettepanekul jagunevad noorteühingute aastatoetused järgnevalt: Eesti Skautide Ühing (39 630 €), Eesti 4H (38 050 €), Eesti Gaidide Liit (37 443 €), Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit (35 620 €), Noorteühing TORE (35 485 €), Noorteühendus ELO (35 350 €), Avatud Vabariik (32 514 €), Eesti Väitlusselts (28 985 €), Urban Style (22 095 €), G4S Noorteklubi (20 907 €), Eesti Breiktantsu Liit (20 704 €), B. G. Forseliuse Selts (19 624 €), Eesti Noorteühenduste Liit (42 900 €), Eesti Õpilasesinduste Liit (41 087 €) ning Eesti Üliõpilaskondade Liit (38 148 €).

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. veebruaril 2011

Täpsema info konkursitingimuste kohta leiad siit: http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/avalik-teave/programmide-hanked.

Õppides omandab inimene teadmisi ja oskusi, mis aitavad tal ümbritsevat maailma paremini mõista. Inimese arenemise eelduseks olevad teadmised jõuavad tema teadvusse läbi kommunikatsiooni. Viimase kümne aasta jooksul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni keskkonna, kus inimesed teavet hangivad ja omavahel vahetavad. Tänapäevane infotehnoloogia annab võimaluse õpiprotsess viia kvalitatiivselt uuele tasemele.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesanne on korraldada õpitulemuste välishindamist üldhariduskoolides. Eesmärgiks on anda õppijatele, õpetajatele, koolidele ning õppetöö korraldajatele sõltumatut tagasisidet kooliastmete lõpus saavutatud õpitulemustest ja õppetöö kvaliteedist.
Traditsiooniliselt on välishindamise põhilisteks viisideks olnud tasemetööd ja eksamid paberkandjal, nüüd aga tahame sarnast maailma luua arvutiavarustesse. Selleks arendab Eksamikeskus välja Eksamite Infosüsteemi, kus ülesandeid luuakse ja teste koostatakse elektrooniliselt. Elektroonne ülesannete hoiustamine annab avalikkusele võimaluse kasutada ülesandeid õppetöös.

Pakkumuse esitamise viimane tähtaeg on 28. veebruar 2011. a kell 12.00.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 15. veebruaril 2011

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Tiit Land on Tallinna Ülikooli keemiaprofessor ning Matemaatika ja Loodusteaduste Instituudi direktor. Ta on kaitsnud doktorikraadi Stockholmi Ülikoolis neurokeemia ja neurotoksikoloogia alal, töötanud järeldoktorina Ameerika Ühendriikides ning seejärel töötanud Stockholmi Ülikoolis teaduri ja õppejõuna. Tal on pikaajaline administratiivse töö kogemus, muuhulgas on ta töötanud Stockholmi Ülikoolis õppeprodekaanina. Tema teadustöö põhisuunad on seotud molekulaarsete mehhanismide uurimisega raua ainevahetuses ja põletikulistes protsessides ning nende rolliga neurodegeneratsioonis, sh Alzheimeri tõves. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades, edukalt juhendanud doktorante ning osaleb aktiivselt teaduse administratiivses ja populariseerivas tegevuses – ta on riikliku üliõpilaste teaduslike tööde hindamise komisjoni liige ning teaduse populariseerimise programmi TeaMe nõuandja.

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. veebruaril 2011

Eksperimenta! (lühendatult E!) on suunatud  koolinoortele vanuses 14 kuni 19 eluaastat, aga ka kunstiõpetajatele ning kunstnikele. Esimene E! toimubki sel kevadel Tallinnas, Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames. Eksperimenta! näitust saab vaadata 26. aprillist 14. juunini Tallinnas Lauluväljaku ruumides ja välialal, Maarjamäe lossi I korrusel ning avalikus linnaruumis. Eksperimenta! toimumist toetab ka Tiigrihüppe Sihtasutus.

Mihkel Kaarma: „Olen kunstiklassis õppinud umbes 10 aastat. Alustasin muusikast, hiljem hakkasin tegelema kunstiga. Kõige esimene eriala oli ehtekunst, sellega tegelen praegu ka. Hobidena veel? Raamatud, isiksuse arendamine, vaimsed asjad, muusika muidugi, vahel jämmin klaveril. Muusikale tahaksin tulevikus enda elus suuremat rolli.“

Kas on ka kindel kunstistiil või ajastu, mis rohkem meeldib?

Mihkel Kaarma: „Veel mõnda aega tagasi mind väga lummas fanatasy art, ja siiamaani teeb seda. See on kunstistiil, mille põhielemendid on fantaasiakirjandusest (näit Tolkien, Rowling) ning mis tegeleb nendes raamatutes kujutatuga: lohed, haldjad, veidike romantiseeritud karakterid. Aga fantasy art`is on väga erinevaid suundasid.

Mulle meeldib selline sürreaalne, abstarktne kunstis, midagi, mis väljendaks rohkem sisemist osa. Aga samas hindan väga kõrgelt naturalismi, üks mu lemmiktöid on Leonardo da Vinci „Autoportree“. See on visand, ja võib-olla mitte nii tuntud, aga väga hea ja mõjus.“

Kas eesti muinasjuttude põhjal saab fantasy art`i teha?

„Saab ja on tehtud.“

Mitu kunstitundi nädalas on Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi humanitaarklassis?

Mihkel Kaarma: „Erinevatel perioodidel on erinev arv tunde, praegu  7-8 akadeemilist tundi. Lisaks käin metalliringis, tuleb kolm tundi juurde, nii et 10 akadeemilist tundi nädalas tuleb ära. Koolis õpime kunstiajalugu, maali, joonistamist, krokiid, on olnud ka tootedisaini aluseid, hetkel tüpograafia, hästi palju asju rohkemal või vähemal määral.“

Kas lisaks kunsti õppimisele käivad noored ka kunstinäitustel?

„Jaa, käivad. Kindlasti tahan vaatama minna tarbekunsti aastanäitust „Ragulka“. Kunstinäitusel käin vähemalt korra kuus, eriti väiksemates galeriides, Kumusse satun harvem. Aga kui seal on suurem näitus, näiteks praegu graafikatriennaal, siis kindlasti. Kumu püsiekspositsioon on algusest lõpuni läbi käidud.“

Kes või mis tõi Eksperimenta! juurde?

Mihkel Kaarma: „Joonistusõpetaja Margot Kask palus teha kaks nädalat enne tähtaega lihtsalt enda tunni jaoks midagi. Aga mul oli endal hetkel väga hingelähedane teema, mida ma väljendan ka seal töös, ja sedavõrd võtsin ülesannet tõsisemalt. Kuna ma olin vaeva näinud, siis mõtlesin, et miks mitte proovida saata see ka konkursile, kuigi õpetaja seda tingimuseks ei seadnud. Siis mul õnnestus saada töötuppa, mis oli tore ja mõnus, ja sealt edasi näitusele.“

Mis see hingelähedane teema on?

Mihkel Kaarma: „Selle nimi on „Püha geomeetria.“ See on esmapilgul väheütlev termin või siis jätab ühekülgse mulje, tegelikkuses on see väga mitmekülgne. Püha geomeetria  on teema, mis nõuab pigem aastakümneid, et see läbi arutada. Põhimõtteliselt võib öelda, et selle printsiibiks on: aatomis on väljendatud kogu universum ja vastupidi, universum on üks aatom.
Siin on konkreetsed printsiibid, mida on järgitud aastatuhandeid, arhitektuuris peamiselt. Kõige varasem visuaalne väljendus, mis ei ole arhitektuuriga seotud, on neli tuhat aastat enne Kristust Egiptusest Giza püramiidi lähedalt leitud Elulille kujutis.“

Elulille iseloomustab võime kasvada lõputult nii sissepoole kui ka välja, järgides sama printsiipi, mis visuaalselt väljendatuna on kuusnurkne ja mida võib näha sellistes täiuslikes struktuurides nagu lumehelbed, meekärjed, berülli kristallid. Näiteid Elulillest visuaalsel kujul võib leida üle maailma, sõltumata religioonidest või süsteemidest.

Mihkel Kaarma: „Siin on seotud sisuliselt matemaatika ja füüsika ja tuumafüüsika ja keemia;  kõik, mida saab universumis vaadelda; mõõta isegi neid võnkeid, mida me oma silmaga ei näe, ei tunneta, ka need elemendid on kirjeldatavad läbi püha geomeetria.“

Tuleb sellest maal, joonistus, installatsioon?

„Segatehnikas söejoonistus, millel on ka ruumilisemad konstruktsioonid. Töötan praegu selle lahendusega. Võib-olla tuleb ka natuke maali. Teen kodus valmis, kaks korda kaks meetrit, veel saan kodus teha, kuigi jah, ema häirib tuba täitev söetolm. Aga ma saan hakkama.“

On see esimene suurem avalik esinemine oma tööga?

„Jah, esimene. Ma ei karda kriitikat, sest olen täiesti veendunud selles, mis ma teen. Ja ma teen seda enda jaoks, ma mõtestan ennast lahti. Kuigi see võib tunduda egoistlik seletus, aga see on midagi, mida teistele jagada. Kui need süsteemid on olnud tuhandeid aastaid ja inimestele kasu toonud, siis on need kasulikud kellelegi ka tänapäeval.“

Kunst ja tulevik?

Mihkel Kaarma: „Plaanin minna kunstiakadeemiasse ehte erialale. Ei välista ka muid võimalusi, elu on kulgemine. Aga tunnen väga sügavat sidet metalliga, see on materjal, mis sõna otseses mõttes kõneleb minuga. Kuld, hõbe - igasugune metall. Neil on oma iseloom, kõneviis. Hõbe on jahe, hõbeda mõjutamisega ei tohi üle piiri minna. Ehteid tehes sõltub väga palju meeleseisundist. Kui mõtted on laiali, või mõtted on negatiivsed, on targem töö kõrvale tõsta. Vähemalt ei kaota tehtut.“

Artikli täistekst Äripäeva veebilehel.

Lisatud 14. veebruaril 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 14. veebruaril 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 14. veebruaril 2011

Uuringu sihtrühm on õpilased, kes on lõpetamas kohustuslikku haridust ning on seega üldjuhul 15–16-aastased. Eestis on uuritavateks keelteks inglise keel (valimi suurus 1779 õpilast) ja saksa keel (valimi suurus 1489 õpilast) ning testitakse kolme osaoskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine.

2002. aastal kutsus Euroopa Ülemkogu tegevustele, mis parandaksid noorte põhioskusi, eelkõige vähemalt kahe võõrkeele õpetamise kaudu ning tegi ettepaneku luua keeleoskuse näitaja ehk indikaator. Indikaatori ülesanne on mõõta võõrkeeleoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis esitatud kuuel (A1, A2, B1, B2, C1, C2) keeleoskustasemel. Euroopa keeleoskusindikaatorist peab saama liikmesriikide keeleõppepoliitika arendamise põhivahend.

Uuringu käigus kogutakse infot ka võõrkeelte õppimise tausta kohta. Selleks lisanduvad keeletestidele taustaküsimustikud valimisse kuuluvatele õpilastele, nende kooli kolmanda kooliastme võõrkeelte õpetajatele ja kooli direktorile. Kõik testid ning vajalike andmete kogumine viiakse läbi Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud protseduurireeglite ja standardite järgi. Uuringu põhitesti läbiviimist rahastab Euroopa Sotsiaalfondi programm „Keeleõppe arendamine 2011−2013“ ja see toimub koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed.

Et valimisse kuuluvate koolide õpilased ja õpetajad teaksid, millist tüüpi ülesandeid testimisel kasutatakse, on uuringu kodulehel kättesaadavad testi tutvustavad materjalid. Neid on võimalik täita ka kõigil teistel asjast huvitatutel. Samad materjalid on eesti ja vene keelde tõlgitud juhistega olemas Eksamikeskuse aadressil http://uuringud.ekk.edu.ee/est/euroopa-keeleoskusuuring/.

Kui teadmiste-oskuste mõõtmiseks matemaatikas ja loodusainetes on Eesti osalenud kahes rahvusvahelises uuringus – 2003. a TIMSS ning 2006. a ja 2009. a PISA, siis Euroopa Komisjoni 2007. a algatatud üleeuroopaline õpilaste keeleoskuse uuring on selles valdkonnas esimene. Euroopa Komisjoni ettepanekul mõõdetakse esimeses uuringus keeleoskust viies võõrkeeles, mida Euroopa Liidus kõige enam õpetatakse: inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja itaalia keeles.

Uuringus osalemine annab ülevaate Eesti põhikooli lõpetajate inglise ja saksa keele oskusest ning võimaldab võrrelda õpilaste võõrkeeleoskust rahvusvaheliselt. Keeleoskusuuringu tulemused avalikustatakse 2012. aasta keskpaiku.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 14. veebruaril 2011

Võistlusmängu eesmärgiks on tutvustada euro pangatähti ja euroala riikide rahvuslike külgedega münte. Lisaks tuleb osalejal vastata euroga ja selle turvaelementidega seotud küsimustele, mille kaudu saab mängija kasulikku infot uue vääringu kohta.
 
Kahe ja poole kuu jooksul läbiviidav arvutimäng „Eurojooks“ on mõeldud eelkõige 9-12-aastastele noortele. Võistlusmäng koosneb seitsmest raskusastmest, iga tase on pühendatud ühele euro nimiväärtusele. Mängu leiab Euroveebist ja Euroopa Keskpanga koduleheküljelt, kus on kirjas ka osalemistingimused.

Võistlusest osavõtmiseks saab registreeruda aprilli lõpuni ehk oma teadmisi võib proovile panna nii kohe kui ka aprillis. Viimane päev võistlusest osavõtmiseks on 30. aprill.  
 
Neli paremat mängijat koos oma klassiga kutsutakse mais finaalmängule Eesti Panka, kus toimub ka võitjate autasustamine.

Projekt viiakse läbi koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, Õpetajate Lehe, ühiskonnaõpetuse ja majandusõpetajate seltside, Eesti Huvijuhtide Liidu, internetiportaalide koolielu.ee, lastekas.ee ja ajakirjaga Hea Laps.
 
Lisateave: http://www.eestipank.ee

Lisatud 14. veebruaril 2011

Võistlus toimub kolmes vanuseklassis: noorem kooliosa (2.-4. klassi õpilased),
keskmine kooliosa (5.-8. klassi õpilased) ja vanem kooliosa (9.-12. klassi õpilased).

Võistlusele registreerumiseks palume saata õpilaste nimed vanuseklasside kaupa e-posti aadressile markko.mattus@ramkool.edu.ee. Lisage kindlasti ka kooli nimi. Viimane aeg osalemisest teada anda on 5. märtsil 2011.

Parimatele paneb auhinnad välja Scrabble’i maaletooja OÜ Rimonne Baltic.

Võistlused toimuvad püramiidskeemi järgi. Esimesed mängijate paarid loosime eelnevalt, edasi võistlevad omavahel mängude võitjad ja nii edasi kuni iga vanuseklassi parima selgumiseni. Ühe mängu aeg on limiteeritud 30 minutile. Mängu võidab, kel on kõige rohkem punkte.

Mängureeglite täiendus: lubatud sõnadena on võimalik kasutada kõiki ÕSis esitatud sõnu, väljaarvatud pärisnimed, lühendid, ees- ja järelliited ning sõnad, mis kirjutatakse ülakoma või sidekriipsuga. Pöördsõnu võib esitada kõigis pööretes ja ajavormides ning käändsõnu nii ainususes kui mitmuses kõigis käänetes.

Mängijad saavad mängu ajal mänguväljale laotud sõna õigsust kontrollida Eesti õigekeelsussõnaraamatust.
 
Täpsem info: www.facebook.com/eestiscrabble
Võistluse plakat.

Teate edastas: Triin Ploompuu Lisatud 14. veebruaril 2011