Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 9. veebruaril 2011

Artikli täistekst Postimehe veebilehel.

Lisatud 9. veebruaril 2011

Laienenud on ka periood, mille vahemikus katkestanutele tasuta jätkuõpet võimaldatakse: varasemalt aastatel 2003–2009 õpingud pooleli jätnute kõrval võetakse sellest aastast vastu õppetee jätkamise taotlusi neilt, kes katkestasid õpingud perioodil 2001–2010.

Luua Metsanduskooli õppeosakonna juhata Erle Tüüri kinnitusel on nende kogemus jätkuõppega seni olnud väga positiivne, kuigi motiveeritud õppureid on sageli keeruline üles leida. „Meie koolis jätkas sügisel katkenud õpinguid 10 õpilast: 8 metsamajanduse ja 2 loodusturismi erialal. Eriti motiveeritud on metsanduse poisid, kes kõik on hetkel metsandusvaldkonnas töötavad inimesed ning tunnetavad seepärast erialaste õpingute vajadust väga reaalselt,“ kommenteeris Tüür.

Lõpetamata kutsehariduse jätkamise võimaldamiseks suunatakse perioodil 2010–2013 kuni 1,9 miljonit eurot (30 miljonit krooni), mille abil saab õpingud lõpetada kuni 400 õppurit. Kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppeprogrammis KUTSE osales programmi esimesel, 2010. aastal kokku 9 kutseõppeasutust ning jätkas õppeteed 40 inimest.

Kutsehariduse jätkuõppe programmi raames luuakse õpingute jätkajatele tasuta õppimisvõimalused kutsekoolides, kes kasutavad eraldatud toetussummasid uute õppekoht ade loomiseks ja õppetöö paindlikuks korraldamiseks. Haridustee jätkajatele kehtivad kõik tavapärased õppurite õigused ja kohustused, sealhulgas õigus õppetoetusele. Sõltuvalt õppeasutusest on jätkuõppe raames võimalik vahetada ka kutseeriala.

Lähem info: www.hm.ee/kutse 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 9. veebruaril 2011

Minister Lukas väidab: „Riik ei saa olla pangakontor, pank teeb pangale omaseid toiminguid efektiivsemalt ning paremini. Praeguse süsteemi puhul saab pank lihtsalt ilma igasuguse vaevata ja riskita veenva ja garanteeritud tasu. Selline pa nkade nuumamine tuleb lõpetada, nad on niigi kasumis.“

Lukas lisas: „Kui pangad on teinud enda jaoks tulusale „tootele“ massiivset reklaami, peibutades noori lihtsasti saadava laenuga õppimise võimaldamise asemel hoopis reisima või midagi ostma, siis tõesti on osa noori pärast õpinguid suures hädas laenu tagasimaksmisega, mida ehk ei oleks pidanudki sellisel määral võtma. Tööelu algab paljudel suure võlakoormaga – võlgnikke on juba üle 3500.“

Kokku on võlgnike tõttu riigilt pankadele liikunud üle 6 miljoni euro. Kui nüüd on õppelaenu tagasimaksete hüvitamine ka avaliku sektori töötajatele ja lapsi kasvatavatele noortele lõpetatud, võib võlgnike arv veelgi suureneda. „Lahenduseks on korralike vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi loomine, mis annaks noortele võimaluse pühenduda õppimisele. Kui praegu on riigieelarves reserveeritud suured summad õppelaenude garanteerimiseks pankadele ja neile tehtavateks väljamakseteks, siis süsteemi muutmisel oleks võimalik osa sellest rahast suunata lastega üliõpilaste ja mõnede elualade töötajate õppelaenu tagasimaksmise hüvitamise jätkamiseks,“ kinnitas Lukas.

Praegune praktika on selline: kui laenusaajal tekivad tõrked laenu tagasimaksmisel, siis pank edastab talle meeldetuletused. Nendele mittereageerimisel saavad vastavad teated ka käendajad. Juhul, kui laenusaaja ja käendajad ei reageeri meeldetuletustele, siis peab pank ühe kuu jooksul edastama rahandusministrile kirjaliku taotluse riigitagatise realiseerimiseks. Kui pank on täitnud riigitagatise rakendumiseks esitatud nõuded (esitanud vajalikud dokumendid), makstakse laenusaaja poolt võlgnetav laenusumma pangale välja.

Sealt edasi korraldab laenude sissenõudmist Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab suhtlust võlgnike ja käendajatega, kokkuleppeid maksegraafikute koostamiseks, maksegraafikute täitmise kontrolli, võlgade sissenõudmist, kohtuotsuste täitmise korraldamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on süsteemi ümberkorraldamine selliselt, et riigitagatis realiseeritakse alles siis, kui laenu kättesaamine on muutunud lootusetuks. See tähendaks seda, et pank lähtuks õppelaenude sissenõudmisel oma teiste peamiste laenutoodete sissenõudmise protsessist ning pöörduks riigi poole (keda esindab Rahandusministeerium) alles siis, kui on läbitud kohtumenetlused võlgnike ja käendajatega ning raha ei ole õnnestunud saada mõistliku tähtaja jooksul ka täiteprotsessi kaudu.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 9. veebruaril 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 9. veebruaril 2011

Organisaatorid: Kohtla-Järve Ühisgümnaasium (ajalooõpetaja Julia Smirnova) ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseum (ajalooõpetaja Margarita Rimša).
Projekti toetajad: Jüri Kuuskemaa - eesti kunstiajaloolane, Eesti Ajalooõpetajate Selts, Eesti Ajaloomuuseum

Põhiõppeaine: ajalugu
Projekti teemaga seotud õppeained: arvutiõpetus, kunst, geograafia, kirjandus.
Õpilaste vanus: 5.-9. klass
Projekti tüüp: informatiivne, loominguline, praktiline
Projekti eesmärk: oma kodukoha tundma õppimine,
                                   ajaloo vastu huvi arendamine
Projekti ülesanded:
                     - tänapäeva Interneti võimaluste kasutamine ning uute mudelite loomine
                      õpetaja ja õpilase suhetes
                     - Informatsiooni vahetus erinevate Eesti maakondade õpilaste seas

Projekti käik
1. etapp
Registreerimine elektroonilises vormis, rühmade tutvustus
Enda tutvustamine (1 õpilane või meeskond kahest inimesest) blogis
2. etapp
Põhietapp. Ülesannete täitmine blogis “Ajalugu meie ümber”. Konkursi ülesanded tuleb täita järgmises järjekorras:
- Virtuaalne reisimine mööda Eesti ajaloolisi kohti
- Ajalooline kartograaf
- Sulekatse
- Intervjuu «Enne sinu sündmist»
- «Ajalooline orienteerumine»
Iga ülesande täitmiseks on antud 7-10 päeva (sõltub raskuse astmest)
3. etapp
Kolmekümne parima osaleja kokkusaamine Tallinna ajaloomuuseumis. Jüri Kuuskemaa ekskursioon Tallinnas. Auhindamine.

Vajalikud seadmed:
Arvutite ja internetiühenduse olemasolu
Projekti produkt:
Kollektiivse blogi tegemine http://ajalugu2010.blogspot.com/
Projekti töögraafik: 7.02.2011- 15.04.2011
Registreerimine: 7.02-21.02.2011
Tulemuste tabel:  http://spreadsheets.google.com/ccc?key=0AqkDS5l45kOXdFhCbVc2WnFncUYyNnppbHhHM1VYVnc&hl=ru

Venekeelne konkursiteade.

Lisainfo:
Margarita - Rimša ritari68@gmail.com
Julia Smirnova - 227.julia@gmail.com, 55561702

Uuringu alusel võib väita, et Eestis on rohkem lapsi internetis kui täiskasvanuid. Sellega oleme me noorte interneti kasutuse poole pealt Soomega praktiliselt samal tasemel – Soomes kasutab 94% noortest internetti. Vaid pool Eesti emadest-isadest vestleb lapsega sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on selles osas 74%.

Selline internetikasutuse kõrge tase toob kaasa ka suurema arvu internetiriske, milledega noored võivad igapäevaselt kokku puutuda – identiteedivargused, küberkiusamised, viirused, erinevad rünnakud arvutivõrgus on vaid osa sellest, millega võime igapäevaselt internetis kokku puutuda.
Lisaks eelnevale tuleb üheks riskiks kindlasti pidada ka erinevate failivahetuskeskkondade kaudu toimepandud autoriõiguse rikkumisi. Iga loometöö loata kasutamine (sealhulgas muusika ja filmide interneti üleslaadimine ja sealt allalaadimine) on seadusvastane käitumine.

Iga seadusvastane käitumine on risk, mis võib kaasa tuua nii tsiviil- kui kriminaalvastutuse. Eestis on ebaseadusliku filmide ja muusika internetis jagamise eest juba mitmeid isikuid vastutusele võetud ning mitmete isikute osas on menetlus veel käimas. Lisaks seadusvastasele käitumisele, on üha sagenev juhus, kus just failivahetuskeskkondade kaudu nakatatakse oma arvuti erinevate viiruste ja nuhkvaradega, mis omakorda aeglustavad arvuti tööd ja seavad ohtu kogu edasise arvutikasutuse turvalisuse. Pole siis ime, et üha rohkem jõuab internetipanga paroole valedesse kätesse, keegi kasutab meie arvutit meie endi teadmata jne.

Monitooringufirma Envisional poolt värskelt läbiviidud uuring näitab, et kogu maailma internetiliiklusest moodustab digitaalvargus ehk autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslik jagamine 23.8%. Selline kõrge arv viitab ilmekalt ebaseadusliku käitumise rohkearvulisusele internetis, mis omakorda toob kaasa mitmeid juba eelnevalt mainitud turvariske. Seetõttu on äärmiselt oluline, et lapsevanemad tunneksid rohkem huvi selle vastu, mida nende laps internetis tegelikult teeb. Tõenäosus, et teie laps jagab arvutis ebaseaduslikke koopiaid filmidest, muusikast ja mängudest ei ole sugugi nii väike, kui esialgu võiks vast arvata.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Lisatud 8. veebruaril 2011

“Sellised üritused, kus õpetajad, psühholoogid ja lapsevanemad koos arutavad laste ja noorte internetikasutuse üle, on väga vajalikud. Täiskasvanud saavad palju ära teha selleks, et lapsi virtuaalses maailmas kaitsta. Arvestades asjaolu, et EU Kids Online uuringu andmetel kasutavad Eesti lapsed internetti Euroopa lastest kõige enam, on lapsevanematele suunatud teavitustöö äärmiselt oluline,” nentis Evelin Ilves.

Evelin Ilves õnnitles ka konkursi „Targalt internetis” võitjaid. 10.–12. klassi õpilaste ülesandeks oli kirjeldada reaalseid ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuda lahendusi, kuidas nende olukordadega toime tulla või kuidas neid vältida. Kokku osales konkursil kümme kooli. Esimese koha sai C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasiumi 11b klass, teise koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klass ja kolmanda koha Valga Gümnaasiumi 11. klass.

Kahenädalane teavituskampaania, mis suunab inimesi mõtlema päris- ja virtuaalse elu seostele ning internetis leiduvate ohuolukordade ennetamisele, toimub projekti Targalt internetis raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Turvalise interneti päeva tähistatakse sel aastal juba 8. korda. Täna toimuvad temaatilised üritused kogu maailmas enam kui 70 riigis. Algatusega on liitunud kõik Euroopa Liidu riigid.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 8. veebruaril 2011

„Kui te teate kedagi, kes teab keagi, kes on väärt kandidaat saamaks heaks ekspordi müügijuhiks, siis palun saatke ta kindlasti kandideerima. Meie pakkumine on tõsine ja suunatud kõigile neile, kes tahavad tulevikus saada aktsepteeritud ja hästi tasustatud juhtideks Eesti eksportivates ettevõtetes,“ rääkis Naarits. „Pole oluline, mis ametikohal te täna töötate või olete hetkel hoopis tööotsija. Kui teil on kõrgharidus, rahvusvaheline kogemus ning võõrkeeled kenasti suus, siis tulge ja kandideerige vabale 25 juhtivale töökohale!“

Naarits märkis, et kuna täna on alles käimas ka ettevõtete värbamine samasse programmi, siis hakatakse inimesi ja ettevõtteid omavahel sobitama alles märtsikuus. Veebruar on ettenähtud värbamistegevusteks. „Loodame kokku saada vähemalt paarsada kvalifitseeruvat CV-d, kõiki neid inmesi tutvustame omakorda ettevõtetele. Kandideerijail endil saab olema võimalus enda mahamüümiseks ettevõtetele,“ lausus ta.

Pärast ettevõtete ja tulevaste ekspordijuhtide mestimist ja töölepingute allkirjastamist viib Marketingi Instituut läbi aastase ekspordikoolituse, mille läbinutele antakse ka maailmas tunnustatud Rahvusvahelise Ekspordi Juhtimise diplom, mis peaks nende inimeste šansse globaalsel tööjõuturul läbilöömiseks veelgi tugevdama, lisas Naarits.

Marketingi Instituut on 1993 aastal Soome suurima täiendkoolituse pakkuja MDC Grupp poolt loodud turunduse koolitus- ja konsultatsiooni ettevõte, mille aastal 2010 omandas OÜ Turundusproff.

Lisainfo töövõimalustes ja programmist: http://www.mi.ee/.

Lisatud 8. veebruaril 2011

3.-4. veebruaril külastasid Eesti Maaülikooli ja MTÜ Valga-Valka Partnership kutsel kavandatud projekti partnerülikoolid Lätist ja Venemaalt Eesti Maaülikooli Tartus, Valka ja Valga omavalitsusi.

Venemaalt osalesid Peterburi Riikliku Põllumajandusülikooli ja Pihkva Polütehnilise Instituudi (alates 2012. aastast Pihkva Riiklik Ülikool) esindajad, Lätist Läti Riikliku Ülikooli esindajad.

Eesti Maaülikooli rektor prof. Mait Klaassen tervitas külalisi peahoones ning seejärel tutvustati ülikooli teaduskondi ning külastati partneritele huvipakkuvamaid ning innovaatilisemaid projekte.

Välispartnerid olid üllatunud nähes väga kaasaegseid Maaülikooli õppe– ja praktikabaase ning avaldasid soovi väga mitmetes valdkondades koostööd arendada.

Ühisel seminaril Tartus arutati esimese ühise bakalaureuseõppekava cross border business and trade väljatöötamise perspektiive nii õppekava sisu osas kui ka juriidilistes küsimustes. Ülikoolid soovivad panna sellesse õppeprogrammi parima osa nende poolt pakutavatest programmidest ning tuua lisaks sellesse piiriülese ettevõtlusega seotud mooduleid ja õppedistsipliine.

Kuna ülikoolide õppeprogrammid toimivad erinevas õigusruumis, siis on nende ühildamiseks vajalik teha hulganisti ettevalmistavaid töid. Kindlasti ei ole ülikoolide ja õppeprogrammide erinevus takistuseks koostöö arendamisel, vaid pigem väljakutse tõsiseks sisuliseks koostööks. Kuigi põhirõhk koostööl on ühise bakalaureuseõppekava väljatöötamisel ja selle akrediteerimisel, arutati ka teiste õppeprogrammide ja õppevormide koostöövõimalusi.

Partnerülikoolid olid kindlal seisukohal, et edaspidise jätkusuutlikkuse  tagamiseks kõrgharidusmaastikul on vajalik koostöö rahvusvahelisel tasandil ja ainuüksi e-õppevorm ei ole selleks piisav. On vajalik teha koostööd läbi tugevalt siduvate ühiste projektide, arendades ühiselt kõrghariduskeskust ja pakkudes uusi kaasaja tingimustes konkurentsivõimelisi õppeprogramme. Väga oluline on koostöö teadustöö vallas, kus erinevate riikide juhtivad teadustöötajad saavad vahetada või ühendada kogemust ja kompetentsi ning  teadustöö uusimaid saavutusi. Samuti on ülikoolide kogemus näidanud, et ilma koostööta ja õppekavasid arendamata ei ole väiksemates kohtades pakutav kõrgharidusõpe jätkusuutlik.

Valka ja Valga kaksiklinnas võtsid Eesti-Läti–Vene ülikoolide esindajaid vastu Valka  kihelkonnaduuma esimees Karlis Albergs, Valga linnapea Ivar Unt, Valga maavanem Margus Lepik ning Valgamaa omavalitsuste liidu esimees Madis Gross. Valkas tutvustas Karlis Albergs Valka omavalistust lähemalt ning ringkäiguga Valka linnas külastati tulevase rahvusvahelise õppekeskuse Valka ISC renoveeritavat hoonet, Valka gümnaasiumi, Valka uut kunstikooli ja äsja renoveeritud kultuurikeskust. Valga linnas pakkus külalistele väga suurt huvi lasteaed Kaseke, mis on hiljuti renoveeritud ja parimaks näiteks passivmajast kui ühiskondlikust hoonest Eestis. Samuti tutvuti Valgamaa Kutseõppekeskuse arendusega.

Partnerülikoolide esindajad jäid väga rahule kahepäevase külastusega Eestisse ning pidasid väga oluliseks koostöö arendamisel vahetut suhtlemist partnerite vahel. Järgmisena on planeeritud  korraldada kokkusaamine Pihkvas, kus jätkuvad arutelud ühise õppeprogrammi väljatöötamise osas ning külastatakse Pihkva Polütehnilist Instituuti.

Valga Linnavalitsus
Lisatud 8. veebruaril 2011