<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=8400</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=8400" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/93092/dream-foundationi-tasuta-reisimangu-check-in-hakkab-sulguma</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 14:20:10 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/93092/dream-foundationi-tasuta-reisimangu-check-in-hakkab-sulguma</link>
    <title><![CDATA[Dream Foundationi tasuta reisimängu check-in hakkab sulguma]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Dream Foundation Eesti ootab veel viimaseid päevi ambitsioonikate noorte registreerumisi ülipõnevasse reisimängu „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“, mille raames lennutatakse kampaania võitja koos kaaslasega noore poolt valitud välisülikooli.</p>
<p>„Noorte huvi reisimängu vastu on üle ootuste suur,“ sõnab kampaania eestvedaja Liina Liiv ning lisab, et noored peavad oluliseks enne välismaale õppima asumist teha eeltööd, et teada, mis neid ees ootab. „Ka käesolev kampaania annab selleks hea võimaluse – tutvuda kohalike õppejõudude, õppetingimuste ja rahvusvahelise tudengieluga,“ sõnab Liiv.<br /><br />Check-in sulgub 13. veebruaril 2011. Astumaks sammuke lähemale oma unistuse täitumisele, tuleb end registreerida aadressil <a href="http://www.dreamfoundation.eu/check-in">www.dreamfoundation.eu/check-in</a>. „Lisaks online-registreerumisele on kõigil võimalus täita kampaania lennupiletid ning edastada need Dream Foundation Eesti esindajatele,“ räägib Liiv ning julgustab kõiki 11. veebruaril Tartus toimuval Intellektikal osalejaid võimalusest kinni haarama, flaiereid täitma ja kampaanias osalema.<br /><br />“Esimesele voorule paneb lõpu küsimustik, mille kaudu saab noor näidata oma motivatsiooni välisõpingute vastu,“ räägib Liiv. Kõik teise vooru pääsenud osalevad rahvahääletusel, kus oma lemmiku poolt saab hääle anda Delfi noorteportaalis Noorte hääl,“ sõnab Liiv ja kutsub kõiki üles oma lemmiku poolt hääletama. Hääletus läheb lukku 28. veebruaril, mil selgub ka võitja. Võidab noor, kelle pilt kogub Facebookis kõige enam „like“-klikke.<br /><br />Osa võtma on oodatud keskkoolinoored ning tudengid, kes on huvitunud välismaal õppimise võimalustest nii bakalaureuse, magistri kui ka kutseõppe tasemel.<br /><br />Reisikampaania võitja saab valida lennupiletid kas Taani, Hollandisse, Rootsi või Suurbritanniasse. <br />Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta aadressilt <a href="http://www.dreamfoundation.eu/check-in" target="_blank" mce_href="http://www.dreamfoundation.eu/check-in">www.dreamfoundation.eu/check-in</a>. Võitjate väljaselgitamisel hoia kätt pulsil Delfi Noorte hääles.<br /><br /><em>Dream Foundation Eesti<br />Lisatud 7. veebruaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/93091/tu-laste-ja-noorteuurijad-avaldasid-cd-kogumiku</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 14:16:55 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/93091/tu-laste-ja-noorteuurijad-avaldasid-cd-kogumiku</link>
    <title><![CDATA[TÜ laste- ja noorteuurijad avaldasid CD-kogumiku]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>7. veebruaril esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.</p>
<p>Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (2007-2010) raames välja antud kogumik sisaldab projekti täitjate osalusel valminud publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.<br /><br />Põhitäitjad Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.<br /><br />Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna,” lisas Kalmus.<br /><br />Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm sel aastal alanud grandis põlvkondadele ja nendevahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.<br /><br /><i>Tartu Ülikool <br />Lisatud 7. veebruaril 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/93079/neljas-essee-ja-olemuslugude-konkurss-argitab-noori-kirjutama-eurost-ja-kroonist</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 14:13:37 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/93079/neljas-essee-ja-olemuslugude-konkurss-argitab-noori-kirjutama-eurost-ja-kroonist</link>
    <title><![CDATA[Neljas essee- ja olemuslugude konkurss ärgitab noori kirjutama eurost ja kroonist]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tartu rahu 91. aastapäeva puhul kuulutas Eesti Noorsootöö Keskus välja neljanda essee- ja olemuslugude konkursi teemal „Ärkamisaeg ja märkamisaeg“.</p>
<p>Sel aastal on noortel võimalik oma mõtteid avaldada viiel teemal „Ärkamisaeg 19. ja 20. sajandil: sarnasusi ja erinevusi“, „Ärkajad ja äratajad“, „Papa Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson tänapäeva kontekstis“, „Euro tuli, kadusid koidulad ja jakobsonid. Mida võitsime, mida kaotasime?“ ning „Märkamisaeg oli. Kas vajame uut ärkamisaega?“ <br /><br />"Konkursitööd lähevad aasta aastalt järjest sisukamaks ja analüüsivamaks. Vaatame, mida toob siis juba neljas konkurss. Välja on kujunemas juba omamoodi traditsioon," selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.<br /><br />Konkursi eesmärk on arendada eneseväljendusoskust ning avada noorte väärtustemaailma. Konkurss on suunatud põhikooli- ja gümnaasiumiastme noortele.<br /><br />Konkursitöid saab esitada kuni <strong>24. veebruarini</strong>. Konkursile laekunud töödest valib professionaalidest ja ekspertidest koosnev žürii välja parimad ning parimate tunnustamine toimub 14. märtsil Tallinnas.<br /><br />Essee- ja olemuslugude konkursi korraldab Eesti Noorsootöö Keskus.<br />Konkursi lisainfo:&nbsp; <a href="http://www.entk.ee/arkamisaegmarkamisaeg" target="_blank" mce_href="http://www.entk.ee/arkamisaegmarkamisaeg">www.entk.ee/arkamisaegmarkamisaeg</a></p><p><em>Eesti Noorsootöö Keskus <br />Lisatud 7. veebruaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/93078/teatri-ja-muusikamuuseumis-%E2%80%9Etalve-gala%E2%80%9D</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 14:09:56 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/93078/teatri-ja-muusikamuuseumis-%E2%80%9Etalve-gala%E2%80%9D</link>
    <title><![CDATA[Teatri- ja Muusikamuuseumis „Talve Gala”]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>11. veebruaril kell 17.00 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi sinise laega saalis eesti klavessiinimeistri Peeter Talve 50. juubelile pühendatud kontsert.</p>
<p>Esinevad klavessinistid Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Iren Lill, Ele Sonn, Julia Ageyeva-Hess, Kristiina Are, Lembit Orgse, Reinut Tepp ning vanamuusikaansamblid Rondellus, Cantores Vagantes ja keelpillikvartett KELT. <br />&nbsp;<br />Avatud on valiknäitus Peeter Talve ehitatud ajaloolistest klahvpillidest.<br />&nbsp;<br />Sissepääs muuseumipiletiga.<br />&nbsp;<br /><i>Eesti Klavessiinisõprade Tsunft<br />Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum<br />Lisatud 7. veebruaril 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/93076/seminar-vaimse-voimekuse-hindamine-karjaarinoustamise-kontekstis</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 14:06:04 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/93076/seminar-vaimse-voimekuse-hindamine-karjaarinoustamise-kontekstis</link>
    <title><![CDATA[Seminar "Vaimse võimekuse hindamine karjäärinõustamise kontekstis"]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Lugupeetud koolipsühholoogid, karjäärinõustajad, õpetajad, koolijuhid! Olete oodatud Tartus toimuvale seminarile "Vaimse võimekuse hindamine karjäärinõustamise kontekstis" 16. veebruaril kella 12-14, hotell Dorpati konverentsikeskuse Pirogovi saalis (Soola 6, Tartu).</p>
<p>Seminaril räägime vaimse võimekuse hindamisest karjäärinõustamisel ja koolipsühholoogi töös ning tutvustame uut, Eestis normeeritud õpilaste vaimse võimekuse testi ÕP-VVS.<br /><br />Teemad: <br />•&nbsp;Vaimne võimekus ja kuidas seda mõõta<br />• Kriitilised küsimused võimete hindamisel <br />• Uus Tripodi vaimse võimekuse skaala ÕP-VVS kooliõpilaste hindamiseks <br />• Testide kasutamine Tripodi veebipõhise testimiskeskkonna vahendusel <br />• Testimise eetikast <br />• Küsimused ja arutelu </p><p>Seminaril osalemine on koolipsühholoogidele, õpetajatele, karjäärinõustajatele ja üliõpilastele TASUTA. Kohapeal pakume kohvi ja suupisteid, samuti on võimalus individuaalselt testide kasutamisega seonduvatel teemadel konsulteerida.<br /><br />Seminaril osalemiseks palume täita hiljemalt 14. veebruariks registreerimisvormi, mille leiate aadressilt: <a href="http://www.tripod.ee/survey/show.php?sid=462&amp;no_check=1" mce_href="http://www.tripod.ee/survey/show.php?sid=462&amp;no_check=1">http://www.tripod.ee/survey/show.php?sid=462&amp;no_check=1</a> <br /><br />Veel anname teada, et järgmised testikasutaja koolitused koolipsühholoogidele ja karjäärinõustajatele toimuvad 10.-11.02 (grupp täis), 17.-18.03 (grupp täis), 14.-15.04. ja 5.-6.05.<br /><br />Lisainfo ja registreerimine: <a href="mailto:liisa.raudsepp@tripod.ee" mce_href="mailto:liisa.raudsepp@tripod.ee">liisa.raudsepp@tripod.ee</a>, tel 6181570. <br /><br /><em>Tripod Grupp OÜ<br />Lisatud 7. veebruaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/92998/eksperimenta-esimene-igas-mottes</guid>
    <pubDate>Mon, 07 Feb 2011 11:09:24 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/92998/eksperimenta-esimene-igas-mottes</link>
    <title><![CDATA[Eksperimenta!: esimene igas mõttes]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Yogita Sharma on läbi ja lõhki eesti koolitüdruk ning kõik oma 18 eluaastat Eestis elanud. Oma eksootilise nime päritolu peab ta üsna tihti selgitama - nimelt on Yogita sündinud Nepaalis. Kiusatus rääkida Nepaalist ja küsida saatuse kummaliste keerdkäikude kohta on suur, aga jääme jutuajamises siiski ühe teema, kunsti juurde. Sest Yogita Sharma osaleb koolinoorte kaasaegse kunsti triennaalil Eksperimenta! ja suure publiku ees eksponeerib ta oma tööd esimest korda.</p>
<p><strong>E! ja kaasaja probleemid </strong></p><p>Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal <a href="http://www.eksperimenta.net/" target="_blank">Eksperimenta!</a> (l&uuml;hend: E!) on rahvusvaheline kunstiharidusprojekt, mis on suunatud noortele vanuses 14 kuni 19 eluaastat, kunsti&otilde;petajatele ja kunstnikele. Eksperimental! on kolm osa: triennaali n&auml;itus, IDEElaboratoorium ehk&nbsp; kunstiharidusprogramm parimate praktikate kogumiseks ja jagamiseks ning kunstikoolide ja kunstikeskuste v&otilde;rgustik.</p><p>Esimene E! toimubki sel kevadel Tallinnas, Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi raames. Eksperimenta! n&auml;itust saab vaadata 26. aprillist 14. juunini Tallinnas Lauluv&auml;ljaku ruumides ja v&auml;lialal, Maarjam&auml;e lossi I korrusel ning avalikus linnaruumis. Eksperimenta! toimumist toetab ka Tiigrih&uuml;ppe Sihtasutus.</p><p>Kaasaegse kunsti definitsioon E! kontekstis k&otilde;lab j&auml;rgmiselt: &bdquo;Kaasaegne kunst on see osa kunstist, mis tegeleb m&otilde;testatult kaasaja probleemidega, on suunatud eelk&otilde;ige k&uuml;simuste esitamisele ja tugineb kaasaegsele filosoofilisele diskursusele.&ldquo;</p><p><strong>Maalimine ja Yogita</strong></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Olen kunstiga seotud olnud 12 aastat, l&auml;ksin Pelgulinna G&uuml;mnaasiumisse kunstiklassi kohe esimesest klassist. Kunsti k&otilde;rvalt &otilde;pin viiulit, meeldib lugeda ja filme vaadata, loomadega tegeleda, k&auml;in loomade varjupaigas abiks.&nbsp;Mul endal&nbsp;on kodus kass ja koer.&ldquo;</p><p><em>Kas eelistad kunstis m&otilde;nd kindlat ajastut, stiili, tehnikat? </em></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Mulle meeldib rohkem maalida, meeldib mitte niiv&otilde;rd t&auml;psus, kui just emotsioon, mis sealt v&auml;lja tuleb. Loodust meeldib maalida, ka vildikatega tuleb huvitav tulemus.&ldquo;</p><p><em>Mitu kunstitundi n&auml;dalas on? </em></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Neli kunstitundi n&auml;dalas, teeme seinast seina t&ouml;id, maalime, joonistame pastellidega, teeme krokiid, mida iganes. Lisaks on &uuml;ks kaasaegse kunsti tund, see on k&uuml;ll valikaine, mis toimub rohkem loengu vormis.&ldquo;</p><p><strong>Eksperimenta! ja Yogita</strong></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Algus oli kunstitunnis. Kunsti&otilde;petaja Triinu J&uuml;rves andis suvel iseseisvaks&nbsp; &uuml;lesandeks teha s&uuml;giseks ideekavand. Sealt l&auml;ks edasi, n&auml;ituse kuraator Mari Kartau tuli meile kooli, vaatas k&otilde;ik kavandid &uuml;le, sealt edasi p&auml;&auml;sesin osalema t&ouml;&ouml;tuppa ja siis valiti l&otilde;plikult v&auml;lja n&auml;ituset&ouml;&ouml;d.&ldquo;</p><p>Eksperimenta! peateema on &ldquo;Ruum&rdquo;, nii f&uuml;&uuml;siline kui vaimne ja virtuaalne ruum. N&auml;itusel on osalejaid Eestist, L&auml;tist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Iirimaalt, Islandilt, Portugalist, Kanadast, T&uuml;rgist, L&otilde;una-Koreast. K&otilde;ik autorid on 14-19-aastased noored, keda juhendavad vastava riigi professionaalsed kuraatorid ja kunstnikud.</p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Minu t&ouml;&ouml; on &bdquo;Personaalne ruum&ldquo;, see vaatleb erineva piirkonna inimeste personaalse ruumi erinevust. See on installatsioon, kasutan videot ja heli.&ldquo;</p><p>Raske, peaaegu v&otilde;imatu on valmimisj&auml;rgus olevat t&ouml;&ouml;d s&otilde;nadesse panna, aga p&otilde;him&otilde;tteliselt tajub vaataja n&auml;itusel pildi ja heli p&otilde;hjal &ndash; mis vastavalt muutub tugevamaks v&otilde;i n&otilde;rgemaks &ndash;&nbsp; mis on personaalne ruum ja kui suur v&otilde;i v&auml;ike see v&otilde;ib olla s&otilde;ltuvalt kultuurist. Saab v&auml;ga selgelt aru, et eestlase personaalne ruum on hoopis midagi muud kui n&auml;iteks jaapanlase oma. Praegu nuputab Yogita videode ideede ja teostuse kallal, et stuudios k&otilde;ik ladusalt l&auml;heks.</p><p><em>See taies n&otilde;uab ka tehnilist taipu? </em></p><p>Yogita Sharma: "Jah, n&otilde;uab k&uuml;ll, see ongi keeruline. &Otilde;nneks kuraator Mari Kartau on meid palju aidanud, m&otilde;ned kunstnikud ka.&ldquo;</p><p><em>Kaasaegne kunst on vahel selline, et vaataja ei pruugi kohe m&otilde;tet, ideed tabada, pigem k&otilde;nnib pead vangutades minema&hellip; </em></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Ma arvan, et minu t&ouml;&ouml;st saab aru k&uuml;ll. Personaalne ruum on asi, mis meil k&otilde;igil on olemas. Video on ka veel juures, peaks ikka arusaadav olema.&ldquo;</p><p><em>Kas n&auml;rv on ka sees, kripeldab hingesopis? </em></p><p>Yogita Sharma: &bdquo;Ei kripelda sees, seda on nii huvitav teha, et praegu ei j&otilde;ua &auml;ra oodata, millal saan ise n&auml;itusele minna ja n&auml;ha teisi t&ouml;id ka. Ootan seda v&auml;ga.&ldquo;</p><p><em>Foto autor: Piia Ann Leis</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/92829/uks-postitus-kaks-miljardit-lugejat-turvalise-interneti-paeva-konverentsi-eel</guid>
    <pubDate>Sun, 06 Feb 2011 15:01:43 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/92829/uks-postitus-kaks-miljardit-lugejat-turvalise-interneti-paeva-konverentsi-eel</link>
    <title><![CDATA[Üks postitus, kaks miljardit lugejat. Turvalise interneti päeva konverentsi eel]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Igal aastal korraldatakse maailmas sadu üritusi, et tõsta nii noorte kui täiskasvanute teadlikkust turvalisest veebikasutusest. Turvalisema interneti päev 8. veebruaril on sündmuste jadas üks olulisemaid ja vast ka rohkem tuntud.</p>
<p>2004. aastal Euroopa Liidu projekti SafeBorder algatusena sündinud ja võrgustiku Insafe poolt üle võetud turvalisema interneti päev on laienenud väljapoole oma traditsioonilist geograafilist tsooni ja nüüd tähistatakse seda ülemaailmailmselt rohkem kui 60 riigis, Brasiiliast Jaapani ja Keeniani.</p><p>Sel aastal kannab päev juhtmõtet <b>„See on rohkem kui mäng, see on Sinu elu!“.</b></p><p>Tiigrihüppe Sihtasutus korraldab 8. veebruaril turvalise interneti päeva konverentsi, kuhu on oodatud õpetajad, noorsootöötajad, lastekaitsetöötajad ja koolipsühholoogid. Noored kulutavad suure osa oma ajast tegevustele internetis – veebipõhistest mängudest suhtlemiseni sotsiaalvõrgustikes. Konverentsil räägitakse sellest, mida saavad täiskasvanud teha, et virtuaalses maailmas ei satuks ohtu laste privaatsus, maine ja tervis.</p><p>Vahetult konverentsi eel palusin paarile küsimusele vastama Tiigrihüppe Sihtasutuse internetiturvalisuse projektijuhi Ilvi Pere.</p><p><i>Mis oleksid sotsiaalvõrgustike kasutamise kolm kuldreeglit?</i></p><p>1.&nbsp;Mõtle enne kui postitad.<br />2.&nbsp;Ära esita privaatseid isikuandmeid - näiteks ei pea kogu interneti kasutajaskond (2 miljardit) teadma, kus sa elad. <br />3.&nbsp;Internetis kohatud meeldiv võõras ei pruugi sugugi olla see, kellena ta esineb.<br />&nbsp;&nbsp; <br /><i>Facebook on tohutult populaarne, ja mida rohkem kontakte Facebookis, seda uhkem. Sõpradeks aktsepteeritakse tihti kõik sooviavaldajad kartuses kedagi solvata, ebapopulraane näida. Kuidas julgustada noori tundmatule „ei“ ütlema? </i></p><p>Facebook ongi tore koht, aga seda peab oskama kasutada. Me alles õpime nn digitaalset kirjaoskust, mille sekka kuulub ka “ei” ütlemine. Nagu päriselus, nii ka virtuaalses elus kohtume väga erinevate inimestega. Enamus neist on meeldivad ja suhtlemine nendega&nbsp; on positiivne kogemus. Noortel puudub elukogemus ja kokkupuuted elu pahupoolega, just vanemad peavadki siin neile toeks olema. Samas ei ole abi näägutamisest ja targutamisest, tuleb rõhutada lastele, et me oleme olemas ja meie poole saab alati pöörduda. Veel peab jälgima, et noortel oleks piisavalt huvi ja tahet suhtlemiseks ka väljaspool virtuaalset maailma.</p><p><i>Kui tihti olete kohanud suhtumist, et minuga pole midagi juhtunud, järelikult on turvaline? Mõtlen siinkohal ka arvutiviiruste levikut. </i></p><p>Noored kasutavad internetti usinalt ja sellepärast on nende kokkupuuted ohtudega samuti sagedased. Üldiselt on Eesti noored nutikad ja teavad, mida ette võtta. Maailmas on ringlemas <i>ca</i> 40 miljonit viirust ja nende äratundmiseks on võimelised vaid spetsialistid. </p><p>Tänapäeval tähendab turvaline kodu ka turvalist internetti. Turvalise kodu lapsele peavad tagama vanemad. Arvuti ei kasvata teie last! Lapsega tuleb rääkida, tunda huvi tema tegemiste vastu.<br />Koolidel on samuti oluline roll. Õpetajad peaksid ennast teemaga kurssi viima. Internetiturvalisusest peaks rääkima igas aines. Kui lastel tekib küsimusi, millele õpetaja ei oska vastata, siis alati on võimalus pöörduda spetsialistide poole.<br /><br />Internetis on tohutult positiivseid võimalusi ja infot - me peame oskama vaid seda kasutada.&nbsp; </p><p><a href="http://www.targaltinternetis.ee/" mce_href="http://www.targaltinternetis.ee/">Loe turvalise interneti kohta koduluehelt "Targalt internetis"!<br /></a></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/92679/opetajate-leht-palgatousu-lootust-on-vaid-kooliopetajatel</guid>
    <pubDate>Fri, 04 Feb 2011 22:35:00 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/92679/opetajate-leht-palgatousu-lootust-on-vaid-kooliopetajatel</link>
    <title><![CDATA[Õpetajate Leht: Palgatõusu lootust on vaid kooliõpetajatel]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Ehkki 13. jaanuaril allkirjastasid haridustöötajate liidu juht Sven Rondik ja haridusminister Tõnis Lukas pedagoogide palgakokkuleppe, mille järgi peaks järgmise aasta jaanuarist õpetajate palk tõusma 20 protsenti, tähendab see palgatõusu vaid kooliõpetajatele, kirjutab Kristi Helme ajalehes Õpetajate Leht.</p>
<p>Artikli täistekst <a href="http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&amp;articleid=4828" target="_blank" mce_href="http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&amp;articleid=4828">Õpetajate Lehe veebilehel.</a> <br /><br /><em>Lisatud 4. veebruaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/92676/%E2%80%9Etode-ja-oigus-teine-osa%E2%80%9C-martsis-taas-tallinna-linnateatri-laval</guid>
    <pubDate>Fri, 04 Feb 2011 22:31:20 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/92676/%E2%80%9Etode-ja-oigus-teine-osa%E2%80%9C-martsis-taas-tallinna-linnateatri-laval</link>
    <title><![CDATA[„Tõde ja õigus. Teine osa“ märtsis taas Tallinna Linnateatri laval!]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Teatrikuu 21. ja 22. päeval kell 18:00 mängitakse Tallinna Linnateatri Põrgulaval üle pika aja jälle A. H. Tammsaare/Elmo Nüganeni lavastust „Tõde ja õigus. Teine osa“.</p>
<p>"Tõe ja õiguse" teise osa tegevus leiab aset 20. sajandi algusaastatel. Härra Mauruse ja tema kooli loomisel on Tammsaare saanud inspiratsiooni Hugo Treffnerist ja tema eragümnaasiumist, kus kirjanik ise õppis.</p><p>Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaanisarja teist osa tavatsetakse alapealkirjastada kui "inimese võitlust Jumalaga". Kelle teisega saakski võidelda ärksa vaimuga väga noor mees, kes on tulnud maalt linna ja sattunud "puht eesti kooli", kus valitseb keelte paabel, kultuuride konflikt ning filosoofiliste ja revolutsiooniliste ideede rägastik, kes näeb, kuidas tõerääkimine ja vale saavad hoopis teise tähenduse, kuidas raha on kuningas, maailm on ebaõiglane ja vastuste asemel tuleb robinal hoopis uusi küsimusi? Just sellisesse keskkonda satub Indrek, kes tuleb Vargamäelt härra Mauruse erakooli. Loomuliku osana kuulub sellesse aega ka esimene armumine - ja kahjuks ka kaotusevalu. <br /><br />"Tõde ja õigus. Teine osa" paneb küsima küsimusi rahvusest, eestlaseks olemisest, tõest, truudusest, Jumalast ja armastusest.</p><p>Tallinna Linnateatri kassa: 66 50 800. </p><p><i><a href="http://www.linnateater.ee/" target="_blank" mce_href="http://www.linnateater.ee">Tallinna Linnateater<br /></a>Lisatud 4. veebruaril 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/92671/david-moati-seminar-%E2%80%9Eemotsionaalse-kontakti-loomine-autismi-erinevate-ilmingute-puhul%E2%80%9C</guid>
    <pubDate>Fri, 04 Feb 2011 21:46:31 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/92671/david-moati-seminar-%E2%80%9Eemotsionaalse-kontakti-loomine-autismi-erinevate-ilmingute-puhul%E2%80%9C</link>
    <title><![CDATA[David Moati seminar „Emotsionaalse kontakti loomine autismi erinevate ilmingute puhul“]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tallinnas toimub 25.-27. veebruaril 2011 David Moati seminar „Emotsionaalse kontakti loomine autismi erinevate ilmingute puhul“.</p>
<p>David Moat on üle 25 aasta töötanud inimestega, kellel on intellektuaalseid raskusi, autism või Aspergeri sündroom. Ta on "AS: SIST - Aspergeri sündroom: sotsiaalse integratsiooni oskuste treeningu" autor. Praktiseerimise kõrval peab ta loenguid ja viib läbi autismi käsitlevaid seminare Inglismaal ja Iirimaal. David on SACH UK direktor ja juhib koolitamise ja nõustamise teenust Autism Quality Search.</p><p>Seminar on spetsiifiliselt kogemusekeskne mõeldud lapsevanematele, nõustajatele, õpetajatele ja psühholoogidele oma teadmiste ja oskuste avardamiseks autismi olemuse ja kogu autistliku spektri väljenduste valdkonnas ning erinevate autismi ilmingutega töötamiseks. Töökeeleks on eesti keel.</p><p>Koolituse info on üleval Erakool Terviklik Mina kodulehel <a href="http://www.hypnoteraapia.ee" target="_blank" mce_href="http://www.hypnoteraapia.ee">www.hypnoteraapia.ee</a> koolituste ja seminaride rubriigis. Seal toimub ka registreerumine.<br /><br /><em>Allikas: SACH-Estonia list Lisatud 4. veebruaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>