Artikli täistekst e24.ee veebilehel.

Lisatud 2. veebruaril 2011

„Otsime põnevaid ja erakordseid kaadreid ning fotosid vabariigi taasiseseisvumisest, et kasutada seda materjali dokumentaafilmis „Kaks päeva augustis“. Loodetavasti on inimestel sellist video- või fotomaterjali veel alles ning nad on valmis seda meiega jagama, et saaksime kokku panna põhjaliku ja südant rõõmustava dokfilmi,“ ütles režissöör Jaan Kolberg.

„Tahan selle filmiga näidata, kui oluline oli kogu meie rahva jaoks oma riigi taasiseseisvumine ning seda vaatamata kõikidele ideede- ja inimestevahelistele vastuoludele. Tänu sellele, et vabariigi taasiseseisvumise eestvedajad suutsid end vajalikul hetkel kokku võtta ja selle ära teha, ongi nii uhke ja võimas tunne. Filmi tegemiseks teeme koostööd nii toonase Ülemnõukogu kui ka Eesti Kongressi saadikutega, kaasatud on ka 20. Augusti Klubi. Filmis on fookuses vabariigi taasiseseisvumine, mistõttu olemegi huvitatud 20. ja 21. augusti kaadritest,“ ütles dokumentaalfilmi „Kaks päeva augustis“ režissöör Jaan Kolberg.

Režisöör Jaan Kolberg palub videod ja fotod saata 1. märtsiks postiga aadressil Stuudio Navona, Miiduranna tee 53, Viimsi vald, Harjumaa 74001, täiendavat infot saab küsida e-posti aadressil kolberg@navona.ee. Kõikidele videomaterjali saatjatele teeb filmistuudio Navona tänutäheks nende saadetud VHS-st DVD-koopia, sest arhiivikaadrid on enamasti salvestatud VHS-kassettidel ja paljudel juhtudel ei ole nende vaatamiseks enam vajalikku tehnikat. DVD-koopia saadab stuudio Navona koos originaalsalvestisega tagasi video omanikule. Samuti tagastab stuudio originaalfotod.

Jaan Kolberg on režissöörina loonud mitmeid dokumentaal- ja mängufilme, millest tuntuim on „Jüri Rumm“ (1994). Režissööri kraadi omandas ta Moskva Rahvusvahelises Filmiinstituudis.

Jaan Kolberg, Stuudio Navona
Lisatud 2. veebruaril 2011

Läti keelest tõlgitud taskuformaadis käsiraamatu „Saagem tuttavaks – SOO!“ originaaltekstide autor on Valda Baronina, eesti keeles on tekstid kohandanud Marika Kose ja Piret Pungas.

Käsiraamat on valminud Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid on SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, MTÜ Peipsi Koostöö Keskus, Keskkonnaamet Eestist ning Koiva Rahvuspargi Fond, Ķemeri Rahvuspargi Administratsioon Lätist.

Taskuraamat on heaks saatjaks siis, kui on plaan minna tutvuma soos kasvavate taime- ja seeneliikide, seal elutsevate selgrootute ja lindudega. Kõikide liikide tutvustusi illustreerib foto. Huvilised saavad teada, kuidas soo areneb ning mis on madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo. Taskuraamatu raskusaste vastab eelkõige põhikooli nooremale ning keskmisele vanusgrupile, kuid avastamisrõõmu leiavad siit vanemad ning pilte on sobiv vaadata ka noorematel huvilistel. Taskuraamatu kiletatud lehed muudavad raamatu niiskuskindlaks ning selle võib õue kaasa võtta sõltumata aastaajast.
Iga Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa kool saab kingiks kaks eksemplari, sama piirkonna iga lasteaed ühe eksemplari ning kõik Keskkonnaameti ja RMK looduskeskused viis eksemplari.

Käsiraamat on huvilistele kättesaadav ka elektrooniliselt aadressil http://www.ctc.ee/files/sooraamat.pdf

Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht
Lisatud 2. veebruaril 2011

Lisainfo programmi ja registreerimise kohta:
http://www.targaltinternetis.ee/?m=20110208&cat=3

Ilvi Pere, Tiigrihüppe SA
Lisatud 2. veebruaril 2011

http://www.eksperimenta.net/cat/newsletter/february2011/?lang=et

Lisatud 2. veebruaril 2011

Veebikeskne koostöö on viimastel kümnenditel muutnud maailma mastaape oluliselt, mis varem oli kauge (paljudele ka kättesaamatu), on nüüd kõigi jaoks olemas kui peopesal. Kõige sagedamini kasutatavad vahendid veebipõhises koostöös on ennekõike distantsilt koosolekute läbiviimine (videokonverentsid) ja ühisdokumentide loome. Nende selgeks eeliseks ettevõtluses on ennekõike ressursside kokkuhoid, mis säästetakse nii reisimise kui sellele kuluva aja ja ennekõike tänu sellele päästetud tööaja arvelt. Veebikesksel koostööl on lugematu arv eeliseid, suurimaks miinuseks ilmselt aga silmas-silma kontakti puudumine. Ka hariduses suunatakse tähelepanu aina rohkem veebikesksele koostööle, vahest aga vähem eelnevatel põhjustel ja rohkem koostöö väärtuse enda pärast. Õpetajad ja koolid, sarnaselt ettevõtetele, kasutavad veebipõhist koostööd ilmselt enam dokumendiloomes, paberimajandus kolitakse üle veebi, et asjaajamine oleks lihtsam ja paindlikum. Erinevaid erialaspetsiifikast lähtuvaid õpetajatele loodud koostöövõrgustikke on väga palju, sellel maastikul jääb õpetaja ülesandeks endale sobiv leida. Ülikoolid kasutavad veebikeskses õppes  erinevaid e-õppe keskkondi, nendest populaarseim on Moodle, üldhariduskoolides kasutatakse sarnase e-õppe funktsiooni nimel VIKOt. Rahvusvahelises mastaabis on õpetaja jaoks olulised erinevad andmebaasid, kus õpetajad annavad märku oma koostöövalmidusest ja leiavad võimalusi nii õpetaja- kui õpilasekeskseks koosõppimiseks. Tuntum nendest on eesti õpetajate jaoks ilmselt eTwinningu keskkond, mis soodustab Euroopa-keskset koostööd ning laseb kasutajatel luua laialdaselt erinevaid koostööprojekte. Maailma mastaabis kannavad sama funktsiooni mitmed keskkonnad, näiteks Teachers Connecting, millest ka Koolielu portaalis veidi juttu on olnud. On tuntud vajadust ka sellise Eesti-keskse keskkonna järele, mis võimaldaks teha koostööd Eesti koolide ja õpetaja ja õpilaste vahel, praeguse projektõppe veerandi konkursiteemaks on ka just sellise algatuse toetamine ning mõeldakse ka juba vastava keskkonna loomisele. Õppimise eesmärgil tehakse aga kordades rohkem koostööd mitteametlike meediume kaudu, kui ülalnimetatud kanaleid pidi. Koostöö õpetajate ja õpilaste vahel toimib laialdaselt nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt erinevates sotsiaalsetes võrgustikes, Facebookis, Twitteris, Skype'is, blogides, foorumites, Wikides jne. Paljud õpetajad kasutavad neid kanaleid nii iseenda professionaalse arengu eesmärgil, jagades oma kogemusi teistega läbi selliselt kujuneva e-portfoolio. Sarnase kogemustevahetamise algatust jagab hetkel ka Koolielu portaal läbi õpetajate ajaveebide konkursi. Ka õpilased teevad tihedat koostööd mitteformaalsel viisil, jagades samuti oma kogetut, ennekõike oma suhtumist ja arvamusi läbi erinevate meediumite. Veebipõhine koostöö on tänapäeval elementaarne, seda teevad riigid, ettevõtted, koolid, eraisikud. Hariduses on suureks võiduks nii õpetaja kui õpilase jaoks kogemuste saamine, maailm on lastel peopesal, piirid on avatud.

Kuivõrd teete Teie veebikeskset koostööd ja milliseid vahendeid selleks kasutate? Millised on Teie arvates veebipõhise koostöö plussid ja miinused? Palun rääkige kaasa.

Täiendatud: E-kooli uus juht: hind kindlasti muutub 

BaltCapi juhtivpartneri Peeter Saksa sõnul oli tegu hea investeeringuga: „eKool on BaltCapi investeerimisperioodi jooksul teinud läbi suure arengu – täna kasutab keskkonda valdav osa Eesti õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid. See on suur kordaminek ja me oleme saavutatuga rahul. Soovime siiralt tänada eKooli väikest, aga töökat tiimi, kellega meil on olnud võimalus viimased viis aastat koostööd teha.“

Kriit OÜ juhataja Üllar Jaaksoo sõnul on investorite ring hästi tasakaalustatud erinevate valdkondade kogemustega: nende seas on online keskkondade ettevõtjaid, IT äri arendajaid, investeerimispankureid, haridusvaldkonna asjatundjaid ja teisi.

eKool on arenemas päeviku, õppekavade ja tunniplaani keskkonnast igakülgseid koolivajadusi ühendavaks platvormiks, kindlasti eÕpikute ja eÕppe valdkonnas. „eKool on meie jaoks eelkõige missiooniga ärivõimalus, millel on palju arenguruumi, kuid otsuseid tuleb teha kaalutletult, kõiki osapooli kaasates ja mõistlikult,“ märkis Jaaksoo.

Üks esimesi plaane on luua eKooli juurde haridusspetsialistidest, koolijuhtidest, lapsevanematest ja teistest valdkonna inimestest koosnev nõukoda, kes saavad keskkonna arenduses senisest aktiivsemalt kaasa rääkida. „Nõukoda aitaks ühendada nii avaliku- kui ärisektori tugevused ja muuta keskkonda eKoolina funktsionaalsemaks,“ räägib Üllar Jaaksoo.

Senine tegevjuht ja üks senistest eKooli osanikest Sten Soosaar lahkub eKooli meeskonnast ja annab strateegilise juhtimise üle Kriit OÜ juhataja Üllar Jaaksoole. „Mul on kolm head põhjust eKooli arendada: minu pojad Rudolf, Theodor ja Uku. Seetõttu on eKooli keskkond minu igapäeva osa. IT Akadeemia projekti vedades sain häid teadmisi hariduse ja IT ühisosa kohta, mistõttu on tekkinud hea arusaam eKooli arenguperspektiividest,“ lisas Jaaksoo.

eKool loodi 2002. aastal Vaata Maailma Sihtasutuse poolt eesmärgiga muuta kooli ja kodu vaheline suhtlemine efektiivsemaks. 2005. aastast tänaseni on arendanud iseseisev ettevõte Koolitööde AS.

BaltCap on Balti riikide juhtiv era- ja riskikapitaliettevõte, mis investeerib kasvule suunatud Baltimaade ettevõtetesse ning finantseerib ettevõtete väljaoste. BaltCap on esindatud kõigis Balti riikides. Tänaseks on BaltCap hallanud mitmeid investeerimisfonde kogumahuga 190 miljonit eurot ja teinud üle 40 investeeringu. BaltCap on Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni, Läti Riskikapitali Assotsiatsiooni ja Leedu Riskikapitali Assotsiatsiooni liige. BaltCap ühines ÜRO Vastutustundliku Investeerimise Programmiga (United Nations Principles for Responsible Investment) 2008. aastal.

Allikas: BNS Lisatud 2. veebruaril 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 1. veebruaril 2011

KONKURSID ÕPETAJATELE JA ÕPILASTELE 

Algas õpetajate ajaveebide konkurss “Õpetaja õppijana” 
Tänapäeva maailmas ei õpi ainult õpilased. Ka õpetajad peavad järjepidevalt õppima ja arenema. Mõned täiendavad oma teadmisi ja oskusi täiendkursustel, magistriõppes, avatud ülikoolis, teised käivad huviringis, keeltekoolis või tantsutreeningul – õppimine on osa elust. Täiskasvanuna oskame oma õppimist teadlikumalt suunata, otsime ja katsetame, mis meie potentsiaali paremini avaks - võib-olla sunnib elu-olu ümber õppima ja eriala vahetama, mõnikord satuvad teele uued võimalused, milleks end sobivaks „vormida“ tuleb. Registreerunud ajaveebid avalikustati 1. veebruaril 2011 Koolielu lugejatele. Konkurss kestab 31. märtsini 2010. Konkursi lõpus valitakse Koolielu lugejate lemmik ning Koolielu aineekspertide lemmik. Aineeksperdid jälgivad ajaveebi autori loodud sisu pedagoogilisest ja innovaatilisest aspektist. Võistlevad ajaveebid. http://www.netvibes.com/koolieluopetajaajaveeb#%C3%95petajate_ajaveebid

“Klassidevaheliste koostööprojektide konkurss õpetajatele ja õpilastele” 
Kutsume õpetajaid ja õpilasi osalema Eesti-sisese koostööprojekti konkursil. Projektikonkursi eesmärgiks on kutsuda veebipõhist koostööd tegema erinevate koolide vahel, kasutama uudseid vahendeid ja võimalusi õppetöös ning propageerida projektõpet koolis. Kaks või enam erinevat Eesti kooli/klassi mõtlevad välja ühe ühise õppekavas läbiva teema ja viivad läbi ühe koostööprojekti. Projektitööd (pildid tegevustest, juhendid, materjalid, videod jne...) kajastatakse kas ajaveebis, kodulehel, wikis vms veebikeskkonnas. Projektikonkurss algab 1. veebruaril 2011 (projektitöö võib alata ka varem) ja lõpeb 31. märtsil 2011. Osalemiseks tuleb täita 20. märtsiks ankeet.

ÕPPIMISÜRITUSED ja E-KURSUSED
Kuni 7. veebruarini 2011 saab registreeruda e-kursusele „Digipildid koolielus 4“.

Õppimisüritus „Koostööprojektid õppetöös“ algab 21. veebruaril 2011. 
 
Koolielu toimetus
Lisatud 1. veebruaril 2011

GAG ootab mittestatsionaarsesse õppesse seni poolelijäänud haridusteega täiskasvanuid, kellel on kõrge õpimotivatsioon, et omandada heal tasemel keskharidus hilisemaks haridustee jätkamiseks kõrgkoolis.

GAG õppe kvaliteet ning professionaalsete õpetajate kogemused toetavad head gümnaasiumihariduse võimaldamist täiskasvanutele motiveerivas ja sõbralikus õpikeskkonnas.

GAG mittestatsionaarne õpe toimub matemaatika-inglise keele õppesuunal.

GAG mittestatsionaarsesse õppesse võivad õppima asuda kõik põhikooli lõputunnistust omavad isikud, kes on vähemalt 17 aastat vanad. Õpilaskandidaatidele viiakse läbi tasemetest (eesti keel, matemaatika, inglise keel), mille alusel toimub vastuvõtt 10. ja 11. klassi. Õppimine GAG mittestatsionaarses õppes on tasuta.

Registreerumine mittestatsionaarsesse õppesse algab 1. märtsist ja kooli ootab kõiki huvilisi 24. märtsil infopäevale. Täpsem informatsioon on saadaval kooli kodulehel http://www.gag.ee/

Euroopa Komisjon on uue kvalifikatsiooniraamistiku valguses juhtinud tähelepanu sellele, et tuleks suurendada täiskasvanute võimalusi omandada kvaliteetset haridust (ETH arengukava 2009-2013). On ilmnenud, et 46% Eesti 15-74.a. elanikkonnast, kes on omandanud üldkeskhariduse või põhihariduse (ESA), ei suuda jätkata õppimist aste kõrgemal.

Gustav Adolfi Gümnaasium
Lisatud 1. veebruaril 2011