Artikli täisteksti leiab ERR Uudiste portaalist.

Lisatud 31. jaanuaril 2011

Võrukeelne keelepesa alustas Võru linnas tegevust 2009. aasta sügisel ja keelepesa pakub lastele võrukeelset päevahoidu. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haania mõjutustega võro keelt.

Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad.

Tõnis Lukas tõi esile, et toetab kogu südamest sellist omalaadset “keelekümblust”, mille abil lapsed saavad suhelda oma pärimuslikus keeles, mida muidu enam kõikjal ei kõla.

“Põliseid piirkonnakeeli tuleb tuleb toetada, sest need, kes armastavad oma kodust keelt ja kultuuri, armastavad ka oma kodumaad. Isamaaline kasvatus väikestele lastele algabki keelest ja selle kaudu kultuurist,” sõnas Lukas.

Sama käskkirjaga sai ministeeriumilt toetust veel Soome-Eesti Instituudi Sihtasutus, mis saadava 12 782 euro abil korraldab soome keele õpetamist vähemalt neljas Eesti üldhariduskoolis.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Matemaatika ja mängimine
Devlini sõnul põhineb iga videomäng mingil moel matemaatikal, kuidas seda aga eraldi välja tuua, nii et sellest õppuritel kasu oleks, on omaette küsimus. Miks õpilased armastavad matemaatikat, aga ainult kuni põhikooli alguseni – sest senikaua püütakse neile matemaatikat mängulisemalt õpetada.

Enamik inimesi saab tegelikult terve elu hakkama ilma algebrat või geomeetriat kasutamata, enamus ei vaja sümboolset matemaatikat (ja kui peaks vajama, teeb arvuti nende eest töö ära). Aga kui me tahame maailma paremini mõista, teada, kus elame, kas või seda, kuidas näiteks taksot tellida, valimistel hääletada – selleks peab lugeda oskama, mõistma proportsioone jpm. Elus läbi löömiseks on eelistatud seisus need, kes oskavad paremini maailma lahti mõtestada. Videomängud teevad elu näiliselt lihtsamaks, videomängud võivad kaasa aidata ka näiteks algebrast arusaamisele.

Videomängud on ideaalne meedium igapäevase matemaatika õppimiseks. Videomängudel on järgmised omadused (pedagoogilised põhimõtted), mis võiksid õpetamisviise mõjutada:
videomängude loojad püüavad luua keskkonna, mis näib reaalse maailmana – sest õppekeskkond peab olema võimalikult sarnane olukorrale, kus inimesed tegelikult õpivad; 
videomängu võib mängida piiramatu arv õpilasi, tegevusi võib korrata, kuni õpilane selgeks saab;  mängukeskkond peaks pakkuma õpilasele võimaluse avastada uusi mõisteid ja harjutada uusi tehnikaid oma tempos (õpilaste saavutusi videomängus on muidugi raske reaalses maailmas hinnata);  
kui mängija teeb mängus midagi valesti, peab ta tundma end pisutki halvasti, et järgmisel korral paremini proovida (miks mitte teha õppeprotsessi nauditavaks – kukute läbi, proovite uuesti, sest teate, et kui õnnestub, saate edasi järgmisele tasemele).

Erinevate uuringute järgi veedab väga suur hulk poisse-tüdrukuid pärast kooli oma aega videomängude seltsis (sama kaua, kui hommikupoole kooliseinte vahel). Mängud pakuvad pinget, motiveerivad. Miks mitte muuta igavat teemat mänguks ja tekitada nii õpilastes huvi. Devlin oleks olnud lapsena õnnelik, kui oleks saanud korrutamist mõne mängu abil õppida. Mängud keskenduvad oskustele, mitte matemaatika õpetamisele, matemaatika peale mõtlemine jääb tahaplaanile.

Kuidas mänge õppekavaga siduda?
Seo videomängud õppekavas ettenähtuga – kui räägite klassiruumis uuest teemast, õpite, teete ülesandeid, nagu ikka. Seejärel selgitage õpilastele, kuidas nad saaksid seda teemat õppida mängides. Soovitate õpilasel proovida mõnes mängus jõuda kolmandale tasemele. Kui ta selleni ei jõua, siis aitate, seejärel soovitate jõuda neljandale tasemele. Õppemängude tootjad tahavad luua mänge, mis aitaks õpetajat, mitte ei asendaks neid.

Devlin tõi paar näidet õppimiseks. Näiteks Timez Attack – monstrum tuleb iga hetkega aina lähemale, mängijal tuleb teha kiiresti korrutustehteid, kui arvutab õigesti, saab temast jagu, kui ei… Järgmine tase samas mängus on juba raskemate tehetega. Muidugi, reaalse maailma simulatsioonina ei saa seda võtta, aga lõbus on igal juhul.  Ja veedate tunde, et saada paremaks.
Igasuguse õppimise puhul on kõige kasulikum harjutamine, proovimine – siis ei unune õpitu.

Devlin soovitab uurida järgmisi lehekülgi: http://www.primarygamesarena.com/, http://www.dimensionu.com/math/, http://www.mangahigh.com/en_us/games/algebrameltdown, http://www.mangahigh.com/en_us/games/bidmasblaster;  http://mindresearch.net/.

Mis oleks kõige parem viis klaverimängu õppimiseks, küsis Devlin. Kas see, kui eraõpetaja õpetab lapsele kümne aasta jooksul solfedžot, ja alles siis laseb õpilase klaveri juurde teoreetilisi teadmisi praktilises elus katsetama? Vist mitte. Samas – just nii me õpetame matemaatikat, ütleb Devlin. Me kipume unustama, et õpilastele tuleb näidata, kuidas õpitut reaalset rakendada saaks, kuidas sellest kasu oleks. Matemaatika peab olema päris.

Professori kodulehe leiate http://www.stanford.edu/~kdevlin/, tema raadioesinemised jms, esitlused.
 
Lisalugemist: „Kui matemaatika on midagi enamat“ 

Koolielu
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Euroakadeemia taotles kõigepealt ministri 15.07.2010 käskkirja nr 737 tühistamist, millega kinnitati Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) ettepanek mitte anda eraülikoolile Euroakadeemia õigust kunstide õppekavagrupis magistriõpet läbi viia ega väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid.

Teiseks taotles Euroakadeemia ministri 14.07.2010 käs kkirja nr 732 tühistamist, millega esitati Vabariigi Valitsusele ettepanek anda eraülikoolile Euroakadeemia tähtajaline õigus õpet läbi viia ja väljastada vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid järgmiselt:
1) tähtajaga kuni 30.06.2013 keeled ja kultuurid õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes;
2) tähtajaga kuni 30.06.2012 keskkonnahoid ning ärindus ja haldus õppekavagrupi bakalaureuse- ja magistriõppes.

Kolmandas hagis taotles Euroakadeemia kõrgharidusstandardi selle osa tühistamist, millega Vabariigi Valitsus kinnitas haridus- ja teadusministri ettepaneku.
Tartu halduskohus jättis kõik kolm hagi rahuldamata. Euroakadeemial on võimalik kohtuotsused edasi kaevata.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles riigi eesmärke selgitades: „Eesti kõrgharidus peab olema usaldusväärne – seda eelkõige meie enda noorte jaoks. Seetõttu peab riik pidevalt õppe kvaliteedil silma peal hoidma. Mõistagi ei anna lõplikke hinnanguid ministeeriumi ametnikud, vaid Kvaliteediagentuuri egiidi alla koondunud sõltumatud oma eriala eksperdid, kelle kuulumist komisjoni on ka iga hinnatav õppeasutus aktsepteerinud.“
“Peame pingutama, et Eestis sündinud noored teaksid, et meie kõrgharidus on kontrollitud kvaliteediga – nad ei pea minema välismaale, vaid võivad rahumeeli õppida kodumaal. Arutame kõigi õppeasutuste juhtkondadega nende hindamistulemusi ja kui kohapeal üksi tegutsedes on tekkinud kvaliteedirisk, soovitame teha ühisõppekavu teiste kõrgkoolidega,“ kinnitas minister ja lisas: „Nii kindlustame kaks olulist asja – kindlustame kõigis valdkondades Eesti kõrgharidustraditsiooni jätkumise parimate asjatundjate ühistöös ning hoiame andekad noored siinsetes kõrgkoolides ja ei peta nende kvaliteediootusi.“

Aastatel 2009- 2011 viiakse läbi Eesti kõrgkoolide üleminekuhindamine. Üleminekuhindamise eesmärk on jõuda Eesti kõrghariduskorralduses olukorrani, kus kõigil Eesti kõrgkoolidel on neis valdkondades, kus nad tegutsevad, õigus väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid. Üleminekuhindamine on vajalik selleks, et riik saaks kinnituse õppe kvaliteedi, ressursside piisavuse ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse kohta, kuivõrd sellega annab riik kvaliteedigarantii kõrgkooli vastavale õppekavagrupile.

Üleminekuhindamist viib läbi sõltumatu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Hindamiseks on õppekavad jaotatud 28 õppekavagruppi ning hindamised viiakse hindamiskomisjonide poolt läbi kõikides institutsioonides paralleelselt. Lõplikud otsused kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, andes kõrgkoolile õiguse viia läbi õpet konkreetses õppekavagrupis ja igal tasemel eraldi (BA, MA, rakenduskõrgharidus, PhD) kas tähtajatult või tähtajaliselt (k uni 3 aastaks). Alates 2012. aastast saavad kõrgkoolid õpet anda ainult nendel õppekavadel, mis kuuluvad õppekavagruppi, milles konkreetsele kõrgkoolile on Vabariigi Valitsuse poolt antud õigus õpet läbi viia.

Tänaseks on üleminekuhindamise käigus hinnatud 28st õppekavagrupist 19, sel aastal lähevad hindamisele viimased 9 õppekavagruppi. Tähtajatu õppe läbiviimise õigus on saadud 133 korral. Tähtajalisi lube ehk kohustusega minna kordushindamisele on saadud 27. korral. Negatiivsed hinnangud on antud kaheksal korral: Tallinna Ärijuhtimise kolledži ja Sotsiaal- ja humanitaarinstituudi ärinduse ja halduse ning viimase kooli puhul ka õiguse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes, Euroakadeemias kunstide magistriõppes, Akadeemia Nordi psühholoogia õppekavagrupis, Tartu Teoloogia Akadeemia usuteaduse magistriõppes ning Eesti Mereakadeemia füüsikaliste loodusteaduste õppekavagrupis ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse õppekavagrupis rakenduskõrgharidusõppes.

Kui 1. jaanuariks 2012 ei ole kõrgkool saanud vastavas õppekavagrupis õppe läbiviimise õigust, tuleb kõrgkoolil koostöös HTMiga leida üliõpilastele edasiõppimisvõimalused mujal. Negatiivsete eksperthinnangute järeldusi ja põhjusi arutatakse põhjalikult iga õppeasutuse juhtkonnaga. Kuni 31. detsembrini 2011 tohib nendes õppekavagruppides, mille puhul on üleminekuhindamisel langetatud negatiivne otsus, õpet siiski läbi viia ning anda akrediteeritud õppekavadel ka riiklikke diplomeid.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Mängu reeglid ja info saadetakse kõigile Eesti üldhariduskoolidele vahetult enne mängu algust.
Võistlusmäng koosneb seitsmest raskusastmest ning iga tase on pühendatud ühele euro nimiväärtusele. Eesmärk on koguda võimalikult palju eurosid teatud ajavahemikus. Mängu käigus õpivad osalejad tundma euro pangatähti ja kõigi 17 euroala riigi rahvuslike külgedega münte, vastata tuleb euroga ja selle turvaelementidega seotud küsimustele. Mängu alustamiseks ja online-võistlusest osavõtmiseks tuleb vaid mängida ja kirja panna oma skoor, vanus, kehtiv emaili aadress ning märkida Eesti kood 500.

Neli paremat mängijat koos oma klassiga kutsutakse lõpuüritusele Eesti Panka, kus toimub finaal.
Võitjaid autasustab Eesti Panga president, Euroopa Keskpanga poolt on auhinnaks iPod.
 
Gerli Taniloo, Eesti Pank
Lisatud 31. jaanuaril 2011 

Kahe kuu vältel (jaanuaris ja veebruaris) külastavad 21. kooli 10.-12. klasside õpilased Tallinna kesklinna lasteaedu ja räägivad linna ajaloost, legendidest, ajaloolistest isikutest jne. Koos lastega valmivad kodulinna tutvustavad rühmatööd - joonistused, voolimistööd, taaskasutatud materjalidest taiesed. Tegevused pildistatakse, filmitakse ja salvestatakse ning kõike seda näeb koos valminud kunstiteostega näitusel Kullo Lastegaleriis 14. veebruarist 5. märtsini 2011.

Kõik linnakodanikud on näitusele oodatud, just näitusekülastajate abiga kogutakse raha lastekodulaste haridustee toetamiseks. Sotsiaalministeeriumi vahendusel jõuab annetus abivajajateni  märtsikuus.

Marilyn Koitnurm, 11c klassi õpilane ja üks projekti autoritest: „„Tibud kampa!“ on meie esimene suurem ja laiahaardelisem avalikkusele suunatud projekt. Varasematel aastatel on õpilasesinduse heategevusrühm tegelenud lastekodude ning ka loomade varjupaikade toetamisega, käinud neil külas, pakkunud materiaalset abi jms. Samuti on õpilasesindus vaderiks lumekakk Joosepile Tallinna Loomaaias.“

Kuidas teid lasteaedades selle ideega vastu võeti, kas oli ka kahtlejaid?
„Lasteaedades ideed pooldati, õpetajad ning lasteaedade juhatajad olid väga positiivselt üllatunud, et gümnaasiumiõpilased tulevad mudilastega tegelema vabast tahtest ja entusiasmist. Õpetajad ütlesid kohe alguses, et lastele meeldib, kui noored inimesed nendega mängivad. Samuti oldi väga tänulikud, et toome vaheldust ja särtsu laste talvisesse igapäevaellu ning et meie „Tibud kampa!“ on siiski heategevusliku eesmärgiga.“

Kuidas lastele tundide andmine läheb?
„Lastele tundide andmine on täpselt nii raske, kui ette kujutasime. Alguses oli raske rühmas 15 lapse tähelepanu võitmine ja suunamine Tallinna-teemaliste tööde tegemisse, kuid nüüd oleme saanud nipid kätte ning teame, kuidas paremini hakkama saada. Väga palju sõltub ka lasteaia atmosfäärist ning sellest, milliste iseloomuomadustega lapsed on ühte rühma kokku sattunud. Mõnes lasteaias kuulavad lapsed meie juttu suu ammuli, ja veidike nagu pelgavad, kuid kui hakkame lahkuma, kallistavad ning pärivad, kas tuleme homme jälle külla. Teises lasteaias võtavad lapsed kohe omaks, räägivad oma lühikese eluloo, võtavad käest kinni ja enam lahti ei lase. Uskumatu, aga kõige raskem on mängude läbiviimine, sest laste hasart võita on nii suur, et pisarad ei jää tulemata, kui hoopis sõber mängu võidab.“

Mis ajendab teid üldse sellist projekti tegema, koolis on koormus niigi suur, huvialad, ringid ja kõik muu...
"Otsisime oma õpilasesinduse heategevusrühmale uut väljakutset ning leidsime üle-euroopalise projektikonkursi, mille jaoks kirjutasimegi heategevusprojekti "Tibud kampa!". Kahjuks jäime kandideerimisega hiljaks. Meile endile tundus see kõik nii uus ja huvitav, varem pole ju olnud projekti lasteaialaste ning gümnaasiumiõpilaste koostöös. Otsustasime, et teeme ikka projekti lõpuni, kuna see pakub positiivseid elamusi kõigile osapooltele."

 Vestles Madli Leikop

Küsitleti kõiki Tiigrihüppe SA poolt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogiavahendite toetust saanud koole ja lisaks juhusliku valimi alusel leitud 20 kooli. Esindatud olid nii eesti kui vene õppekeelega koolid, erivajadustega laste koolid, munitsipaal-, riigi- ja erakoolid.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki tublisid küsitlejaid üle Eesti, kes aitasid andmeid koguda, samuti kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes mahuka ankeedi täitmise ette võtsid. Tulemuste ja analüüsidega saab täies mahus tutvuda http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=314

Uuringu läbiviija ja Tiigrihüppe SA kvaliteedijuht Enely Prei, kas küsitlus uuris ainult Tiigrihüppe poolt finantseeritut või saite siiski ka laiema pildi, kuidas on lood IKT kasutamisega meie koolides?

Küsitluse konkreetne eesmärk oli tõesti mõõta meie tegevuse efektiivsust ja toodete kasutatavust. See ei ole teaduslik uuring, nagu ülikoolid teevad, kvaliteedijuhina saan teha pigem kliendiuuringut ja sealt järeldusi, mida edasises juhtimises arendada, mida kõrvale jätta.

Aga jah, saime ka pildi, kuidas infotehnoloogiat koolis kasutatakse. Kuna seda olemegi üritanud mõjutada, siis seda tahtsime samuti teada.

Ja kuidas olukord tundub?

Usun, et oleme IT kasutamist koolis suutnud mõjutada. Muidugi, seda mõju väga selgelt kindlaks teha on raske, sest on ju kõrval ka muid tegureid. Aeg on üks suur mõjutaja. Inimestel on olnud aega  õppida, huvi tunda IKT vastu, nad on ajaga arenenud. Kooli juhtkond on hakanud rohkem mõistma IT tähtsust ühe organisatsiooni jaoks, et see ei ole koolis lihtsalt ühe inimese hobi.

See kõik on mõjutanud, ja meie osa siis sealhulgas, eriti just meie poolt pakutud ja läbi viidud koolitused. Nende mõju on olnud suur. Ükski teine organisatsioon ei ole siiski nii massiliselt koolitanud õpetajaid IKT kasutamises. Koolitusasustused jäävad numbrite poolest Tiigrihüppe Sihtasutusele alla.

Mis teid küsitluse tulemusi analüüsides üllatas?

Negatiivne üllatus oli ehk see, kui suur hulk õpilasi siiski väidab, et neil ei ole mitte kunagi tunnis kasutatud infotehnoloogia vahendeid. Aimasime loomulikult, et neid igas tunnis ei kasutata ja et on õpetajaid, kes neid mitte kunagi ei kasuta, ja ega ei peagi igas tunnis IT platsis olema, aga lihtsalt kui numbrid lõpuks otsa vaatasid, olime üllatunud.

Muidugi ei tasu seda üle tähtsustada, sest kui õpetajate vastustega võrrelda, siis tugev 20-protsendiline nihe oli sees. Õpetajad leidsid, et nad kasutavad IKT-d rohkem, õpilased, et vähem. Ju see tõde seal vahepeal on, õpilased ju ei näe ega tea, kuidas õpetaja tunni ettevalmistamisel IT-d kasutab.
Tiigrihüppe SA suhtleb rohkem aktiivsete õpetajatega, olgem ausad, koolituselegi jõuavad aktiivsemad. Ja see väheaktiivne kasutajaskond jääb meist pahatihti kaugeks. See on üks meie parenduskoht – kuidas jõuda nendeni, kes meieni ise ei jõua. Ei tasu unistada, et kõik ongi sellised nagu me Tiigrihüppe Sihtasutuse tegemiste käigus valdavalt näeme – käivad koolitustel, ümarlaudadel, konverentsidel jne. See on ainult üks osa õpetajatest.

Hea sõnum on see, et on toimunud kindel edasiminek õpetajate valmisolekus ja soovides. Oma soovides ja unistustes ei olda enam sellel tasemel, mis oli aastal 2000, ka mitte 2003. või 2006. aasta tasemel. On toimunud märgatav areng selles, mida õpetaja soovib. Ta on muutunud nõudlikumaks, ta oskab õigemaid asju tahta. Eks seegi on osalt meie töö tulemus. Kas või seesama IT juhtimise küsimus, või et õppematerjalid peaksid olema süstematiseeritud. Soovitakse konkreetseid e-õpikuid, mitte lihtsalt, et tehke hästi palju ja kõike ja igale poole.

Ei saa öelda, et see on halb, kui e-õppematerjale on palju ja nad on paljudes keskkondades  üleval. Aga probleem on, et puudub kogu õppekava kattev, terviklik kogu.

Ringitundides on IKT-d rohkem kui ainetundides. Kokkuvõtteid küsitlusest

Kõige aktiivsemalt kasutatakse IKT vahendeid füüsika, geograafia ja loodusõpetuse, ajaloo,
bioloogia ja muusika õpetamisel ja õppimisel. Seda kinnitavad nii õpilaste kui ka õpetajate vastused. Nendes ainetes kasutatakse ka kõige rohkem erinevaid interaktiivseid võimalusi, ei piirduta ainult slaidiesitluste näitamisega. Kõige vähem kasutatakse IKT vahendeid kehalise kasvatuse, tööõpetuse/käsitöö, inimeseõpetuse ja vene keele tundides.

Valdavalt kasutatakse slaidiesitluste, piltide, videote ja helide esitamist arvuti ja projektori abil õpetaja poolt, aga ka näiteks viiakse tundi läbi arvutiklassis, täidetakse elektroonseid teste ja kasutatakse arvutit kodutööd tegemisel.

Peamise takistusena nähakse süsteemsete terviklike õppekavale vastavate õppematerjalide
puudumist ja oma klassiruumis tehniliste võimaluste (arvuti, Internet, projektor) puudumist.

Ringitundides kasutatakse IKT vahendeid oluliselt aktiivsemalt kui ainetundides. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ringitöö juhendaja on vaba õppekava ja riigieksamite survest. Samuti asjaolu, et ringitöö on õpilaste jaoks vabatahtlik, seega juhendaja peab suutma selle õpilaste jaoks piisavalt atraktiivseks muuta.

Gümnaasiumis kasutatakse IKT vahendeid veidi rohkem kui põhikooli lõpus ehk III kooliastmes. Samuti hindavad gümnaasiumiõpilased IKT kasulikkust õppimisel ja õpetamisel kõrgemalt.

Vene koolide õpetajad on mõnevõrra aktiivsemad IKT kasutajad kui eesti koolide õpetajad, kuid vene koolide õpilased ei hinda IKT kasutamist õppimisel ja õpetamisel nii kõrgelt kui eesti koolide õpilased.

Ootuspäraselt langeb õpetajate vanusega IKT kasutusaktiivsus, kuid kõige suurem muudatus toimub vanuses 55-64 aastat. Kuni 55. eluaastani on kasutusaktiivsuse langus väike ja pärast 64. eluaastat samuti enam oluliselt ei lange.

Mees- ja naisõpetajate IKT kasutamise aktiivsuses ei ole olulisi erinevusi. Samuti olid sarnased kasutatavad vahendid, peamised takistused kasutamisel ja millisena sooviti näha IKT kasutamise tulevikku koolis.

Suurlinnade koolid ja teeninduspiirkonnata koolid on mõnevõrra aktiivsemad IKT vahendite
kasutajad. Tallinna ja Tartu koolide puhul ei olnud märgata olulist erinevust võrreldes teiste
suurlinnade koolidega. Kõige vähem huvi IKT kasutamise vastu on õhtukoolide õpetajatel ja
õpilastel.

Rõhuv enamus nii koolitöötajatest kui ka õpilastest arvab, et informaatika või arvutiõpetus on eraldi ainena vajalik. Õpilased, kes on õppinud informaatikat või arvutiõpetust eraldi ainena, hindavad IKT kasutamise mõju teiste ainete õppimisel kõrgemalt.

Küsitlustulemused tuleviku teenistuses

Enely Prei, Kuidas küsitluse tulemused Tiigrihüppe Sihtasutust edasi aitavad, mida plaanite teha?

Hakkame veelgi rohkem tähelepanu pöörama süstematiseeritud õppematerjalidele. Selge, et me ei ole kirjastus, me ei hakka ise õpikuid tegema. Tiigirhüppe Sihtasutuse roll saab olla platvormi või mudeli väljatöötamine, mille abil tulevikus e-õpikuid looma hakatakse.

Uue olulise suunana hakkame tegelema koolide IT juhtimise toetamisega. Koolijuhid on nüüdseks aru saanud, et IT on oluline valdkond, mis vajab juhtimist. Kui näiteks õppevaldkonna eestvedamisest teab koolijuht endise õpetaja või õppealajuhatajana tavaliselt palju, siis IT juhtimine on nende jaoks uus ja keeruline. Saame ja tahame koolijuhte selles aidata.

Saime küsitlusest tagasisidet ka selle kohta, et koolidel ei ole rahuldavat IKT rahastamise mudelit. On koole, kelle IKT eelarve on olematu või täiesti ettearvamatu, milline see võiks olla aasta pärast. Kool ei saa teha pikaajalisi, mõistlikke otsuseid IKT juhtimises. Meie üks roll võiks olla kaasa  aidata sellele, et tekiks koolide IKT rahastamise mudel, nagu on kindlatel alustel õpetajate palgaraha, õpikute raha. Oluline on, et oleks selge, kust see raha tuleb, mis alustel ja kui palju. Koolid ootavad, et Tiigrihüppe Sihtasutus varustaks neid riistvaraga, aga me ei ole koolide IT-ga varustamise keskus. Meie eelarve ei ole selline, et niisugust eesmärki oleks võimalik täita.

Kindlasti võtame suuna sellele, et jõuda kõigi õpetajateni. Ka nendeni, kellega seni pole kontakti leidnud ja kes pole ise meid üles otsinud, kuid kes tahaksid siiski infotehnoloogiat tunnis kasutada. Me saame neid alustamisel aidata.

Tahame rõhku panna informaatika õppele koolis, selle aine tähtust toetada. Õpilased ja õpetajad peavad seda oluliseks. Küsitlustulemused näitasid, et kes on informaatikat õppinud, nendel on teadlik IKT kasutus kõrgem.

Õpetajate motiveerimine IT kasutamisel on valus teema. Praegu selget motivatsiooni ei ole, riigieksamid ja tasemetööd ei nõua IT oskusi, nii et see on õpetajatele jäänud pigem hobiks. Süsteem ise ei motiveeri infotehnoloogiat kasutama kasutama. 

Missugused Tiigrihüppe SA programmidest on  õpetajate seas kõige populaarsemad?

Programmid, nagu TikiTiiger, TehnoTiiger, TiigriRobot või TeadusTiiger, on suunatud kitsale sihtrühmale, konkreetse aine õpetajatele, nii et numbrinäitudes ei saagi sellise programmi  populaarsus väga kõrge olla. Kõige populaarsemad on ikkagi koolitused. Ka need õpetajad, kes pole ise meie koolitustel käinud, teavad, et Tiigrihüppe SA neid tasuta pakub.

Koolielu portaali seostab enamik õpetajatest Tiigrihüppe Sihtasutusega. Ka õpetajate sülearvutite projekt oli menukas.

Küsis Madli Leikop

„Juba aastaid on üle maailma tähistatud 8. veebruaril Turvalise interneti päeva. Sel aastal keskendume Eestis 8-14-aastaste noorte teadlikkuse suurendamisele ohuolukordadest suhtlusvõrgustikes ja muu virtuaalse meelelahutusega tegelemisel,“ sõnas Tiigrihüppe Sihtasutuse Internetiturvalisuse projektijuht Ilvi Pere ning lisas, et muuhulgas juhitakse tähelepanu ka tasakaalu leidmisele veebivälise ja veebielu vahel.

Toreda uue lähenemisena tõi Pere välja näiteks noortele hariva veebiviktoriini tegemise, mille läbinutele on kingituseks eesti muusikute ainulaadsed mobiilihelinad. Oma hääle teadlikuma internetikasutuse propageerimiseks on andnud Birgit Õigemeel, Cool D, Ines, Tanja Mihhailova ja Tanel Padar.

Samuti toimub 8. veebruaril Turvalise interneti päeva konverents, kuhu on oodatud kõik õpetajad ja teised lastega töötavad inimesed. Konverents kannab rahvusvahelist turvalise interneti päeva juhtmõtet: „See on rohkem kui mäng, see on Sinu elu!“.
Peaesinejaks on Catherine J. Cummings (International Center of Missing&Exploited Children, USA).

Kampaaniainfot ning internetiturvalisuse alaseid materjale nii lastele, lastevanematele ja õpetajatele koondab veebileht www.targaltinternetis.ee.

Aasta jooksul korraldatakse projekti Targalt internetis raames õpitubasid koolides nii eesti kui vene keeles.

Gümnaasiumiõpilastelt oodatakse töid “Targalt internetis” õppematerjalide konkursile, mille peaauhind on reis kogu klassiga Heureka teaduskeskusesse Helsingis.

Lisainfo kampaania kohta ning registreerumine Turvalise interneti päeva konverentsile veebilehel www.targaltinternetis.ee.

Projekt„Targalt internetis“ on Euroopa Komisjoni programmi "Turvalisem internet" osa. Programmiga on liitunud 30 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eestis viivad projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutuse Internetiturvalisuse projektijuht
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Noorte subkultuurid on mõjutatud kaasaegsele ühiskonnale omastest kiiretest muutustest, ent neid võib käsitleda ka vastavate muutuste esilekutsujate, uute elustiilide loojate ning kultuurilise avangardina. 70 noorsoouurijat Euroopast, Ameerikast, Aasiast ja Austraaliast arutlevad Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi Elustiilide Uurimiskeskuse poolt 2.–4. veebruaril korraldataval konverentsil „Youth (Sub)cultures in Changing Societies“ kaasaegsete subkultuuride ning nende ühiskonnamõju teemadel.

Hilary Pilkington Warwicki Ülikoolist Suurbritannias alustab konverentsi ettekandega Venemaa skinhead’idest. Seitsme aasta vältel Vorkutas läbiviidud etnograafiline uurimus avab skinhead’iks olemise tähendust, analüüsides seda ideoloogia, stiili ja vägivalla kontekstis.

Noorsoo subkultuuride olulisim teoreetik, Andy Bennett Griffithi Ülikoolist Austraalias, teeb ettekande noorsookultuuridest ja vananemisest – juba ammu pole popmuusika oluliseks enesemääratlusvahendiks üksnes teismeliste jaoks, vaid muusika ja sellega kaasnev seltskond on olulised ka keskealiste elustiilis.

Ross Hanfler USAst otsib noorte subkultuuride ja  sotsiaalsete liikumiste vahelisi seoseid, Patrick Williams Singapurist analüüsib subkultuuridega seonduvat moraalset paanikat, Paul Hodkinson Suurbritanniast räägib gootide subkultuuri näitel stiili olulisusest ja Mikko Salasuo Soomest  pakub uusi võimalusi, kuidas defineerida „kultuuri“ rääkides noorsoo kultuurist.

Täpsem informatsioon konverentsi kohta on kättesaadav aadressilt www.tlu.ee/subcultures

Tallinna Ülikool
Lisatud 31. jaanuaril 2011 

Projekti „Meie Eesti“ eesmärk on suurendada eesti ja vene õpilaste, sh Euroopa kolmandate riikide kodanike teadmisi Eestimaa ajaloost ja kultuurist, jagada praktilisi oskusi igapäevaseks toimetulekuks liikluses ning tugevdada seeläbi kontakte eesti ja vene õpilaste vahel.

Õpilased tutvuvad Eesti teede tekkelooga, ajalooliste liiklemisviiside ja –vahenditega ning sõidavad saaniga. Liiklusalaseid teadmisi jagatakse läbi turvavöö- ja helkuritesti, vanemad lapsed saavad katsetada alkoprille. Ainulaadne reaktsioonikiiruse mõõtja võimaldab ennast proovile panna erineva kattega teede ja mitmesuguste sõiduolude korral. Lapsed saavad aimu sellest, kuivõrd oluline on arvestada ilmastiku ja teetingimustega igapäevases liikluses. Programmi lõpus esitlevad osavõtjad koolis ettevalmistatud omaloomingut: liiklusteemalist laulu või plakatit.

Projektis osalevad Narva Pähklimäe Gümnaasiumi, Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Põlva Keskkooli 5.-9. klasside õpilased. Programmid toimuvad maanteemuuseumis ajavahemikul 1. veebruarist kuni 10. märtsini 2011. 
 
Eesti Maanteemuuseum 
Lisatud 31. jaanuaril 2011