Lisaks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaskodule, mille uuendamisse panustas ERF 1,7 miljonit ja Eesti riik 800 tuhat eurot, saavad mõne kuu pärast enda käsutusse uue õppehoone Tallinna Teeninduskooli õpilased. Koos eelmisel perioodi ERFi toel renoveeritud vana õppehoonega moodustab see nüüd kõigile kaasajanõuetele vastava õppekompleksi.

Sügisel valmib õppekompleks Valga Kutseõppekeskusel, mis seni pidi osa õppetööks vajalikke ruume rentima linnalt ja kool asus Valga linna viies erinevas kohas. Peagi on Valgamaa kutseõppurite käsutuses Eesti üks esimesi passiivmajana projekteeritud ja ehitatud hooneid, kus kõik õppetööks vajalik käe jala juures. Kompleksi kuulub ka õpilaskodu, mis maakonna kutsehariduskeskusele eriti vajalik.

Alanud aasta saab teatavaks tähiseks ka Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolile, kus täiesti uue näo ja sisu saab töökodadehoone - kokku investeering üle 7 miljoni euro. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse saab omale uue praktikahoone koos ajakohase sisseseadega (investeering 8,9 miljonit eurot) ja ühiselamu (2,7 miljonit eurot). Samuti on plaanis valmis jõuda Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomaja-laboratooriumi vana õppebaasi rekonstrueerimine ja sisustamine ning puidu- ja metallitöökodade juurdeehitus (5,7 miljonit eurot).

Eelmise aasta jooksul jõuti ühele poole ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli uue õpilaskodu ehitamise ja sisustamisega (2,1 miljonit eurot), Tartu Kunstikooli õppebaasi rajamisega (1,7 miljonit eurot), Põltsamaa Ametikooli katlamaja ning küttetrasside renoveerimisega (866 tuhat eurot), Kuressaare Ametikooli töökodade hoone renoveerimisega (967 tuhat eurot) ning Narva Kutseõppekeskuse praktikabaasi ja õppekorpuse renoveerimisega (159 tuhat eurot).

Järvamaa Kutsehariduskeskus sai 678 tuhande euro eest põllumajanduse ja tehnika õppevaldkonna seadmeid ning lõpule jõudis Luua Metsanduskooli õpilassöökla renoveerimine (305 tuhat eurot). Tõukefondide toel said välja vahetatud ka Vana-Vigala õpilaskodude ja õppehoonete vahelised keskküttetrassid (133 tuhat eurot) ning tehnilist täiendust kokanduse õppe- ja suurköögi seadmete park (155 tuhat eurot). Rekonstrueeriti Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli Lossi tänava õppehoone, maksumusega üle miljoni euro.

Seni teostatud projektidest ulatuslikumad uuendustööd on aset leidnud Tallinna Tööstushariduskeskuses: kokku 3,5 miljoni euro suuruse ERFi toetuse abiga on seal välja vahetatud elektrivarustus, soetatud autoremondi õppetöökoja õppeseadmete komplekt ja ventilatsiooniseade ning automaatsüsteemide õppelabori seadmeid. Rekonstrueeritud on üks ühiselamu, kaasajastatud lehtmetalli töötlemise õppetöökoda ning uuendatud õppetöökodade tehnovõrke.

Põhjalikult on uuenenud ka Räpina Aianduskool, mille kaasajastamisega tehti algust juba 2008. aastal. 2,6 miljoni euro ulatuses ERFi rahastatud uuendustööde käigus on õppeasutuse juurde tänaseks rajatud uus õppekasvuhoone, ehitatud ja sisustatud õpilaskodu ning rajatud kaasaegne söökla. Lisaks sai Eesti aiandusõppe eestvedaja hankida maastikuehituse ja pargihooldustehnika seadmeid ning õppemajandi tehnikat ja seadmeid.

Kokku kasutatakse perioodil 2007-2013 Eesti kutseõppeasutuste kaasajastamise rahastamiseks Euroopa Liidu fondide toetust 166 miljonit eurot, millele riik lisab täiendavalt kuni 36,4 miljonit eurot abikõlbmatu käibemaksu katmiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Bakalaureuseõppes jätkab 28, inseneriõppes kaks ja magistriõppes seitse üliõpilast. Kokku esitati Tallinna tehnikaülikoolile õpingute jätkamiseks üle 50 avalduse, kuid osad neist ei kvalifitseerunud.

Kandideerida sai TTÜ ehitus-, energeetika-, infotehnoloogia, keemia- ja materjalitehnoloogia, matemaatika-loodus-, mehaanika- ning sotsiaalteaduskonda, samuti Kuressaare, Tartu ning Virumaa kolledžisse.

Haridustee pooleli jätnud tudengite taas ülikooli meelitamiseks mõeldud programmi rahastab haridus- ja teadusministeerium. Vastuvõtt programmi lõppes reede õhtul. Järgmine vastuvõtt programmi on selle aasta suvel.

Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud TULE programm on mõeldud 2003/04-2008/09 õppeaastatel õpingud katkestanud üliõpilastele uuesti õppima asumise toetamiseks. Programmis õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral ja õppimine on tudengile tasuta.

Tallinna Tehnikaülikool
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas: „Tean omast käest, kuidas veel veidi üle 20 aasta tagasi nõukogude okupatsiooni ajal aktiivsemaid oma meelsust avaldavaid üliõpilasi ähvardati ka Eesti ülikoolidest välja visata. Osa represseerimistest lõppeski väljaheitmisega. Autoritaarne, oma üliõpilaste vastu käe tõstnud režiim langeb varem või hiljem - nii olid Eestiski nõukogude võimu poolt tagakiusatud üliõpilased vabaduse taastamise esirinnas."

Minister kinnitas, et Eesti mõistab hukka poliitilised repressioonid praeguses Valgevenes ja toetab akadeemilisi vabadusi kõikjal. „Tarvidusel pakume Valgevene tagakiusatud üliõpilastele õppimisvõimalusi Eesti ülikoolides, nagu oleme mitmel juhul ka seni teinud," lisas Lukas.

Avalduses, mis on suunatud Valgevene haridusminister Sergei Maskevitšile, kinnitavad haridusministeeriumid, et on põhjendamatu ja lubamatu hoida üliõpilasi eemal võimalusest jätkata püüdlusi teadmiste poole, kuna nad on väljendanud oma poliitilisi vaateid.

19. detsembril 2010 vangistati paarkümmend Valgevene üliõpilast pärast protestiaktsioone, mis järgnesid Valgevene president Aleksandr Lukašenka valimistele. Neid üliõpilasi ähvardab nüüd ülikoolidest väljaheitmine meeleavaldusel osalemise eest.

Riikide hulgas, kes on kutsutud osalema Norra algatatud ühisavalduses, on Taani, Eesti, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu, Holland, Šotimaa, Rootsi ja Ühendkuningriigid. Oslo algatas kõnealuse avalduse pärast Euroopa Üliõpilaste Liidu pöördumist palvega avaldada diplomaatilist survet Valgevene valitsusele, et lõpetada vahistamised ning vabastada vangistatud üliõpilased.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. jaanuaril 2011

Soovime tõsta laste ja noorte teadlikkust sellest, kuidas interneti vahendusel maailmaga
turvaliselt suhelda. Internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka siin tuleb arvestada
kaaslastega, olla viisakas ning arvestada tagajärgedega. Lapsed peavad ennast internetiteemadel
täiskasvanutest nutikamateks ja usuvad siiralt, et suudavad tekkinud olukordi kontrollida.

Need materjalid (pdf) on Sulle abiks internetiturvalisust käsitlevate tundide (arvutiõpetus,
inimeseõpetus, eesti keel, klassijuhatajatund jne) või ürituste läbiviimisel. Just teie koolile sobiva
paketi saad kokku panna erinevaid mooduleid kombineerides.

Teate edastas Ilvi Pere Lisatud 30. jaanuaril 2011

14. jaanuar oli taas see päev, mil juba varahommikul algas õpilasesinduse liikmete töösagin. Põhjus oli väga lihtne – Miss Tabasalu 2011 valimised.

Eeltöö selleks oli mahukas ja aeganõudev ning sellega alustati juba novembri keskpaigast ning lõpetati alles mõni minut enne ürituse algust. Õpilasesindus koos missikandidaatidega võtsid ühe päeva ka jõuluvaheaeja arvelt, et tulla kooli ning teha ettevalmistusi. Tol päeval alustasid meie suurepärased õhtujuhid Geir Rindla ning Martin Haljaste oma tekstide kirjutamisega, mille kallal veedeti mitmeid tunde. Ent kõik oli seda väärt, sest nad andsid oma sõna ning säraga õhtule palju juurde.

Ürituse peategelasteks olid meie kallid missikandidaadid Brigita Arslamov, Elisabeth Kandroo, Liisbet Pihl, Cathlin Pilliroog, Marian Holmberg, Kristiina Tambaum. Kõik nad olid tublid ning andsid endast parima. Kõige selle taga, mida publik tol õhtul nägi, oli tohutu töö. Tüdrukud veetsid viimasel nädalal õhtupoolikuid koolimajas, et harjutada oma kõnesid, mõelda välja tantsukava ja palju muudki.

Tulemus, mis reede õhtul publikuni jõudis, oli suurepärane. Missikandidaadid olid väga kaunid, tulid rasketest olukordadest välja ning särasid kõigis kolmes voorus.

Esimeses voorus (Mina ise) rääkisid tüdrukud meile endast, oma huvidest, tulevikust jne. Teise vooru ajal (tantsuvoor) näitasid nad meile oma tantsuoskust ning viimasena oli kõige pidulikum osa (õhtukleidi voor), kus kaunitarid tulid lavale kaunites kleitides ja ülesandeks oli vastata kolmele küsimusele. Esimeseks oli kõigile ühine küsimus, mis oli juba varem ette antud: „Mis sa arvad, kas ilu mängib tähtsat rolli elus oluliste asjade saavutamisel?“ Teisena võeti loosiküsimus ning kolmandana sai iga žüriiliige küsida ühe missikandidaadi käest küsimuse.

Meil oli kohal igati auväärne žürii, kuhu kuulusid... Victoria Kass ning Cathy Korju-Tulkvist, kes on tõelised professionaalid ning on meid oma kohalolekuga juba aastaid rõõmustanud; fotograaf Ardo Kaljuvee; kooli inglise keele õpetaja Katri Liivak; eelmise aasta võitja – Minna-Mari Salm.

Pärast teist vooru, 20-minutilise pausi ajal, oli võimalik žüriil 3 minuti jooksul iga kaunitariga vestelda, küsimusi esitada, öelda mõni nõuanne, julgustav sõna.

Kolmanda vooru lõppedes läks žürii tegema kokkuvõtteid ning ühiselt jõuti ka otsusele:
II printsessiks tuli Kristiina Tambaum, I printsessiks sai Cathlin Pilliroog ning Miss Tabasaluks kuulutati sel aastal Elisabeth Kandroo, kes pälvis ühtlasi ka publiku lemmiku tiitli.

Kõigi hääletajate vahel loositi välja auhind ning sel korral palusime lavale seda õnnelikku loosima meie kooli direktrissi Carolin Kadaja.

Pärast võitjate väljakuulutamist ning õnnitlemist suundus žürii koos missidega tordilaua juurde, kus vahetati muljeid, jagati emotsioone.

Üritusest osa saama ja oma lemmikutele kaasa elama tuli tohutult palju inimesi, saal oli täis ning kuuldud kiidusõnade järgi võime arvata, et kõik jäid nähtuga rahule. Rahulolu tunneme meiegi, et kõik sujus, publikut oli rohkesti ning missid olid väga tublid. Loodame, et järgmiselgi aastal tuleb kandidaate, sest ilusaid tüdrukuid on meie koolimaja täis!

Veel enne koolist äraminekut tõdesime õpilasesindusega, et hinges valitseb nüüd väike kurbus, et aasta oodatuim sündmus nii ruttu otsa sai...

Meie suurepärased toetajad, kellele ütleme suur, suur aitäh: Nurme Seep, Oriflame, Pink Dragonfly, Pesumaailm, Sushi Cat, Hairhause, Kuulsaal, Club-147 Piljardiklubi, Jeti jäähall, Danceact, Nove tantsukool, Akriibia fotostuudio, Privileg Day Spa, Tallink Aqva Spa, Hera ilusalongid, M.I Massaažikool, Continental Moda, AG, Eesti Esimene Erakosmeetikakool.

Erilised tänud veel Priit Lavitsile ja Rasmus Kooskorale, kes jäädvustasid kogu õhtu. Aitäh Sten – Patrick Prangelile (11. kl), kes oli abiks video monteerimisel.

Õpilasesindus tänab kõiki misse, žüriiliikmeid, õhtujuhte ning teisi, kes olid abiks ürituse korraldamisel.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Janika Ojamäe

Artikli täistekst Virumaa Teataja veebilehel.

Lisatud 28. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Sakala veebilehel.

Lisatud 28. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 28. jaanuaril 2011

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ arvutiteaduse instituudi lektori Eno Tõnissoni sõnul kätkeb arvuti kasutamine matemaatikaõppes nii võimalusi kui ka ohte. "Osa inimestest loodab infotehnoloogia kaasamisest imesid, teised on aga skeptilisemad. Konverentsil püüamegi avada teema eri tahke, et õpetajal oleks kergem õpetada ning õpilasel säiliks ja süveneks rõõm matemaatikast," ütles Tõnisson.

Konverentsil on vaatluse all 4.‒12. klasside matemaatika. Tähelepanu pööratakse uutele õppekavadele, mis sätestavad varasemast enam arvutite kasutamist.

Reedesel avaistungil esineb ettekandega arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo. Matemaatika õppimisest ja õpetamisest Soomes kõneleb konverentsi välisesineja, Soome õpetaja Hannu Korhonen (ettekanne on eesti keeles).

Konverentsi alapealkiri on "Rõõm matemaatikaga tegelemisest?!" ning peale ettekannete kuulamise saab veel osaleda erinevates töötubades ning arutelugruppides. Muuhulgas leiavad aset ekskursioonid Tartu infotehnoloogia ettevõtetesse Logica ja Webmedia, Tartu Lennujaama ning AHHAA teaduskeskusesse. Samuti tutvutakse Tartu Emajõe Kooli, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning Tartu Kutsehariduskeskusega.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Rohkem infot: http://www.math.ut.ee/akm

Lisatud 28. jaanuaril 2011

Ühisnäituste korraldamise pikk traditsioon on sedakorda viinud keraamikuid mõttele meenutada neid kaugeid kuid samas jätkuvalt meeles püsivaid aegu, mil kolme Balti riiki ajaloolise arengu survel ühel kuuendikul planeedist Maa kommunismisihilist jalutuskäiku ette võtma sunniti.

Laskem tšastuškal* pajatada:
Maлeнький мaльчик в лecу пoтepялcя,
Вкуcный пoдapoк мeдвeдю дocтaлcя.
Eksis poisike laande laia
maitsvaks kingiks karule sai ta.**

Tšastuškadest (mille valikut külastaja asja mõttega paremini kursis olemiseks nii vene kui ka eesti keeles saali seinalt lugeda saab) inspireeritud osavõtjaid on kokku 15: Leedust Zivile Bardzilauskaite-Bergins, Domile Ragauskaite, Daiva Ramoškaite, Giedre Bardzilauske, Agne Semberaite;
Lätist Vita Valdmane, Sanita Mickus, Ineta Greiža, Jūris Bergins ja Eestist Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas, Tõnis Kriisa.

Sama väljapanekut võis möödunud aasta lõpus vaadata Tartu Kunstimajas.
ETDM-is jääb keraamikute ühisnäitus avatuks 10. aprillini 2011.

*Vaapo Vaheri määratluse kohaselt on tšastuška „… isevärki folkloorne žanr, sõnalis-muusikaline miniatuur, lühike lööv rahvalaul, enamasti humoristliku värvinguga, vahel satiirilis-torkeline, rahvapäraselt vaimukas või vaimutsev, ent mõnikord, eriti oma varasemates vormides ka eleegiliselt nukrutsev või suisa murest pakitsev.“
**Värsid eestistas Juku-Kalle Raid.

ETDM
Lisatud 28. jaanuaril 2011