Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 26. jaanuaril 2011

Mängu küsimused on antud üsna süsteemitult ja nõuavad mängijalt terast tähelepanu: tõsimeelsete mõtlemis- ja keeleküsimuste sekka on pikitud üksikuid naljaküsimusi, mis oma argises primitiivsuses kontrollivad nuputaja leidlikkust ka enesestmõistetavate põhjenduste tabamises.

Igale küsimusele on pakutud kontrollvastus ja mängija kogub punkte, klikkides nupule kas „Teadsin” või „Ei teadnud”. Mängu lõpus võib saada oma mõtlemisvõimele humoorikas võtmes üldhinnangu.
Miksimikseri leiate Koolibri kodulehe avalehelt või vajutades SIIA

Kuidas suhtute mängimisse?
Mängida võib igas vanuses, see ei ole ainult laste jaoks. Mina suhtun mängimisse väga positiivselt ja mulle meeldib mängida. Mängu kaudu areneb mõtlemine. Mänguga saab oma mälu treenida. Kui ausalt öelda, siis mäng ka rahustab (oleneb mängutüübist). Mäng päästab õpetaja töö või koolilapse päeva rutiinist.

Kas mängite vahel midagi?
Jah, mängin. Kasutan mängimiseks sülearvutit. Olen mänginud teiste õpetajate koostatud interaktiivseid mänge. Facebookis mängin vahest „mullide“ purustamist. Viimati mängisin „Õpime mängides“ õppimisüritusel loodud õpetajate mänge. Mängin tavaliselt üksi. Mulle meeldivad väga ajalooteemalised viktoriinid ja sõnamängud.

Kas arvutimängudest eelistate pigem osavus- ja tegevusmänge või hoopis strateegiamänge?
Olen täheldanud, et arvutimängud röövivad palju aega. Mina arvutimänge ei mängi.

Millal viimati mängu õppetöös kasutasite? Miks mängida klassiruumis?
Viimati kasutasin mängu detsembris. Klassis on puutetahvel ja õpilased on alati oodanud õpetajalt uusi mänge, mida saaks katsetada klassis ja edasi kodus. Mängude mängimine ei sea piire vanusele. Tean lapsevanemaid, kes mängivad ka interaktiivseid mänge.

Kas olete ise mõne õpiotstarbelise mängu loonud?
Ma olen koostanud palju e-õppemänge. Viimati tegin ühe mängu geograafiatunniks.
Mängud leiab aadressilt http://airemu.weebly.com/. See õppematerjalide pesa täieneb, kuna arvutis on veel mänge, mida ma ei ole jõudnud kodulehele üles panna.

Koolielu
Lisatud 26. jaanuaril 2011

Mälestuspäeva üritustest võtavad osa Eesti ja mitmete välisriikide esindajad, kirikujuhid, Eesti Juudi Kogukond ja mitmed kodanike ühendused. Rohkem, kui kümne riigi suursaadikud on lubanud kohale tulla. Mälestuspäeval süüdatakse mõrvatute mälestuseks küünlad ja asetatakse mälestustahvli jalamile pärjad.

Holokausti mälestuspäeva tähistamine on muutunud iga-aastaseks traditsiooniks, mida on korraldanud Jeruusalemma Rahvusvaheline Kristlik Suursaatkond (JRKS) koostöös Eesti Juudi Kogukonnaga Kloogal juba alates 2003. aastast. Igal aastal on mälestusmärgi esine väljak täitunud autode ja bussidega, tuues kohale suure hulga osavõtjaid: nii riikide ja organisatsioonide esindajaid kui ka lihtsalt kodanikke. Samuti on kohal viibinud mitmed eesti kõrged vaimulikud juhid ja Eesti pearabi. Sajad süüdatud küünlad on jätnud osavõtjatele mälestussündmusest kustumatu mulje.

Klooga kontsentratsioonilaager oli esimeseks paigaks maailmas, kus dokumenteeriti holokausti koledused. Saksa armee põgenedes jäid surnukehad, mis olid vaheldumisi puutüvedega laotud põletamiseks riita, osaliselt hävitamata. Veel enne, kui Vene armee saabus, õnnestus reporteritel jäädvustada need koledused fotodele ja saata koos nendega sõnum toimunust maailma laiali. Rahvusvaheline meedia sai Kloogalt tõese pildi holokaustist. Kloogal leiti ka kõigi seal tapetute, üle 2000 vangi, nimed ja isikuandmed.

Euroopas mõrvati hitlerliku poliitika tulemusel ligi kuus miljonit juuti, kellest veerand olid lapsed. Massimõrva võimalikuks osutumine 20. sajandi Euroopas, peaks olema hoiatuseks kõigile, et see ei korduks 21. sajandil.

Holokaustipäeva peetakse 27. jaanuaril ka Euroopa Parlamendis.

Allikas: BNS Lisatud 26. jaanuaril 2011

Möödunud aasta detsembris rahandusministeeriumi, UNICEFi, Eesti Panga ning Eesti Olümpiakomitee koostöös toimunud konkursile oodati kõigilt osalejatelt individuaalseid töid euroteemaliste esseede vormis pealkirjaga "Mis minule euro juures meeldib?".

Tööde hindamine toimus kolmes vanusegrupis: lasteaed - 5. klass; 6.-9. klass ning 10.-12. klass. Kõige noorema vanusegrupi esindajad võisid esitada oma töö ka joonistuse formaadis. Konkursile laekus kokku 523 tööd, millest ligi pooled olid kõige noorema vanuserühma tehtud joonistused.

Konkursi eesmärk oli kutsuda noori üles avaldama oma mõtteid euroga seotud teemadel ja seeläbi tõsta nende teadlikkust euroga seonduvast.

Žüriisse kuulusid rahandusminister Jürgen Ligi, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, UNICEF-Eesti tegevjuht Toomas Palu, Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Katrin Kask ning olümpiavõitja Jaak Uudmäe, kes valisid välja igast vanuserühmast kolm parimat tööd.

Vanuserühmas lasteaed kuni 5. klass osutusid parimateks Patrick Laansalu Krootuse põhikoolist, Iris Pook Põltsamaa lasteaiast ning Mari ja Elo Elmers Pelgulinna gümnaasiumist.

6.-9. klassi õpilastest kuulutati parimaks Merili Viksi Valga gümnaasiumist, Merilin Villemsi Tartu Kivilinna gümnaasiumist ja Kerli Tali Tartu Kivilinna gümnaasiumist.

Liisi Olesk Tapa gümnaasiumist, Anett Numa Põlva ühisgümnaasiumist ja Aleksandr Galaktionov Tallinna Tõnismäe reaalkoolist olid võidukad 10.-12. klasside õpilaste seas.

Võitjad said auhindadeks rahandusministeeriumi ja UNICEFi meeneid ja raamatud ning 10 - krooniste meenekomplektid. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 6. klass kui kõige suurema osalusaktiivsusega kollektiiv sai auhinnaks klassiekskursiooni Eesti Panga muuseumisse.

Foto võitjatest leiab ministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/

Rahandusministeerium
Lisatud 26. jaanuaril 2011

Konkursi eesmärgiks oli anda õpilastele võimalus ise luua endale ja teistele abivahendeid õppimiseks. Õppimine ja tarkuse omandamine toimub meeldivamalt ja lihtsamalt, kui see toimub läbi mängu. Konkursile oodati mänge, mis aitaksid paremini mõista ja aru saada mõnest majandusteemast.

Valminud mänge hindas ekspertidest žürii, kuhu kuulusid Argo Ilves, Daniel Labo, Sirli Sepp ja Raido Seene. Parimate mängude autoritele ja nende juhendajatele pani auhinnad välja Tiigrihüppe Sihtasutus.

2010. aasta programmeerimise konkursi võitjad:

Esimene koht: "Rahapilv". Autorid: Jasper Kursk ja Selene Marieta Gnadenteich - Tallinna Reaalkool, juhendaja Jaagup Kippar.

Teine koht: "Lõvi Lippi" . Autorid: Kaspar Puksand - Tallinna Reaalkool, juhendaja Jaagup Kippar.

Kolmas koht: "Start Your Business Lite". Autorid: Sander Suursalu - Tallinna Reaalkool, juhendaja Jaagup Kippar.

Vaata võidutöid Tiigrihüppe SA haridusportaalis Koolielu.

Žürii hinnangul pälvis „Rahapilv“ esimese koha tänu terviklikule ja väga ilusale ning arusaadavale disainile ning testijates võistlushimu tekitava sisu eest. Mängus oli täiesti olemas ka eurole üleminekut käsitlev õpetlik pool, ehk kiire-pingeline peastarvutus kroonide ja eurode vahel. Samuti ei esinenud mängus tõrkeid ning koodiline pool oli korralik.

Tiigrihüppe Sihtasutuse e-õppematerjalide valdkonna juht Karel Zova: „Konkurss toimus juba teist aastat. Programmeerimise konkurssi toetab sihtasutus seetõttu, et peame vajalikuks innustada noorte IT alase õpe arendamist ja innustamist. Taoline konkurss annab noortele hea võimaluse oma oskusi ja teadmisi teistega võrrelda ja proovile panna“. 

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 26. jaanuaril 2011

Andres Sirel: “Alustaksin sellest, et sõna evangelist tuleneb kreeka keelest ja tähendab „head sõnumit tooma“. Muidugi, see tiitel paneb inimesi vahel muigama ja ma olin pikka aega esimene ja ainuke Eestis IT-sektoris töötav evangelist. Nüüdseks on neid tõenäoliselt rohkem tulnud. Selleks, et evangelist saaks töötada, peab tal olema üks suurepärane asi, toode, mida n-ö evangeliseerida, mille kohta sõnumeid tuua. Minu puhul on selleks Microsofti platvorm ja selle tooted. Seda mitte ainult tööalaselt, ma fännan neid tooteid ja puutun nendega kokku ka vabal ajal. Suhtun üldse IT arengusse suure kirega.“

Maailmas on evangeliste siis rohkem?

„Jah. Tegelikult võiks öelda, et tehnoloogiaevangelist on selline moodne asi turunduse valdkonnas. Microsofti loodi evangelistide üksus 2001. aastal, aga evangeliste on mujal maailmas töötanud ka varem. Ameerikas on see tiitel väga levinud, Eestis mitte veel nii väga.“

Tehnoloogiaevangelistiks ei õpita, selleks saadakse?

„Nii ja naa. Et olla hea turunduses ja tehnoloogiavallas, tuleb kindlasti õppida. Mina olen õppinud EBSis IT-juhtimist. See on eriala, kus kaetakse nii infotehnoloogia valdkonda kui ka äri. Magistrikraad on Tartu Ülikoolist. Õppisin ettevõtluse- ja tehnoloogia juhtimist, kuidas on need kaks poolt seotud, kuidas seal tekitada sünergiat, et ettevõtted suudaksid tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Loomulikult ei saa ka kogemuste rolli alahinnata.“

Kuidas siis töölepingus kirjas on, kas töötate IT-spetsialistina või tehnoloogiaevangelistina?

„Tehnoloogiaevangelistina.“

Te hakkasite IT-arendustega tegelema juba keskkooli lõpuklassides?

„Just. Arvutitega olen kokku puutunud 90ndate keskpaigast. Aga siis jah, tegime sõpradega koos IT-firma. Nagu tehnoloogiavallas tegutsevad tudengifirmad ikka, pakkusime meiegi arvutite hooldust, tugiteenust, lõime erinevaid veebilahendusi. Seal tuli esmane sügavam kokkupuude IT-ga ja arusaam sellest, kuidas üks ettevõte üldse välja näeb, kuidas protsessid käivad. Hiljem olen töötanud ühes Eesti juhtivas agentuuris projekti- ja müügijuhina, enne Microsofti töötasin pool aastat Indias, olin tarkvaraarendusettevõttes turunduskonsultant. Aitasin nende uut toodet turuletulekuks ette valmistada.“

India, see ei kõla just maana, kus infotehnoloogia oleks väga arenenud.

„India on arengumaa, aga infotehnoloogia valdkond on seal kiiresti jõudnud arvestatavale tasemele. Indiat tuntakse küll riigina, kust tellitakse allhanget, aga hangete mahud on tohutud. Paljudel suurfirmadel, nagu ka Microsoftil, on seal suur arendusüksus tuhandete töötajatega, mitmed Microsofti tooted valmivad tänu India abile.“

Kui levitate infotehnoloogia head sõnumit, siis kellele?

„Minu peamine sihtgrupp on tehniline – programmeerijad, arendajad, administraatorid, IT- professionaalid, sealhulgas ka tudengid ja õppurid, kes soovivad tulevikus saada IT-spetsialistiks. Teen seda erineval moel – blogin, olen käivitanud IT-huvilistele suunatud kommuuniportaali eneta.ee. Sealt saab kätte värsked tehnoloogiauudised ja sündmuste info, tuge toodete kasutamise kohta läbi foorumi, infot IT-ettevõtetest, kes on kompetentsed Microsofti tehnoloogiates, saadaval on mitmed õppematerjalid.“

Microsoft on ettevõte, mida teab ka kõige arvutivõhiklikum inimene. On teil üldse konkurente kõrval?

„Meil on paljudes valdkondades konkurente, kuna toodete platvorm on sedavõrd lai. Aga see teebki IT-valdkonna hästi põnevaks, et areng on kiire ja tuleb panustada innovatsiooni. Eelmisel aastal tuli meil välja uus mobiiliplatvorm Windows Phone 7 ja see on küll valdkond, kus meil on vaja konkurente pigem kinni püüda. Aga meil on tõesti väga hea toode, millega rinda pista. Või näiteks mängukonsoolid - kümme aastat tagasi ei olnud Microsoft siin mingi tegija, tänaseks on meil suurepärane konsool Xbox 360, ja sellele on loodud juhtpuldita mängimist võimaldav lisaseade Kinect, mis on hetkel turul täiesti unikaalne ning mida on saatnud hämmastavalt suur müügiedu. Nii et võitlus heas mõttes käib pidevalt, see arendab.“

Kuidas suhtute sellesse, kui öeldakse, et infotehnoloogiline areng on Eestis seisma jäänud, et ega peale Skype´i meil maailmale midagi pakkuda polegi?

„Ma puutun igapäevaselt kokku IT-valdkonna tudengite, õppejõududega ja õpetajatega. Meil on väga palju nutikaid noori ja innovatiivseid õpetajaid, kes loovad ja kasutavad IT-d oma igapäevatöös. Viimasel ajal kasvab ka trend, kus üha enam alustatakse uusi IT-suuna ettevõtteid. Kindlasti tekib sealt Eestis lähiaastatel suuri nimesid, kes saavad rahvusvaheliselt tuntuks.“

Kuidas e-teenustega lugu on, oleme teistest riikidest ees?

„Ma ei ole selle valdkonna ekspert, aga nii palju kui puutun kokku teiste riikidega selles valdkonnas, siis meil on endiselt Eestist hea lugu rääkida. See on valdkond, kuhu tuleb kogu aeg panustada.“

Te puutute kokku ka koolidega?

„Jah, ennekõike küll kõrgkoolidega, aga ka üldhariduskoolidega. Korraldame koolitusi, kus jagame infot, kuidas nii õpetajad, õpilased kui ka tudengid saaksid enda arvutikasutamist muuta efektiivsemaks. Et võtta n-ö viimast ja teha asju kiiremini, või kuidas võtta kasutusse uus tööriist, mis teeb mõned töösammud nende eest ära. Meil on palju erinevaid haridusprogramme, et toetada Eestis järgmiste Bill Gates'ide pealekasvu.“

Tundub, et õpilased elavad ja hingavad arvutis. Kas nad on siin tõesti targemad kui õpetajad?

„Ei saa väita, et õpilased on kõik targemad kui õpetajad. Kindlasti on paljudel õpetajatel hea, tugev baas. Aga panustada on vaja IT kasutamisele koolis nii, et see looks lisaväärtust. Muuta arvuti abil tundi interaktiivsemaks, rohkem kaasata õpilasi. Arvutist slaidide näitamine seinale - see ei ole arvuti efektiivne kasutamine.“

Kas Teil on Facebookis konto?

„Loomulikult. Juba paar aastat vähemalt. See on ainult aja küsimus, millal kõigil on FB konto sama tähtsal kohal kui näiteks meiliaadress. Facebook on tohutu kiirusega kasvav suhtluskanal, mina suhtlen sealtkaudu paljude õpetajatega, õppejõududega, tudengitega. Aga ka teiste töökontaktidega.“

Öelge, mis on see kõige hullem asi, mis minuga juhtub, kui mul Facebookis kontot ei ole?

„Suhtlusest võib kõrvale jääda. Näiteks käisite sünnipäeval, sõber riputab pildid FB-sse, aga te ei saagi neid näha. Ega Facebookis midagi karta ei ole, kontot saab enne seadistada, on võimalik täpselt öelda, millist infot soovitakse saada, millist infot teised minust näevad. Kindlasti tuleb üle vaadata privaatsusesätted.“

Peljatakse, et Facebook neelab kogu aja….

„Käin FB-s päevas mitu korda, jälgimas, mis minu suhtlusvõrgustikes ja kommuunides toimub ja mida räägitakse. See on hea kanal, sest infovoog on seal kiire ja vahelduv. Tihti kuuleb uudist enne kui see jõuab tavameedia kaudu avalikkuse ette. Kui palju FB-sse panustada, sõltub igast inimesest endast. Seal on meelelahutuslikke asju ka, mänge näiteks, aga see on igaühe enda teha, kas tegeleda nendega või mitte. Mina kasutan Facebooki peamiselt professionaalse keskkonnana mulle oluliste uudiste saamiseks ja edastamiseks. Teinekord on tore suhelda ka vanade klassikaaslastega ja nendega, keda iganädalaselt ei kohta.“

Kas on selliseid hetki ka, kui maailmast täielikult välja lülite: arvuti kinni, mobiil kinni, kõik juhtmed seinast välja?

„Kui ma käin perega puhkamas, siis telefon on kaasas, arvuti mitte. Telefoni välja siiski ei lülita, koduste pärast. E-kirjad on puhkuse ajal küll automaatvastaja peal. Internetti kasutan puhkuse ajal selleks, et selle riigi kohta rohkem lugeda, kus puhkame, uusi kohti avastada, mitte selleks, et jälgida, mis toimub sotsiaalvõrgustikes. Vahel on tööl ka selliseid hetki, kus aeg pressib peale, mingi asi on vaja lõpuni teha. Siis sulgen ka kõik kanalid ja vahendid ning keskendun ainult antud ülesandele. Tõepoolest, segavaid tegureid on tänapäeval rohkem kui varem.“

Teil on 3-aastane tütar, tema Internetis veel ei käi?

„Käib koos meiega, vaatame Jänku-Jussi multikaid või õpime tähti. Selliseid asju teeme Internetis. Selge on, et tänapäeva lapsed orienteeruvad erinevate nutiseadmetega ja puutetundlike vahenditega hästi, nad puutuvad nendega varakult kokku, see on loomulik keskkond.  Nad ei kujuta ettegi, et võiksid kasutada klahvidega või nuppudega telefoni.“

Miks Eestis napib IT-spetsialiste, neid otsitakse tikutulega taga…

„Teatud piirid seab Eesti väiksus. Nutikaid inimesi on palju, kes tahaksid IT-d enda heaks rohkem tööle panna, aga kõrgkooli lõpetavate IT-spetsialistide arv ei vasta sellele, milline on nõudlus. Leian, et IT on jätkuvalt noorte jaoks atraktiivne valdkond, mida õppima minna.
Mina julgustaksin, et kellel vähegi on tehnoloogia vastu huvi, valige IT eriala, sealt on pärast lihtsam ka töökohta leida.“

Ja see pole sugugi nii, et kõikidest, kes lähevad infotehnoloogiat õppima, tulevad programmeerijad?

„Kindlasti mitte. IT on tänapäevases mõttes väga tihedalt seotud kõigega. Müük, turundus, tööstus ja paljud teised valdkonnad. Eriti nõutud ongi spetsialistid, kes tunnevad mingit IT kõrvalala, näiteks masinatööstust, ja suudavad seal oma IT-alased teadmised tööle panna.
Või meditsiinis - tunda seal hästi IT lahendusi on suurepärane kooslus.“

Kas see, et programmeerija istub ainult arvuti taga ja klõbistab hommikust õhtuni klahve, on müüt?

„Programmeerimine on väga loov ala. Et mingi programm tööle panna, peab läbi mõtlema palju erinevaid nüansse. See on põnev väljakutse, teha selline rakendus, mis teeb temale etteantud ülesannet hästi, kiiresti, ja et seal oleks minimaalselt vigu. Et hiljem programmi kasutajad leiaksid, et see tõesti aitab neid. Kui tahad jõuda töötava rakenduseni, on vaja suhelda tellijaga, läbi mõelda arhitektuur, suhelda disaineritega, millisena kasutajale lahendus välja paistab ehk kasutajakogemus. See on palju muud kui puhtalt arvuti taga istumine ja klõbistamine.“

Palju on juttu Microsofti toodetest Windows 7 ja Office 2010, kriitikat on ka kuulda…

„Sellist toodet nagu Office kasutavad sajad miljonid inimesed, nii et enne kui Microsoft hakkas seda muutma, panustati sinna tuhandeid tunde uurimistööd. Testiti tavakasutajate harjumusi, kuidas nad toodet kasutavad, kuhu klikivad, kuhu ja millal vaatavad. Sealt on uus liides välja kasvanud. Tavaliselt kui inimene läheb Office 2003 pealt Office 2007-le või 2010-le üle, siis esimesed kaks nädalat tema produktiivsus langeb, seejärel hakkab aga tõusma, sest inimene saab n-ö loogikale pihta. Office on väga funktsionaalne toode, kus on palju võimalusi, millest paljud on alles nüüd üles leitud.“

Nii et kasutaja lähtugu ikka enda vajadustest, ei pea ilmtingimata viimase peal tehnilist vidinat kasutama lihtsalt sellepärast, et see on kõige-kõige-kõige?

„Kindlasti. Viimase versiooni olemasolu ei saa olla eesmärk omaette. Alati leidub ka entusiaste, sealhulgas mina, kelle jaoks see viimane vidin on oluline, sest ma lihtsalt fännan seda valdkonda. Tähtis on, et tehnoloogia täidaks oma eesmärki. Kui on piisavalt põhjuseid, mida uus tehnoloogia sulle juurde annab, siis tuleks see muretseda. Näiteks teeb mingeid tööprotsesse kiiremaks, suurendab igapäevast produktiivsust. Office on tänapäeval saadaval nii arvutisse installeerituna kui ka pilvetehnoloogiana, st internetipõhine Office. Microsoft panustab sellesse, et muuta oma tooted pilvest kättesaadavaks.
Oluline märksõna, mis puudutab koole: kui praegu koolid investeerivad enda serveritesse, siis pilvetehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab tasuda igakuist teenustasu täpselt nii palju, kui on kasutuse maht. Suvel on ju koolivaheaeg ja siis makstaksegi oluliselt vähem. On juba selliseid innovatiivseid koole, kes on pilvetehnoloogia kasutusele võtnud, näiteks Tallinna Polütehnikum, maailmas on see väga oluline trend.“

Vestles Madli Leikop

Häälestus- ja tagasisidekaardid toetavad uue riikliku õppekava eesmärke ning suunavad last õpitavale enda jaoks tähendust ja sisu looma.

36 häälestus- ja 36 tagasisidekaarti
- kasutatavad 1.–12. klassis
- kasutatavad kõikides õppeainetes
- kaartide tagaküljel loomade, lindude, taimede ja puude pildid
- erinevad värvitoonid jagavad kaardid kolme rühma:
       küsimustega kaardid
       lausealgustega kaardid
       sõnadega kaardid
- kaasas metoodiline juhend kaartide kasutamiseks

Vaata lähemalt SIIT.

Uudne raamatu mõõtu kirjavihik. Käekiri on omamoodi kunstiline vorm: paberile tõmmatud joones on oma rütm ja muusika, iga tähe kujus ja proportsioonides harmoonia. Sellepärast on ka kogu vihik kujundatud käsitsi, kasutajal on küllalt ruumi, et ise luua ja harjutada. Vihiku adressaat on lasteaialaps, kes teeb alles esimest tutvust tähemaailmaga, või algklassiõpilane, kes juba järjekindlalt käekirja harjutab.

Näidislehekülgi saab vaadata SIIT.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuhi Leho Klaseri sõnul kontrollisid inspektorid mullu maist kuni tänavu jaanuarini kestnud kontrolli käigus Narva 23 lasteias 692 töötajat, neist 98 oskasid nõuetekohaselt eesti keelt. Ülejäänud 594 töötajat, kelle keeleoskus ei olnud piisav, said ettekirjutuse sooritada nõutav keeleeksam 2012. aastaks.

Klaser lisas, et kontrollitud direktoritest vastas nõuetele kümne ja 16 õppealajuhatajast kahe keeleoskus, kolm direktorit ja kolm õppealajuhatajat aga eesti keelt ei valda.

Allikas: BNS Lisatud 25. jaanuaril 2011