Tänapäeva lapsed elavad väga mitmekesises tekstimaailmas ja üha olulisem on osata õigesti ja sihipäraselt lugeda. Lisaks riiklikus õppekavas nimetatud liikidele on kogumikku valitud muidki igapäevaelus päris tavalisi tekste, näiteks kassatšekk ja reisipakkumine, võistlusprotokoll ning kaubakataloog, samuti paar eakohast ajakirjandusteksti. Teemad on järjestatud raskusastme järgi, alustades lühematest tekstidest ja lihtsamatest ülesannetest. Arvestatud on võimalusega tööd diferentseerida: õpetaja saab alati valida klassile sobiva teema ja ülesande.

TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura märkis, et võistlustöid vaadates ilmneb selgesti, kuidas enamiku noorte jaoks seostub teadus praktiliste, igapäevaelus lihtsalt kasutatavate asjadega. "See paneb mõtlema, kas meie koolides antav teadusharidus pole mitte liialt teoreetiline ja raskesti hoomatav. Siin on selge mõttekoht - kuidas tekitada noortes huvi teaduse ja ettevõtluse vastu laiemalt," ütles Puura.

TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. "Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava, suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda," ütles ta.

Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad − algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.

Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 11. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.−11. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.

Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video

Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Tartu Ülikool kuulutas noorte teadusvideote konkursi välja möödunud aasta oktoobrikuus. Konkurss kuulutati välja kahes kategoorias. Neist esimene oli mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning oli teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria oli mõeldud tudengitele ja kandis pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“

Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot.

Tartu Ülikool
Lisatud 25. jaanuaril 2011

Osalemaks põnevas reisikampaanias tuleb hiljemalt 7. veebruariks sooritada online check-in aadressil www.dreamfoundation.eu/check-in. „Kampaanias osalemiseks on võimalik end registreeruda nii meie kodulehel kui ka täites koolidest, noorte- ja karjäärinõustamiskeskusest saadaolevad kampaania lennupiletid ning edastades need meieni,“ räägib kampaania eestvedaja Liina Liiv ning julgustab kõiki, kel sini-valged flaiereid silma hakkavad, neid kaasa haarama ja ka sõprade vahel jagama.

Noorte huvi kampaania vastu on olnud märgatav. „Check-in täitnud noored saavad oma huvi ning motivatsiooni välisõpingute ja kampaania võidu vastu tõestada küsimustikus, mis peatselt pärast registreerumist noore e-maili saabub,“ räägib Liiv reisimängu esimesest etapist ja teatab rõõmuga, et üha enam laekuvad registreerumisankeedid näitavad noorte positiivset meelestatust nii välisülikooli kui ka kohaliku tudengielu vastu.

Teine voor kestab sõbrapäevani, 14. veebruarini. Teise vooru pääsenutele korraldab Dream Foundation professionaalse fotosessiooni. „Teises etapis osalevad kuni kümme žürii poolt väljavalitut Facebooki rahvahääletusel,“ sõnab Liiv ning lisab, et võidab noor, kes kogub oma pildile kõige rohkem „like“- klikke.

Auhinnapakett sisaldab lennupileteid võitja poolt valitud sihtriiki. Noorel on võimalus võidureis valida kas Taani, Hollandi, Rootsi või Suurbritannia vahel. „Siiani on noorte huvi olnud enam Taani ja Suurbritannia kõrgkoolide vastu,“ tõdeb Liiv ja toob ka välja, et enam tuntakse huvi just loominguliste ainete nagu fotograafia, disani, arhitektuuri ja näitlemise vastu, mis näitab Eesti noorte avatud meelt ja praktilist hinge.

Rohkem infot reisikampaania ja reeglite kohta aadressilt www.dreamfoundation.eu/check-in

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu

Dream Foundation Eesti
Lisatud 25. jaanuaril 2011

See oli hea võimalus ühe päeva jooksul lähemalt teada saada, mida ülikool ettevõtjaile pakub. Päeva keskmes oli seminar, kus praktikud rääkisid teadusmahuka ettevõtluse võimalikkusest Eestis, sai tutvuda ülikooli leiutistega ning kohtuda nende autoritega, avatud oli elukestva õppe kohvik, kus tutvustati ülikooli täiendusõppe võimalusi. Oma tegevusi loomemajanduses tutvustas Viljandi kultuuriakadeemia. 

Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaatori Vahur Valdna sõnul on hea meel tõdeda, et ettevõtjad on ülikooli teaduspotentsiaali enda jaoks avastanud ja oskavad seda oma ettevõtte ärieesmärkide saavutamisel edukalt kasutada: „Viimase poole aasta jooksul on ülikool loonud tihedad koostöösidemed rohkem kui 50 uue ettevõttega üle Eesti  ning koos jätkub töö uute konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljaarendamisel.“

Kui suur oli ettevõtjate huvi seekordse avatud uste päeva vastu? Kas kohale tulid tegutsevad, kogemustega või üsna alguses olevad ettevõtjad?

Vahur Valdna: „Ettevõtluspäeval osales 120 inimest, kellest ligi 70 olid ettevõtjad, nii alustavad kui tegutsevad. Tähelepanekuna võiks märkida, et ettevõtjad on ülikooli poolt pakutavatest võimalustest järjest rohkem teadlikud. Seminaril osales juba märgatavalt neid ettevõtjaid, kes võrreldes varasemaga oskasid küsida konkreetseid, neile huvipakkuvaid lahendusi. Näiteks sooviti tellida tehniline lahendus merekonteinerist puidukuivatile, mis varasemalt juba on Tartu Ülikoolis populaarsust kogunud ja mille kohta teatakse.“

Leiutiste töötuba - mida ettevõtjad seal nägid, millega ülikool neid üllatas?
 
„Ülikool üllatas ettevõtjaid kõigi oma leiutistega. Kohapeal võis tutvuda juba tuntud robotmannekeeniga ja näha sai ka teisi vahvaid leiutisi: koristusrobotit, suuruime - surfilaudurite abivahendit tasakaalu saavutamiseks, silmakae diagnoosimise aparaadi prototüüpi, uut radiatsiooni detektorit jne. Kohal olid leiutiste autorid, kes oskasid vastata ettevõtete küsimustele, miks üks või teine leiutis eriline on ja mis on nende leiutiste rakendused igapäevaelus.“

Kuidas saab ettevõtja kasutada ülikooli teaduspotentsiaali? Suurte ettevõtete puhul on see ilmselt lihtsam, aga väike-ettevõtte puhul?
 
„Mõned näited koostööst väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega: Kokkonen OÜ viib koostöös ülikooliga läbi soolageneraatorite uuringut, millega uuritakse soolageneraatorite/kookonite tervendavat mõju inimesele (naha tervendamine, hingamisteede seisundi parandamine jne). Palju tellitakse ülikoolist energiatõhusa ehituse alast nõustamist, kuidas projekteerida ja ehitada madala energiatarbega hooneid.
 
Väikeettevõtted kasutavad koostööprojektide elluviimiseks edukalt innovatsiooniosaku toetusmeedet, mis ongi mõeldud ülikoolide ja ettevõtete koostöö parandamiseks. Meetme raames on võimalik tellida ülikoolist arendustöid kuni 4000 EUR eest ettevõtte kohta ja toetuse osakaal on kuni 100%.“
 
Kas avatud uste päeval sõlmiti ka juba mõned eellepped või vähemalt liikus asi selles suunas?
 
„Eellepe sõlmiti puidukuivati konstrueerimiseks. Küsiti ka palju energiatõhusa ehituse võimaluste ja lahenduste kohta.“ 

Seminari videosalvestisi on võimalik vaadata ülikooli videoportaalist http://www.uttv.ee/naita?id=4096, pilte ettevõtjapäevast näeb: http://foto.ut.ee/fotogalerii/2011/avatud_uste_paev_ettevotjatele110121/index.html

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 24. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Allikas: Eesti Päevaleht Lisatud 24. jaanuaril 2011

Kokku laekus Innovesse 140 projektitaotlust, milles sooviti toetust üle 13 miljoni euro, välja on võimalik jagada 4 042 124 eurot.

Taotlusvoorust toetatakse kutse- ja täiskasvanuhariduse arendamist. Projektitaotlusi esitasid Innovesse kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, täiskasvanute koolitust pakkuvad õppeasutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kõige rohkem esitati taotlusi täiskasvanuhariduse esimese tegevuse osas, mis hõlmab täiskasvanutele karjääriõppekursuste pakkumist. Kutsehariduse valdkonna populaarseim tegevus oli kutseõppeasutuste, põhikooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste loovust, ettevõtlikkust ning tehnika-, infotehnoloogia- ja tehnoloogiaharidust edendavate innovaatiliste huvitegevuste pakkumine. Ka toetuse saajaid oli nende tegevuste hulgas kõige enam.

SA Innove struktuuritoetuste üksuse elukestva õppe talituse juhataja Maarja Parve sõnul oli häid taotlusi rohkem kui 45. „Hea meel on, et haridusasutused ja erinevad koolituste pakkujad on aktiivsed projektides kaasa lööma ning soovivad agaralt oma tegevusi täiustada ning õpet arendada, kuid eelarve on piiratud ja raha kahjuks kõigile ei jagu,” tõdeb Parve.

Innovesse esitatud projektitaotlusi hindasid esmalt eksperdid ning nõutud künnise ületanud projektidele andis täiendavalt hinnangu haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistidest ning erinevate organisatsioonide esindajatest koosnev hindamiskogu. Kahe hinnangu koondamisel tekkis pingerida, mille alusel rahastatakse mõlema valdkonna parimaid projektitaotlusi. Eksperdid tegid ka mõne projekti osas tegevuste või eelarve muutmise ettepanekuid, millest siis ka taotlejaid informeeritakse. Kõigile taotlejatele saadetakse peagi ka otsused ning täiendav info.

Toetuse saajate nimekiri on leitav SA Innove kodulehelt www.innove.ee

SA Innove
Lisatud 24. jaanuaril 2011

Konverents on suunatud õpetajatele ja on mõeldud selleks, et tutvustada õpetajatele võimalusi, kuidas matemaatika õppimist ja õpetamist koolides arvuti abil huvitavamaks teha.

Konverentsi ajakava leiad: http://math.ut.ee/akm/ajakava.html

Asukoht: Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna õppehoone, aadressiga Liivi 2.  

Konverentsi toetab Tiigrihüppe Sihtasutus läbi projekti „Tiigrimatemaatika“.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 24. jaanuaril 2011

Koolide loodud infosüsteemid on kasutajasõbralikud
Oma kooli töötajate loodud õppeinfosüsteeme tutvustasid Loo Keskkooli direktor Ants Rebane, Tartu Decartes’i Lütseumi sisevõrgu arendaja ja informaatikaõpetaja Tõnis Eelma ning Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi. 

Koolide esindajad unistasid ühtsest süsteemist, kuhu sisenedes saab kätte kogu vajaliku info, kuna see on liidestatud kõigi vajalike andmebaasidega, unistuste infosüsteemi kasutajaliides peaks olema intuitiivne – nii lihtne, et iga inimene mõistab süsteemi kasutada, sisaldab vastavalt kooli vajadustele lisatavaid mooduleid jne.

Koolides loodud infosüsteemide plussiks peeti kiiret reageerimisvõimalust endale oluliste lisamoodulite loomisel, need on kasutajasõbralikud, sest on tehtud just koolirahva vajadusi arvestades. Miinuseks arvati amatöörlikku maiku, probleemiks võib olla ka oma kooli töötajate loodu jätkusuutlikkus, ainsa sisevõrgu arendaja ajapuudus. Kuna infosüsteem asub kooli serveris, pole lihtne seda huvilistele „edasi anda“ ehk serverist välja tõsta.

Koolitarga loomisel lähtuti ideoloogiast, kus kõik osalised saavad anda hinnanguid koolis toimuvale olulisimale protsessile ehk õpilaste tublimaks ja targemaks saamisele. Õpetaja hindab õpilast, õpilane hindab õpetajat, õpetajad omakorda saavad anda hinnangu juhtkonna tegemistele. Alates 4. klassist täidavad õpilased tagasiside küsitlusi, mille põhjal saab kool kokkuvõtteid, aga võib-olla ka personali puudutavaid otsuseid teha. Ants Rebane rõhutas, et ega siis õpetajate kohta käivas küsitluses pingereas tagumisi õpetajaid automaatselt lahti ei lasta. Koolitarka kasutab praegu kuus kooli.

Rebase hinnangul on õppeinfosüsteemi ehk elektroonilise asjaajamise juures oluline, et õpetajad oleksid selle kasutamiseks hästi ette valmistatud ning oskaksid lisaks andmete sisestamisele potentsiaalse süsteemi kõiki võimalusi kasutada (nt õppematerjalide kasutamine ja loomine jne).

Kuluaarides kõige täiuslikumaks peetava Tartu Descartes’i Lütseumi sisevõrgu looja Tõnis Eelma jäi selle kommentaari peale tagasihoidlikuks ning leidis, et kõige parem infosüsteem on hoopis Tartu Kutsehariduskeskusel, tema kooli süsteemi olevat vaja veel täiustada.

Descartes’i sisevõrk on e-kooli analoog. E-kooliga mitte liitumise algseks põhjuseks oli koolis kasutusel olev perioodideta õpe, kursuste algused ja lõpud erinevad ministeeriumi seatud veeranditest. Sisevõrgu arendamisel lähtuti kasutamise lihtsusest, bürokraatia vähendamisest, märksõnadeks olid ka läbipaistvus, koostöö ja info parem levik. Koostöö on Descartes’i õpetajate jaoks väga oluline, seetõttu on ka kõikide õpilaste hinded õpetajatele nähtavad. Algne „kõige integreerimise“ soov on vähenenud, kuna näiteks Tartu linnal on ühtne koolide dokumendihalduse süsteem, üht-teist muudki saab sisevõrku liidestada.

Oluliseks peab Eelma kooli sisevõrgu moodulitest hindamise ja hinnete statistika moodulit, veebipõhiseid küsitlusi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Hetkel väga aktuaalne uurimistöö teema on nende koolis tähtis juba alates 1996. aastast. Uurimistöö moodulis on võimalik õpilasel tööd esitleda, olemas on teemapank, võimalik on leida töö hindaja, õpetaja ja juhendav õpetaja saavad arutleda töö üle. Sisevõrgus on veel õppematerjalide hoidla, valikkursuste moodul (gümnaasiumiõpilastele pakutakse välja 40 kursust, õpilased saavad oma eelistusi määrata, mille järgi lisatakse populaarsemad kursused tunniplaani), sotsiaalpäevikud (töövahend klassijuhatajale, sotsiaalpsühholoogile ja teistele asjaosalistele – nii näeb iga õpilase kohta, millal on temaga viimati tegeldud vm).

Ka praegu ei mõelda Tartu Decartesi’i Lütseumis e-kooliga liitumisele, pigem suunatakse jõud oma sisevõrgu edasiarendamisele. Tõnis Eelma arvates on aga raske alahinnata läbimurret, mille saavutas e-kool õpetajate arvutikasutuses ja kooli-lapsevanema suhtluses. See, et e-koolil on alternatiive, on Eelma arvates väga tore.

Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi tutvustas oma kooli Stuudiumit, millega saab tutvuda aadressil www.stuudium.com.

E-kool ei soovi muutuda mammutiks 
Lisaks räägiti seminaril e-kooli uuendustest, selgitati EHISe ja eKISi töötamise põhimõtteid.
Koolitööde ASi ehk e-kooli esindas Ene Lindemann, kelle sõnul soovisid koolid 2002. aastal administratiivset süsteemi, mis hõlbustaks infovahetust õpilaste ja lapsevanematega, korrastada kooli õppe- ja kasvatustöö alaseid dokumente, kergendada õpilaste arengu jälgimist. Viimane murranguline samm ei meeldinud, muidugi, õpilastele. E-kooli kasutajate arv kasvas kiiresti, paljud koolid olid „sunnitud“ selle lapsevanemate survel kasutusele võtma.

Ajal, mil kooli märksõnaks on koostöö, kool 2.0, õppimine ja õpetamine on muutunud, tuleb ka e-kooli kasutajatele pakkuda lisavõimalusi. Plaanid on e-kooli arendamisel suured: e-kool hakkab toetama töökavade tegemist, ülesannete digikujul esitamist õpilaste poolt, täiendkoolituse planeerimist, õpetaja töö analüüsi ja tagasisidet, õpilase individuaalse õppekava loomist, õpilase pädevustõendite kogumist ja esitamist, tegeldakse õppematerjalide hoidla arendamisega jpm.

Ene Lindemann ütles, et e-kool ei soovi muutuda mammutiks, mis kõigega natuke ja kehvasti tegeleb. Lindemann tegi ettepaneku kokku leppida, kuidas omavahel paremini infot jagada, nõuded selgeks vaielda ning kutsus üles kõiki osapooli, kes koolide õppeinfosüsteemiga tegeleda võiks, mugavustsoonist väljuma. 

Eesti Hariduse Infosüsteemi esindaja Margus Kärneri sõnul tingis EHISe loomise see, et erinevates registrites asuvaid andmeid polnud enam võimalik kokku panna, tekkis vajadus ühtse süsteemi järele. Tänaseks on EHISega liitunud 2000 asutust, kasutajaid on 5000. Andmeid on kogutud viis aastat, mis annab juba päris hea ülevaate näiteks õpilase õppeteest. Andmeid leiab õppurite, õpetajate, koolide, õppekavade/koolituslubade, lõpudokumentide, alaealiste komisjoni ja nõustamiskomisjoni otsuste kohta, alates alusharidusest kuni kõrghariduseni, lisaks huvi- ja täiskasvanuharidus (moodulid lasteaiast kuni täiendkoolituseni). Partnerid on pangad, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, riigieksamite andmebaas, kaitseressursside amet, rahvastikuregister jne.  Teenused näiteks ID-pilet, haigekassa, SAIS jms. Uuendustena on tulemas isikukaart eesti.ee registris, lõpudokumentide plankide haldus jms.

Eesti koolide haldamise infosüsteemist ehk eKISist rääkis Webware esindaja Klemens-Augustinus Kasemaa. eKIS loodi kooli igapäevaste haldustoimingute hõlbustamiseks. Peamiseks mooduliks on dokumendihaldus, lisaks on finantsarvestuse, koolitöö, personalihalduse, raamatukogu, varahalduse, vastuvõtu moodulid. Andmed on ja jäävad asutuse omandusse, keegi teine ei käi neid vaatamas ega muutmas, samas on võimalik andmeid ka avalikustada. eKIS sobib mistahes haridusasutusele, selle kasutamine on tasuta. Liitunud on 569 asutust, neist aktiivselt tegutsevad 230. Tallinna linn kasutab eKISi täies mahus (ka lasteaiad).

Andmetest oleks kasu kõigil 
Infosüsteemide esitlustele järgnenud paneeldiskussioonis kippusid nii mõnedki saalis viibinutest esialgu e-kooli sügisesel ilmnenud tõrgete osas aru pärima, kuid siis õnnestus jõuda ka põhiküsimuseni – kuidas minna koos edasi. Paneelis osalesid Tõnis Eelma, Ants Rebane, Toomas Kruusimägi, e-kooli esindajana Sten Soosaar, Margus Kärner ning Klemens-Augustinus Kasemaa.

Andmeid on vaja, sellega olid kõik osapooled nõus. Eelma sõnul ei maksa õpetajatel arvata, et tagasiside küsitluste eesmärk oleks kellegi järele nuhkimine. „Nende andmete põhjal saavad õpetajad oma töö kohta olulisi järeldusi teha.“ Saalist leiti, et andmetest peab ka kasu olema sellel, kes neid sisestab. Praegu kipub olema nii, et andmeid sisestad pidevalt, aga tagasi saad neid valikuliselt.

Eelma arvates ootavad koolid, et õppeinfo standardi loomisel võtaks riik initsiatiivi ja vastutuse. Näiteks, kui õpilane liigub koolist kooli, saaks tema andmed „kaasa anda“. Muidugi, kuna andmete hulk on metsik, pole see kõik, mõistagi, odav.

Ühtseid standardeid on vaja, nõustuti. Aga kust need peaksid tulema, kes peaks kellega kokku leppima, kes teeb reeglid? Kes on tellija? Koolid teavad ise väga hästi oma vajadusi, riik kooli kohta mitte nii täpselt.

Ene Lindemanni sõnul pole koolil vaja ühte üldist infosüsteemi, sest koolid on erinevad. Pigem on vaja ühte keskset kohta, kus koolid saavad oma andmeid hoida, ülejäänu saab liidestada. Näiteks kui kool ei soovi sellest ühtsest süsteemist raamatukoguteenust, siis pole tema jaoks see „ikoon“ ka nähtav.

Hinnanguliselt 70% õppeinfosüsteemide turust omab hetkel e-kool. Paneelis osalejad leidsid, et ega sellele turule enam palju pakkujaid ei mahu.

Seminaripäeva võttis kokku Kiili Gümnaasiumi Teabekeskuse juhataja Kersti Varblane, kes leidis, et infosüsteemide puhul on oluline märksõna paindlikkus – nii süsteemi kui ka inimeste paindlikkus – kui inimesed saavad omavahel kokkuleppele, saab muugi paika. Lähtuvalt erinevatest vajadustest tuleb otsustada, mida edasi teha.

Kool peaks saama edaspidigi otsustada, milliseid mooduleid valib, kelle teenust ostab.
Riik omakorda loob standardid, liidesed – see tuleb täpsemalt koos infosüsteemide omanikega ministeeriumis paika panna.

Ideaalis avaneks hommikul tööd alustaval koolijuhil arvutiekraanilt pilt, kust ta näeb kes parasjagu kusagil on, mis koolis toimub. Ka muud osapooled saavad kätte just neile vajaliku info.

Sel korral ei jõutud küll täpsemalt ära kirjeldada, mida kool vajab, küll aga said kohalviibijad tutvuda erinevate õppeinfosüsteemide lahendustega – ideid enda kooli sisevõrgu arendamiseks või mõtte, kelle infosüsteemiga liituda võiks.

Kiilis kuulas Kristi Semidor 
Koolielu
Lisatud 24. jaanuaril 2011

 Seleag on graafiline seiklusmäng, kus kasutaja poolt juhitav peategelane satub tegelikkusest erinevasse virtuaalsesse reaalsusesse. Mängija viiakse ajas tagasi ja tema ülesanne on tutvuda sel ajal valitsenud oludega, suhelda arvuti poolt juhitavate tegelaskujudega ning aidata kaasa sündmustele, mis soodustavad reaalsuse taastamist. Õpieesmärgid on põimitud mängu eesmärkidega. Õpilase soov on mäng läbida. Selle saavutamiseks on ta „sunnitud“ õppima ajalugu.

Mängu platvorm võimaldab erinevate lugude realiseerimist. Esimeses järgus valmivad kaks maailmasõja, tööstusrevolutsiooni ja maadeavastamise ajalugu puudutavad stsenaariumid. Kõik lood saavad alguse ajaloomuuseumist, kus mängija avastab tegelikkusest erineva olukorra.

Teise maalimasõja lugu algab muuseumi ekspositsioonist, kus Euroopa kaardil on vaid üks riik – Saksamaa. Mängija peab minema ajaloos tagasi ja aitama liitlasvägedel võita. Et mitte rahuldada noorte loomupärast vajadust lasta ja lüüa kõike, mis arvutiekraanil liigub, on Teise maailmasõja ajalugu käsitletud krüptoloogia vaates – sakslaste Enigma vs inglased selle koode muukimas. See võimaldas käsitleda maailma ajaloo üht verisemat etappi vägivallata. Mängus väidetakse, et inglastel ei õnnestunud Enigma koode murda ja seetõttu nad kaotasid sõja. Mängija ülesanne on otsida üles Enigma masin ja koodiraamat ning toimetada need inglaste kätte. Samal ajal tutvutakse kahe maailmasõja olulisemate sündmuste, võtmeisikute ning ajastu elu ja oluga.

Kaader Teise maailmasõja ajalugu tutvustavast loost – peategelane on jõudnud mängu lõppu – Bletchley parki Suurbritannias. Ta annab Turingule edasi Enigma masina ja koodiraamatu, kuid inglastel on endiselt muresid. Milliseid, uurige mängust.

Merenduse ajalugu puudutav sündmustik saab alguse vigasest virtuaalsest olukorrast, kus Madeira on Kogu Euroopa julgeolekut ohustav tuumariik. Riigi juhtimissüsteem on diktaatorlik ja juhtimismeetodid lähedased terrorismile. Mängija peab minema ajas tagasi ja soodustama reaalsuses aset leidnud sündmuste toimumist. Ühtlasi õpitakse tundma meresõitmise ja maadeavastamise ajalugu ning navigeerimises kasutatavaid seadmeid.

Tööstusrevolutsiooni lugu saab alguse kujuteldavast situatsioonist, kus lapsed ei käi lasteaias ega koolis, vaid töötavad. Minnes tagasi ajas, saab mängija teada, et kunagi see tõesti nii oli. Tema ülesanne on mõjutada arvuti poolt juhitud tegelasi, et nad loobuksid lapstööjõust. Ühtlasi tutvub mängija tööstusrevolutsiooni olulisemate tehniliste leiutistega ning tol ajal valitsenud elukorralduse ning majandusmudeliga.

Graafiline seiklusmäng on enamasti mõeldud personaalseks kasutamiseks, kuid eelpool kirjeldatud lugudesse on integreeritud ka väiksemaid alammänge, mis eeldavad õpilaste omavahelist koostööd. Näiteks saavad mängijad erinevaid vihjeid, kuid ühest juhtlõngast ei piisa edasipääsemiseks. Mängu jätkamiseks peavad nad omavahel suhtlema ja informatsiooni jagama.

Tänaseks on mängust valmis esimene prototüüp. Seda on testinud õpetajad üle Euroopa, nende hulgas ka kümmekond Eesti ajalooõpetajat. Testijatelt saadud tagasiside põhjal võib järeldada, et seda laadi mäng on oodatud ja vajalik. Ühtlasi pakub õpetajate tagasiside ideid edaspidiseks arenduseks ja mängu täiendamiseks. Kõik huvilised on teretulnud mängu katsetama, aadressil http://seleagtest.onworld.es/.

Martin Sillaots, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia Keskuse teadur
Koolielu
Lisatud 24. jaanuaril 2011