2011. aasta tähtpäevade kalendris on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum esile tõstnud kaksteist tähtpäevalist: Ott Raukas, Raimond Lätte, Edgar Arro, Alo Mattiisen, Helmut Vaag, Juta Lehiste, Elli Põder-Roht, Linda Rummo, Tiit Kuusik, Mait Agu, Liina Reiman, Evald Hermaküla. Ühe olulise isiku portree ja ülevaatliku teksti kõrval leiab iga kuu alt veel huvitavaid persoone ning kilde eesti teatri- ja muusikaajaloost.
 
Tähtpäevade kalendri kujunduses on kasutatud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusse kuuluvaid fotosid ning kostüüme. Kujundus - Wolk.
 
Kalendri väljatrükiga jooksva kuu raames on võimalik tutvuda ka muuseumi vestibüülis.

Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 17. jaanuaril 2011

"Meil on oluline näidata, et õppelaenuhüvitise ärakaotamine tähendas uusi muresid konkreetsetele inimestele, mitte polnud pelgalt üks samm riigieelarve kulude vähendamiseks," sõnas EÜL-i juhatuse aseesimees Eimar Veldre. "Oluline on saavutada, et Riigikogu saalis ükskord hakataks arutama ja leidma lahendust tollele 2009. aastal langetatud paljude tänaste ja endiste tudengite õiglustunnet tõsiselt riivanud otsusele."

Tudengid kogunevad 9.30 Riigikogu ees. Kõik Riigikokku tulijad peavad saatma oma ees- ja perekonnanime aadressile oppelaen@eyl.ee ning võtma kaasa isikut tõendava dokumendi.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse algatasid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning fraktsiooni mittekuuluvad saadikud Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu. Sellega saab tutvuda aadressil: http://bit.ly/fR0bpR.

Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 17. jaanuaril 2011

15. jaanuaril 2001 kutsus naljaka nimega ingliskeelne veebisait Wikipedia inimesi üles looma vaba entsüklopeedia. Esialgsed tulemused ei olnud just kiita. Artiklist "Astronoom" võis lugeda: "Teadlane, kelle uurimisala on astronoomia." Rootsi kohta käivas artiklis oli kirjas: "Maa Põhja-Euroopas. Elanikke kutsutakse rootslasteks. Räägitav keel on rootsi keel. Pealinn on Stockholm." Artiklis "Füüsika" polnud muud kui "Füüsika on väga lai teema."

Ent pärast sellist tagasihoidlikku algust hakkas ingliskeelne Vikipeedia kiiresti kasvama ja vähem kui kuu ajaga kirjutati tuhat artiklit. Järgneva viie aasta jooksul alustasid tegevust Vikipeediad teistes keeltes (sealhulgas eesti- ja võrukeelne) ning Vikipeedia jõudis traditsioonilistest teatmeteostest ette nii mahu kui ka põhjalikkuse poolest. Edu saladus seisnes selles, et igaüks saab mis tahes artiklit muuta. Jaanuaris 2006 kirjutas Vikipeedia kaastööline Gareth Owen oma kasutajaleheküljel: "Vikipediaga on see probleem, et ta töötab ainult praktikas, teoorias on ta täielik katastroof."

Praegu otsib Vikipeediast oma küsimustele vastuseid üle 400 miljoni inimese kuus. Veebientsüklopeedia võimaldab kiiret ligipääsu entsüklopeedilisele teabele tasuta ja ilma segavate reklaamideta. Kümne aastaga on ainulaadne vabatahtlike kogukond loonud 17 miljonit artiklit 270 keeles.

15. jaanuaril 2011 said Vikipeedia kogukonna liikmed kokku enam kui 200 paigas üle kogu maailma, et tähistada vaba entsüklopeedia kümnendat sünnipäeva. Konverents New Yorgis, kontsert Prahas, uue koolide projekti väljakuulutamine Nairobis, muuseumiüritused Amsterdamis, õllejoomine Bukarestis, filmilinastus Tel Avivis - need on näited üritustest, mida korraldavad Vikipeedia vabatahtlikud, Wikimedia Sihtasutuse haruorganisatsioonid ja liikumise kohalikud toetajad.

Vikipeedia asutaja Jimmy Wales meenutab: "On raske uskuda, et on möödunud kümme aastat sellest, kui ma esimest korda kirjutasin Vikipeediasse. Mäletan seda päeva, kui ma vajutasin nuppu "redigeeri" ja kirjutasin "Tere, maailm!". Sellest sai alguse Vikipeedia ja kõik, mis edasi tuli. Ma tahan tänada kõiki, kes on abiks olnud. Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes on Vikipeediale kaastööd teinud ning andnud panuse sellesse suurepärasesse teadmiste kogusse. Ma tahan tänada kõiki, kes loevad Vikipeediat, kes peavad lugu ideedest ja teadmistest. Selleks me selle tegimegi: teile lugemiseks."

Vikipeediat haldab Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation), heategevuslik mittetulunduslik organisatsioon, mille Wales rajas 2003. aastal. See töötab täielikult annetuste varal. Selle aasta alguses lõppenud annetuste kogumise kampaania kogus rekordilise summa: 16 miljonit USA dollarit. Annetusi oli üle poole miljardi.

Wikimedia Sihtasutuse tegevdirektoril Sue Gardneril on suurejoonelised visioonid. "Me tahame 2015. aastaks jõuda miljardilise lugejaskonnani. Me tahame innustada rohkem lugejaid kaastööd tegema. Rohkem naisi. Rohkem inimesi arengumaadest. Me teame, et mida enam kaastööliste kogukond mitmekesistub, seda laiahaardelisemaks, täpsemaks ja mitmekesisemaks muutub entsüklopeedia."

Jimmy Wales lisab: "Kuigi meil on praegu miljoneid artikleid sadades keeltes, on ikkagi veel palju tööd tegemata. Nii et kõik, kes te pole kunagi Vikipeedias kaasa löönud, tehke proovi - lihtsalt klõpsake nupule "redigeeri"."

Lisateavet Vikipeedia kümnenda sünnipäeva ürituste kohta: http://ten.wikipedia.org/ 

Wikimedia Sihtasutuse kohta: http://wikimediafoundation.org/ ja http://blog.wikimedia.org/

MTÜ Wikimedia Eesti
Lisatud 17. jaanuaril 2011

Varemlõpetanud saavad riigieksamitele registreeruda riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonna vahendusel või tuleb täita avaldus, mille vormi leiab eksamikeskuse kodulehelt www.ekk.edu.ee

Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm peavad olema riigieksamid. Eesti õppekeelega koolides on kohustuslik eesti keele riigieksam (kirjand), vene või muu õppekeelega koolides eesti keele kui teise keele eksam. Ülejäänud riigieksamid saab õpilane valida kooli õppekavas olevate järgmiste õppeainete hulgast: vene keel (vene õppekeelega koolis/klassis), inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel (võõrkeelena), bioloogia, keemia, matemaatika, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane samal aastal muuta ei saa, st eksameid ei saa lisada, vahetada ega valitud eksamist loobuda. Kool saab lõputunnistuse väljastada 12. klassi õpilasele, kellel on kõikide õppeainete kooliastmehinded vähemalt rahuldavad ja kes on kõik valitud lõpueksamid (nii kooli- kui riigieksamid) sooritanud positiivselt.

Sellel aastal riigieksamite korralduses, eksamite vormis ja hindamise alustes olulisi muudatusi võrreldes möödunud aastaga tulemas ei ole.

2011. aasta riigieksamid algavad 18. aprillil eesti keele kui teise keele kirjaliku osaga ning lõpevad 13. juunil füüsika riigieksamiga. Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 20. juunist riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Lisatud 17. jaanuaril 2011  

Mänguasjamuuseumi õuemajas avatud näitusel on väljas valik Meeri Säre valmistatud ja kostümeeritud nukkudest, mänguasjamuuseumi jaoks kokku pandud nukutubadest ning tema kostüümikavanditest ja makettidest Vanemuise teatri lavastustele. Eraldi on välja toodud Meeri Säre roll mänguasjamuuseumi asutamisel ning elukestev kirg mänguasjade ja nukkude kogumise vastu.

Meeri Säre valmistas, annetas ja hankis märkimisväärse osa mänguasjamuuseumi esialgsest ekspositsioonist, mis oli avatud Laial tänaval asunud muuseumiruumides aastatel 1994-2003. Tema ideed, oskused ja organiseerimisvõime aitasid seda muuseumi luua ning avatav näitus kajastab tema armastust mängimise, mänguasjade ja kogu lapsepõlvemaailma vastu. Näitus jääb mänguasjamuuseumis avatuks 2012. aasta jaanuarikuuni.

Mänguasjamuuseumis avatakse selle aasta alul veel nii mõnedki uued näitused ning Teatri Kodus saab alates jaanuari lõpust taas lasteetendusi vaadata. Lisaks kahele omalavastusele on mängukavas Eesti Nukuteatri uus lastelavastus kõige pisematele, külla tulevad ka Zuga Tantsuteater ning mustkunstnikud. Veebruaris alustab lastestuudios tegevust väikelaste laulu- ja tantsuring ning endiselt saavad päris pisikesed beebid käia vanematega mängutoa titeringis.

Tartu Mänguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Muuseumi mängutuba on avatud kell 11-16. Lähem teave www.mm.ee või telefonil 7461 777.
Teatri Kodu asub Tartu vanalinnas aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee või telefonil 7461 061.

Tartu Mänguasjamuuseum
Lisatud 17. jaanuaril 2011  

Eestis tegutseb 25 püsilaagrit ja hulgaliselt projektlaagreid. Riiklikust programmist saavad toetust noortelaagrites viibimiseks igal aastal ligi 30 000 noort.

„Noorte laagris osalemise toetamine riiklikult on väga vajalik, sest nii saame luua rohkem võimalusi noortele laagritegevuses osalemiseks ning toetada lapsevanemaid soodsama laagrituusiku maksumusega,“ selgitas noortelaagrite toetuse kasvu olulisust Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Kadri Kurve.

Noorsootöö seaduse kohaselt tegutseb noortelaager Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel ning projektlaager kohaliku omavalitsuse (mille territooriumil laager toimub) poolt väljastatud loa alusel. Mõlema laagri puhul peab vahetuse kestvuseks olema vähemalt kuus ööpäeva ning laagris peavad noortega töötama vastava kvalifikatsiooniga laagrijuhataja ja -kasvatajad. Noortelaager tegutseb kokku üle 60 päeva aastas ning projektlaager alla 60 päeva aastas.
Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2011“ koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 17. jaanuaril 2011

Tuleskulptuur on viimasel kümnendil maailmas populaarsust võitnud kunstivorm. Sellega tegelevad  nii elukutselised kunstnikud kui ka asjaarmastajad. Tuleskulptorid annavad leekidele kuju, nad suunavad tule põlemist nii, et sellest tekib skulptuur. Tõsi, vaid väga lühikeseks hetkeks – seniks, kuni varem valmismeisterdatud kujund põleb. Aga selleski peitub asja võlu – see lühike hetk lummab, naelutab pilgu tulle, ja igaüks võib fantaasial vabalt lennata lasta, mida ta parasjagu leekides näeb.

Koolide ja tudengite võistlus toimus Tule ja Jää Peo raames, mis kuulub  2011. aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna kultuuriprogrammi. Osalesid üheksa võistkonda: Pelgulinna Kool, Tallinna Linnamäe Gümnaasium, Arte Gümnaasium kahe võistkonnaga, Mustamäe Humanitaargümnaasium, Tallinna 55. Keskkool,  Juhkentali Gümnaasium, meeskond Oja ja Kontus ning võistkond Irhena Tulehaldjad. Viimases olid kõige kogenumad tegijad, kel viis aastat võistluskogemusi seljataga.

Aga ka Juhkentali Gümnaasiumist oli juba kolmas kord tuleskulptorite seltskond esindatud, nad on alati osalenud Tallinna Valgusfestivalil. Korraldajate sõnul on tegu ühe tubli meeskonnaga, kes on aastate jooksul silmnähtavalt arenenud ja oskusi juurde saanud. Seekord ehitati skulptuur „Auto“, ja see oli tagasihoidlikult öeldes hiiglaslik. Võistkonnaliige Tanja ütles, et ideed enne ei olnud, see tekkis kohapeal. Ideedega olevatki nii, et need tulevad hoobilt. „Kui esimene kord osalesime, siis meil palju oskuseid ei olnud, siis tegime väikese skulptuuri. Aga iga kord tahad midagi uut ja põnevat teha“, sõnas Tanja. Meeskond oli neil kuueliikmeline: kaks Alekseid, üks Paša, üks Rita, üks Kristiina ja üks Tanja. Ehitamist alustati kolm päeva varem nagu teisedki võistkonnad. Materjalina kasutati puitu, õlgi, nööri, kuuseoksi vanadelt jõulukuuskedelt. „Natuke kahju on ka, kui nüüd ära põleb, aga vaatepilt on seda väärt,“ ütles Tanja hetk enne skulptuuride süütamist.

Pelgulinna kool ehitas kuningliku lumememme, Linnamäe gümnaasium Eiffeli torni, Arte gümnaasiumi üks võistkond skulptuuri „Euro“ ja teine võistkond „Aasta 2011“, 53. keskkool tegi öökulli, meeskond Oja ja Kontus ehitasid Tallinna valvurid ning Irhena Tulehaldjad pääsukese.

Žürii – tuleskulptuuride esimestel maailmameistrivõistlustel (toimuvad Tallinnas 16.-22. jaanuarini) osalevad skulptorid – oli meeldivalt üllatunud, et siin ka koolilapsed tuleskulptuuride vastu huvi tunnevad, tavapäraselt on see täiskasvanute mängumaa.
Juhkentali gümnaasiumi võistkond võitjaks see kord küll ei tulnud, aga „Auto“ leegitses nagu üks tuleskulptuur leegitsema peab, ja pakkus uhket vaatemängu. Žürii hindas parimaks Irhena Tulehaldjate töö „Pääsuke“. Auhinnaks oli pääs tuleskulptuuride esimeste maailmameistrivõistluste eelvooru, mis toimus pühapäeval Admiraliteedi basseini ääres.

Nii et jah, ega lapsed tegelikult tulega mängida ei tohi. Ja tuleskulptuure kodustes oludes proovida ei tasu. Aga kui on asja vastu tõsine huvi, leitud kogenud juhendaja ja turvanõuded täidetud – siis võib seda omapärast kunstivormi katsetada. Lähemalt võib lugeda www.valgusfestival.ee

Tuleskulptuure imetles Madli Leikop
Lisatud 17. jaanuaril 2011

Arutelu all oli Euroopa teaduspoliitika olukord ning Euroopa Liidu teaduse rahastamise 7. raamprogrammi edasine käik ja järgmise perioodi tegevussuunad.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas: „Tunnen erilist heameelt seepärast, et Eestist on saanud uute liikmesriikide tunnustatud eestkõneleja nii teaduse kvaliteedi kui ka teaduskorralduse alal. Ministrid ja teadusfondide juhid andsid ühise soovituse Euroopa Komisjonile lihtsustada kesksete teadusprogrammide tehnilist läbiviimist – vähendada bürokraatiat. Nii ühisest strateegilisest planeerimisest kui ka teadustaristusse tehtavatest riikide ühisinvesteeringutest rääkides otsustasime, et senisest rohkem arvestatakse võrdse jaotuse printsiibiga, s.t rajatakse ühiseid teaduskeskusi ka Euroopa Liidu uutesse liikmesriikidesse.“

Eesti Teadusfondi nõukogu esimees prof Toivo Maimets: „Alanud aastal pannakse paika Euroopa Liidu ja teadus- ja innovatsioonistrateegia aastateks 2014-2020. Esimest korda on Eesti täie sõnaõigusega strateegia kujundajate hulgas. Meie huvi on kindlustada, et Euroopa ei liiguks edasi kahel kiirusel, kus eesotsas lähevad vanad tugevad liikmesriigid ja maha jäävad väikesed uued riigid. Me usume, et intellektuaalne võimekus ei sõltu riigi suurusest või SKP suurusest ja kogu Euroopa huvides on see maksimaalselt ära kasutada. Euroopa Liit investeerib 9 miljardit eurot aastas teadusesse ja innovatsiooni, liikmesriigid 29 miljardit eurot. Mida teha, et ei oleks dubleerimist või samas kõik olulised teadusvaldkonnad kaetud saaksid? See on praegu üks tähtsamaid aruteluteemasid.“

Seega liigub lõviosa Euroopa teadusrahast riiklike teadusfondide kaudu. Seminari aruteludest võtsid osa ka teadusfonde ühendava organisatsiooni EUROHORCs president Dieter Imboden ning Euroopa Komisjoni teadusvoliniku nõunik Waldemar Kütt. Osalejate hulgas olid suurte teadusriikide (Prantsusmaa, Šveits, Saksamaa, Suurbritannia, Holland jt) teadusfondide juhid.

Üritus korraldati koostöös Tartu Ülikooli, Tartu Linnavalitsuse ja sihtasutusega Archimedes.

Fotod HTMi kodulehe galeriis: http://www.hm.ee/galerii/index.php?action=showgal&cat=44 

Haridus- ja Teadusministeerium 
Lisatud 16. jaanuaril 2011

Koolielu portaal ootab õpetajaid oma õppimise kogemusi jagama. Selleks tuleb end registreerida konkursile. Lisainfo: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/78498

Registreerimise tähtaeg on 17. jaanuar.

Koolielu
Lisatud 14. jaanuaril 2011

Artikli täistekst ajalehe Tallinna Postimees veebilehel.

Lisatud 14. jaanuaril 2011