24. kell 18.00 T. S. Eliot "Kokteiliõhtu" (lav. Lembit Peterson)
26. kell 18.00 T. S. Eliot "Kokteiliõhtu"
28. kell 18.00 T. S. Eliot "Kokteiliõhtu"
29. kell 18.00 T. S. Eliot "Kokteiliõhtu"

Piletid (11,50 ja 8,50) on saadaval Theatrumi kassas (Vene 14, e-r 12-17, tel 6446 889), Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides, Statoili jaamades ning vabade kohtade olemasolu korral ka tund enne etenduste algust kohapeal. Info ja broneerimine theatrum at theatrum ee, 6446 889.

Olete oodatud!

THEATRUM
Vaata ka: http://www.facebook.com/pages/Theatrum/115484281846617

Lisatud 12. jaanuaril 2011

Lahtiste uste päevade ajal toimuvad meie koolis ka tislerite, teenindajate ning kokkade võistlused, kus valitakse välja kooli esindajad vabariiklikele võistlusele. Nii et tulijad saavad näha, mida maitsvat, ilusat ja praktilist meie kooli õpilased teha oskavad.

Võimalusel palume enda tulekust ette teada anda telefonil 56 462 774, siis saame paremini teie tulekuks valmistuda. Eriti, kui soovite tulla suuremate gruppidena.

Järgmised lahtiste uste päevad kutsehariduskeskuses on 17. ja 18. märtsil. Nende kahe päeva sisse jäävad ka kooli majutusteeninduse, loodusturismi, arvutiteeninduse, majandusarvestuse ja kodumajanduse kutsevõistlused. 

Tiina Salumäe, HKHK infojuht
Lisatud 12. jaanuaril 2011

Kai Võlli, Johannes Käisi Seltsi juhatuse liige, kuidas Tartus läks?

„Läks hästi, nii emotsionaalselt kui ka uute asjade lisandumise mõttes; oli võimalus vaimustuda sellest, mida õpetajad tahavad teha, suudavad teha ja teevad ka.“

Mis seda vaimustust tekitas?

„Kui alustada algusest, siis näiteks see, et õpetajad osalevad kirjutiste võistlusel. Osalejaid ei ole palju, aga see on üks märk, et õpetaja tahab oma töö üle mõelda. Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja Heli Prii ütles just, et ta ei ole esimest korda kirjutamas, ta käsitleb kirjutamist kui võimalust oma töö üle arutleda ja mõelda. Tema tööst sai lugeda, kuidas esimese ja kaheteistkümnenda klassi koostöö ei tähenda ainult kahele aktusele koos tulemist, vaid see tähendab sisukat koosolemist terve õppeaasta jagu.“

Kirjutiste võistlus – see on haridus- ja teadusministeeriumi ning Johannes Käisi Seltsi koostöös toimuv pedagoogiliste kirjutiste võistlus, kus üldteema on „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”. Kirjutaja ülesanne on teemat täpsustada ja leida oma kirjutisele sobiv pealkiri.  Palju töid laekus ja kes osalesid?

„Kunagi oli osalemine ka kategooriate kaupa, õpilased, õppejõud, õpetajad eraldi. Kahjuks kõik teised kategooriad peale õpetaja oma on tühjaks jäänud. Nüüd olemegi öelnud lihtsalt, et on pedagoogiliste kirjutiste võistlus.
Sel aastal tuli 4 tööd. Ei teagi, kas teema pole enam kütkestav, sest meil on üks teema mitmeks aastaks. Selle mõttega, et need, kes esimene kord ei jõudnud, kirjutavad nüüd, on aega kauem süveneda. Eks õppekavauuendus on samuti õpetajatele tööd juurde toonud… Aga neli tööd on ka hea, parem kui mitte ühtegi või ainult üks töö. Varem on nii rohkem kui ka vähem olnud. Korduvaid kirjutajaid on ka päris palju.“

Kui ikka Käisi selts ja selline teema pakutakse välja, siis mütsiga lööma ei tulda…

„Ja, seda ka. Põhitekst võib olla kuni seitse lehekülge, lisad võivad juures olla. See nõuab mõtlemist, mida lisad illustreerivad ja mis seal kirjas on.“

Keda tunnustati?

„Kirjutiste võistluse puhul väärisid tänukirja kõik, rahaliselt tunnustasime Heli Priid Paide Ühisgümnaasiumist ja Reet Bobõlskit Rakvere Gümnaasiumist.“

Juubelikonverentsist veel…

„Näiteks Kurtna kooli ettekanne, kus kuulasime, missugune on õppimise füüsiline keskkond. Minu jaoks oli väga tähtis, et see füüsiline keskkond ei pea uues koolis kohe valmis olema, vaid õpilastel peab olema osa ja võimalus selle loomisel kaasa lüüa. Arvestatakse, missugused olid ootused maja valmimisel lastel, lastevanematel, õpilastel. Ja tõesti, Kurtna kool sai selline nagu taheti.
Või samas Kurtna koolis on oma mesila. Lapsed rääkisid, kuidas neist mesinikud said, mida tähendab kolme mesipuu pidamine (http://kurtnakool.ee/).

20 aastat Johannes Käisi Seltsi, see on pikk aeg. Mis on seltsi tegevana hoidnud?

„Ühelt poolt usun, et see tugev alus, mille eest seisis Paul Lehestik (1926-1994, pedagoog). Muidugi ei suuda me praeguses ajas järgida, et aastakonverentsil oleks 200 inimest, aga siis ei olnud ka suvekooli.
Aga arvan küll, et Paul Lehestiku entusiasm. Teisalt Arvi Leosk (1941-2008) juhatuse esimehena arvas, et noori inimesi on juurde vaja. Et nad just juhatuses aktiivsed oleksid. Seltsi elujõud peitubki selles, et erinevas vanuses inimesed on esindatud, 90ne ja 30ne eluaasta vahel. Võib-olla ka see, et meil on erinevate haridusastmete inimesi, lasteaiast kõrgkoolini. Mida ise pean tõdema, et kes on ikka Käisi tekste lugenud, see on vaimustatud ja soovib seltsi kaudu rohkem saada niisugust, mida järgida ja mille üle mõelda.“

Käisi tekstide juures võivad vaimustada lihtsad asjad…

„Näiteks kuidas tööjuhendit koostada. Kui õpetaja ei leia õpikust seda, mis teda rahuldaks, siis Käisilt leiab väga head õpetussõnad, mis sobivad. Ka tema didaktikaprintsiibid on tegelikult aegumatud. Juba tema pealkirjad on sellised, mis panevad mõtlema. Aga Käisi seltsi eesmärk on toetada kooliuuenduslikku tegevust, nii et seda ei ole, et kui Käisi pole uurinud, siis seltsi ei saa.“

Mis on Johannes Käisi põhimõtetest, õpetustest  praegu koolis üle võetud?

„Ma ei tea, kas „üle võetud“ on õige väljend.  Kunagi nõukogude ajal oli õpik „Kodulugu“, koostajaks Käisi õpilane Aleks Valner.  Vastuvõtmisel arutati, et imelik, valdavalt on ju Käisi tekst, aga kui Käisi nimi juurde panna, siis see raamat läbi ei lähe. Niiviisi on praegu kodunenud paljud asjad, mida me lihtsalt ei oska Johannes Käisiga siduda. Näiteks me ei kasuta üldõpetust, aga õppekavast tuttav lõiming on ka üldõpetuse lahendus või õigemini üldõpetus on üks lõimingu lahendusi. Õpimapp, kujundav hindamine – kõik, mis tundub uus, oli Käisil olemas. Pädevuse mõistet Käisil otseselt ei olnud, aga kuidagi ei saa öelda, et pädevused poleks Johannes Käisile tähtsad olnud.“

Konverentsi kava

Lisatud 12. jaanuaril 2011

Uurimusliku õppe projekti eesmärk on uurida koolilähedase veekogu (jõgi, järv) seisundit ning veekogu rolli inimasustuse kujunemisel minevikus, olevikus ja tulevikus. Projekt vältab üle aasta- tänavu veebruarist kuni aprillini 2012.

Projektis saab osaleda 3 kooli igast maakonnast, kokku 45 kooli. Osalemiseks ootab Keskkonnaamet koolilt kuni ühe A4 lehekülje pikkust motivatsioonikirja, kus põhjendatakse oma soovi, märgitakse veekogu, mida soovitakse uurida ning millistes keskkonna või teiste valdkondade projektides on kool eelnevalt osalenud. Kooli soovi osalemiseks kinnitab direktor vabas vormis. Motivatsioonikirja ja direktori kinnituskirja oodatakse hiljemalt 25. jaanuariks 2011a. e-posti aadressil Reet.Kristian@keskkonnaamet.ee

Osalejad selguvad motivatsioonikirjade põhjal hiljemalt 15. veebruariks. Märtsis-aprillis toimuvad kuues maakonna keskuses õppeseminarid, kus tutvustatakse projektis toimuvat ja jagatakse osalejaile projekti töövahendid ning õppematerjalid. Vaatlused ja uuringud toimuvad aprillist novembrini. Vaatlustulemused sisestavad koolid internetipõhisesse andmebaasi. Tulemuste alusel tehakse kokkuvõtted, mis avaldatakse projekti kogumikus. Projekt lõpeb konverentsiga 2012 a. aprillis, kus esitletakse tulemusi ja kogumikku ning tunnustatakse parimaid.

Projektis vajalikud töövahendid jagatakse osalejaile tasuta ning need jäävad peale projekti lõppemist koolile kasutamiseks. Seminaridel ja konverentsil osalemine on tasuta. Seminarile sõiduks tellitakse maakonnakeskustest väikebussid seminari toimumispaikadesse.

Koolidelt oodatakse kolme kuni nelja konverentsil osaleja sõidukulude tasumist 2012. aasta aprillis. Projekti kulude hulka pole arvestatud ka sõidud vaatluspaika(desse).

Projekti tuumikusse kuuluvad kaks õpetajat (loodusainete ja humanitaarainete õpetaja) ning 3 õpilast 8.-12. klassist, kokku 5 inimest. Projekti tegevustesse saab aga kaasata sõltuvalt kooli suurusest ka kõik vastava vanuseastme õpilased või huvilised.

Projekt kujundab õpilastes arusaama, kuidas hoida ja kaitsta keskkonda. Vaatlustulemusi saab kasutada erinevates õppeainetes uurimistööde koostamisel, ainetevahelise lõimumise edendamiseks ja koolidevahelise koostöö tõhustamiseks. Projektis osalejad õpivad kahtlemata paremini tundma oma kodupaika, selle loodus – ja kultuuriväärtusi.

Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo: Reet Kristian, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 6744812, 55 900650, reet.kristian@keskkonnaamet.ee
 
Keskkonnaamet
Lisatud 11. jaanuaril 2011

Eesti õpetajahariduse erinevate valdkondade esindajate kohtumise eesmärgiks on teaduspõhise õpetajahariduse arendamine ning võimaluste ja järgmiste sammude sõnastamine heade kavatsuste protokollis.

Seminari avab Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska, ettekannetega esinevad Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi esindajad (emeriitprofessor Viive-Riina Ruus, Katrin Poom-Valickis, Aivar Ots), haridusminister Tõnis Lukas ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad (Vilja Saluveer, Ain Tõnisson).

Seminaril arutletakse järgmiste küsimuste üle:
Õpetajahariduse juhtimine ja arendamine riiklikul tasandil kõrghariduse kontekstis. Probleemid ja suundumused.
Milliseid ootusi õpetajaharidusele seab uus üldhariduskooli õppekava? Mida on õppida üldhariduskooli õppekava koostamisest?
Mida tuleks teha õpetajahariduses, et Eesti edulugu kestaks? Õpetajahariduse ja kasvatusteaduste vajadused.
 
Diskussioonile järgneb heade kavatsuste protokolli ühisseisukohtade sõnastamine ning kokkulepete saavutamine järgmisteks sammudeks. Ettevalmistatava heade kavatsuste protokolli eesmärgiks on aidata kaasa Eesti õpetajahariduse arengule ning valdkonna teaduspõhisuse toetamisele. 

Seminar ja raamatuesitlus toimuvad TLÜ Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, ruum 648). Seminari päevakavaga on võimalik tutvuda siin.

Seminari ning kogumiku väljaandmist toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Tallinna Ülikool
Lisatud 11. jaanuaril 2011

Tänapäeva maailmas ei õpi ainult õpilased. Ka õpetajad peavad järjepidevalt õppima ja arenema. Mõned täiendavad oma teadmisi ja oskusi täiendkursustel, magistriõppes, avatud ülikoolis, teised käivad huviringis, keeltekoolis või tantsutreeningul – õppimine on osa elust. Täiskasvanuna oskame oma õppimist teadlikumalt suunata, otsime ja katsetame, mis meie potentsiaali paremini avaks - võib-olla sunnib elu-olu ümber õppima ja eriala vahetama, mõnikord satuvad teele uued võimalused, milleks end sobivaks „vormida“ tuleb.

Koolielu esitab õpetajatele väljakutse end ajaveebide konkursil “Õpetaja õppijana” proovile panema. Kolleegide õppimise lugude jälgimine pakub kolleegidele inspiratsiooni ja julgustab tegudele.

Konkursi tingimused:
- Konkursil osaleja valib keskkonna, kuhu ajaveeb luua – kas Koolielu portaalis vm ajaveebide loomise keskkonnas.
- Konkursi kestel jagab õpetaja enda õppimise kogemusi (N: õppimise lugu, õpetaja roll ja õppija roll, õpetaja rolli muutumine; e-õppe kogemused, kogukonnas üheskoos õppimine, välisriikides õppimine,  ümberõppimine vm; kogemused täiendõppest, suvekoolist, projektides osalemisest jne).
- Konkursile saab registreeruda 17. jaanuarini 2011 täites ankeedi.  
- Registreerunud ajaveebid avalikustatakse 1. veebruaril 2011 Koolielu lugejatele. Konkurss kestab 31. märtsini 2010.
- Konkursi lõpus valitakse Koolielu lugejate lemmik ning Koolielu aineekspertide lemmik. Aineeksperdid jälgivad ajaveebi autori loodud sisu pedagoogilisest ja innovaatilisest aspektist.

Auhinnad:
Lugejate lemmik: väline kõvaketas + Tiigrihüppe sümboolikaga meene 
Aineekspertide lemmik: väline kõvaketas + Tiigrihüppe sümboolikaga meene 

Koolielu toimetus
Lisatud 11. jaanuaril 2011

Hindamiskomisjon (koosseisus Madli-Maria Naulainen, Katrin Saks, Tiia Niggulis, Evi Tarro, Piret Karu ja Mari Tõnisson) otsustas välja anda esimese ja teise koha. Žürii hindas konkursitööde asjakohasust õppematerjalina, sisu, edasiantu selgust ja autorite loovust.
 
Esimese koha vääriliseks tunnistatud õppematerjal koostati mitmes koolis töötavate loodusaineid õpetavate Tartumaa kolleegide koostöös ning lõpptulemusena valmis terviklik materjal. Uurimused digiandmekogujaga “Looduslike lahuste elektrijuhtivus” on mõeldud IV kooliastmele. Uurimusliku õppe käigus kasutavad õpilased digitaalset andmelugejat, juhtivussensorit ja arvutiprogrammi  viimaks läbi eksperimente looduslike lahuste elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Õpe toimub rühmatööna, lõimitud on füüsika, keemia, bioloogia ja infotehnoloogia. Autoriteks Ülle Tõnutare Luunja Keskkoolist, Malle Tiideberg Lähte Ühisgümnaasiumist, Urmas Tokko Tartu Tamme gümnaasiumist ja Anneli Lukason Tartu Karlova gümnaasiumist. Auhinnaks välised kõvakettad. Töö lisatakse Koolielu õppematerjalide hulka.

II koha said III-IV kooliastmele mõeldud materjali “e-Teenused Eestis” autorid – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Ott Väli ning inglise keele õpetaja Henrik Salum Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Materjali alateemadeks on "Eesti ja maailm", "Keskkond ja tehnoloogia" ning "Inimene ja ühiskond". Auhinnaks saavad õpetajad juhtmeta hiired. Töö lisatakse Koolielu õppematerjalide hulka.

Täname osalemise ja põhjaliku töö eest ka Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi õpetajate naiskonda, kes koostasid Euroopa Liidu teemalise integreerivate tundide materjalikogumiku IV kooliastmele. Pärast kohendamist lisatakse õppematerjal Koolielu õppematerjalide hulka. 

Suur tänu, et saime kogeda, mis võib õpetajate loovusest ja koostöövaimust tekkida.
Palju õnne võitjatele. Auhinnad ja meened saadetakse koolidesse.

Koolielu toimetus
Lisatud 11. jaanuaril 2011

Osalema oodati 4.-12. klassi õpilasi nii individuaalselt kui ka 2-3-liikmeliste võistkondadena. Konkursile laekus 8 toredat võistlustööd, mille koostamisel osales 35 õpilast 6 koolist (4.-6. klassi vanusegrupis ja 10.-12. klassi vanusegrupis).

4.-6. klass
Hindamiskomisjon tegi otsuse, et 4.-6. klassi vanusegrupis ei anta välja auhinnalisi kohti.
Vanusegrupist otsustati esile tõsta õppematerjali “6. klassi inglise keele sõnavara” autoreid Kadri Ojastet ja Eliise Palotut Surju Põhikooli 6. klassist (juhendaja Signe Reidla). Autorid saavad endale veebikaamerad.
Selles vanusegrupis osalenutest saavad tänuks osalemise eest mälupulgad Valga Gümnaasiumi 6. klassi õpilased - materjali ”Tule metsa” autor Kaili Siimann ja materjali ”Skelett” autor Romek Taldrik (juhendaja Pille Olesk).
Kuna nooremate õpilaste puhul on õpetaja roll töö õnnestumisel kindlasti suur, saavad tänumeene endale ka õpilasi juhendanud õpetajad Signe Reidla ja Pille Olesk. 

10.-12. klass
Konkursil osalenud 10.-12. klassi õpilaste hulgas otsustati välja anda üks auhinnaline koht:
I koht
”Otsin tööd” autorid Egle Kask, Mihkel Allemann, Anni Aasrand, Aleksander Täht, Kersti Mark, Diana Nooska Loksa Gümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Margit Järve). Auhinnaks MP3-mängijad. Töö lisatakse Koolielu õppematerjalide hulka.

Vanemate õpilaste hulgas tahaks esile tõsta järgmiste tööde autoreid:
”Odüsseia” autor Kristel Onno, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 10. klassist (juhendaja Krista Kõlli), tänuks saab õpilane veebikaamera;
”Bioloogia katsed” autorid Leida Pello ja Liisa-Henriette Allikas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassist (juhendaja Helina Reino), õpilased saavad endale veebikaamerad. Tööd lisatakse Koolielu õppematerjalide hulka.

Hindamiskomisjoni liikmed leidsid, et õpilased oskavad teha õppetöös vahelduse pakkumiseks sobivaid abimehi, ainult autoriõiguste järgimist ei tohiks ära unustada. Komisjoni liikmed soovitavad selliste konkursitööde puhul veelgi enam pöörata tähelepanu piltide kvaliteedile, tekstilugemise ilmekusele, sisu ja vormi ning heli ja pildi kooskõlale ning asjalikele selgitustele, mis lihtsustaks kasutajail nende materjalide järgi õppimist. Kõiki konkursil osalenud õpilasi tunnustatakse tubli töö eest.

Õpilaste konkursitöid hindasid Tiia Niggulis, Helja Kirber, Katrin Saks, Jelena Laanjärv, Urmas Tokko, Evi Tarro ja Mari Tõnisson.

Suur tänu ka kõikidele teistele õpilastele, kes konkursile tööd esitasid, täname õpetajaid juhendamise eest. Auhinnad ja meened saadetakse koolidesse.

Konkursile esitatud tööd:
"Eesti keel 4A” - autorid Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi õpilased (juhendajad Inna Gorbunova, Irina Gritsinenko)
"Eesti keel 4B" - autorid  Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi õpilased (juhendajad Inna Gorbunova, Irina Gritsinenko) 
"6. klassi inglise keele sõnavara" - autorid Kadri Ojaste ja Eliise Palotu Surju Põhikoolist (juhendaja Signe Reidla)
“Otsin tööd” - Loksa Gümnaasiumi 11.a klassi õpilased (juhendaja Margit Järve)
"Odüsseia" - autor Kristel Onno Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 10. klassist (juhendaja Krista Kõlli)
"Tule metsa" - autor Kaili Siimann Valga Gümnaasium 6a (juhendaja Pille Olesk)
"Skelett" - autor Romek Taldrik Valga Gümnaasium 6a (juhendaja Pille Olesk)
"Bioloogia katsed" - autorid Leida Pello, Liisa-Henriette Allikas Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassise (juhendaja Helina Reino)

Kõikide õpilaste vahel, kes on õppeaasta jooksul osalenud Koolielu konkurssidel, loositakse õppeaasta lõpus välja kolm Wii-mängukonsooli. 
 
Koolielu toimetus
Lisatud 11. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Tallinna Postimehe veebilehel.

Loe samal teemal veel Postimehest:
Ministeerium: Tallinn töötab haridusseaduse mõttele vastu 

Haridusteadlane: Tallinn põlistab ühiskonna kihistumist

Lisatud 11. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 10. jaanuaril 2011