Üritus on eesti keeles ja tasuta.

Info ja eelregistreerimine: tel. 630 7360, e-post: deutsch@nlib.ee

Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal
Lisatud 7. jaanuaril 2011

Taotlusvooru on oodatud projektid, kus hakatakse pakkuma pikaajalistele töötutele tööle rakendumist toetavaid meetmeid, kombineerides neid tööpraktikaga tööandja juures. Toetatakse tegevusi, mis selgitavad välja sihtgrupi tööturule naasmist takistavad tegurid ning rakendavad toetavaid abimeetmeid. Üheks tegevuseks on näiteks potentsiaalse töötaja ja tööandja kokkuviimine tööpraktika abil. Kui selgub, et töötamist takistavad vähesed teadmised, saab töötu suunata õppima ning hiljem taas praktikale. „Koolituse, toetatavate tegevuste ja tööpraktika kombinatsioon on teiste riikide kogemusele tuginedes tõhus meede pikaajaliselt töötu tööle aitamiseks,“ tõdeb SA Innove struktuuritoetuste üksuse tööelu talituse juhataja Ülle Luide.

Lisaks eelnevalt nimetatule aitab pikaajaliselt töötut ka individuaalne nõustamine. Töötutele õpetatakse töö otsimiseks vajalikke oskusi ning nii neid kui ka tööandjat saab nõustada ka töötamise esimestel kuudel. „Loodetavasti jõuavad nende abimeetmete toel pikaajalised töötud taas tee tööturule,“ usub Luide.

Teise tegevusena toetatakse taotlusvoorust põhiharidusega või –hariduseta 16–29-aastaseid noori, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 6 kuud töötuna kirjas Eesti Töötukassas. Noortel võimaldatakse õppima asuda kutseõppeasutustesse, pakkudes vajadusel erinevaid tugiteenuseid (nt. karjäärinõustamine, tugiisik, lapsehoid) ning stipendiumi. „Nii saab toetada töötuid noori, kelle õpingud on erinevatel põhjustel pooleli jäänud. Neile pakutakse lisaks haridustee jätkamise võimaldamisele ka erinevaid tugiteenuseid kutseõppes osalemiseks. Abimeetmed aitavad neil sujuvamalt kooliteed taas alustada, seal amet omandada ning hiljem uute oskustega tööturule minna,“ selgitab Ülle Luide.

Pikaajalisi töötuid toetavaid projektitaotlusi võivad Innovesse esitada nii juriidilised isikud, FIE-d, kohalikud omavalitsused, valitsusasutused kui ka nende hallatavad riigiasutused. Kutseõpet pakkuvaid projekte oodatakse kutseõppeasutustelt (s.h kutseõpet pakkuvatelt rakenduskõrgkoolidelt). Ühe projekti kohta taotletav toetus võib olla 19 173 eurot kuni 320 000 eurot, nõutav omafinantseering on 10%. Täpsem teave ning taotlusdokumentatsioon on leitav SA Innove kodulehelt: www.innove.ee/struktuuritoetused/taotlusvoor

Taotlusvooru tutvustamiseks toimuvad huvilistele infopäevad: 18. jaanuaril Tartus ning 20. jaanuaril Tallinnas. Lisainfo ja registreerimine: www.innove.ee/struktuuritoetused/infopaev

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove
Lisatud 7. jaanuaril 2011

Valida saab rohkem kui 70 programmi seast, täpsema info leiab Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee. Programmid on toeks riiklikele õppekavadele. Talviseid õppeprogramme saab tellida märtsi lõpuni.

Programme viivad läbi keskkonnahariduse spetsialistid, kes tulevad ise koolidesse ja lasteaedadesse või ootavad õpilasi Keskkonnaameti looduskeskustes.

Õppeprogrammid on tasuta, kuid koolil on endal vaja leida ja rahastada transpordivõimalus sõiduks looduskeskusesse või matkarajale. Siiski on Keskkonnaametil võimalik kompenseerida SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel igas maakonnas teatud arv koolide ja lasteaedade bussisõite programmidel osalemiseks 127,82 euro ulatuses asutuse kohta. Täpsemat infot saab oma maakonna keskkonnahariduse spetsialistilt.

Lisaks talviseks ajaks väljatöötatud programmidele saab tellida ka looduskaitse, jäätmekäitluse, veekaitse-, kiirguskaitse ja elukeskkonna planeerimise teemalisi õppeprogramme,

Lõppenud aastal viis Keskkonnaamet läbi 1060 õppeprogrammi 24 tuhandele õpilasele ning  korraldas üle 200 keskkonnaharidusliku ürituse 14 tuhandele inimesele.

Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevusega saab tutvuda kodulehel.

Keskkonnaamet
Lisatud 7. jaanuaril 2011

Aasta koguhoidjaks 2010 valis žürii Merilis Roosalu Eesti ajaloomuuseumist, kes pälvis tunnustuse soolapaberifotode kataloogi idee eest ja aasta konservaatori tunnustuse pälvis Jolana Laidma Eesti ajaloomuuseumi Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimistöö eest ennistuskojas "Kanut".

Aasta muinsuskaitsjaks muuseumist sai Tarmo Saaret Eesti kunstimuuseumi Niguliste muuseumist ja tunnustuse tõi talle panus muuseumide ning muinsuskaitse lähendamisel.

Aasta muuseumihariduse arendajaks valis žürii Jelena Tšekulajeva Eesti kunstimuuseumi KUMU kunstimuuseumist parima haridusteo eest Eesti muuseumis, milleks oli näituse haridusprogramm KUMU kaasaegse kunsti kaartidega.

Muuseumiroti auhind läks Eesti põllumajandusmuuseumi püsinäitusele "Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite", seda tänu traditsioonilise maaelu tutvustamisele minevikust tänapäevani, mille rõhuasetus on kaasaegsetel maaga seotud märksõnadel. Aasta muuseumiroti auhind läks aga Tallinna tehnikaülikooli muuseumi näitusele "Vulkaan - looja ja hävitaja", mis kajastas Islandi vulkaani Eyjafjallajökull purset, samuti tõsteti esile näitusega seotud rahvusvahelist teaduskoostööd ja näituse kujundust.

Näitusekomisjoni eripreemia tänukirja näol pälvis Vikerraadio lastesaadete toimetaja Kadri Tiisel Eesti muuseumis toimuvate näituste tutvustamise ja lapsi innustavate muuseumisaadete eest.

Aasta teadusauhinna trükiste kategoorias pälvisid Jüri Kuuskemaa, Aleksandra Murre, Mart Kalm ja Kadri Polli raamatu eest "Kadriorg. Lossi lugu", mis tunnistati parimaks publikatsiooniks Eesti muuseumis.

Teaduskomisjoni eripreemia läks Eesti teatri- ja muusikamuuseumile publitseeritud allikate ajaloosarja ELAVIK väljaandmise eest, mis toob omaaegsed teatri- ja muusikainimesed tänapäevale lähemale.

Aasta teadusauhind ürituste kategoorias läks Marge Rennitile Tartu linnamuuseumist ja tunnustuse pälvis ta parima teadusürituse korraldamise eest Eesti muuseumis, milleks oli Tartu linnamuuseumi 55. aastapäevale pühendatud 28. linnaajaloo päev pealkirjaga "Rahvused Tartus läbi ajaloo".

Aasta tootearendajaks kuulutas žürii Eesti maanteemuuseumi projektiga TEEAEG, mille kollektiivi juhtis Mairo Rääsk ja aasta turundajaks Eesti nuku- ja noorsooteater projektiga NUKU muuseum, mida juhtis Meelis Pai.

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada tublimaid muuseumitöötajaid, tõsta muuseumielu aktiivsust ning tutvustada laiemale üldsusele muuseumitöö eri aspekte. Konkursi käigus selguvad ka muuseumitöö parimad praktikad, kuna auhindu antakse välja konkreetse idee, teo, projekti või programmi eest.

Allikas: BNS Lisatud 7. jaanuaril 2011

Põhitoetust on õppeasutustel õigus käesoleval aastal määrata sellisele arvule õppuritele, mis vastab kõrghariduses 40 protsendile või 50 protsendile kutseõppe ja kutsekeskharidusõppe riikliku koolitustellimuse koolituskohtadele. Määrus ei kehti doktoriõppe toetuste puhul.

Täiendavat toetust saavad õppeasutused maksta sellisele arvule õppuritele, mis vastab kõrghariduses 40 protsendile või sama suurele osale kutseõppe ja kutsekeskharidusõppe riikliku koolitustellimuse koolituskohtadele. Sarnaselt põhitoetusega ei kehti määrus ka doktoriõppe täiendava toetuse osas.
Samas on pppeasutusel õigus eraldada õppetoetusi ka väljaspool riiklikult finantseeritavatel õppekohtadel õppivatele õppuritele.

Allikas: BNS Lisatud 7. jaanuaril 2011 

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 6. jaanuaril 2011

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 6. jaanuaril 2011

Üritus on tasuta!

Kohtumisõhtul tuleb juttu sellest, millised on kaasaegse tantsu suundumused maailmas praegu ning kuidas need Eestis kajastuvad.

Sündmuse korraldaja: SA Tampere Maja

Allikas: http://www.kultuur.info/ Lisatud 6. jaanuaril 2011

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 6. jaanuaril 2011 

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 6. jaanuaril 2011