<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Uudised]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/archive?offset=8640</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/archive?offset=8640" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73651/etv-uue-aasta-luuletused-valisid-valja-emakeeleopetajad</guid>
    <pubDate>Mon, 03 Jan 2011 11:29:12 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73651/etv-uue-aasta-luuletused-valisid-valja-emakeeleopetajad</link>
    <title><![CDATA[ETV uue aasta luuletused valisid välja emakeeleõpetajad]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Alanud aastal kõlavad Eesti Televisioonis emakeele- ja kirjandusõpetajate valitud luuletused Eesti kirjandusklassikast ja kaasaegsetelt autoritelt.</p>
<p>Luuletusi loevad tuntud näitlejad - Aarne Üksküla, Kersti Kreismann, Guido Kangur, Anu Lamp, Hilje Murel, Indrek Sammul jt. Koostöös kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitaliga näeb igaõhtuse luulesaate kujunduses Eesti Kunstimuuseumi kogude teoseid.<br />&nbsp;<br />Omakeelset luulet väärtustavad saated jõuavad ETV eetrisse juba kolmandat aastat, seni on oma loomingut on lugenud luuletajad ise ja sel viisil ka kaardistanud kaasaegset poeesiat. Aastal 2011 soovivad igaõhtuste luuleminutite tegijad esile tuua omamaise kirjandusliku kullavaramu tähendusrikkaima osa läbi aegade.<br />&nbsp;<br />Emakeele- ja kirjandusõpetajad said oma valikuid teha ETV kodulehel möödunud sügisel. Kõige kõrgemalt hinnati Villem Grünthal-Ridala luuletust "Talvine õhtu", mis kõlas Aarne Üksküla esituses ETV eetris jõululaupäeval ning jõuab vaatajateni uuesti 1. jaanuaril. Veel on algavas sarjas "100 luulepärli" Betti Alveri, Juhan Liivi, Karl Ristikivi, Artur Alliksaare, Gustav Suitsu, Doris Kareva, Jaak Jõerüüdi, Viivi Luige, Jaan Krossi, Lydia Koidula, Ernst Enno ja paljude teiste armastatud poeetide luuletused.<br />&nbsp;<br />Väljavalitud luuletuste täielik ülevaade asub ETV kodulehel: <a class="" href="http://www.etv.ee/luuletus2011" target="_blank" mce_href="http://www.etv.ee/luuletus2011">www.etv.ee/luuletus2011</a><br />&nbsp;<br />Koostöös haridusministeeriumiga valmib sajast väljavalitud luuletusest DVD õppematerjaliks koolidele.<br /><br /><i>Allikas: Eesti Televisioon Lisatud 3. jaanuaril 2011 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73650/uldhariduskoolide-opetajate-projektikonkurss-%E2%80%9Eit-on-koikjal%E2%80%9D</guid>
    <pubDate>Mon, 03 Jan 2011 11:24:58 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73650/uldhariduskoolide-opetajate-projektikonkurss-%E2%80%9Eit-on-koikjal%E2%80%9D</link>
    <title><![CDATA[Üldhariduskoolide õpetajate projektikonkurss „IT on kõikjal”]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ja Microsoft Eesti kuulutasid välja projektikonkursi „IT on kõikjal”. Konkurss on mõeldud üldhariduskoolide õpetajatele, kes kasutavad õppetöös infotehnoloogia vahendeid või mõnd uudset õppimeetodit. Konkursil valitakse välja parim projekt, mis toob praktilisi näiteid tehnoloogia kasutamise võimalustest õppetöös.</p>
<p>Konkursi võitja saab võimaluse osaleda projekti tutvustava ettekandega Microsofti rahvusvahelisel innovaatiliste õpetajate foorumil Moskvas 22.–24. märtsini 2011. a. Eduka esitluse korral saab õpetaja esitada projekti ka ülemaailmsel Innovaatilise õpetajate foorumil Washingtonis, 2011. a oktoobris. Parimad õpetajad saavad Microsoft Eesti innovaatilise õpetaja tiitli ning erinevaid infotehnoloogilisi auhindu. <br /><br />Taotlus tuleb esitada elektroonselt aadressil: <a href="mailto:konkurss@itl.ee" mce_href="mailto:konkurss@itl.ee">konkurss@itl.ee</a> <strong>20. veebruariks</strong> 2011. <br /><br />Projekti taotlusvorm ja täpsem informatsioon projekti kriteeriumite kohta on leitav aadressilt&nbsp; <a href="http://www.itl.ee/" mce_href="http://www.itl.ee">www.itl.ee</a>. Täpsemat infot saab ka <a href="mailto:konkurss@itl.ee" mce_href="mailto:konkurss@itl.ee">konkurss@itl.ee</a> või 6679880</p><p><em>Lisatud 3. jaanuaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73649/tartu-ulikooli-ooraamatukogu-alustab-taas</guid>
    <pubDate>Mon, 03 Jan 2011 10:58:52 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73649/tartu-ulikooli-ooraamatukogu-alustab-taas</link>
    <title><![CDATA[Tartu Ülikooli ÖÖraamatukogu alustab taas]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Esmaspäevast, 3. jaanuarist 2011 on Tartu Ülikooli raamatukogu koostöös TÜ üliõpilasesindusega kolmel nädalal avatud esmaspäevast neljapäevani tavapärasest kaks tundi kauem. Samuti avatakse taas lastetuba Nimmik-Nummik raamatukogu 2. korrusel ruumis 186.</p>
<p>Kuni südaööni on tudengite kasutuses valdkonnasaalid, kojulaenutus ja kõik arvutitöökohad. Lisaks pakub TÜÜE raamatukogu fuajees tudengitele ka kerget kehakinnitust ja vaimuvirgutust. <br /><br />Niikaua kuni vanemad õpivad lugemissaalides ja laenutavad raamatuid, hoolitsevad nende laste eest lastetoas Nimmik-Nummik raamatukogu töötajad ja ülikooli naiskorporatsioonide korp! Amicitia, korp! Filiae Patriae ja korp! Indla liikmed.<br />Lastetoas saavad pisipõnnid ronida, sõita autoga, liugu lasta ja muidu mängida. Mugavate laudade taga saab kokku panna puslesid, joonistada, lugeda ja muinasjutte kuulata. Mängimiseks on lastetuppa toodud arendavaid ja lõbusaid mänguasju ning raamatuid.<br />Laste soovitav vanus on 2 kuni 7 aastat. Lastetoa teenus on tasuta.</p><p>Raamatukogu lahtiolekuajad:<br />03.01-06.01.2011 kell 9.00-24.00<br />10.01-13.01.2011 kell 9.00-24.00<br />17.01-20.01.2011 kell 9.00-24.00.<br />&nbsp;<br />Lastetoa Nimmik-Nummik lahtiolekuajad (raamatukogu 2. korrusel ruumis 186):<br />03.01-06.01.2011 kell 17-20<br />10.01-13.01.2011 kell 17-20&nbsp;&nbsp; </p><p><em>Tartu Ülikool <br />Lisatud 3. jaanuaril 2011 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73548/minu-esimene-mentoriaasta</guid>
    <pubDate>Fri, 31 Dec 2010 13:41:40 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73548/minu-esimene-mentoriaasta</link>
    <title><![CDATA[Minu esimene mentoriaasta]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning pakub Euroopa koolide võimalust igakülgseks koostööks. Paremaks koostööks ja õpetajate abistamiseks on Eestis juba palju aastaid tegutsenud mentorid. Mida mina selle aasta jooksul tegin ja kogesin, sellest tahaksingi väikese kokkuvõtte teha, kirjutab Krista Savitsch Tabasalu Ühisgümnaasiumist.</p>
<p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">2010.a. on olnud täis põnevaid ettevõtmisi ja tegevusi <a class="" href="http://www.etwinning.net/" target="_blank" mce_href="http://www.etwinning.net">Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning</a> lipu all. Mul on väga hea meel, et <a class="" href="http://www.tiigrihype.ee/" target="_blank" mce_href="http://www.tiigrihype.ee">Tiigrihüppe SA</a> projektijuht Elo Allemann mulle ettepaneku tegi mentoriks hakata. Usun, et olen väärikalt ja igati eesmärgistatult tegutsenud ja endast parima andnud.</p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Veebruaris osalesin koos paljude teiste Euroopa riikidest pärit õpetajatega Sevillas eTwinningu 5. aastapäevale pühendatud konverentsil. Konverentsil sai lisaks uutele kontaktidele ja algatatud projektidele juurde teadmisi veebipõhiste töövahendite osas. Muljeterohked ja meeldejäävad päevad andsid juurde motivatsiooni ja tahtmist eTwinningu maastikul tegutsemiseks. Sevillas saadud kontaktid aitasid mul olla ka edukas terve aasta jooksul erinevates projektides. Koos Prantsusmaa õpetaja Isabel Baumanniga jõudsin ma oma projektiga "Jutusta mulle lugu" vabariigis&nbsp;kolme parima projekti hulka ja meie projektile omistati Euroopa kvaliteedimärk, kandideerisime Euroopa eTwinningu auhinnale 2011.a. Antud tunnustus on oluline nii meie koolile kui ka õpilastele ja projekti juhtinud õpetajatele. Meie püüdlusi märgati ja pärjati kõrgeima tunnustusega, mida meie kool varem saavutanud ei ole.</p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Aasta jooksul tegin mitmeid ettekandeid (n.:"eTwinning õppetöö osana Tabasalu Ühisgümnaasiumis) ja koolitusi (töötuba "Koomiks ja koomiksiraamat õppetöös"), et ikka enam teistele õpetajatele tutvustada eTwinningu poolt pakutud võimalusi. Meeldejääv oli ka Tiigrihüppe SA korraldatud Ideelaat, mille raames oli mul võimalus olla eTwinningu boksis. </p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Õpilastega koostöös jäi kahtlemata kõige enam meelde 5. mai 2010.a., mil tähistasime oma koolis suurejooneliselt eTwinningu 5. aastapäeva. Õhupallid, tort ja laulmine olid sellele päevane täiesti kohased nagu tavaliselt sünnipäevadel ikka.</p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Oktoobris sain esindada meie väikest Eestimaad Nottinghamis professionaalse arengu töötoas. Inglismaale oli kokku tulnud 100 eTwinningu sõpra tervest Euroopast. 25 õpetajat olid Inglismaalt ja ülejäänud jagunesid erinevate Euroopa riikide vahel päris võrdselt. Keskenduti nii uuele eTwinningu portaalile kui ka uuele Twinspacele (mestimisruumile). Samuti räägiti palju toredatest eTwinningu projektidest ja huvitavamatest Comeniuse projektidest. Selliste koolituste eesmärk on tavaliselt veel ikka ka see, et saadakse uusi kontakte ja algatatakse uusi ja põnevaid projekte. Ma usun, et iga kohalolnu sai koolitusest maksimumi ja nautis kõike seda, mis korraldajad meile pakkusid. Unustamatu oli ekskursioon Nottinghami lossi, kus väikese lavastuse käigus õnnestus mul olla Nottinghami kuninganna. Eriti palju ei tule elus hetki ette, kui võimaldatakse olla kuninganna. Kolm minutit puhast õnne, armastust ja muinasjuttu - mida veel elult tahta? See hetk oli üürike, aga kogu meie elu on vahel üürike. Vaid viivuks! Oh, kaunis hetk, nüüd viibi veel. </p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Kallis ja pikk lennureis Nottinghami ei möödunud küll tõrgeteta, aga ma tunnistan, et sain hakkama ja jäin koolituse ja reisiga igati rahule. Väike pildimeenutus on lisatud antud lingil: <font color="#000080"><span lang="zxx"><u><a href="http://www.slide.com/r/kPpSZh0Yyz-orQLPfJCXMUvXwWZdcQKp?emt=1067381811229489416" mce_href="http://www.slide.com/r/kPpSZh0Yyz-orQLPfJCXMUvXwWZdcQKp?emt=1067381811229489416"><font face="Arial, sans-serif"><font size="2">http://www.slide.com/r/kPpSZh0Yyz-orQLPfJCXMUvXwWZdcQKp?emt=1067381811229489416</font></font></a></u></span></font> </p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Unustamatu kogemuse andis mulle Bonnis 2009.a. algatatud eTwinningu projekt "Ruhripiirkond tervitab Tallinna - kahe Europpa kultuuripealinna avastusretk", mille tegevus toimus aastal 2010,&nbsp;projekti raames jõudsime koos Saksamaa kooliga õpilasvahetuseni ja meie kokkusaamised oli nii Tabasalus kui ka Duisburgis. Muljetavaldav oli hetk, kui me Duisburgi raekojas võtsime vastu kultuuripealinna bänneri, mille andis meile üle Duisburgi linnapea. Õpilaste jaoks oli kõige olulisem keelepraktika ja vahetu kokkupuude Euroopa Kultuuripealinnadega 2010 ja 2011. Projekti raames valmisid mitmed esitlused, slaidishowd ja tekstiloome, mis on üles laetud eTwinningu portaali mestimisruumi. Väga oluline oli see, et läbi õpilasvahetuse suudavad meie õpilased rohkem hinnata ja väärtustada seda, milles ise elame, õpime ja iga päev tegutseme. Meil tasub olla uhke oma hariduse ja koolisüsteemi üle. Tasub rõõmu tunda sisukatest tundidest, garderoobist ja puhtusest koolis. Samuti tänuväärsest soojast toidust, mida pakutakse meile euroremonditud sööklas. </p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Tabasalu kooli noored osalesid saksakeelsetes projektides "Meine und deine Heimat", "Klassenalbum-mein Deutschunterricht", "Detektive sind bei uns" ja inglisekeelses projektis "A postard for you".</p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm">Mul on meeldiv tõdeda, et paljud teisedki Tabasalu kooli õpetajad on soovi avaldanud eTwinningus kaasa lüüa. Kogemuse eTwinningu projektidega on saanud nii Lea Netz, Niina Peerna&nbsp;kui ka Keio Kovalevski. Õpetaja Kovalevski esindas meie kooli ka Dublinis toimunud kontaktseminaril.</p><p style="MARGIN-BOTTOM: 0cm" align="justify" mce_style="MARGIN-BOTTOM: 0cm"><em>Aasta võttis kokku Krista Savitsch,<br />Tabasalu Ühisgümnaasiumi&nbsp;saksa keele õpetaja ja IT-tugiisik <br />Lisatud 2. jaanuaril 2011</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Krista Savitsch</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73545/turil-on-segadus-koolireformiga</guid>
    <pubDate>Fri, 31 Dec 2010 11:43:00 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73545/turil-on-segadus-koolireformiga</link>
    <title><![CDATA[Türil on segadus koolireformiga]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Eesti ühe suurema maaomavalitsuse, Türi valla volikogu ei arvestanud 500 lapsevanema nõudmist peatada haridusreform Türi linnas, vahendab ERR Uudised.</p>
<p>Artikli ja uudislõigu leiate <a class="" href="http://uudised.err.ee/index.php?06221681" target="_blank" mce_href="http://uudised.err.ee/index.php?06221681">ERR uudiste portaalist.&nbsp;<br /></a><br /><em>Lisatud 31. detsembril 2010</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73544/saarlanna-loodud-lauamang-osutus-ulipopulaarseks</guid>
    <pubDate>Fri, 31 Dec 2010 11:34:24 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73544/saarlanna-loodud-lauamang-osutus-ulipopulaarseks</link>
    <title><![CDATA[Saarlanna loodud lauamäng osutus ülipopulaarseks]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Geograafiateemalise lauamängu “Geopol” mõtles välja ja pani ühes abikaasa Juhaniga kokku Kuressaarest pärit Kristi Raudmäe, kirjutab Kertu Kalmus ajalehes Saarte Hääl.</p>
<p>Artikli t&auml;istekst ajalehe <a href="http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=23150&amp;sec=1" target="_blank">Saarte H&auml;&auml;l veebilehel. <br /></a><br /><em>Lisatud 31. detsembril 2010&nbsp;&nbsp;</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73164/piip-ja-tuut-mangumaja-kutsub-uue-aasta-alguse-etendustele</guid>
    <pubDate>Thu, 30 Dec 2010 17:44:56 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73164/piip-ja-tuut-mangumaja-kutsub-uue-aasta-alguse-etendustele</link>
    <title><![CDATA[Piip ja Tuut Mängumaja kutsub uue aasta alguse etendustele]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Pühapäeval, 2. jaanuaril ning pühapäeval, 9. jaanuaril ootab Piip ja Tuut Mängumaja kõiki väikseid ja suuri nalja- ning mustkunstisõpru etendustele.</p>
<p>2. jaanuaril kell 12.00 toimub Piip ja Tuut Mängumajas uue aasta esimene etendus „Piip ja Tuut köögis.“ See on sõnatu lavastus, mis ütleb aga täpselt niipalju kui vaja. Piip ja Tuut kohtuvad köögis ja nende kokkusaamine on eriline, üllatuslik ja omamoodi veetlev, sest klounide kohtumist köögis ei näe igapäev.</p><p>9. jaanuaril kell 12.00 on oodatud kõik maagia ja võlutrikkide austajad, sest siis astuvad publiku ette kaks mustkunstnikut oma „Mustkunstietendusega lastele.“ Aivar ja Fred on üks suur ja üks väike maag, kelle etteaste ei jäta kedagi külmaks, vaid pakub närvikõdi kogu perele. Nad on tõsiseltvõetavad mustkunstnikud, kuid&nbsp; tõsiseks ei jäta nad kedagi – üks trikkidest on publiku naerma ajamine ja see neil ka õnnestub. Etendus on kokku pandud Eesti Mustkunstnike Liidu poolt.</p><p>Piletid müügil kohapeal pool tundi enne etenduse algust või ettetellimisel <a href="mailto:merily@piipjatuut.ee" mce_href="mailto:merily@piipjatuut.ee">merily@piipjatuut.ee</a>. Peale etendust on lastel võimalus lustida mängutoas ning vanematel uudistada fotonäitust „Vanaaja Eesti klounid.“</p><p>Lisainfo:<br />Merily Remma<br />Piip ja Tuut Mängumaja projektijuht<br /><a href="mailto:merily@piipjatuut.ee" mce_href="mailto:merily@piipjatuut.ee">merily@piipjatuut.ee</a><br />tel. 662 6767<br /><a class="" href="http://www.piipjatuut.ee" target="_blank" mce_href="http://www.piipjatuut.ee">www.piipjatuut.ee</a>&nbsp;<br /><br /><i>Lisatud 30. detsembril 2010 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/73131/uleriigilise-tunnustussusteemi-%E2%80%9Eeestimaa-opib-ja-tanab%E2%80%9C-esimesed-laureaadid-on-selgunud</guid>
    <pubDate>Thu, 30 Dec 2010 12:05:03 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/73131/uleriigilise-tunnustussusteemi-%E2%80%9Eeestimaa-opib-ja-tanab%E2%80%9C-esimesed-laureaadid-on-selgunud</link>
    <title><![CDATA[Üleriigilise tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ esimesed laureaadid on selgunud]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Üleriigiline üldhariduse tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ annab vastavalt statuutidele esmakordselt välja viis auhinda, et tunnustada  neid, kes on silmapaistavalt toetanud õppijate arengut ja soodsa õpikeskkonna loomist.</p>
<p>Üleriigiline üldhariduse tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ annab vastavalt statuutidele esmakordselt välja viis auhinda, et tunnustada neid, kes on silmapaistavalt toetanud õppijate arengut ja soodsa õpikeskkonna loomist. „Eestimaa õpib ja tänab“ on kahetasandiline tunnustussüsteem: kandidaadid esitati regionaalsel tasandil, maakondade ja linnade &nbsp;komisjonid esitasid parimad üleriigilise tasandi komisjonile. Komisjon tegi valiku 70 esitatud taotluse seast. </p><p>Õppija arengu toetaja auhinna 2010 pälvisid &nbsp;Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalainete osakonna loodusainete töörühm ning Pärnu Vanalinna Põhikooli õpikeskus. Komisjon tõstis loodusainete töörühma puhul esile nende&nbsp;tegevust õpilaste loodusteaduslike huvide toetamisel ning&nbsp;igale õpilasele &nbsp;võimetekohaste meetodite leidmist loodusteaduste õppimisel. Märkimisväärne on ka töörühma tegevus õppematerjalide koostamisel. Nii õppijate kui õpetajate tegevuses on väärtustatud koostööd õppeprotsessis.&nbsp;</p><p>Õpikeskuse puhul märkis komisjon tunnustavalt läbimõeldud individuaalset lähenemist õpilastele. Laste õpimotivatsioon, iseseisvus ja vastutustunne on tõusnud just tänu sellele, et keskuse töökorraldus arvestab õpilaste sotsiaalsete oskuste ja huvidega. Hariduse sõbra ja toetaja auhinna 2010 pälvis Narva lasteaia Kirsike remonditööline Viktor Polubojarov. Ta &nbsp;on valmistanud lasteaiale vajalikku mööblit ja õppevahendeid; löönud aktiivselt kaasa lasteaia teatrietendustes. Ta on oluliselt panustanud oma aega ja tahet laste õpikeskkonna arengusse ning pälvinud õpetajate, lastevanemate ja laste lugupidamise. <br /><br />Õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna 2010 pälvis eraõppeasutuste juht Tiia Leppik Saaremaalt. Tiia Leppiku initsiatiivil asutati Kuressaares Saare Noorte Huvikool, mõni aasta hiljem Kuressaare Gümnaasiumi Huvikool Inspira, samuti tegutseb tema initsiatiivil Kuressaare kesklinnas eralasteaed. Tiia Leppik on nende õppeasutuste tööd edukalt juhtinud ning andnud märkimisväärse panuse kogukonna hariduselu elavdamiseks. <br /><br />Loodus- ja täppisteaduste auhinna 2010 sai Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja Urmas Tokko, kes on koolis rakendanud loodusainete valikkursused ning arendanud välja süsteemse aastaringse õppepraktika. Urmas Tokko on Eesti üldhariduses ainulaadse meditsiini õppesuuna juurutaja ja eestvedaja. <br /><br />Eestimaa ja kodanikutunde auhinna 2010 pälvis Tallinna Tähekese lasteaia eesti keele õpetaja Lea Maiberg. Ta on õpetanud eesti keelt vene õppekeelega lasteasutuses, tutvustades eesti kultuuri, kirjandust, muusikat, rahvakombed, sümboolikat. Lea Maiberg on vene õppekeelega lasteaedadele mõeldud eesti keele õppematerjalide kaasautor, käsitlenud eesti keele õppega seotud teemasid nii trükimeedias kui lasteaiaõpetajatele mõeldud veebilehtedel. <br /><br />Lisaks otsustas komisjon hariduse sõbra ja toetaja auhinnale esitatute seast ära märkida Rocca al Mare Kooli vanematekogu, Rootsi kodaniku Hans Bergi, Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse projekti „Ettevõtlik kool“ ning SA Edward ja Madli Kirchhoff (Roosiorg) Stipendiumi Fondi. <br /><br />Loodus- ja täppisteaduste auhinnale esitatute seast tõsteti esile Tallinna Reaalkooli bioloogiaõpetaja Andres Raa, Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemia- ja informaatikaõpetaja Neeme Katt, Elva lasteaia Õnneseen õpetaja Mare Linnamägi ja Narva Humanitaargümnaasiumi matemaatikaõpetaja Aleksandr Sutõrin. <br /><br />Auhinnad antakse üle tänuüritusel, mis toimub 21. jaanuaril Tartus Vanemuise teatrimajas. Heade kogemuste levitamise tänuüritusele kutsutakse kõik esitatud kandidaadid, keda kokku oli üle 300. <br /><br />Tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ aitasid luua Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Hariduskorralduse Nõukoda, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ja see töötati välja ÕKVA programmi raames. Programmi elluviija on Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, programmi toetavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. <br /><br /><em>Ruth Koit, programmi koordinaator <br />Lisatud 30. detsembril 2010</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/72683/eesti-filmi-juubeliaasta-eel-hakatakse-talgukorras-filmi-tegema</guid>
    <pubDate>Wed, 29 Dec 2010 11:18:36 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/72683/eesti-filmi-juubeliaasta-eel-hakatakse-talgukorras-filmi-tegema</link>
    <title><![CDATA[Eesti filmi juubeliaasta eel hakatakse talgukorras filmi tegema]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.</p>
<p>“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”<br /><br />Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna <a href="http://www.filmitalgud.ee/" mce_href="http://www.filmitalgud.ee">www.filmitalgud.ee</a> vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.<br /><br />“Filmitalgute korraldusmeeskond on stsenaariumi kirjutamiseks andnud ka omapoolse lähteülesande, milleks on hüpoteetiline olukord Eestimaal, kui tehnika on lakanud töötamast ning kõik inimesed on kaotanud põhilise osa oma mälust,” kirjeldas Mikk Rand. “Millised on need lood ja legendid, mis meil, eestlastel, end uuesti leida aitavad?” <br /><br />Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.<br /><br />Filmitalgud on kaasa löömiseks avatud kõigile huvilistele - külaseltsidele, kultuurimajadele, huviringidele jt. Filmiproffidest on oma nõusoleku talgute läbiviimises osalemiseks andnud Jaak Kilmi, Rene Vilbre, Ilmar Raag, Ülo Pikkov, Rasmus Merivoo, Tambet Tasuja, Jaan Laugamõts jt. Stsenaariumi kirjutamise protsessi veavad Margit Keerdo, Peep Pedmanson ja Aina Järvine, selleks luuakse filmitalgute veebilehele ka eraldi interaktiivne rakendus. Filmitalgute virtuaalne kodu aadressil <a class="" href="http://www.filmitalgud.ee/" target="_self" mce_href="http://www.filmitalgud.ee">www.filmitalgud.ee</a> avatakse 7. jaanuaril.<br /><br />Filmitalgute läbiviimist koordineerib MTÜ Kinobuss, kelle pakutavast süsteemsest filmiõppest on 10 aasta jooksul osa saanud enam kui 10 000 inimest. Filmitalgud on osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist. </p><p><em>Lisatud 29. detsembril 2010 </em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>
<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/72682/talvise-koolivaheaja-tootoad-tartu-ulikooli-kunstimuuseumis</guid>
    <pubDate>Wed, 29 Dec 2010 11:12:43 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/72682/talvise-koolivaheaja-tootoad-tartu-ulikooli-kunstimuuseumis</link>
    <title><![CDATA[Talvise koolivaheaja töötoad Tartu Ülikooli kunstimuuseumis]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab juba järgmisel nädalal, 3.-7. jaanuarini kiigata nii iidsete kreeklaste ja roomlaste kui ka meie esiisade maailmasse.</p>
<p>Valame kipsist pildikesi ehk gemme,&nbsp;maalime savinõudele soome-ugri sümboleid ning ehitame maja, milles elasid iidsed roomlased. Võimalik on äratada uuesti ellu oma vana ja armas t-särk ning astuda iidsesse moemaailma, kus on võimalik proovida nii tollaseid rõivaid kui meisterdada ehteid.</p><p>2011 aasta esimesel esmaspäeval, 3. jaanuaril kell 12.00 ootame kõiki lapsi kipsist pildikesi ehk gemme valama. Osalejad&nbsp;saavad teha endale koopia ehtsa kreeka meistri kunstitööst. Tasu materjalide eest on 2 €.</p><p>4. jaanuaril kell 12.00 saavad&nbsp;kõik huvilised tulla töötuppa savianumale soome-ugri müütide ja sümbolite teemal maalima. Töötuba toimub kunstimuuseumis avatud Kaljo Põllu näituse raames ning töötoa käigus tutvustatakse meie esivanemate mõttemaailma ja uskumusi ning uuritakse muistsete esemete kaunistusi. Osalejad saavad&nbsp;endale väikese savianuma kuhu maalivad värvidega pildi või kaunistuse. Tasu materjalide eest on 2.60 €. </p><p>Kolmapäeval 5. jaanuaril kell 12.00 algavad töötoas Rooma maja ehitustööd. Papist majamudeli valmistamine nõuab rohkesti lõikamist, liimimist ja voltimist, lõpptulemusena valmib aga uhke roomaaegne elamu koos siseõuega. Maja katust saab avada ja selle sees mängida või imetleda rikkalikke värvilisi seinamaalinguid ja põrandamosaiike. Tasu materjalide eest on 4.50 €.</p><p>Neljapäeva 6. jaanuaril kell 12.00 algav töötuba on mõeldud kõigile, kes sooviksid oma vana t-särgi uuesti ellu äratada. Särkide ümberdisainimiseks kasutame tekstiilivärve, oma fantaasiat või pompei stiilis ornamente. Isikupärane tulemus ning huvitav kogemus on tagatud. Palume töötoast osavõtjatel kaasa võtta enda t-särk. Tasu materjalide eest on 2 €.</p><p>Reedel 7. jaanuaril kell 12.00 on võimalik astuda antiik-kreeka moemaailma. Töötoa raames on võimalik proovida kreeka rõivaid ning valmistada pärlikeesid, käepaelu ja muid huvitavaid ehteid.&nbsp; Tasu materjalide eest on 2.60 €.</p><p>Info ja registreerimine: <a href="mailto:kmm@ut.ee" mce_href="mailto:kmm@ut.ee">kmm@ut.ee</a>, 737 5384</p><p>Täpsem informatsioon töötubade kohta <a href="http://www.ut.ee/artmuseum/yritused.html" mce_href="http://www.ut.ee/artmuseum/yritused.html">http://www.ut.ee/artmuseum/yritused.html</a>&nbsp; </p><p>Tartu Ülikooli kunstimuuseum asub Tartu Ülikooli peahoones aadressil Ülikooli 18, ruum 105.</p><p><i>Tartu Ülikooli kunstimuuseum<br />Lisatud 29. detsembril 2010 </i></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>