Konverentsil heidetakse lühipilk seni Eestis läbi viidud neljale teadus- ja arendustegevuse evalveerimisele. Lisaks Eesti kogemusteele tutvustatakse eri riikide analoogilisi kogemusi, arutletakse evalveerimise metoodiliste ja sisuliste küsimuste üle ning vaetakse teaduse hindamise perspektiive Eestis.

Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Sissejuhatava ettekande „20 aastat teadusevalveerimist Eestis“ teeb Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel.

Ettekannetega esinevad 1991. aastal Eesti Teadusfondi Nõukogu esimehena töötanud prof Peeter Saari, 2010. aasta korralise evalveerimise hindamiskomisjoni esimees prof Roland Axtmann Suurbritanniast, HEFCE teaduspoliitika osakonna juhataja Paul Hubbard Suurbritanniast, prof Wolfgang Glänzel Leuveni Ülikoolist ja Paavo Löppönen Soome Akadeemiast.

Konverentsi korraldab Sihtasutuse Archimedes teaduskompetentsi nõukogu büroo koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Registreerumine ja ajakava: http://archimedes.ee/teadus/index.php?leht=357 

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 21. detsembril 2010

Autähis on kavas püstitada idee algataja Haljala gümnaasiumi juurde. Autähise kavandi autor on skulptor Mati Karmin, valmis loodetakse see saada 2011. aasta õpetajate päevaks.

Minister rõhutas, et talle on sümpaatne ausamba idee algatajate taotlus keskenduda traditsioonilisele kooliõpetajale kui eestluse kandjale, õpetajale kui maasoolale. "Õpetaja amet on Eestis olnud vahel ka mainekam kui praegu. Peame mõtlema, miks see nii on ja tegema kõik selleks, et andekad inimesed tahaksid õpetajaks saada ja selles ametis ka töötada. Selle nimel tuleb pingutada igapäevaselt, nii õpetaja töötingimusi parandades kui tema palka tõstes. Oluline on aga ka õpilaste südamlik tänu," ütles Lukas.

Tema sõnul olgu Haljalasse püstitatav tähis sümboolseks kummarduseks kõigi aegade eesti õpilastelt meie õpetajatele. Seepärast on loomulik, et just haridus- ja teadusministeerium lisab ettevõtmisse viimase, seni puudu oleva osa," lisas minister.

Ehkki idee pärineb Haljala koolist, tahavad ka selle autorid kõigiti rõhutada tulevase autähise üle-eestilist tähendust. Autähise ideed on käidud tutvustamas koolides, ettevõtetes, omavalitsustes ning kutseliitudes.

Allikas: BNS Lisatud 21. detsembril 2010

Alates 2005. aastast on Tallinna Ülikool tunnustanud elukestva õppe valdkonna edukamaid töötajaid, meeskondi ja üksusi avatud tasemeõppe, täienduskoolituse, eelõppe ja e-õppe alaste tegevuste arendamise, elluviimise ja jätkusuutlikkuse tagamise eest. Ühtlasi tänatakse ülikooli koostööpartnereid, kellega on olnud elukestva õppe valdkonnas pikaajaline ja väärtust loov koostöö.

2010. aasta elukestva õppe tunnustuse saavad:

Tallinna Ülikooli Aasta Koolitaja 2010
Nimetusega Tallinna Ülikooli Aasta Koolitaja tunnustatakse õppejõudu-koolitajat õppijate ja koostööpartnerite positiivse tagasiside pälvinud, professionaalse ja/või mahuka koolitustegevuse läbiviimise eest. Aasta koolitajad on:
Marin Gross, TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi andragoogika osakonna lektor
Arno Baltin, TLÜ Psühholoogia Instituudi assistent
Reili Argus, TLÜ Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi direktor, dotsent

Tallinna Ülikooli Aasta Koolituspartner 2010
Nimetusega Tallinna Ülikooli Aasta Koolituspartner tunnustatakse Tallinna Ülikooli elukestva õppe valdkonna koostööpartnerit väärtust loova ja jätkusuutliku koostöö eest koolitus-arendusprojektide elluviimisel. Aasta koolituspartnerid on:
EV Keskkonnaministeerium
EV Sotsiaalministeerium
Sisekaitseakadeemia
Kunstiakadeemia

Tallinna Ülikooli Aasta Koolitusjuht 2010
Nimetusega Tallinna Ülikooli Aasta Koolitusjuht tunnustatakse Tallinna Ülikooli elukestva õppe valdkonna töötajat väljapaistvate tulemuste eest koolitusvaldkonna arendamisel, koolitus-arendusprojektide läbiviimisel ja/või koolitusmahu suurendamisel. Aasta koolitusjuhid 2010 on:
Kadri Koha, TLÜ Rakvere Kolledži täienduskoolituse programmijuht
Aire Luts-Vähejaus, TLÜ juhtimis- ja personaliarenduskeskuse juhataja kt, juhtimiskoolituste valdkonnajuht
Kadi Murr, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli koolitusjuht

Tallinna Ülikooli Aasta Koolitustegu 2010
Nimetusega Tallinna Ülikooli Aasta Koolitustegu tunnustatakse ülikooli üksust või meeskonda jätkusuutliku, uudse ja/või suuremahulise koolitus-arendustegevuse eduka elluviimise eest. Aasta koolitusteod on:
Tallinn Summer School ja Tallinn Winter School, teostaja: TLÜ väliskommunikatsiooni talitus
Haridustöötajate täienduskoolitus, teostaja: TLÜ avatud ülikooli täiendõppekeskus
Studia Generalia, teostaja: TLÜ avatud ülikooli büroo

Eelnevate aastate tunnustatute nimekirjaga on võimalus tutvuda siin http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4693

Tallinna Ülikool
Lisatud 21. detsembril 2010

Dokumendis väidetakse, et "Eestis kehtiv süsteem võimaldab riigiametnikel luua bürokraatlikke tõkkeid, mis takistavad rahvusvähemustel rakendada oma õigusi, mis on nähtud ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadusega".

Ühenduse juhtorganitesse kuuluva Andrei Lobovi sõnul võimaldab kehtiv seadusandlus riigi elanikel säilitada ja arendada venekeelse õppega üldhariduskooli, ent praktika näitavat tema sõnul, et seadusandluses kehtivad nõudmised pole kõigi jaoks kohustuslikud.

"Praktikas lubavad riigiasutuste, näiteks haridus- ja teadusministeeriumi esindajad endale avaldusi, milles räägitakse sellest, et küsimus koolide üleviimisest eestikeelsele õppele on otsustatud. Sedalaadi avaldused eksitavad õppurite vanemaid," leiab Lobov.

„Seega väljuvad nad oma kompetentsi raamest, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus viitab ühemõtteliselt organitele, kes teeb ettepanekuid õppekeele kohta,“ seisab avalduses.
"Muu hulgas leiab aset koolide hoolekogude survestamine direktorite ja neile alluvate pedagoogide vahendusel," kinnitab Lobov.

Tõlgendusvigadele osutab Vene Koolide Nõukogu ka kultuurautonoomia seadusest rääkides, osutades, et selle raames on võimalik realiseerida õigust saada haridust emakeeles.

Nõukogu nõuab vene kogukonnale kultuurautonoomia loomise õigust sarnaselt ingerlastele ja rootsi vähemusele, kes said oma kultuurautonoomia vastavalt 2004. ja 2007. aastal.

Lobov ütles BNS-ile, et pöördumine saadeti ka Hammarbergile, kuna "Hammarbergil ja Euroopa Nõukogul tervikuna on olemas kogemus sarnaste probleemide lahendamisel rahvustevaheliste suhete vallas".
Ta lisas, et pöördumine saadeti ka Eesti valitsusele tervikuna, mitte mõnele konkreetsele ministrile, ent vastust pole veel tulnud.

Vene Koolide Nõukogu moodustati septembri lõpul aset leidnud konverentsil, millel osales 140 lapsevanemat, vene kooliõpetajat, ühiskonnategelast ja poliitikut. Nõukogu deklareeritud põhiülesandeks on vene kooli toetamine ja arendamine, lastele soodsama ja efektiivsema õppe- ja elukeskkonna kujundamine.

Allikas: BNS Lisatud 20. detsembril 2010

Uue koolihoone avamise puhul moodustavad kõik Keila Kooli õpilased ja õpetajad katkematu inimketi läbi Keila linna vanast koolimajast (Põhja 8) uude hoonesse (Ehitajate tee 1). Sellega tähistatakse koolimaja kolimise algust uude koolihoonesse ja inimketi kaudu saadetakse äsjavalminud uude majja koolipere tähtsaimad aarded - aabits, koolikell jne.

Uus koolimaja on kõigile huvilistele ja soovijatele avatud 21. detsembril kella 14.00 ja õhtul kella 18.00-21.00.

Keila Hariduse Sihtasutus loodi Keila Linnavolikogu otsusega 30. jaanuaril 2007. aastal eesmärgiga juhtida efektiivsemalt Keila haridust, ühendada organisatsiooniliselt kaks eesti õppekeelega kooli ning rajada Keilasse uus koolihoone. Keila Koolis õpib 1307 last 50st omavalitsusest. Uus koolihoone valmib täies mahus 2011. aasta septembriks, kus lisaks koolile alustavad tööd ka Harju Maakonnaraamatukogu ja Keila Muusikakool.

Keila Hariduse Sihtasutus
Lisatud 20. detsembril 2010

Võistluse ainus neiu, Vana-Võidu õpilane Lilli Sepp jäi 14 võistleja seas jagama 6.-7. kohta.

Sihtasutus Innove ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koostöös korraldatud Jüri Sammuli nimeline müürseppade kutsevõistlus „Jõulukellu“ toimus 15.-16. detsembril 2010 juba kuuendat korda. Võistlusel osales kokku 14 võistlejat 13 koolist. Ülesandeks oli korstnapitsi ladumine, mis etteantud skeemi järgi pidi valmima 9-tunnise töö käigus.

Müürseppade töös hinnati etteantud mõõtudest kinnipidamist, tööriistade ja –vahendite kasutamise oskust, töökeskkonna ohutusnõuete tundmist ja jälgimist.

Töid hinnanud žürii liikme Priit Valge sõnul olid õpilaste tööd heal tasemel. „Võttes arvesse, et nad on algajad, olid nad tublid, jõudsid kõik enam-vähem õigel ajal valmis ja eksisid suhteliselt vähe,“ kiitis Priit Valge müürseppi.

Võitja eksis erinevates mõõtudes kokku vaid 25 millimeetriga, mis tähendas žüriiliikme arvates seda, et töö on loodist väljas tunduvalt vähem kui meistri käe all valminud keskmise korteri seinad. Ka ehitusosakonna juhataja Rein Kalda jäi võistlusega igati rahule ja avaldas lootust, et majanduse olukorra paranedes muutub ehituseriala taas populaarseks.

Kutsemeistrivõistlust korraldab Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool koostöös Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusega Innove ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega, toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Pilte võistlusest Jõulukellu 2010 saab näha aadressil http://www.vykk.vil.ee/galerii/
 
Innove
Lisatud 20. detsembril 2010

200 aastat tagasi 22. detsembril 1810 andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale – Tartu ülikoolile. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondi toel tähetorni restaureerimist. Nüüd on tööd valmis ja tähetorni võti antakse taas pidulikult ülikoolile üle. Huvilistele avaneb pärast pooleteiseaastast pausi astronoomiliste vaatluste hooaeg.

Tähetorni projektijuhi Reet Mägi sõnul on Tartu tähetorn maailma teadusajaloo pärl. „Tähetorni inspireeriv keskkond ja saavutusterikas ajalugu loovad head eeldused jätkata siinset teaduse tutvustamise traditsiooni,“ ütles Mägi ning lisas, et tähetorn avaneb vaid üheks õhtuks, edasi hakatakse hoonet sisustama ning muuseumiks ümber seadma.

Eesti Post annab välja tähetorni 200. aastapäevale pühendatud spetsiaalse kujunduse ja pealetrükitud maksetähisega postkaardi (tervikasja). Postkaardi müük ja esimese päeva tembeldamine toimub kolmapäeval kell 11–16 postimuuseumis (Rüütli tn 15) ja õhtul ürituste ajal tähetornis.

Külastajad saavad tähetorniga tutvuda alates kl 19 õhtul, kui toimub valgusetendus, mille esitavad Valgusfestivali tulemeistrid, teksti autor ja esitaja on Mikk Sarv. Huvilised saavad uuenenud tähetornis ringi vaadata ning selge ilmaga kiigata värskenduskuuri läbinud Zeissi teleskoobiga tähti. Vaadata saab planetaariumietendust ja soetada endale Eesti Posti spetsiaalselt selleks puhuks välja antud piltpostkaardi. Näha saab ka slaidiprogrammi „Tartu 1810“ ning lühifilme tähetornist. Tähetorn on avatud kuni kella 22.

Tähetorni 200. aastapäeva tähistamine kulmineerub 27. aprillil 2011. Siis avatakse tähetorn ka muuseumi ja külastuskeskusena. Sel päeval toimub aulas pidulik koosolek, avatakse  tähetorni muuseum ja tähetorni juures pakutakse mitmekesist tegevust linnarahvale (sh tegevused lastele ja noortele – instrumentide demonstratsioonid, planeedijooks). Õhtul on selge ilma korral vaatlusõhtu. 28. ja 29. aprillil jätkub astronoomiakonverents „Expanding the Universe“. Konverentsi korraldavad Tartu Observatoorium ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseum.

Loe lähemalt tähetornist ja selle restaureerimisest: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/749142

Tartu Ülikool
Lisatud 20. detsembril 2010

Raamatu "Venelased Eesti Vabadussõjas" koostas ajaloomagister Igor Kopõtin ning see on trükitud paralleeltekstina nii eesti kui ka vene keeles, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Eesti sõjaväes teenisid nii kohalikud kui ka Venemaa kubermangudest pärit venelased. Fotode ja kaartidega illustreeritud raamat kirjeldab venelaste võitlust bolševike vastu ja Eesti vabaduse eest.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on ministeeriumi üks oluline ülesanne ajalooteadmise levitamine ja Eesti ajaloo eri tahkude valgustamine nii kohapeal kui ka välismaal.

"Kõrvuti eestlastega võitlesid riigi algusaegadel Vabadussõjas Eesti isamaa eest nii osa siinsetest venelastest kui ka baltisakslastest. Motivatsiooniks oli neile arusaam, et see maa on neile tähtis just sellise omanäolise kultuuri ja saatusega, nagu meil on ja et nemad on osa sellest. Ka praegu on paljud noored siin sündinud vene mehed valmis kaitseväelastena relv käes oma isamaad kaitsma,“ märkis Lukas.

Fotode ja kaartidega illustreeritud alalooteos "Venelased Eesti Vabadussõjas" saab lugeda ka internetis aadressil www.venelased.ee.

Allikas: BNS Lisatud 20. detsembril 2010