Siia hulka kuuluvad näiteks elektrijaama operaatori simulaator, elektrotehnika klassi 12 töökohta, multimeedia klassi sisustus, keevitusklassi seadmed, autoelektroonikaklassi seadmed, CNC klass (trei- ja freespingi juhtimine), vesilõikusseade, torupainutusseade jne.

Vaata lühivideosid ja fotosid Narva KÕK-i uutest seadmetest. Videod ja fotod on õppeülesandena valmistanud Narva KÕK-i multimeedia õpilased.

"Kaasaegsed õppevahendid ja seadmed on eelduseks konkurentsivõimelise hariduse andmisel. Need seadmed annavad meie õpilastele võimaluse omandada kõige kaasaegsemaid teadmisi," sõnas Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. "Mitmetel erialadel saame nüüd anda ka rahvusvahelisel tasemel täiendharidust, mõnedel erialadel ka Eestis täiesti unikaalset, näiteks elektrijaamade katlaoperaatoritele," täiendas Ojaots.

Nimetatud seadmed on võimaldanud kaasajastada õppeprotsesse järgmiste valdkondade õpetamisel: automaatika, autoremont, elektroonika, energeetika, metallitöö, multimeedia.

Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri arendamise" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames hangiti projektiga "Seadmed praktikabaasi uuendamiseks" terve rida olulisi, unikaalseid ja kalleid seadmeid - kokku enam kui 15 miljoni krooni eest. ERF-i osa sellest oli 13,5 miljonit krooni, ülejäänud rahastamine toimus Eesti riigi poolt.

Loetelu seadmetest, mis on hangitud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi abil, projekti "Seadmed praktikabaasi uuendamiseks" raames:
1. Multimeedia klassi riist- ja tarkvara - (multimeedia server, -arvutid, -kõvakettad, programmid ja litsentsid).
2. Elektrijaama katlaoperaatori treeningsimulaator (MetsoDNA-tehnoloogia). Sobib nii eriala omandamiseks kui ka kvalifikatsiooni tõstmiseks (täiendõpe).
3. Anduri õpetus. 4 töölauda on lähetusanduritega, 4 töölauda on kaugus- ja asendianduritega, 4 töölauda jõu- ja rõhuanduritega. Kokku 12 töökohta - õpetussarjad sisaldavad kõiki tööstuses põhiliselt esinevaid andureid.
4. Proportsionaalhüdraulika - 16 töökohta.
5. Elektrotehnika ja elektroonika klass - 12 töökohta. Virtuaalne keskkond elektroonika ja elektrotehnika õpetamiseks. Iga töökoha juurde kuulub arvuti ja katsestend.
6. Keevitusklass - 20 TIG- ja MIG/MAG-tehnoloogial baseeruvat keevitusseadet (Kemppi).
7. Autoelektroonika klass. Auto sõlmede, seadmete stendid - 10 stendi.
8. CNC metallilõikepinkide klass - trei- ja freespingi juhtimine, 16 töökohta - metallilõikepingi juhtpaneel. Klassis metallilõikepingiga samasugune klaviatuur, tarkvara.
9. Vesilõikusseade. Õppe-eesmärgil kasutatav STM "ECOCUT 0615" (4000 bar), millel on väiksem töölaud.
10. Torupainutusseade "UZMA UZH 51".

Neljapäeval, 16. detsembril tutvustati Narva ja Ida-Virumaa ettevõtjatele Narva Kutseõppekeskuse õppeklasse ja töökodasid ning anti ülevaade kooli võimalustest kutseerialade omandamisel ja täiendõppe korraldamisel.

Narva Kutseõppekeskus
Lisatud 17. detsembril 2010

"Noorte teadlaste jäämine või tagasi tulek Eestisse on tähtis meile kõigile, eriti aga meie hariduse mainele," lisas president Ilves.

Bruno Mölder tänas presidenti ja kultuurirahastut noore teadlase preemia väljaandmise eest ning kinnitas teadlaste rahalise toetamise olulisust. "Ma ei seisaks täna muidu siin. Mul oli õnn, et minu noorus langes sellesse aega, kui Eesti taasiseseisvus ja tekkis võimalus taotleda erinevaid toetusi. Ma olin sõna otseses mõttes vaene tudeng," meenutas Mölder, kelle tegevusvaldkonnaks on vaimufilosoofia, mis on üks analüütilise filosoofia peamistest valdkondadest.

Mölder, kes tuli kodumaale tagasi pärast seitset õpinguaastat kokku neljas välismaa tippülikoolis ning annab praegu Tartu Ülikoolis epistemoloogia, metafüüsika ja vaimufilosoofia kursusi, märkis: "Välismaale õppima minek ja rahvusvahelise teadusega tegelemine on väga oluline, aga selle kõrval on mulle oluline ka see, et saaksin teha teadust Eestis ja eesti keeles."

Käesoleval aastal ilmus rahvusvaheliselt hinnatud teaduskirjastuses John Benjamins Publishing Company Bruno Mölderi mahukas monograafia, kus ta arendab interpretivistlikku positsiooni, esitades selle originaalse versiooni - omistusteooria. Mölderi monograafia on edasiarendus tema doktoriväitekirjast, mille eest anti talle 2008. aastal Konstanzi maakonna parima dissertatsiooni preemia.

Noore teadlase preemiat annab kord aastas välja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ning seda rahastab Väino Kaldoja suuruses 75 000 krooni. Preemia on mõeldud noorele Eesti päritolu teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema doktorikraadi omandanud.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 17. detsembril 2010

Sven Saag: "Vaade vanaema maja verandalt aeda on üks mu lapsepõlve esimesi mälestusi. Ploomi- ja õunapuud, sekka ohtralt tikripõõsaid – kõigi nende viljade maitset tean täpselt. Enamus oma elu suvesid olen seal veetnud. Täna, verandal vesipiipu tõmmates on see vaade mulle ikooniks muutunud. Sedasi käin vanaema aeda suviti siiani maalimas. Vanaema fotoalbumis on tosinkond pilti – mina ja naabritüdrukud, sealsamas aias oma helget lapsepõlve veetmas... Maalides ilmutavad nad aeg-ajalt end lõuendile."

Saagi lähenemine on omapärane – ja äraspidine. Kui enamasti liiguvad maalijad oma pildi kallal töötades väljast sissepoole, tihendades ja täpsustades kujutatavat, siis tema otsib ja puhastab figuurid välja esialgsetest maalilistest aluskihtidest. Oma iseloomult on see võrreldav ehk kujuri tegevusega, kes vormitust savihunnikust muljumise, tihendamise ja ebavajaliku eemaldamise kaudu mingi kuju esile toob. Erinevuseks on see, et maalilise algmaterjali on kunstnik eelnevalt ise loonud – ning see on mistahes voolimismassist palju rikkalikum. Kattuvad, sulanduvad ja läbikumavad värvikihid loovad hõllanduslikke maastikke, milles aimdub puude või vikerkaare näol tegelikkust – ent domineerivaks jääb ebamaine, unenäoline atmosfäär. Kui mõelda kunstiajaloole, meenub lummav valgus kuulsa inglise maastikumaalija William Turneri piltidel. Eks ole ka Saag romantik, kes suudab üha ammutada ühest vanast aiast selle asemel, et lasta end urbanistlikust glamuurist või painetest häirida. [...]

Meie kiirustamisele orienteeritud kaasajas mõjuvad Saagi maalid kuidagi eriti aeglastena. Tegelased on peaaegu et pidulikult tardunud oma poosidesse – umbes nagu külainimesed fotograafi objektiivi ees 19. sajandi lõpu hoolikalt lavastatud paraadportreedel. Siin duubleid ei tehta, järgmise "klõpsu" võimalust ei terenda kusagil – nagu on, nii jääb. Kunstniku sisekaemus on samas pigem protsess kui lõpplahendusele püüdlev pingutus – üha kestev ja raskepärane, arenedes ja kulgedes aeglaselt veereva raudteerongi vääramatu veenvusega.

Sven Saag (s. 1968) on tudeerinud immunoloogiat Moskva 2. Meditsiiniinstituudis ja maalikunsti Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1994. aastal. Teinud hulganisti näitusi, viimati Tallinna Kunstihoone galeriis ja ArtDepoos. Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige aastast 2002.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. jaanuarini 2011.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Lisatud repro: Sven Saag. Vanaema aias (2007)

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 16. detsembril 2010

Ibrus kaitses oma doktoritöö „Uute meediavormide evolutsioonidünaamika: avatud mobiilse veebi juhtum” mainekas London School of Economics’s Suurbritannias. Järgmisest sügisest käivitab BFM Indrek Ibruse juhtimisel rahvusvahelise magistriprogrammi Cross-Media Production, mille partneriteks on Stockholm School of Economics Riias ja Tartu Ülikool.

Eri hinnangutel võib juba selle kümnendi keskpaigaks liikuda interneti andmemahtude põhiosa mobiilsetele seadmetele, ennekõike mobiiltelefonidele. Preemia võitnud doktoritöö käsitleb nii empiiriliselt kui teoreetiliselt mobiilse interneti vormingute arengut dialoogis tehnoloogia ja tarbimisharjumuste muutusega.

Võitnud doktoritöö üheks oponendiks oli maailma juhtivaid teadlasi loomemajandusvaldkonnas - John Hartley Austraaliast. Hartley viibis kevadel BFMi kutsel ka Tallinnas Balti Filmi- ja Meediakooli korraldatud uue meedia konverentsil.

Lisaks Indrek Ibrusele tunnustati eile üliõpilaste teadustööde konkursi võitjatena kuute Tallinna Ülikooli üliõpilast ning kolme Tallinna Ülikoolis töötavat teadustööde juhendajat.

Tallinna Ülikool
Lisatud 16. detsembril 2010

Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on kergliiklustee trassile rajatud valgustatud suusatee igati edumeelne ettevõtmine. "Kalamaja kalmistuparki olid juba enne kultuurikilomeetri suusatee rajamist rajad sisse sõidetud ja kohalikud harrastasid seal tervisesporti," ütles Boroditš. "Nüüdsest lisandus pargis olevatele suusaradadele veel kahe kilomeetri pikkune rada Linnahallist Tööstuse tänavani. Ma arvan, et suusatrassi, mis asub sisuliselt keset linna ja vaatega merel, on vähestel Euroopa pealinnadel vastu panna," lisas Boroditš.

Allikas: Raepress Lisatud 16. detsembril 2010

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 16. detsembril 2010

XXI sajandis elava kooli loomulik osa on hästi toimiv ja kasutajasõbralik infosüsteem. Kooli e-keskkond peab võimaldama hallata nii õppe- ja õpiinfot kui ka kooli dokumente. Ideaalis peaks kogu funktsioneerimiseks vajalik teave olema kättesaadav ühe sisselogimisega ja selles esindatud kõik vajalikud osised. Paraku on need põhimoodulid, mida kool täna vajab ja kasutab – üle-eestiline hariduse infosüsteem, elektrooniline klassipäevik, digitaalne dokumendihaldus ja koolide õpiprotsesse toetavad siseveebid -  eraldi arenevad ja osaliselt ka üksteist dubleerivad.

Selleks et aru saada, mis on aastal 2010 juba olemas, mida oleks tegelikult vaja ja kuidas soovitavat olukorda saavutada, korraldavad Kiili Gümnaasium ja Tiigrihüppe Sihtasutus 21. jaanuaril 2011 e-kooli visiooniseminari, mille päevakorras on:
• mõttetalgud õppeinfosüsteemide arendamise teemal
• võimalus tutvustada erinevate arendajate e-keskkonna lahendusi
• võimalus tutvuda erinevate e-keskkondade lahendustega
• konstruktiivne arutelu erinevate arendajate vahel
• visioon kooli e-keskkonnast ehk mida kool vajab

Seminar on mõeldud koolijuhtidele, õppealajuhatajatele, e-süsteemide tehnilistele teostajatele ja koolipidajatele.

Esinejad tutvustavad erinevaid olemasolevaid õppeinfosüsteeme ja räägivad, milliseid kooli vajadusi silmas pidades on need keskkonnad loodud. Üheskoos arutatakse, mida peaks arendama lisaks ja millist koostööd võiks, peaks ja saaks teha teiste sarnaste toodete arendajatega.
 
Oodatav tulemus: 
• Koolijuhid, koolipidajad ja e-keskkondade programmeerijad tutvuvad erinevate õppeinfosüsteemide lahendustega ja saavad uusi ideid ning võimaluse koostööks.
• Kirjeldatakse ära, mida kool vajab ehk nimekiri moodulitest, mis peaksid ühes kooli e-keskkonnas olema.

Seminari ajakava
10.30-11.00  SAABUMINE, registreerumine, tere tulemast kohv
11.00-13.00  ETTEKANDED
11.00-11.30 Koolitark (Ants Rebane)
11.30-12.00 Tartu Descartes´i  siseveeb  (Tõnis Eelma)
12.00-12.30 Inglise Kolledži Stuudium (Toomas Kruusimägi )
12.30-13.00 eKool  (Ene Lindemann)
13.00-13.30  LÕUNA *
13.30-14.30  ETTEKANDED JÄTKUVAD
13.30-14.00 EHIS (Margus Kärner)
14.00-14.30  KIS (OÜ Webware)
14.30-16.00  PANEELDISKUSSIOON: esinejad on rahva ees ja saal küsib
 (Modereerib Aimur Liiva, Tiigrihüppe Sihtasutus)
16.00 KOKKUVÕTE SEMINARIST

* Lõuna kooli sööklas, hind 30.- krooni. Avatud ka puhvet.

Registreerumine seminarile.

Kiili Gümnaasiumi asukoht kaardil. 

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 16. detsembril 2010 

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. Konkursil välja valitud tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO.

Konkursil saavad osaleda 6.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Töid retsenseerivad eriala spetsialistid. Hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele punktidele:
•    töö vastavus teemale,
•    faktilise materjali kasutamine,
•    autori omapoolne materjali analüüs,
•    üldised vormistamisnõuded (viited, töö liigendatus jne),
•    teksti arusaadavus ja stiil,
•    illustratiivse materjali otsatarbekus,
•    kasutatud kirjanduse otstarbekus,
•    omavaatlus ja praktiline töö.
Referaadid hindamisele ei kuulu.

Uurimistööle tuleb lisada eraldi lehel ühe lehekülje pikkune eestikeelne kokkuvõte, kus antakse ülevaade tööst, metoodikast, tulemustest ja järeldustest. Kokkuvõte palun saata ka elektrooniliselt aadressil margit.sokk@teec.ee. Märksõnaks kirjutage palun autori nimi ja töö teema. Kokkuvõtted trükitakse ära konverentsi kogumikus.

Keskkonnaalane uurimustöö tuleb saata 1. märtsiks 2011 aadressile
Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Kompanii 10
Tartu 51007.

Ümbrikule lisada märge "Uurimustöö". Korralikult vormistatud uurimustööle tuleb lisada eraldi lehtedel kokkuvõte ja töö autori(te) andmed: nimi, kool, klass, juhendaja, e-posti aadress ja telefon.

Konkursile esitatud uurimistööde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile, mis toimub 29.  märtsil 2011 Tartus. Konverentsi täpne aeg ja koht teatatakse osalejatele hiljem. Konverentsile esinema ja oma töid tutvustama palutakse põhikooli astme kümne parima ja gümnaasiumi astme kümne parima töö autorid, kellel tuleb esitada oma töö põhjal 5-10 minuti pikkune ettekanne. Konverentsil hindab komisjon autorite esitlust ja esinemisoskust, küsimustele vastamist ja töö sisukust. Hindamiskomisjoni hinnetele liidetakse retsensendi hinne ja saadud punktide alusel antakse välja auhinnad. Žürii valib välja kuni kaks paremat tööd, mis esindavad Eestit 18.-21. mail 2011 Türgis toimuval rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO (www.inepo.com).

30 konkursist osa võtvat õpilast saavad suvel osaleda Sagadi looduskoolis toimuvas 3-päevases õppelaagris. Laagri toimumise täpne aeg selgub hiljem.

Juhendavaid õpetajaid ootame 6. jaanuaril 2011 kell 11.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saali 4-tunnisele koolituspäevale-seminarile. Koolitusel jagavad kogenud uurimistööde juhendajad teiega oma kogemusi, saame ülevaate INEPO-l toimuvast, räägime lühidalt õpilaste teadustööde riiklikust konkursist  ja üleriigiliste keskkonnalaste uurimustööde konkursist  ning vaatame koos üle konkursi reeglid.
Koolitus-seminar on mõeldud nii kogemustega kui ka uutele juhendajatele.
Osavõtjatele tunnistus.

Margit Sokk, Tartu Keskkonnahariduse Keskus
Lisatud 16. detsembril 2010

PPP-projekti struktuuri näol on tegemist avaliku ja erasektori koostööprojektiga (i.k. Public Private Partnership, PPP) ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel. Projekti eesmärk on leida erapartner, kelle hooleks jääb vastavate koolide renoveerimine, ehitustööde finantseerimine ning pikaajaline haldamine ja hooldamine vastavalt linna poolt koostatud lähteülesannetele.

Abilinnapea Yana Toom märkis, et kui mõni aasta tagasi kritiseeris opositsioon Tallinna eesmärki koostöös erasektoriga korda teha pealinna viletsad koolihooned, viidates nii linnavalitsuse pädevusele, õigusaktidele vastavust vms, siis kummutab revisjonikomisjoni akt kõik toonased kahtlused ning toetab linna seniseid seisukohti ja väljaütlemisi. "Nagu revisjonikomisjoni otsusestki selgub - haridusameti ja PPP-projektides osalevate koolide juhtkondade hinnangul on projektist saadud kogemus positiivne ja võimaldab koolijuhtidel keskenduda koolielu sisulistele küsimustele. Hoonete halduse, tehnohoolde ja heakorraküsimused on lepingute järgi erapartnerite vastutus ning lepingutest tulenevad kohustused on täidetud hea tasemel," lausus Toom.

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon viis revisjoni läbi tänavu 21. aprillist kuni 21. maini. Kuigi kontrollülesanne hõlmas nn PPP-projektidega seotud lepingute kontrolli alates 2007. aastast, pidasid kontrollijad vajalikuks anda ülevaade avaliku- ja erasektori partnerlusest linna koolihoonete renoveerimisel alates 2005. aastast. Analüüsiti koolihoonete kinnistutele hoonestusõiguse seadmise tingimusi ja eelläbirääkimistega pakkumiste läbiviimist, hoonestajaga üürilepingute ja hoonestusõiguste võlaõiguslike müügilepingute sõlmimist Tallinna Haridusameti poolt ja nende vastavust linna õigusaktidele. 2005. aastast on Tallinnal koolide renoveerimiseks koostööprojektid Riigi Kinnisvara AS-ga, Vivatex Holding OÜ-ga, OÜ-ga BCA Center ja OÜ-ga Kooliarendus. Perioodil 2007-2009 renoveeriti PPP-projekti raames kümme koolimaja.

Revisjoni Tallinna Haridusametis viis läbi Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon, mida juhib Madis Kübar.

Allikas: Raepress Lisatud 16. detsembril 2010

Sel aastal laekus konkursile rekordiline arv teadustöid – 435 tööd, kusjuures tööde tase on aasta aastalt üha tõusnud. „Mitmed konkursile kandideerivad tööd on leidnud publitseerimist mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades,“ rääkis konkursikomisjoni kuuluv Terje Tuisk Sihtasutusest Archimedes. „Seega võib öelda, et konkursil osalevad juba praegusel hetkel arvestatavad teadlased.“

Konkursile laekus 149 bakalaureuse-, 200 magistri- ja 86 doktoritööd. Konkursitöid hinnatakse neljas erinevas valdkonnas: ühiskonnateadused ja kultuur (204 tööd), loodusteadused ja tehnika (112 tööd), bio- ja keskkonnateadused (77 tööd) ning terviseuuringud (42 tööd).

Töid saadeti konkursile 35st erinevast kõrgkoolist. Suur osa konkursil osalejatest (57%) õpib Tartu Ülikoolis, kuid aasta aastalt on lisandunud ka teisi kõrgkoole. Lisaks 4 suuremale Eesti ülikoolile ja 15 muule Eestis asuvale kõrgemale õppeasutusele laekus 16 tööd ka välisülikoolides õppivatelt eesti tudengitelt – peamiselt Suurbritannia koolidest, aga ka Soomest, Rootsist ja USAst.

Konkursi auhinnafond on 950 000 krooni, kokku anti laureaatidele välja kokku 57 preemiat ja 36 tänukirja. Lisaks anti välja kaks valdkonnaülest 55 000-kroonist peapreemiat, mille pälvisid Egle Tafenau doktoritöö „Regionaalpoliitika heaoluefektid konstrueeritud kapitali mudelis” ning Jüri Reimand doktoritöö „Geenigruppide, võrgustike ja regulatoorsete süsteemide funktsionaalne analüüs” eest. Mõlemad peapreemiad läksid Tartu Ülikooli.

Üliõpilaste teadustööde konkurssi korraldab sihtasutus Archimedes koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurss toimub alates 1991. aastast.

Konkursi tulemused on üleval Sihtasutuse Archimedes veebilehel: http://archimedes.ee/index.php?avaleht=1&id=406.

Sihtasutus Archimedes
Lisatud 16. detsembril 2010