Seminaril, kuhu on registreerunud peaaegu kõikide vene õppekeelega gümnaasiumide juhid, tutvustavad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad koolijuhtidele uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning uusi riiklikke õppekavasid eestikeelsele gümnaasiumiõppele ülemineku lähtenurgast, juttu tuleb vene õppekeelega koolide õpilaste tulemustest riigieksamitel ja PISA testis.
Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Valeri Novikov ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser edastavad oma kolleegidele kogemusi, kuidas eestikeelsele õppele üleminek planeerida kooli õppekavva.

Seminaril esineb ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kes soovitab kõigil vene õppekeelega gümnaasiumidel töötada selle nimel, et järgmise õppeaasta alguses toimuks 60 protsenti õppetööst eesti keeles, nii nagu see on seaduses kokku lepitud.

Tõnis Lukas tõstab esile kõiki neid gümnaasiume, kes on teinud ettevalmistusi või juba tänaseks valdavalt eesti õppekeelele üle läinud ning soovitab teistel mitte loota, et seadust ja sellest tulenevaid otsuseid muudetaks: “Valitsus on üleminekut planeerides olnud viimastel aastatel järjekindel ja ei hakka tegema erandeid neile, kes pole üleminekuks veel praegugi piisavalt ette valmistatud.”

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 16. detsembril 2010

Ajavahemikus 10.00-12.00 saavad tudengid kaasa elada ülikooli hoonete testimisele üliõpilaskonna liikmete ja kõrgkooli juhtkonna poolt.

12.30-13.30 toimub ruumis M-213 (Riho Pätsi auditoorium) infotund, kus nägemis- ning liikumispuudega tudengid räägivad ülikoolis õppimisest.

Päev lõpeb 14.00 ühise kohvilaua juures.

Avatud on abivahendite näitus, toimub joonistamise töötuba (saab katsetada jalgadega joonistamist) ning läbida saab takistuste rada.

Erivajadustega tudengite päev toimub Tallinna Ülikooli Uus-Sadam 5 õppehoone aatriumis.

Erivajadustega tudengite päevast osavõtuks palume võimalusel registreerida aadressil http://www.eyl.ee/regvorm

Erivajadustega tudengite päeva toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond läbi Primus programmi.

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. detsembril 2010

Johannes Käis oli Eesti 20. sajandi esimese poole tuntumaid kasvatusteadlasi, Võru Õpetajate Seminari direktor, Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, kooliuuendusliikumise juht, õppekirjanduse ja metoodiliste käsiraamatute autor ning õppekavade koostaja.

Mälestusõhtul esinevad ettekannetega haridusloolane Ilmar Kopso ja TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen.

TLÜ Silva maja II korruse fuajees on alates 14. detsembrist avatud näitus „Johannes Käis ja emakeele algõpetus“ (koostajad Marga Lvova ja Piret Puust Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumist).

Tallinna Ülikool
Lisatud 15. detsembril 2010

Autor: Janno Kriiska
"Interaktiivse tahvli kasutamine"
http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6q9v

"Google Maps kaardirakenduse kasutamine"
http://www.e-ope.ee/taotlused/otsing?@=6kkk#euni_application_10936

Autor: Aimar Lints
"Mobiilsete seadmetega filmitud videoülesanded õppetöös"
http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6qbs

"Heli kompositsioon multimeedias"
http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6qcv

"Disainimine digitaalse joonistuslauaga"
http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6qcw

TLÜ Haapsalu Kolledž
Lisatud 15. detsembril 2010

Meeskonnas on kolm õpilast, kes esindavad oma maad. Võistluse teema selgub kohapeal, seekord oli teemaks "Eksteemsport". Õpilastel tuleb valida kolme sorti valikvastuste vahel, joosta märgitud alas numbrile 1, 2 või 3. Oma liigutustega võib oponente ka tüssata, teisele alale hüpates või tehes nägu, et soovitakse hüpata.

Kõige rohkem punkte sai seekord Saksa võistkond, teine ja kolmas koht kaotasid punktise vahega. Austria võistkond jäi teiseks, Eesti kolmandaks. Meie õpilased said küsimused teada sünkroontõlkes. Kõigile osavõtjatele antakse auhinnad, kingitused. Saade on nädal aega ka internetis üleval.

Rakvere Gümnaasiumi saksa keele õpetaja-metoodik Maie Põdramägi koostas saate jaoks õpilaste hobidest ja Rakvere vaatamisväärsustet väikese ülevaate ning saatis õpilasi Tallinn-Frankfurt-München-Tallinn reisil.

Lisainfo mängusaate kohta inglise keeles http://en.wikipedia.org/wiki/Runaround_(game_show), saksa keeles http://de.wikipedia.org/wiki/1,_2_oder_3

Lisatud 15. detsembril 2010

Erikool on endiselt kallis, kuid vähetulemuslik mõjutusvahend alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel, teatas riigikontrolli pressiesindaja BNS-ile.

Vaatamata mitmele positiivsele algatusele, nagu erikoolide personali suurendamine ning täiendavate tugiteenuste pakkumine õpilase erikoolis viibimise ajal, pole õnnestunud oluliselt vähendada uute õigusrikkumiste toimepanekut erikoolist lahkunute hulgas. Ligi neli viiendikku õpilastest paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo ja kaks viiendikku uue kuriteo. Vaid mõne aasta jooksul pärast erikoolist lahkumist jõuab kinnipidamiskohta 43 protsenti noorukitest. Enamik erikoolist lahkunud õpilastest jääb põhihariduseta või omandab üksnes põhihariduse.

Kuigi viimase viie aasta jooksul on erikoolide töös oluliselt edasi liigutud, siis erikoolidest lahkunud õpilaste järelhooldussüsteemi ei ole suudetud endiselt käivitada. Järelhoolduse puudumine muudab erikoolide õppe- ja kasvatustöö aga kasutuks, sest ei taga alaealiste taasühiskonnastamist pärast erikoolist lahkumist, märkis riigikontroll.

Haridus- ja teadusministeerium on Tapa erikooli ja Kaagvere erikooli renoveerimiseks ja ümberehitamiseks kavandanud enam kui 150 miljonit krooni. Samas on lahtine, kui palju on tulevikus erikoolide kohti vaja, sest tavakoolidesse on kavas luua kasvatusraskustega õpilaste klassid, mis võivad vähendada vajadust erikooli kohtade järele.

Ka alaealiste komisjonide töös pole riigikontrolli hinnangul olulisi muudatusi toimunud. Alaealiste komisjonide võimalused mõjutusvahendeid kasutada on piirkondlikult erinevad ning järjekorrad pikad. Aeg õigusrikkumise toimepanemise ning mõjutusvahendi kohaldamise vahel on liiga pikk.

Riigikontroll soovitas haridus- ja teadusministril korraldada erikoolist lahkunud õpilaste järelhooldus selliselt, et oleks olemas konkreetne tegevuskava õpilase taasühiskonnastamiseks ja selge vastutaja selle täitmise eest. Samuti soovitab riigikontroll analüüsida, kui palju on tulevikus erikooli õppekohti vaja ning sellele analüüsile tuginedes vaadata üle kavandatavad investeeringud erikoolidesse.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas vastas riigikontrollile, et erikoolist vabanenud õpilastele järelhoolduse puudumine on suur probleem, kuid ta pidas ministeeriumi peamiseks ülesandeks tagada kõikidele õpilastele võrdsed õppimistingimused. Minister rõhutas, et mitmete soovituste elluviimine eeldab asutustevahelist koostööd või õigusaktide muutmist.

Eestis on praegu kaks erikooli - Kaagvere erikool ja Tapa erikool, kus õpib kokku ligi 90 õpilast ja mille tegevuskuludeks kulub riigieelarvest umbes 25 miljonit krooni. Üks õppekoht erikoolis on ligi kümme korda kallim kui õpilaskoht tavalises üldhariduskoolis.

Tänavu on Eestis 15 maakondlikku ja 53 kohaliku omavalitsuse alaealiste komisjoni, millele riigieelarvest eraldatakse pea kolm miljonit krooni.

Allikas: BNS Lisatud 15. detsembril 2010

Projekt leidis toetust Euroopa Sotsiaalfondi meetme "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine" poolt. Projekti eesmärgiks oli vähemalt 1,5 aastat lapsehoolduspuhkusel viibinud vanemate hõivesse naasmisele kaasaaitamine läbi lapsehoidja kutse andmise ning ettevõtluse alustamise toetamise. Projekti rakendas Tallinna Pedagoogiline Seminar koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Kuressaare Ametikooli ning Kersti Võlu Koolituskeskusega Jõhvist.

Ühtse täienduskoolituskava alusel said õpetust kokku 63 tulevast lapsehoidjat ja neist 8 on tänaseks alustanud ka juba tegevust oma lapsehoiu ettevõttega, milleks projekti poolt väike starditoetus kaasa saadi.

Projekti lõpuüritusel osalevad projektipartnerite esindajad, projekti käigus lapsehoidja kutse omandanud harjumaalased, ida-virulased, saarlased ja tartumaalased, Sotsiaalministeeriumi ning mitmete teiste asjaomaste asutuste esindajad.

Täiendav info: http://www.lapsehoidjatepilootprojekt.eu/

Allikas: BNS Lisatud 15. detsembril 2010

12 eesti-, 12 venekeelsete koolide ning 12 vabaühenduste esindajat arendavad omavahelist koostööd pooleteise aasta jooksul, toetades üksteist ühiste väärtuste ja ideede elluviimisel.

"Tahaksime, et näeksime üksteises mitte eestlast või venelast, vaid mõnusat vestluskaaslast või usaldusväärset partnerit," ütles Avatud Eesti Fondi projektijuht Jelena Katsuba.

Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu initsiatiivil sündinud TEEME KOOS algatuse eesmärgiks on suurendada kontakte ja suhtlust erineva emakeelega inimeste vahel ning vähendada erinevusi eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja -ühiskonnas. Projektikonkursile laekus ühtekokku ligi 70 taotlust, mille seast tehti lõplik valik novembris.

Tervet Eestit hõlmava projekti esimeses esimeses etapis koolitatakse osalejaid kultuuritundlikkuse ja kodanikuaktiivsuse vallas, teises järgus toimuvad koolitused projektijuhtimisest ja sotsiaalsest ettevõtlusest ning kolmas osa keskendub omavaheliste koostööprojektide ettevalmistamisele ja elluviimisele. Parimatele algatustele pakutakse projekti käigus ka rahalist tuge.

"Erinevus toob ootamatult suurepäraseid lahendusi," lisas Jelena Katsuba.

Avatud Eesti Fond
Lisatud 14. detsembril 2010

Eesmärgi saavutamiseks ühendatakse Haapsalu linna üldhariduskoolide gümnaasiumiosad üheks õppeasutuseks, milles on kõik kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, kuni kuus õppesuunda ning piisav arv valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava. Asutatava kooli õppekava valmib ministeeriumi, Haapsalu linna ja riigigümnaasiumi koostöös.

Riigigümnaasiumi tarbeks võõrandab Haapsalu Riigi Kinnisvara AS-le Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kinnistu, hoone korrastamiseks on riigil kavas kasutada saastetasu kvoodimüügi eest saadud raha. Töö uues õppeasutuses peab algama hiljemalt 1. septembril 2013. aastal. Ümberkorraldamise ajal gümnaasiumiastmel õppinud õp ilased saavad õpinguid jätkata riigigümnaasiumis ning valitud õppesuunal.

Sõlmitud leppe aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haapsalu linna vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll koolivõrgu korrastamiseks ning Haapsalu linnavolikogu otsus riigigümnaasiumi asutamise kohta.

Tänaseks päevaks on juba otsustatud rajada riigigümnaasium Viljandi linna. Koostöös ministeeriumiga on koolivõrku korrastava otsuse langetanud Sillamäe linn, kus praeguste üldhariduskoolide gümnaasiumiosade baasil asutatakse üksnes gümnaasiumiklassidega munitsipaalgümnaasium.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Järva Teataja veebilehel.

Lisatud 15. detsembril 2010