Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 15. detsembril 2010

Internetikeskkonnas www.stardiplats.ee on noorel võimalik kokku koguda enda kõikvõimalikud õpi- ja töökogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplomid vms tõendamaks õpitut.

„Noorte jaoks on tööturule sisenemine raske eelkõige just sellepärast, et oma seniseid kogemusi ei osata piisaval määral rõhutada või hinnata. Stardiplats on uudne seetõttu, et noortel on seal võimalik lisaks tavapärasele õpi- ja töökogemusele analüüsida ka oma mitteformaalse õppe kogemusi nagu näiteks ürituste korraldamine noortekeskuses ning neid hiljem CV-s kajastada,“ selgitas portaali loomist koordineerinud Liis Kuusk.

Lisaks pakub Stardiplats infot eneseanalüüsi teostamise kohta, motivatsioonikirjade ja avalduste vormistamise kohta ning palju muud tööeluks kasulikku infot. Portaali eesmärk on juhtida noorte, aga ka haridustöötajate ja tööandjate tähelepanu noorte väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud noorsootöös mitteformaalse õppimise teel formaalse hariduse või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetada noori oma väärtuslikke kogemusi hindama ja esitlema.

Portaal valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. Portaali valmimist, testimist ja arendamist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 15. detsembril 2010

Erich Jacoby (1885–1941) oli üks olulisemaid esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud baltisaksa arhitekte. Linnainseneri pojana oli Jacoby pöördumine ehituskunsti poole loomulik. Aktiivset projekteerimistegevust alustas Jacoby kohe pärast Riia Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1913. aastal, olles eelnevalt õppinud ka Hannoveri Tehnikaülikoolis (1905–1907) ja 1915. aastal täiendanud end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju Lars Soncki juures. 1910.–1920. aastatel pidas Jacoby baltisakslaste Hans Schmidti ja Franz de Vriesiga kahemehebürood, projekteerides põhiliselt elamuid, ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja tööstushooneid.
Kui enamik Jacoby loomingust on seotud Tallinnaga, siis maa-arhitektuuri arengusse panustas ta tugevalt aastatel 1927–1932, mil juhatas Põllumajandusliidu Ehitustalitust. Jacobyl oli oluline roll noore maa-arhitektide põlvkonna suunamisel (August Volberg, Edgar Velbri, Erika Nõva jt), tema organiseerimisel anti välja kogumikud „Maaehitisi” (I osa 1928, II osa 1930).

Jacoby aitas palju kaasa Eesti professionaalse arhitektuurikultuuri arengule: 1921. aastal oli ta Eesti Arhitektide Ühingu asutajaliikmete hulgas, 1932. aastast õppejõud Tallinna Tehnikumis, samuti osales näitustel ja terve karjääri vältel aktiivselt erinevatel konkurssidel (kunstihoone, kunstimuuseum ja Tallinna raekoda, Pärnu rannahotell, Riia Eesti saatkond jt), mille suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud kahjuks ükski. 1939. aastal suundus ta nagu enamik baltisakslastest ametivendi Umsiedlung’iga Saksamaale. Erich Jacoby suri 10. detsembril 1941. aastal Poolas Gdynias.
Erich Jacoby olulisemaid ehitisi Tallinnas: advendikirik Mere puiesteel (1923), arhitekti oma maja Wismari 11 (1923–1924), Saksa Reaalkool Luise tänaval (1928, taastatud ümberehitatult), Tallinna filterveevärgi hoonestik Järvevana teel (1925–1927), tuberkuloosisanatoorium Põllu tänaval (1925–1931), kaksikelamu Uue Tare asumis Vaarika 6 (1932), lisaks suur hulk traditsionalistlikke ja funktsionalistlikke eramuid (põhiliselt Kadriorus ja Nõmmel), kortermaju (Pärnu mnt 30, Roosikrantsi 4c, Väike-Karja 7 jt) ning ümberehitusi Tallinna vanalinnas.
Kuraator Mait Väljas. Kujundaja Marge Pervik-Kaal. Näitus jääb avatuks 13. veebruarini 2011.

Viimast nädalat on avatud suure saali näitus SOOME ARHITEKTUUR  08/09 (viimane lahtioleku päev on pühapäev, 19. detsember). Ülevaatenäitus sisaldab paremikku Soome ehitistest, mis on valminud aastatel 2008-2009.

ILMUNUD ON ARHITEKTUURIKALENDER 2011
Arhitektide grupipilte 1970. - 1980. aastatest. Eesti Arhitektuurimuuseumi väljaanne. Odavaim hind 20 krooni vaid muuseumist ostes.       

Alates 15. detsembrist aasta lõpuni toimub ARHITEKTUURIMUUSEUMI TRÜKISTE SOODUSMÜÜK.
Viimane võimalus osta arhitektuurialast kirjandust kroonide eest!

Arhitektuurimuuseumi lahtioleku ajad pühade ajal:
23. ja 31. detsembril on muuseum avatud 11.00–15.00.
24. – 26. detsembril ja 1. jaanuaril on muuseum suletud.

Fotol: Erich Jacoby. Arhitekti oma maja. 1923–1924. Foto: Martin Siplane

Eesti Arhitektuurimuuseum
Lisatud 15. detsembril 2010

Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 18.–19. detsembril kella 11–16. Osa saab vana aja jõuludest rehemajas ja rannarahva juures, 1930. aastate jõuluettevalmistustest ning toomapäeva toimetustest. Kõneldakse sellest, mida tähendasid talsipühad setudele. Jõuluks saabub koju soldat Türgi sõjast, kel pajatada uudiseid laiast ilmast ja keda ka kodused mitmel moel üllatavad. Sutlepa kabelis saab kuulata jõulukontserte; oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele on võimalik jõulutervitusi saata pühadepostkontorist Kuie koolis. Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida.

Jätkuvalt kogume vanu jõuluehteid, mida saab jõuluküla ajal näha näitusel Sassi-Jaani talus. Kui kellelgi leidub veel vanu, iseäranis II maailmasõja eelseid kuuseehteid või piltpostkaarte-fotosid jõuludest, siis need on väga oodatud. Ehted palume tuua vabaõhumuuseumisse, aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Kindlasti tuleks lisada ka ehte või foto lugu: mis ajal ja kuidas ese annetajani jõudis, kellele see varem kuulus, mõni esemega seotud seik, samuti annetaja nimi, telefoninumber, e-mail, vanus, elukoht.  Kõik jõuluehted, mis jõuavad meieni enne 16. detsembrit, pannakse välja näitusele vabaõhumuuseumi jõulukülas. Muidugi võib ehted ja postkaardid kaasa tuua ka jõulukülla tulles. Edaspidi saavad need väärika koha Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes.

19. sajandi viimasel veerandil, kui üha rohkem talusid päriseks osteti ja maameeski tihemini linnakaupa muretses, muutus taluelu tuntavalt. Jõuluaega hakati üha enam tähistama ka kuuse tuppatoomisega. Esialgu kaunistati jõulupuud enamasti söödavaga – vorstirõnga, õunte ja kommidega, 19.–20. sajandi vahetusel aga ostsid jõukamad linna ja mõisa eeskujul kaunistamiseks inglijuukseid, klaaskuule-linnukesi ja muid jõuluehteid.

Jõuluküla piletiinfo: täiskasvanu 95 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 190 krooni.

Jõuluküla programm
                                                           Jõuaks, jõuaks jõulud tulla,
                                                                  nika-näka, näärid tulla

Jõuluaeg on ilu ja rõõmu aeg, mida ootavad nii väikesed kui suured. Oodatakse valgeid jõule, küünlatuld ja kuusepuud; oodatakse aega, mil saaks piduriided selga panna ja pühadelauda istuda. Üle kõige oodatakse aga, et pere lähedalt ja kaugelt koju jõuaks. Siis ongi jõulud jõudnud, üheskoos rõõmustades ja jõuluilu nautides.

Sassi-Jaani talu – rehe all saab oma silmaga kaeda, kui erinevalt on jõulupuid ehitud viimase sajandi jooksul.

Härjapea talu – aastalõpu ilutaotlus 1930. aastatel. Õmblejanna kohendab piduriideid, väiksemad saavad pabernukkude peal ise moemaailmas kätt proovida.

Kuie kool – jõululaulude ühislaulmine kooliõpetajaga. Posti saab panna kauneid pühadesoove lähedastele ja lasta päevapiltnikul endast kena mälestuspilt teha.

Sepa talu – igal rahval ise pühad, setod valmistuvad talsipühadeks.

Köstriaseme talu – toomapäeva toimetused, vanaperenaine valmistab Tahma-Toomast, peremehe tehtud jõuluõlut tulevad maitsma toomasandid.

Pulga talu – talupere jõuluaskeldused vanas rehemajas. Valmistatakse maitsvaid jõuluroogasid ja tuletatakse meelde jõulumänge.

Kolga talu – jõuluks koju! Pühadeajal rõõmustab pererahvast soldat, kes on tagasi jõudnud kaugelt Türgi sõjast.

Aarte talu – rannarahva jõuluaskeldused. Perenaine ootab peremeest rannast koju silgupiiraka ja värskelt röstitud kohviga.

Sutlepa kabel – kõlavad kaunid koorimuusikakontserdid kell 12.00, 13.30 ja 15.00. Esinevad: Tallinna Saksa Gümnaasiumi segakoor, Kalevala segakoor, Eesti Kunstiakadeemia kammerkoor ja Nõmme Noortemaja lauljad.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 15. detsembril 2010

Võistluse eesmärgiks on tõsta noorte ekstreemsportlaste võistlusvaimu, motivatsiooni ja järjepidevust alaga tegelemiseks ning anda võimalus ühe vanusegrupi, kuid eri piirkonna noortel omavahel võistelda.  Võrdsete võimaluste loomiseks toimub kaks eri võistlust, mille käigus selgub kolm parimat trikiratturit nii Tallinnast kui Märjamaalt.

Võistlusele ootame kokku 30 noort Tallinnast ja Märjamaalt, vanuses 13-16 eluaastat. Tallinna BMX huvilistel palume end eelnevalt registreerida Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) või e-posti teel paaskyla@taninfo.ee.

Pääsküla noortekeskus
Lisatud 15. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010

Projekti käigus jäädvustati 12 rongipeatuses Harjumaal ja Tallinnas antud peatuse nimega seotud fotot ja filmimaterjali. Õhtu jooksul saab vaadata valminud dokumentaalfilmi, võttepaikadel tehtud fotosid ja jagada meenutusi teiste osalejatega. Lisaks dokumentaalfilmile, valmib projekti tulemina koostööpartnereid tutvustav kalender ning fotonäitus.

Projekti “RongART” eesmärgiks oli rongijaama nime lahti mõtestamine, kasutades selleks performance- ja näitekunsti. Kõik jaamades toimunud stseenid olid noorte poolt välja mõeldud ja lavastatud.

Järve noortekeskus, mille katusorganisatsiooniks on Tallinna Noorsootöö Keskus, on multimeedia suunaga noortekeskus. Noortekeskuses saab noor arendada foto, filmi, küljendus/kujundus ja elektroonilise muusika alaseid teadmisi; osa võtta vastavate valdkondade tegevustest, klubidest ja projektidest.

Projekti rahastas Harju Maavalitsus.

Järve noortekeskus  
Tallinna Noorsootöö Keskus
Lisatud 14. detsembril 2010

Keemiakatsete andmebaas täieneb veel 2011. aasta jooksul.

Katsed leiad aadressilt: http://keemiavideod.ut.ee/

Materjal on valminud Tartu Ülikooli Keemia Instituudis koostöös TÜ Infotehnoloogia osakonnaga.

Tiigrihüppe Sihtasutus 
Lisatud 14. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010