Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel. 
 
Lisatud 14. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010

Pronksmedalid pälvisid Mette Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist, Uku-Kaspar Uustalu Tallinna Reaalkoolist ja Timothy Tamm Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Ka ülejäänud Eesti võistkonna liikmed, Enna Elismäe Ruila Põhikoolist, Maria Krajuškina Tallinna Inglise Kolledžist ja Kristine Leetberg Tallinna Prantsuse Lütseumist esinesid südilt, pronksmedalitest lahutas neid üsna väike punktisumma. Juhendajatena olid Abujas õpilastega kaasas Ülle Kikas, Rudolf Bichele ja Karin Hellat.

Olümpiaadi ülesanded hõlmasid kolme loodusainet – bioloogiat, keemiat ja füüsikat. Valikvastustega test ja teoreetilised ülesanded tuli igal osavõtjal lahendada individuaalselt, eksperimentaalne voor toimus aga 3-liikmelistele võistkondadele. Üldvõitjaks tuli individuaalarvestuses Taiwani esindaja Thang Wei, ka riikidevahelise üldvõidu said hiinlased. Eksperimendis osutus parimaks üllatuslikult India võistkond. Ka korraldajamaa Nigeeria pälvis ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit.

Järgmine rahvusvaheline võistlus leiab aset juba 2011. aasta aprillis Tšehhis, kus toimub 9. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Tartu Ülikool
Lisatud 14. detsembril 2010

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010

Artikli täistekst Elu24.ee veebilehel.

Lisatud 14. detsembril 2010

Tänavu märtsis toetas hasartmängumaksu nõukogu erakorralisel koosolekul üksmeelselt sotsiaalministeeriumi ettepanekut nõuda tagasi Eesti Eriolümpia MTÜ-le (EEO) antud raha. Jutt käis 75.000 kroonist, mis maksti välja 2008. aastal Küprosel väikerahvuste jalgpalliturniiril osalemiseks, kuid mis reisifirma VIP Reisid OÜ arvele ei jõudnud. Sama summa aga võeti välja EEO kontolt.

Samuti nõutakse EEO-lt tagasi 11.667 krooni, mis läks kaduma korvpalliturniiril Türgis. Turniiril osalemiseks eraldati 135.000 krooni, milest 11.667 krooni kulus väidetavalt reisil päevarahadeks, kuid kuludokumente selle kohta ei esitatud, kirjutab Postimees.

EEO rahaasjad läksid halvaks läinud aasta suvel. Mitu korda andis erivajadustega lapsi õpetava ja iseseisvale elule aitava Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv sotsiaalministeeriumile teada, et EEO-l on raha otsas, üritusi ei saa korraldada ja tekkinud on võlad. "Asi läks nii kehvaks, et südametunnistus ei lubanud enam kõrvalt vaadata. Spordiüritustest võtsid osa ka minu kooli lapsed," ütles Sarv.

Sotsiaalministeerium korraldas läinud aasta lõpus aastate 2008–2009 projekte hõlmava auditi ja kõhklusi tuli aina juurde – lisaks hasartmängurahale on kaduma läinud ka raha riigieelarvest. Auditist selgus, et projektides on asjasse mittepuutuvad kulud, projekte pole ellu viidud, puuduvad kuludokumendid või sisaldavad aruanded valeandmeid, kirjutab Postimees.

2008. aastal sai EEO riigilt 600.000 krooni, millest tekitab kõhklusi 356.196 krooni kulutamine. Riik ei andnud raha näiteks selleks, et halduskulude arvelt käidaks 75.000 krooni eest konverentsidel Rumeenias ja Ameerika Ühendriikides või et reisidel Türki ja Küprosele võetakse sularahaautomaadist välja 23.000 krooni. Samuti tekitasid kahtlusi pidevad sularahatehingud Eestis: 2008. aastal võeti sularaha välja iga päev mitu korda päevas, kokku 657.045 krooni.

Läinud aastal sõlmis riik EEO-ga lepingu samuti 600.000 kroonile, kuid enne puudujääkide ilmsikstulekut oli ministeerium jõudnud välja maksta vaid ühe osa ehk 200.000 krooni. Ent sellestki on kadunud 72.198 krooni. Näiteks maksti 2009. aasta aprillis lisaks palgale välja 57.000 krooni lisatasu, kuid alust selleks polnud. Jätkusid ka sularahatehingud – jaanuarist aprillini võeti sularaha välja iga päev, kokku 84.000 krooni.

Tänavu juunis kuulutas Tartu maakohus välja EEO pankroti. 1. jaanuarist toetab ministeerium erivajadustega laste sportimist Urvaste kooli kaudu 540.000 krooniga.

Allikas: BNS Lisatud 14. detsembril 2010

Tallinn 2011 sihtasutuse eesmärk on lisaks Tallinna elavale kultuurielule pakkuda tuleval aastal ka kultuuripealinna eriprogrammi, teatas Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht BNS-ile. Avalike konkursside kaudu laekunud ligi 900 taotlusest ja ideest valiti välja 251 projekti, mis moodustavad kultuuripealinna aasta ametliku programmi.

Kultuuripealinna programmi sooviti eelkõige kaasata projekte, mis arvestaksid Tallinna erinevate kogukondade ja rahvusrühmadega, haaraksid noori tegijaid, pakuksid võimalust rahvusvaheliseks koostööks, eelistaksid loomist tarbimisele ning oleksid uuenduslikud.

Projektide hulgas on etenduskunstid, audiovisuaalsed kunstid, kirjandus, sport, pärimuskultuur, kunst, linnaruum ja disain, muusika ning valdkondade vahelised projektid. Ühtekokku toimub 2011. aastal kultuuripealinnas arvestuslikult 7000 kultuurisündmust, kaasatud on suurem osa Eesti kultuuri tipptegijatest ning haaratud on olulised sihtgrupid nagu näiteks noored ja rahvusvähemused.

Euroopa kultuuripealinna aasta programm hõlmab ka koostööd teiste maakondadega. Maakondlikku programmi kuulub 36 kultuurisündmust, mille seas on Muhu tulevikumuusika festival "Juu Jääb", Uus Tants 10, Jõhvi balletifestival, rahvakunstifestival "Europeade" Tartus, Leigo järvemuusika, Viljandi pärimusmuusikafestival ja Järvakandis toimuv festival Rabarock.

Lisaks hõlmab Euroopa kultuuripealinna aasta programm tihedat koostööd välisriikidega, nii saatkondade kui ka kultuuriesindustega. Välispartnerite hulka kuuluvad Saksa Goethe instituut, Briti nõukogu ning Prantsuse ja Taani kultuuriinstituut.

Allikas: BNS Lisatud 14. detsembril 2010

Gustav Ernesaksa stipendiumid antakse pidulikult üle 29. jaanuaril 2011 Estonia kontserdisaalis, Eesti Kooriühingu aastakontserdil.

Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu otsusel saab peastipendiumi järjekindlalt Eesti koorimuusikat maailmale tutvustav tippdirigent Tõnu Kaljuste, kelle töö fondi haldusnõukogu liikme, Aarne Saluveeri sõnul on olnud teedrajav ning kellega kohtumine on nii publikule kui muusikutele kõigis maailma kontserdisaalides alati sündmus.

Tõnu Kaljuste on seotud paljude orkestrite ja kooridega nii Eestis kui ka välismaal. Ta on Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri dirigent ja asutaja ning on töötanud ka Rootsi Raadio Koori ning Madalmaade Kammerkoori peadirigendina. Tõnu Kaljuste on Grammy auhinna nominent ning on pälvinud mitmeid plaadistusauhindu, sh Diapason d'Or l'Annee 2000, Cannes'i klassikalise muusika auhind ja Edisoni auhind

Lisaks tööle professionaalsete kollektiividega on Tõnu Kaljuste juhatanud koore mitmetel laulupidudel. Käesolevast aastast alates on Tõnu Kaljuste ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna juhataja.

Aastast 2001 tegutseb ta vabakutselise dirigendina. Tõnu Kaljuste on iga-aastase Nargen Festivali kunstiline juht ning 2010. aastal oli Nargen Festival korraldamas Kreegi päevi Haapsalus ning Tormise ja Pärdi pidunädalaid.

Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu esimehe Ants Üleoja sõnul olid Tõnu Kaljuste poolt veetud Kreegi päevad Haapsalus, Tormise pidunädalad ning Pärdi pidunädalad sel aastal meie koorimuusikaelu silmatorkavalt olulised sündmused. Ma leian, et ta on taaskord teinud ära väga suure töö ning soovin, et Tõnul jätkuks ikka jõudu seda vankrit edasi vedada, sõnas Üleoja.

Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu otsusel saavad koorimuusika edendamise stipendiumi koorijuhid Mihhail Gorjušin ja Svetlana Gorjušina "aktiivse kooriliikumise arendamise eest Ida-Virumaal ning panuse eest poistelaulu arendamisel kogu Eestis".

Mihhail ja Svetlana Gorjušina on aastaid töötanud Narva Koorikoolis, juhatades seal poistekoori ja poiste ettevalmistuskoori ning käesoleva aasta sügisest on Mihhail Gorjušin ka Sillamäe lastekoori dirigent.

Mihhail ja Svetlana on oma töötamise ajal käinud kooriga kõigil laulupidudel, laulnud vabariigi aastapäeva kontserdil Jõhvi Kontserdimajas, esinenud kohalikel kontsertidel ning osalenud erinevatel Eestisisestel ja rahvusvahelistel konkurssidel.

Gorjušinid on paljude Narva koorimuusikaürituste korraldajad, sh üle-eestiline konkurss "Laulavad ja mängivad poisid", mis on ainus konkurss Eestis, kus võistlevad nii solistid, ansamblid kui ka instrumentalistid ning millel on suur roll ja mõju poiste tunnustamisel ja muusika juurde toomisel.

Ants Üleoja rõhutab, et koorimuusika edendamise stipendiumi laureaadid Mihhail ja Svetlana Gorjušini on oma pika ja eduka tööga on Narvas saavutanud silmapaistvaid tulemusi ning nad on andnud tähelepanuväärse panuse sealse muusikaelu rikastamisse ning kooriliikumise edendamisse.

Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu otsusel saab õppestipendiumi Eesti Muusika ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala üliõpilane Liisa Sõõro.

Liisa Sõõro on lõpetanud kiituskirjaga Tartu I muusikakooli ja Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli ning hetkel õpib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ants Üleoja dirigeerimise klassis bakalaureuseõppe viimasel kursusel. Alates 2004 aastast juhatab Liisa Sõõro Kaitseliidu Majakoori. Käesoleva aasta septembrist on ta oma endise õpetaja, Lauri Breede kõrval abidirigent Tartu segakooris HaleBopp Singers ning Tartu Rahvaülikooli segakooris. Varem on Liisa Sõõro juhatanud Kambja laulukoori "Läte".

Gustav Ernesaksa Fondi haldusnõukogu esimehe Ants Üleoja sõnul on tal kõigi laulutaadi stipendiumisaajate üle väga hea meel. On suur rõõm, et väärilise tunnustuse on leidnud heade kolleegide ja koorimuusika edendajate Tõnu Kaljuste ning Mihhail ja Svetlana Gorjušini töö ning usun, et õppestipendium innustab noort pühendunud kolleegi, Liisa Sõõrot tema edasistes õpingutes ning töös, lisab Üleoja.

Gustav Ernesaksa Fond on asutatud 22. oktoobril 1993. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt.

Fondi eesmärk on jäädvustada Gustav Ernesaksa mälestust ning väärtustada koorimuusika alast tegevust. Fondi rahast antakse välja Gustav Ernesaksa nimelist koorimuusika peastipendiumi, koorimuusika edendamise stipendiume ja õppestipendiume. Stipendiumid kuulutatakse välja iga aasta 12. detsembril, Gustav Ernesaksa sünniaastapäeval. Stipendiumiga kaasneb traditsiooniliselt Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sümboolikaga ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse sümboolikaga tunnistus, mille allkirjastavad Fondi halduskogu liikmed.

Lisainfo Gustav Ernesaksa Fondi kohta:
http://www.laulupidu.ee/est/sihtasutus/fondid/

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Lisatud 14. detsembril 2010

Tänavu toimus Robotex võistlus juba kümnendat korda. Sellel aastal esmakordselt peeti võistluseid kahel päeval 3. ja 4. detsembril. IT Kolledž on saavutanud siiani kõrgeid auhinnalisi kohti mitmed aastad järjest. Seekord osales IT Kolledžist 4 robotit: Neve, Tont, Madistajad ja Hal.

“TTÜ robot Mäger on ennegi olnud meie teravam konkurent ja ilma selle suurepärase võistlejata oleks meie robotite tase kindlasti madalam,” toob välja IT Kolledži Robootikaklubi juhendaja ja õppejõud Margus Ernits klubi kodulehel. Lisaks viidi läbi IT Kolledži tudengite juhendamisel sumorobotite ja RoboCode töötubasid.

Robootikaklubi on IT Kolledži üliõpilaste organisatsioon, mille eesmärgiks on loengukursustel omandatud teadmiste praktiline rakendamine, üliõpilaste õppealase motivatsiooni suurendamine, üliõpilaste eneseteostamise võimaluse loomine, grupi- ja projektitöö kogemuse andmine üliõpilasele.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 13. detsembril 2010

Koostöö kuldõuna 2010 ja rahalise preemia said Kääpa Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Narva Kutseõppeasutus ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Kääpa Põhikool
Selles väikesel Lõuna-Eesti koolil on sõpru ja koostööpartnereid Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Kool on Comeniuse ja Nordplus programmi toel viinud läbi mitmeid huvitavaid projekte, meelisteemaks on loodus ja keskkond. 2009. a osaleti ainsa Eesti koolina inglaste korraldatud rahvusvahelises projektis In Darwin's Footprints. Projekti käigus külastas kooli Ch. Darwini pojatütre pojapoeg Randal Keynes, kes rääkis 4.-9. klassidele oma kuulsa esiisa elust ja tööst.

Kuressaare Gümnaasium
Kool osaleb aktiivselt sellistes rahvusvahelistes programmides nagu Comenius, Leonardo da Vinci, Nordplus, eTwinning, Environment Online, u4Energy, Balti mere programm (BSP),  Afganistani Sõpruskoolide programm jt. 2010.a. alustati koostöös Hiina Kultuuriinstituudiga Hanban hiina keele õpetamist, et õpilased saaksid lisaoskusi tänapäeva maailmas toimetulekuks. Koostööprojektide käigus saadud häid kogemusi kasutatakse igapäevatöös: koos Hispaania, Slovakkia ja Islandi kooliga välja töötatud tunniväliste ürituste korraldusmudel on jõudnud kooli õppekavasse. 

Narva Kutseõppekeskus
Narva Kutseõppekeskusel on rahvusvahelisi sidemeid nii idas kui läänes.  Lisaks Euroopa riikidele toimub tihe koostöö Gruusia, Armeenia ja Venemaa kutseõppeasutustega. Kooli õpetajad täiendavad end erinevate programmide toetusel abil Euroopas. Leonardo da Vinci ja INTERREG programmi abil käivad õpilased pidevalt välispraktikal Hispaanias, Rootsis, Lätis, Leedus, Itaalias, Türgis, Saksamaal, Inglismaal, Belgias jm. Õpilastele korraldatakse õppereise välismaal toimuvatele kutsemeistrivõistlustele ja messidele. Tänu kooli bussile, mis on varustatud esitlustehnika ja interaktiivse õppe seadmetega, on võimalik korraldada õppetööd ka pika reisi ajal.
Koolil on jagada väärt kogemusi ka oma välispartneritele. Viimase kolme aasta jooksul täiendasid seal teadmisi kutseõpetajad ja õpilased Lätist, Leedust, Belgiast, Slovakkiast ja Sloveeniast.

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on rahvusvaheline koostöö au sees. Üliõpilased, õppejõud ja töötajad osalevad aktiivselt õpirändes ning rahvusvahelises projektitöös, mille tulemusel on kogu organisatsioon muutunud avatumaks. Rahvusvaheline suhtlemine aitab koolitada laiema silmaringiga ja kultuurierinevustest teadlikke noori spetsialiste, kellel on tööle asumisel kaasa võtta õppimis- ja praktikakogemus välismaalt.
Kool on hinnatud partner mitmetes Leonardo da Vinci ja Nordplus programmi projektides ja koostöövõrgustikes. Pidevalt kasvab koolis  Erasmuse programmis osalejate arv.

Sihtasutuse Archimedes hariduskoostöö keskus 
Lisatud 13. detsembril 2010