Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 13. detsembril 2010

Päästeameti andmeil on Eesti haridusasutuste tuleohutus küll aasta-aastalt paranenud, ent viimase aasta jooksul avastas päästeamet üle Eesti 49 haridusasutust, kus eksiti tervelt kolme tuleohutuspunkti vastu.

Koolide kõige suurem murekoht on tulekindlate uste puudumine. „See tuleohutusnõue on korrektselt täidetud 55 protsendil haridusasutustel ja võrreldes eelmise aastaga paranenud kuus protsenti,“ selgitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.

Kui vaadata tuleohutusnõudeid rikkunud koolide asukohti, siis joonistuvad ohtlikumate piirkondadena välja Tallinn oma väga suure arvu haridusasutustega ja Ida-Virumaa.

Näiteks Kohtla-Järvel on saanud ettekirjutuse enam-vähem kõik koolid, koolijuhid ise põhjendavad Kohtla-Järve keerulist olukorda sealse raske rahalise olukorraga.

Päästeamet käib kord aastas iga kooli inspekteerimas ja teeb eksimuse leidmise korral koolile ettekirjutuse, mille täitmine on kohustuslik. Kui ettekirjutust ei täideta, võib päästeamet välja mõista ka sunniraha.

Tänavu on päästeamet haridusasutustelt välja mõistnud 2,2 miljonit krooni.

Tallinnas on probleemseid õppeasutusi nii lasteaedade, munitsipaal- kui ka riiklike koolide hulgas. Näiteks kesklinnas asuv Jakob Westholmi gümnaasium sai kehvemate tuleohutusnäitajatega koolide nimekirja algkasside õppehoone tõttu.

Omavalitsused puudujääkidega siiski tegelevad, näiteks Narva ja Tallinna haridusamet on pannud paberile kava, mis aastaks peaks koolid saama kõik vajalikud tuletõkked.

Allikas: BNS Lisatud 13. detsembril 2010

Artikli täistekst Järva Teataja veebilehel.

Loe ka: Türi kolledži sulgemine katkestab osa tudengite õpingud 

Lisatud 13. detsembril 2010

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. VÕTA taotluse täitmisel saab nõu küsida oma õppekava VÕTA nõustajalt, muuhulgas ka selle kohta, milline õppekava võtta taotluse täitmisel aluseks. Dokumente võetakse vastu õppekava haldava teaduskonna dekanaadis või kolledžis.

Teaduskonna vastuvõtukomisjon teeb kandideerijatest paremusjärjestuse, mille esimeses etapis järjestatakse kandidaadid keskmise hinde ja jätkamise motivatsiooni alusel. Teises etapis hinnatakse kandideerijate varasemaid õpinguid. TULE õppekohale vastuvõtul eelistatakse neid, kes on õppekava suuremas mahus täitnud. Vastuvõetute nimistu selgub hiljemalt 4. veebruaril 2011.

Õpinguid võib jätkata ka teisel õppekaval ning teises kõrgkoolis, kui enne katkestamist. Õppima saab asuda ka avatud ülikooli õppes, mis võimaldab käia õppetööl nädalalõppudel paar korda kuus korraga kaks kuni neli päeva. Avatud ülikooli õpet pakutakse suuremal osal Tartu Ülikooli õppekavadest.

“TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi raames oodatakse kõrgharidust jätkama neid, kes on õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 kuni 2008/2009 ning kellel on läbitud vähemalt pool õppekavast, millele kandideeritakse. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lähemalt TULE programmiga õppimisest Tartu Ülikoolis http://www.ut.ee/tule

Tartu Ülikool
Lisatud 13. detsembril 2010

Eesti ja Vene lionite heategevuskontserdil „Igale lapsele kodu“ esineb kuulus Aleksandr Nevski koor, Maria Safarjants viiulil, ansambel Eksprompt-Kvintett, sopran Tatjana Pavlovskaja ning Sergei Urõvajev klaveril ja orelil.

Piletimüügist saadava tuluga toetavad kontserdi korraldajad LC Tallinn Eesti I ja LC Moskva-Arbat Lions klubid vanemliku hooleta lapsi Tudulinna lastekodus ja Maria Minhofi hooldusperes.

„Tudulinna lastekodus ja hooldusperes kasvab kokku 26 tubli ja hakkajat last, kelle suureks sirgumisele saame ühiselt kaasa aidata. Heategevuskontserdiga toetame keeleõppe, huvitegevuse ja töökasvatuse projekte, et lastel oleks ellu astudes võimalikult palju oskusi ise hakkama saamiseks,“ ütles Lions klubi liige Urmas Ustav.

„Meie kui muusikute jaoks on need kontserdid väga olulised. Peterburi kunstimeistrid soovivad väljendada oma austust Eesti ja Eesti publiku vastu. Me valmistume andma muusikaliste žanrite poolest rikkalikku kontserti, kus kõlab nii vaimulik, instrumentaalne, vokaalne kui ka rahvamuusika. Ajal, mil on järsult teravamaks muutunud vajadus abistada neid, kellele saatus ei ole naeratanud, tekitab Eesti ja Vene Lions klubide heategevusprojekt tõsist austust. Selles aktsioonis osalemine paneb meile erilise vastutuse,“ ütles festivali „Peterburi paleed“ kunstiline juht Maria Safarjants.

„Lions klubid üle maailma tegutsevad laste aitamise nimel. Meil on hea meel, et meil on võimalik laste toetuseks korraldada niivõrd kõrgetasemeliste esinejate ja muusikavalikuga kontsert,“ ütles Eesti piirkonna lionite kuberner Vello Tamm.

Heategevuskontserdid „Igale lapsele kodu“ toimuvad 19. detsembril kell 18 Haapsalus Toomkirikus ja 20. detsembril kell 18 Tallinnas Kaarli kirikus. Kontserdipilet on 150 krooni, pileteid müüakse Piletilevis ja kohapeal tund aega enne algust.

Lisatud 13. detsembril 2010

Lugemisoskuse omandamist on aastakümnete jooksul põhjalikult uuritud. Mitmed uurimused on näidanud, et lapse lugemisoskuse omandamine on kooskõlaline tema varasema keelelise arengu tasemega (DeThorne, Petrill, Schatschneider, Cutting, 2010). Reeglipärase kirjasüsteemiga keele, nagu eesti keel, puhul on tähtede tundmine koolieelses eas üks oluline lugemisoskuse arengut ennustav tegur. Kokkupuude kirjalike tekstidega soodustab huvi teket tähtede õppimise vastu. Seda huvi saab omakorda kasutada häälimise ja häälikanalüüsiga tegelemisega soodustamiseks ning see arendab lapse teadlikkust häälikutest (Lerkkanen, 2007; Savage, Pillay, Melidona, 2008; Sunseth, Bowers, 2002; Vassen, Blomert, 2010). Kui laps teab tähe kirjapildile vastavat häälikut ja vastupidi, on ta omandanud ühe olulise lugemise osaoskuse. Tähtede äratundmise ja meeldetuletamise kiirus on, lisaks teadmistele häälikute ja tähtede kohta, hea lugemisoskuse aluseks (Vaessen, Blomert, 2010; Kirby, Roth, Desrochers, Lai, 2008; McCardle, Scarborough, Catts, 2001).

Heal lugemisoskusel on oluline osa lapse edaspidisel õpiedukusel (Rapport, Denney, Chung ja Hustace, 2001). Hea lugemisoskus on vajalik muu hulgas motivatsioonilanguse ja õpiraskuste ennetamiseks (Halonen, Aunola, Ahonen ja Nurmi, 2006). On leitud, et hea lugemisoskusega lastel on vähem käitumis- ja emotsionaalseid probleeme (Willcutt ja Pennington, 2000a) ja head sotsiaalsed suhted eakaaslastega (Halonen, Aunola, Ahonen ja Nurmi, 2006).

Tulenevalt hea lugemisoskuse olulisusest ja laiaulatuslikust mõjust lapse igapäevasele toimetulekule on oluline avastada lugemisraskuste tekke riskile viitavad tegurid võimalikult varases eas ning seejärel ennetada või vähemalt leevendada võimalikke lugemisraskusi mõne sobiliku treeninguga. Traditsioonilised sekkumismeetodid vajavad elluviimiseks vastava väljaõppega spetsialiste, kellel on riskirühma kuuluvate laste õpetamiseks piisavalt aega ning kes tegelevad lisaks lugemisega seotud oskuste õpetamisele laste pideva motiveerimisega, et lapsed pingutust nõudvate harjutuste tegemisest ei loobuks.
 
Olukorras, kus oskuste parema taseme saavutamiseks on vajalik suur arv kordusi, võib arvutipõhine õppemäng olla üheks alternatiiviks, mis aitab lapse õpimotivatsiooni alal hoida. Kui mäng on tähelepanu köitev ja tõmbab lapse tähelepanu ülesandele, harjutab ja omandab laps tõenäoliselt enam, kui vähem meelepärasel viisil õppides.

Professor Heikki Lyytineni juhitava töögrupi poolt on Soomes Jyväskylä Ülikooli ja Niilo Mäki Instituudi koostöös düsleksiariskiga lastel läbi viidud longituuduuringu tulemustele välja töötatud arvutipõhine õppemäng – Graphogame. Mäng on mõeldud koolieelikutele vahetult enne koolitee alustamist, juhul kui neil ei ole selleks ajaks tähed selgeks saanud. Mängu eesmärk on esmalt õpetada lapsele selgeks hääliku ja sellele vastava tähe kuju vaheline seos. Kui häälikule vastava tähekuju leidmine muutub automatiseerunud oskuseks, parandab see edaspidi lapse lugemistäpsust ja -kiirust. Hilisematel mängutasemetel liigutakse silpide ja sõnade juurde.

Graphogame on muudetud lastele visuaalselt atraktiivseks kasutades erksaid värve ning liikuvaid stiimuleid. Samas on välditud lapse tähelepanu ülekoormamist ning ebaoluliste stiimulitega peamise tegevuse juurest eemaletõmbamist. Mängu käigus kuuleb laps häälikut ning peab valima ekraanil aeglaselt liikuvate tähtede hulgast hiirega klõpsates kuuldud häälikule vastava tähe. Juhul, kui laps valib vale tähe, näitab mäng talle õige vastuse ette ning mängu jätkamiseks peab laps tegema õige valiku. Mäng kohandub vastavalt lapse edasijõudmisele ehk tema poolt antud õigete vastuste hulgale ja vastamise kiirusele.

Motivatsiooni alalhoidmiseks, on lapsel võimalik pidevalt jälgida oma edenemist ühe taseme piires ning iga taseme lõpus saab laps virtuaalse kleepsu, mille võib lisada oma virtuaalsesse kleepsuraamatusse. Mida suurema hulga õigeid vastuseid laps taseme jooksul annab, seda suurema hulga kleepsude hulgast saab ta valida endale meelepäraseima. Kui aga juhtub, et laps annab väga vähe õigeid vastuseid, saab ta taseme lõpus siiski kindlasti ühe kleepsu, tunnustamaks tema pingutust taseme lõpuni jõudmise eest.

Graphogame'i soovitatakse parimate tulemuste saamiseks mängida umbes 15 minuti kaupa, paar korda päevas ning mitmel päeval nädalas. Soomes läbiviidud uurimused on leidnud, et laste tähtede tundmise tase paranes juba peale ühe kuni kolme tunni pikkust kogumänguaega, sõltumata algsest tähtede tundmise tasemest (Hintikka, Aro, Lyytinen 2005; Lyytinen, Ronimes, Alanko, Poikkeus, Taanila, 2007). Saksamaal tehtud uurimuse tulemusena leiti, et treeningu tulemusena paranes laste lugemiskiirus (Hintikka, Landerl, Aro, Lyytinen, 2007). Aasta pärast treeningut olid lugemisraskustega laste tulemused paremad häälikute äratundmises, tähtede kiires nimetamises ja õigekirjas, mis näitab tulemuste stabiilsust ajas (Torgesen, Wagner, Rashotte, Herron, Lindamood, 2010).

Graphogame on kohandatud eesti keelde ning seda on mänginud mõnikümmend eesti koolieelikut ja esimeste klasside õpilast. Sarnaselt Soomes läbi viidud uurimustega on Eestiski leitud, et juba kahe tunni pikkune mängimine aitab parandada tähtede tundmist, häälikuanalüüsi oskust ja sõnade lugemise kiirust (Otsa, 2010; Vunder, 2010). Siiski ei ole oluline mitte ainult mängimisele kulunud aeg, vaid ka see, kui kaugele laps mängus selle aja jooksul jõudnud on. Mida rohkem hääliku-tähe vastavusi laps selgeks saanud on, seda paremad on tema muud lugemisega seotud oskused. Siiski on Eestis mänguga läbi viidud uurimused alles algfaasis ning mängu kindlat kasutegurit ei ole veel põhjalikult kindlaks tehtud, kuigi esialgsed tulemused on lootustandvad. Uuringute jätkudes, andmeid juurde kogudes ning põhjalikumalt analüüsides, loodame saada kindlust, et Graphogame'i kasutegur on suur ka lugemisoskust omandavate eesti laste jaoks. Pärast seda saab võimalikuks mängu laialdasem levitamine.

Seega vastuseks alguses esitatud küsimusele – õppemängu kasutegurit saab kindlaks teha teadusuuringutega ning selline lähenemine on vajalik, et olla kindel lastele pakutava abi kvaliteedis.

Siiski ei saa arvutipõhistest õppemängudest rääkides unustada, et need on mõeldud vaid alternatiivse abivahendina lisaks tavapärastele õppetegevustele täiskasvanu juhendamisel. Täiskasvanu juhendamise olulisust näitlikustab uurimus, milles võrreldi arvutipõhise õppemängu kasutamise mõju sõltuvalt kasutuskohast. Leiti, et kodus harjutamisel saadakse paremaid tulemusi võrreldes koolis harjutamisega. Uurimuse autorid oletasid, et põhjuseks võib olla suurem abi, mida lapsed kodus täiskasvanutelt saavad, see omakorda motiveerib neid jätkama. Ühtlasi näitab see lapsevanemate kaasatuse olulisust ja mõju lapse lugemisoskuse arendamisel (Magan, Ecalle, 2006).

NB! Mäng ei ole veel Eestis vabalt kättesaadav ning näiteks soome versiooniga ei soovitata mängida, sest nende häälikud erinevad.

Astra Schults

Kasutatud kirjandus:
DeThorne, L. S., Petrill, S. A., Schatschneider, C., Cutting, L. (2010). Conversational Language
Use as a Predictor of Early Reading Development: Language History as a Moderating Variable. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 53, 209 – 223.
Halonen, A., Aunola, K., Ahonen, T., Nurmi, J.-E. (2006). The role of learning to read in the development of problem behaviour: A cross – lagged longitudinal study. British Journal of Educational Psychology, 76, 517 – 534.
Hintikka, S., Aro, M., Lyytinen, H. (2005). Computerized training of the correspondences between phonological and ortographic units. Written Language & Literacy, 8 (2), 155-178.
Hintikka, S., Landerl, K., Aro, M., Lyytinen, H. (2007). Training reading fluency: is it important to practice reading aloud and is generalization possible? Ann. of Dyslexia, 58, 59 – 79.
Kirby, R.J., Roth, L., Desrochers, A., Lai, S.S.V. (2008). Longitudinal Predictors of Word
Reading Development. Canadian Psychology, 49 (2), 103 – 110.
Lerkkanen, M.-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine alus- ja algõpetuses. TÜ Kirjastus.
Lyytinen, H., Ronimus, M., Alanko, A., Poikkeus, A.-M., Taanila, M. (2007). Early identification of dyslexia and the use of computer game – based practise to support reading acquisition. Nordic Psychology, 59 (2), 109 – 126.
Magan, A., Ecalle, J. (2006). Audio-visual training in children with reading disabilities. Computer & Education, 46, 407 – 425.
McCardle, P., Scarborough, S.H., Catts, W.H. (2001). Predicting, Explaining, and Preventing Children´s Reading Difficulties. Learing Disabilities Reasearch & Practice, 16 (4), 230- 239.
Otsa, B. (2010). Arvutipõhine lugemismäng esimeses klassis. Seminaritöö, TÜ.
Rapport, M.,Denney, C., Chung, K.-M., Hustace, K. (2001). Internalizing behavior problems and scholastic achievement in children: Cognitive and behavioral pathways as mediators of outcome. Journal of Clinical Child Psychology, 30, 536-551.
Savage, R., Pillay, V., Melidona, S. (2008). Rapid serial naming is a unique predictor of spelling children. Journal of Learning Disabilities, 41, 235-250.
Sunseth, K., Bowers, P.G. (2002). Rapid naming and phonemic awareness: Contributions to reading, spelling, and orthographic knowledge. Scientific Studies of Reading, 6, 401-429.
Torgesen, J. K., Wagner, R. K., Rashotte, C. A., Herron, J., Lindamood, P. (2010). Computer – assisted instruction to prevent early reading difficulties in students at risk for dyslexia: Outcomes from two instructional approaches. Ann. of Dyslexia, 60, 40–56.
Vaessen, A.,Blomert, L. (2010). Long-term cognitive dynamics of fluent reading development.
Journal of Experimental Child Psychology, 105, 213-231.
Vunder, K. (2010). Digitaalse öpinängu lühiajalise kasutamise möju vähese lugemisoskusega laste lugemisoskusele ja erinevate tähtede segiajamisele. Seminaritöö, TÜ.
Willcutt, E., Pennington, B. (2000). Comorbidity of reading disability and attention/hyperactivity  disorder: Differences by gender and subtypes. Journal of Learning Disabilities, 33, 179-191.

Koolielu
Lisatud 13. detsembril 2010

Seminari avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ettekandega "Isamaaline kasvatus ja kaitsetahe" esineb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktika õppetooli lektor kolonelleitnant Mart Mikkelsaar ning ettekandega "Isamaalise kasvatuse suunad aastal 2011" Eesti Noorsootöö Keskuse isamaalise kasvatuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Seminaril püütakse luua koostöövõrgustikku ja anda ülevaadet erinevate sidususte ja koostöö võimaluste kohta. Seminari peamine eesmärk on kaasata noorteorganisatsioone 2011. aasta tegevuskava koostamisse ja elluviimisse.

Seminar annab ülevaate isamaalise kasvatuse vallas tehtust ning arutlusele tulevad tegutsemissuunad 2011.a.

Seminar algab kell 15.00 ning kestab kuni 17.00.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 13. detsembril 2010

Koolituse eesmärgiks on saada praktilisi kogemusi oma tegevuse tulemuslikkuse ja oskuste taseme analüüsimiseks või oma tegevuse aluseks olevate sügavamate põhiväärtuste, arusaamade ja uskumuste teadvustamiseks. Iga osaleja võtab kaasa juhtumi, mille üle ta koolituse käigus mõtiskleb ja millele ta otsib erinevaid lahendusi.
 
Osalejad saavad õpimapi, mis sisaldab materjale ja näidiseid käsitletavate teemade kohta.

Koolitus algab kolmapäeval, 19. jaanuaril kell 12:00 ja lõpeb neljapäeval, 20. jaanuaril kell 13:00 Tallinna Vanalinna külje all hotelli L'Ermitage (Toompuiestee 19) hubases konverentsiruumis. Koolitusel osalejad külastavad Tallinna Linnateatri Väikeses saalis viimaseid kordi toimuvat lavastust „Suur mees juba“. Koolitusel on tagatud osalejate toitlustamine koolituse vaheaegadel ja majutus kahekohalises toas. Hotelli all ja taga on tasuta parkimine.
Ühe osaleja koolituspäeva hind on 2816,40 krooni (180 EUR). Hind sisaldab käibemaksu. Koolituse eest tasumine toimub üldjuhul peale registreerumist osaleja meilile saadetud arve alusel enne koolitust.

Täiendkoolituse õppekava täies mahus läbinutele antakse ABAR Pro OÜ täiendõppe tunnistus. Õpetaja tööalase täiendkoolituse tunnistusi arvestatakse õpetajate atesteerimisel ja õpetaja tööalase täiendkoolituse läbimise nõude täitmisel vastavalt õpetaja koolituse raamnõuetele.

Koolituse läbiviija on ABAR Pro OÜ koolitaja Marika Ivandi, kes on aastaid töötanud õpetaja ja õppealajuhatajana. Aastal 2005 omistati talle Tartu Ülikooli magistrikraad koolikorralduse alal, magistritöö teemaks oli Meeskonnatöö koolis. 29. mail 2009 anti talle andragoog IV kutsekvalifikatsiooni kutsetunnistus.

Koolitusele registreerumisel on vajalik teatada osaleja nimi, meiliaadress ja kooli nimi. Parim aeg registreerumiseks on hiljemalt kolmapäeval, 22. detsembril telefoni teel numbril 512 4183, meiliaadressil marika@abarkoolitus.eu või kodulehe www.abarkoolitus.eu kaudu.

Lisateavet koolituse sisu ja korralduse kohta saab küsida samalt telefoninumbrilt, meiliaadressilt või vaadata kodulehelt www.abarkoolitus.eu.

REFLEKTEERIMISE PRAKTIKUM + TEATRIELAMUS
Praktiline koolitus on suunatud õpetajale, ainekomisjoni või õppetooli juhile, tugigrupi liikmele, õppealajuhatajale, direktorile, aga ka kõigile teistele inimestega töötajatele.
Koolituse eesmärgiks on saada praktilisi kogemusi oma tegevuse tulemuslikkuse ja oskuste taseme analüüsimiseks või oma tegevuse aluseks olevate sügavamate põhiväärtuste, arusaamade ja uskumuste teadvustamiseks. Iga osaleja võtab kaasa juhtumi, mille üle ta koolituse käigus mõtiskleb ja millele ta otsib erinevaid lahendusi.

Õppekava kood: AK 017
I PÄEV
11:30 – 12:00 Tervituskohv
12:00 – 13:15 Mis on refleksioon?
Arutletakse, kuidas keegi refleksiooni mõistab ning kuidas on refleksiooni erinevad autorid lahti seletanud.
13:15 – 14:00 Lõuna
14:00 – 15:15 Kellele ja miks on refleksioon vajalik? Tuuakse välja, kes vajavad refleksiooni ja põhjendatakse seda vajadust.
15:15 – 15:30 Kohvipaus
15:30 – 16:45 Mida minult oodatakse? Kes on need inimesed minu ümber, kellega ma saan arutleda?
Koolitusel osalejad kaardistavad olulisemad isikud, kellega nad saavad arutleda ja analüüsida oma tegevusi.
16:45 – 17:30 Kerge õhtusöök
19:00 Tallinna Linnateatri Väikeses saalis lavastus „Suur mees juba“
II PÄEV
9:00 – 10:15 Mis mind kui õpetajat/õppetooli juhti/direktorit jne iseloomustab? Milline ma tahaksin olla? Igaüks püüab leida midagi, mis tema iseloomu ja tegutsemist kirjeldab. Osalejad arutlevad, millised nad tahaksid olla.
10:15 – 10:30 Kohvipaus
10:30 – 11:45 Kaasavõetud juhtumi üle mõtisklemine
Osalejad mõtisklevad juhtumi üle ja arutlevad, kuidas võiks seda juhtumit veel lahendada.
11:45 – 12:00 Kohvipaus
12:00 – 13:00 Minu rollid ja aasta 2020 minu jaoks
Räägitakse erinevatest rollidest ja nende jaotusest ning igaühe missioonist. Koolitusel osalejad mõtisklevad selle üle, kes nad tahavad olla aastal 2020.

Täiendkoolituse õppekavu AINEKAVA KOOSTAMINE, INDIVIDUAALSE ÕPPEKAVA RAKENDAMINE, KLASSIJUHATAJA – KOOLI VISIITKAART, ÕPETAJALT ÕPETAJALE, ENNASTJUHTIV ÕPETAJA, ÕPETAJA ENESEANALÜÜS ja MUUTUNUD OOTUSED ÕPETAJALE on võimalik tellida kooli.
Koolitusgrupi võib moodustada ka mitme kooli õpetajatest. Koolitusgrupi suuruseks on kuni 14 inimest. Kui koolitusel osalejate arv on suurem kui 14 inimest, siis lisandub koolituspäeva hinnale 400 krooni (25,56 EUR) iga täiendava koolitusel osaleja kohta. Koolituspäeva hinnaks on 10000 krooni (639,12 EUR), mis sisaldab käibemaksu 20%. Koolituspäeva hind ei sisalda ruumi ja toitlustamisega seotud kulutusi.

Lisatud 13. detsembril 2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas, et oli juba eelmisel nädalal eesti kutsekoolide kohalikku mõõduvõtmist jälgides veendunud, et võime oma kutseõppurite ja kutsekoolide taseme üle uhkust tunda. "Kutseharidusse suunatud investeeringud ja kutsehariduse üldine tähtsustamine on hakanud andma häid vilju," nentis Lukas.

Minister lisas: "Sel aastal saavutatud suurepäraste tulemuste paistel võib küll juba kindlalt väita, et Eesti kutseharidus on teinud kvalitatiivse läbimurde rahvusvahelisele areenile ja kinnistanud end tugevalt Euroopa pildile. Kõigi Eesti noorte võistlejate esinemine näitas, et Eesti noored meistrid suudavad võrdväärselt konkureerida teiste Euroopa noortega ning Eesti kutsehariduse tase on oluliselt lähenenud Euroopa parimate riikide tasemele. Medaliarvestuses saavutas Eesti 27 riigi hulgas väärika 10.koha."

Eesti saadab reeglina nii Euroopa kui ka maailma kutsemeistrivõistlustele rahvuslike kutsemeistrivõistluste parimaid. See on Eesti parimatele suureks stiimuliks arendada omad võimeid ja oskusi, et siis võrrelda oma taset teiste riikide parimatega. Üha rohkem kutseõppeasutusi ja sponsorettevõtteid on teadvustanud selliste võistluste olulisust ja järjest enam panustavad lisaks riigi toetusele ka vahendeid selleks, et üha rohkematel kutsealadel oleksid väljas Eesti parimad noored meistrid.

Sellel korral esinesid Eesti noored rahvusvahelisel areenil väga edukalt. Eesti võitis kolm kulda, ühe hõbeda ja kolm pronksi.

Kuldmedali väärilisteks tunnistati mööblitisleri erialal Raido Arro, ehitusvaldkonna töödejuhataja Sander Vahtras ning Eesti puidutöötlemise võistkond tervikuna (Raido Arro, Silver Kämärä ja Ivo Ilm).

Hõbemedali pälvis Silver Kämärä puidutisleri erialal.

Pronksmedali said puidupingioperaatori erialal Ivo Ilm, ehituspuusepa erialal Kalmar Sepp ja IT-valdkonna Cisco spetsialisti erialal Tuuli Zahvatkin. Lisaks pälvisid veel Pärt Erikson veebidisaini ja Kalev Siim müürsepa erialal meisterlikkuse tunnustusmedali. Tiitliga "best of the nation" ehk rahvuse parima tiitli sai samuti ehituse töödejuhataja Sander Vahtras.

Kõige rohkem võitis medaleid Portugal, kelle esindus oli ka arvukuselt suurim. Soomlased jäid medalite arvult kolmandale kohale, lätlased läksid koju 2 medaliga, leedulased 1 medaliga.

Esimest korda toimusid EuroSkills kutsevõistlused 2008. a Rotterdamis, kust Eesti tuli koju kahe medaliga: plaatija – hõbe, müürsepp-pronks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 13. detsembril 2010

Valga Vene Gümnaasiumi 24. novembri hoolekogu koosolekul otsustasid üheksa hoolekogu liiget koostada ja saata taotlus loa saamiseks jätkata venekeelset õpet nii põhikoolis kui ka gümnaasiumi klassides Valga Linnavolikogule ja Eesti Vabariigi valitsusele. Hoolekogu arvates seisneb kooli missioon praegu ja tulevikus vene kultuuriliste ja hariduslike traditsioonide hoidmises ja säilitamises. Hoolekogu pöördus avaldusega linnavolikogu poole lootuses, et see toetaks taotlust Eesti Vabariigi Valitsuse ees.

Eesti keelsele õppele üleminek gümnaasiumi astmes tähendab, et alates 2011/2012 õppeaasta 1. septembrist peaksid kümnendasse klassi astunud õpilased 60 protsenti õppeainetest õppima eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles. Seega vene keel Valga Vene Gümnaasiumist ei kao kuhugi. Täielik üleminek 60:40 protsenti õppele toimub järk-järgult.

Valga Linnavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon arutas antud küsimust ja leidis, et taotlus ei ole hetkel kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega. Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus ütleb, et taotluse saab kohaliku omavalitsuse volikogu esitada Vabariigi Valitsusele lähtuvalt kooli arengukavast. Hetkel näeb kooli arengukava ette järk-järgulist eestikeelsele õppele üleminekut.

"Kindlasti peab taotlus olema motiveeritud ja põhjendatud," ütles komisjoni esimees Tarmo Post, ning lisas, et: "Seisukoha saamiseks arutati teema läbi nii komisjonis kui linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rantsi ja linnasekretär Diana Tipkaga." Ühiselt leiti, et taotlusega ei ole kiiret, sest seadusandja ei ole ette andnud tähtaegu, ning teema vajab arutamist erinevate huvigruppidega. Eelkõige peab arvestama asjaoluga, et see tagaks õpilastele parima tuleviku ja konkurentsivõime - kuidas see mõjutab õpilaste edaspidist haridust ja karjääri.

Linnavolikogu liikmed toetasid seda seisukohta ja olid ühel meelel, et istungid on avalikud ja järgmisele linnavolikogu istungile, kui arutatakse antud küsimust, on oodatud kõik asjast huvitatud.

Loe ka: Alo Raun Postimehes: Kas vene gümnaasiumide keelevahetus äratab protestikuradi? 

Lukas: ühelgi vene koolil ei maksa unistada keeleerandist
Haridusminister Tõnis Lukas soovitab kõigil venekeelsetel gümnaasiumidel matta juba eos maha plaanid taotleda erandit, et pääseda järgmisel sügisel gümnaasiumi eesti õppekeelele üleviimisest, kirjutab Alo Raun ajalehes Postimees.

Valga Linnavalitsus
Allikas: BNS Lisatud 13. detsembril 2010