Konverents on eelkõige mõeldud matemaatikaõpetajatele. Oodatud on ka kõik teised, kel selle temaatika vastu huvi on. Oodatud on nii need, kes juba arvutit matemaatikatundides kasutanud on, kui ka need, kes (veel?) ei ole kasutanud.

27. jaanuari õhtupoolikul toimuvad eeltöötoad neile, kes pole varem programmidega GeoGebra, WIRIS ja T-algebra eriti kokku puutunud. Neil osalemine annab  ettevalmistuse järgmiste päevade ettekanneteks ja töötubadeks. Samal ajal toimuvad ka töörühmade avalikud koosolekud.

Konverentsi põhikava algab 28. jaanuaril kell 10.00. Plaanis on plenaarettekandeid ja paralleelsessioone, erinevat laadi tegevusi. Reede õhtupoolikul toimuvad ekskursioonid. Üritus lõpeb 29. jaanuaril kell 16.00.

Täpsemalt loe siit: http://math.ut.ee/akm/ 

Lisatud 12. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 10. detsembril 2010

Artikli täistekst Tarbija24.ee veebilehel.

Lisatud 10. detsembril 2010 

Järgmisest sügisest alustame 3D-oskusinimeste koolitamist. Viimase paarikümne aasta jooksul on kunstniku-kujundaja töövahendid väga palju täienenud. Kujundajate senini käsitsi tehtud töö tehakse nüüd vastavate kujundusprogrammide abil arvutis ning trükitakse välja väga erinevates printerites. Erialaspetsiifilisest arvutikasutusest on saanud üldkunsti baasaine lisaks maalimisele, kompositsioonile, joonistamisele ja vormiõpetusele. Spetsiifilisi oskusi, mida kujundaja peab tänapäeval valdama, on juurde tulnud palju. Kunstioskused on kutseoskused, ilma milleta pole võimalik teatud töid teha ja mida pole võimalik omandada hobi korras.

Tänu Euroopa Liidu Regionaalarengufondi ja Eesti riigi toetusele osteti koolile kaasaegne sisustus ja tänapäevase kunstniku jaoks asendamatu arvutitehnika. Septembris avati renoveeritud koolimaja, kus on 1000 m2 õppepinda Tartu Kunstikooli käsutuses.

Uus 3D-printer trükib arvutiprogrammis loodud 3D-kujutise pulbritaolisest materjalist kihthaaval välja. Pulbrikihtide vahele tõmbab printer nagu spaatliga liimikihi. Valmisdetail jääb pulbri sisse ja puhastatakse välja spetsiaalses puhastustankis tolmuimejaga. Suruõhusüstlaga eemaldatakse pulbrijäänused ja seejärel immutatakse detail liimiga. Tulemuseks on kivikõva valmisdetail. Töö on aeganõudev. Näiteks terekäte väljaprintimiseks läks aega 35 minutit ja pärast seda pidid nad tunnikese kuivama.

Tartu Kunstikool
Lisatud 10. detsembril 2010

Kolmandat korda toimunud gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste konkursi žürii kuulutas võitjateks Aleksandra Belitskaja Ahtme Gümnaasiumist, Jana Ekimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist ja Hele-Maria Taimla Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist.

Äramärkimist väärisid Veera Jemelina Tallinna Õismäe Vene Lütseumist ja Silva Mägi Rakvere Ametikoolist.

Konkursi lõppvooru pääsesid ka Aleksandr Missak Narva Soldino Gümnaasiumist, Dagmar Pasovs Miina Härma Gümnaasiumist, Helis Soe Luunja Keskkoolist, Valeria Velitska Tallinna Pae Gümnaasiumist ja Taaniel Stoitsev Türi Gümnaasiumist. Konkursile laekus kokku 45 esseed, neist 19 eesti ja 26 vene keeles.

Žürii esimehe, kirjanik Arvo Valtoni sõnul erines tänavune konkurss eelmistest selle poolest, et lisaks vene koolidele osalesid ka eesti õpilased. Esseesid ühendas tänapäevatemaatika. "Kui otsida erinevusi, siis vene noorte kirjutistes oli rohkem üldistavat, eesti noorte arutelud olid seevastu konkreetsemad," lausus Valton.

Žürii liikme, ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvates oli käesoleval aastal üldine tase nii sisuliselt kui keeleliselt kõrgem. "Paljude tööde puhul on tuntav noorte endi sotsiaalne aktiivsus," tõdes Ladõnskaja.

Žüriisse kuulusid ka kirjanikud Jelena Skulskaja ja Mihkel Kaevats, Tartu Ülikooli professor Irina Külmoja ning Eesti Noorsootöö Keskuse nõunik Tarmo Kruusimäe.

Paremad tööd avaldatakse välispoliitikaajakirjas "Maailma Vaade" ning pannakse üles Tunne Kelami ja Euroopa Parlamendi Infobüroo koduleheküljele.

Esseekonkursi võitjad külastavad kevadel Tunne Kelami kutsel Euroopa Parlamenti Brüsselis.

Konkursi korraldaja, Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oli esseekonkursi teemaks valitud teadlikult, sest Euroopa Liidu Nõukogu on otsustanud nimetada 2011. aasta Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. "2010 aastal tähistati Eesti läbi aegade suurima kodanikualgatuse - Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise 20. aastapäev," ütles Kelam.

Konkurss korraldati koostöös Euroopa Parlamendi Infobürooga, selle toimumist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kaja Villem, Tunne Kelami esindaja Eestis
Lisatud 10. detsembril 2010

TÜ filosoofiateaduskonna dekaani ja arheoloogi Valter Langi sõnul muutus Euroopas seoses rahvusriikide loomisega 20. sajandi algul  oluliseks nö. päris oma ajaloo loomine, see aga ei saanud alata ükskõik kust – tuli minna ajas tagasi nii palju kui võimalik ja siin olid Eesti ning Tartu Ülikool 1920. aastal üsna esirinnas. „Arheoloogia on populaarne eriala tänapäevalgi – see on huvitav, pakub palju võimalusi ja vaheldust, sealhulgas välitööde näol,“ lisas Lang.

Akadeemilise arheoloogia ajaloo alguseks Tartu Ülikoolis peetakse 90 aastat tagasi loodud Eesti ja Põhjamaade muinasteaduse õppetooli loomist, kuhu asus tööle esimene arheoloogiaprofessor Aarne Micha?l Tallgren. Tema tegevusest ja elust annavad seminaril ülevaate Timo Salminen Helsingi ülikoolist ning TÜ arheoloogia õppetooli projektijuht Marge Konsa.

Arheoloogide koolitamisest ja tööst punaseltsimeeste valvsa pilgu all kõneleb TÜ arheoloogia lektor Ain Mäesalu. Oma isiklikke mälestusi arheoloogiaõpingutest Tartu Ülikoolis vahendavad veel Lauri Vahtre, Lembi Lõugas jt.

Seminari lõpetab Tartu Ülikooli arheoloogide ühisloominguna ilmunud fotoalbumi "Arheoloogia lugu Tartu Ülikoolis 1920–2010" esitlus, kus tutvustatakse arheoloogia argipäeva ja pöördepunkte läbi 90 aasta.

Seminari korraldavad TÜ arheoloogiaõppetool koostöös kultuuriteooria tippkeskusega ning seda toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. Üritusele on õla alla pannud ka Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Tartu Ülikool
Lisatud 10. detsembril 2010

Pingpongipäev Zelluloosi keskuses kestab laupäeval kella 10-17. Päeva korraldaja Aleksander Rafalski palub mängida soovijail end eelnevalt registreerida: ühe päeva jooksul loodetakse mängulusti pakkuda ligikaudu 70 inimesele. Kui huvilisi registreerib rohkem, siis toimub pingpongimäng ka pühapäeval, 12. detsembril. Registreerida tuleks e-posti aadressil alealjo@hotmail.com või telefonil 55 39 333.

Kümmekond aastat kelnerina töötanud Rafalski usub, et tallinlased vajavad seesuguseid sportlikke päevi rohkem. "Liiatigi on pingpong tervislik ja mõnus ajaviide," usub ta.

Euroopa kultuuripealinna avapeoni 31. detsembril Tallinnas Teatri väljakul jääb vaid neli nädalat. Avapeo kava vaata siit: http://www.tallinn2011.ee/avagala

SA Tallinn 2011
Lisatud 10. detsembril 2010

Oma tegevusaja suurima panuse on Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond andnud 2006. aastal korraldatud kampaaniasse “Ühikad korda!”, mille raames sai ülikool riigilt üle 60 miljoni krooni üliõpilaselamute olukorra parandamiseks. 2007. aastal lõi Üliõpilaskond aktiivselt kaasa õppemaksude tõusu vastases kampaanias. 

Tihedas koostöös teiste Tallinna ülikoolide üliõpilasesindustega on Üliõpilaskond seisnud kõikide Tallinna üliõpilaste eest.  Näiteks 2009. aasta talvel korraldati meeleavaldus ühistranspordipiletite hinnatõusu vastu. Koos korraldatakse ka erinevaid üritusi, millest olulisemad on tudengite kevad- ja sügispäevad.

Üliõpilaskonna suure tähelepanu all on alati olnud ka sotsiaal- ja haridusteemad. Koostöös Tallinna Ülikooliga töötas Üliõpilaskond välja Indreku stipendiumi, mida makstakse tasulistel kohtadel õppivatele majanduslikesse raskustesse sattunud üliõpilastele. Tänu Üliõpilaskonna ja ülikooli heale koostööle on Tallinna Ülikooli üliõpilastel suur vabadus ise valida kõrval- ja vabaaineid ning seega kujundada oma haridusteed.

Sünnipäeva tähistamine algab reedel kell 14 Mare maja aatriumis päevase vastuvõtuga, kus omistatakse ametilindid alates 2005. aastast valitud Üliõpilaskonna juhatustele ja spiikritele ja tänatakse aktiivseid liikmeid, kes on andnud panuse Üliõpilaskonna tegevusse. Sellele järgneb kell 19 pidu, kus antakse üle Üliõpilaskonna teenetemärgid. Õhtu peaesineja on Lenna Kuurmaa ja BigBand. Peole on oodatud kõik endised ja praegused Tallinna Ülikooli ja selle eelkäijate tudengid.

Tallinna Ülikooli Üliõpilaskond
Lisatud 10. detsembril 2010

Kontserdil kõlab lisaks traditsioonilistele jõululugudele ka eesti koorimuusika tippteoseid. Koore juhatavad Triin Koch, Peeter Perens ning Siim Selis, torupillimuusikaga lisavad kontserdile värvi Cätlin Jaago ning Sandra Sillamaa.

Nii Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor kui ka Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor on eesti koorielu ilmestanud alates 1945. aastast. Tudengikooridele kohaselt moodustavad mõlema koori lauljaskonnast suurema osa üliõpilased või ülikooli vilistlased. Kui naiskoori sünnipäev on kevadel, siis meeskoor alustab just reedese ühise jõulukontserdiga oma 65. aastapäeva tähistamist - koori esimene avalik esinemine oli tolleaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi peahoones Koplis 15. detsembril 1945. aastal.

Kontsert toimub Tartu Jaani kirikus 10. detsembril kell 19. Piletid hinnaga 50 krooni on müügil enne kontserdi algust kohapeal.

Rohkem infot: www.naiskoor.ee ja www.tam.ee

Tartu Ülikool
Lisatud 10. detsembril 2010

Projekti raames korraldati esmakordselt Eestis koolinoorte harimine toitumishäirete teemal atraktiivse moeshow kaudu. Projekti vältel andsid noored nädala jooksul koolis 5.-12. klassidele toitumishäirete teemalisi interaktiivseid koolitunde, milles osales kokku ligi 600 õpilast. Ühtlasi toimus lisaks koolitundidele ka moeshow, kus laval astusid modellidena üles Tartu Descartes’i lütseumi õpilased, kelle kehamassiindeks oli normaalne ning elustiil ning tervislik käitumine teistele eeskujuks. Moeshow eesmärgiks oli näidata, et noor terve inimene on ilus inimene ning selleks, et olla moekas ei pea olema piitspeenike.

Teist aastat järjest valiti parim noorteprojekt ka maakondlike noortekogude hulgast, kus Parima Noorteprojekti 2010 tiitli võitis Tartumaa Noortekogu noorteseminar “Sa ei ole hüpiknukk, liiguta ise oma nuppe”. Projekti eesmärgiks oli julugustada Tartumaa noori neid puudutavatel ühiskonnateemadel aktiivsemalt kaasa rääkima. Projekti keskseks sündmuseks oli noortekonverents, kus noored mängisid läbi erinevate tasandite otsustusprotsesse ning arutlesid meelemürkide, noortele suunatud vägivalla, keskkonnasäästlikkuse, infoleviku ja noorte ettevõtlikkuse teemal. Noored koostasid ka seisukohad ja ettepanekud, mis edastati Tartumaa otsustajatele.

Parima Noorteprojekti valimise eesmärk on julgustada noorteühendusi korraldama projekte, mis oleksid suunatud laiemale avalikkusele. Konkursiga soovib ENL väärtustada aktiivset osalust, soodustada kogemuste vahetamist ning leida uusi innovaatilisi ideid. ENL on parimat noorteprojekti valinud juba alates liidu algusaegadest.

Parimat Noorteprojekti 2010 toetasid Eesti Rahvusringhääling, Eesti Jalgpalli Liit, Sushi Cat, Forum Cinemas, Kuutsemäe Puhkekeskus, Ku:lsa:l ja Reval Sport.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 10. detsembril 2010