TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul on teaduskoolist saanud Eesti haridussüsteemis oluline andekate laste arengut toetav kompetentsikeskus. "Aastate jooksul on teaduskooli õppijaskond kasvanud enam kui kümnekordseks - igal aastal osaleb teaduskooli rohkem kui 30. kaugõppekursusel üle 1500 lapse igalt poolt Eestist, lõpetanute arv ulatub kümnete tuhandeteni. Teaduskooli kursusi saavad koolid kasutada õppekava rikastamiseks, mis suurendab veelgi teaduskooli tegevuse efektiivsust ning avardab andekate õpilaste võimalusi," märkis Sepp.

Sünnipäevakollokviumil antakse ülevaade teaduskooli arengust läbi aegade ja tutvustatakse uusi tegevussuundi; käsitletakse teaduskooli rolli läbi õpilaste, vilistlaste ja mentorite vaatenurga; kõneldakse koolide probleemidest ja ka paikkondlikest positiivsetest praktikatest töös andekate õpilastega. Samuti pälvivad tunnustuse 35 aktiivsemat üldhariduskoolide õpetajat, kes on olnud oma õpilaste teaduskooli suunajateks ning nende õpingute toetajateks.

TÜ teaduskool TÜ teaduskool (varasemate nimetustega Tartu mittestatsionaarne matemaatikakool, Tartu matemaatika- ja füüsikakool, TÜ täppisteaduste kool) sai alguse 1965. aastal ning seal pakutakse andekatele õpilastele võimetekohast tegevust erinevatel kursustel, olümpiaadidel,  võistlustel ja muudel huviüritustel. Olulise arenguhüppe tegi teaduskool 1992.aastal, kui Eesti ühines rahvusvaheliste koolinoorte olümpiaadide liikumisega ning  asutus hakkas vastutama muuhulgas ka Eesti võistkondade ettevalmistamise ning ülemaailmsetel olümpiaadidel osalemise eest. 2001.aastast on teaduskool vastutav kõikide Eestis toimuvate aineolümpiaadide koordineerimise ja nendest suurema osa korraldamise eest.

Kollokvium toimub 7. detsembril algusega kell 12 TÜ ajaloo muuseumi valges saalis.

Rohkem infot: www.teaduskool.ut.ee

Seekordsel tähtpäeval soovib teaduskool teha sügava kummarduse eeskätt neile üldhariduskoolide õpetajatele, kes on olnud oma õpilaste teaduskooli suunajateks ning nende õpingute toetajateks - teaduskooli tänukirjaga tunnustatakse 35 aktiivsemat õpetajat:

Tiina Asi, Parksepa Keskkool
Jelena Golubeva, Tartu Vene Lütseum
Tatjana Jerošenko Pählkimäe, Narva Vanalinna Riigikool, Narva Kesklinna Kool
Reet Järvpõld, Varstu ja Mõniste KK
Juta Koemets, Varstu Gümnaasium
Maarika Laanisto, Rapla Ühisgümnaasium
Erna Laanpere, Kuusalu Keskkool
Urve Lehestik, Põlva Ühisgümnaasium
Luule Linamäe, Rapla Ühisgümnaasium
Merike Luik, Rõngu Keskkool
Aita Luts, Pärnu Ühisgümnaasium
Sirje Miglai, Pärnu Koidula Gümnaasium
Heli Moorlat, Gustav Adolfi Gümnaasium
Mare Murs, Rakvere Reaalgümnaasium
Vello Mägi, Jõgeva Gümnaasium
Elmu Mägi, Pärnu Koidula Gümnaasium
Küllike Nagel, Vastseliina Gümnaasium
Luule Nikopensius, Rapla Ühisgümnaasium
Anne Oru, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
Pelageja Ozerova, Tallinna Õismäe Vene Lütseum
Natalja Potšenkova, Kallaste Keskkool
Aita Raudsepp, Tartu Kommertsgümnaasium
Õnne Rõõmus, Kohila Gümnaasium
Tiiu Rätsep, Audru ja Pärnu-Jaagupi Gümnaasium
Martin Saar, GAG/RK
Evelin Saks, Pärnu Ühisgümnaasium
Tõnu Siimsoo, Suure-Jaani Gümnaasium
Lilian Tambek, Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium
Sirje Tekko, Tallinna Prantsuse Lütseum
Erkki Tempel, Miina Härma Gümnaasium
Maaja Toomet, Rapla Vesiroosi Gümnaasium
Inna Toovis, Toila Gümnaasium
Maarika Uudeküll, Lüganuse Keskkool
Ana Valdmann, Tartu Kommertsgümnaasium
Ave Vitsut, Viljandi Paalalinna Gümnaasium

Täname kõiki!

Tartu Ülikooli Teaduskool 
Lisatud 7. detsembril 2010

„Narva talvelaat on aastatega saanud paljudele narvakatele oodatud sündmuseks,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Margus Ojaots. „Lubame ka sellel laupäeval ootusi õigustada,“ lisas Ojaots.
 
Talvelaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti. Pakutakse köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, suveniire. Põhjaõue meistrite juhendamisel saab valmistada esemeid vanade tehnoloogiate järgi. Põhjaõue ehitatakse ka saun, kus huvilised saavad saunamõnusid nautida.
Traditsiooniliselt toimub keskaja-hõnguline „Sööming“, kus osalejad saavad maitsta traditsioonilisi keskaja roogasid.

Talvelaat on suurepärane võimalus soetada jõulukingitusi ja koos perega rõõmsalt aega veeta.
Talvelaat lõpeb lumememmede konkursi ja tuleshowga. Avatud 10.00-18.00.
 
Põhjaõue Talvelaada kava:
kell 11-15: ratsutamine
kell 12-16: jõulukingituste valmistamine, õpitoad lastele ja täiskasvanutele kell 12 & kl 15: „Sööming“ (tasuline) kell 13 & kl 16: saun (tasuline) kell 14-16: mängud ja võistlused rändnäitlejatega kell 16: lumememmede konkurss kell 17.30: tuleshow.
 
„Meie mitmetele traditsioonilistele laadategevustele lisandus tänavu Narva Vorstifestival, millest loodame jõulueelses saginas meeleolukat lisa,“ sõnas Narva Kutseõppekeskuse arendusosakonna peaspetsialist Ander Sile.
 
Narva Vorstifestivalil toimub vorstivalmistamise võistlus ja oksjon, vorsti- ja lihatoodete suurmüük, kontserdid, mängud, võistlused, jõulusöögid ja jõulujoogid, auhinnad ja üllatused.
Vorstivalmistamise võistlusele on ennast üles andnud 10 meeskonda, s.h. mitme Eesti vorstitööstuse esindused aga ka Meresuu Spa&Hotel’i, Viru Keemia Grupi ja Narva Kutseõppekeskuse võistkond.
 
Narva Talvelaat lõpeb kell 17.30 tuleshowga. Sissepääs Talvelaadale on tasuta.
 
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1500 õppurit ja töötab 146 inimest. Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal.
Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.
 
Narva Kutseõppekeskus
Narva Muuseum 
Lisatud 7. detsmbril 2010

Kuidas tundub kogenematule pilgule kunst, mida justkui ei saagi lahti seletada? Sa näed teost ning suudad anda sellele mõttes hinnangu, ent püüdes seda hiljem kirjeldada inimesele, kes pole teost näinud, jääd jänni. Maali puhul on teinekord võimatu sõnastada, mis "pildil on". Puuduvad käegakatsutavad tunnused, "jutustavad" detailid. Teosed justkui kõneleksid võõrast keelt, mille sõnu sa ei tea. Teisalt on kunst universaalne keel, mis igas kultuuris nõuab keelevälist "tõlkimist", isiklikku arusaamist, ja mille puhul pole tähtis, kas sellest osasaajad räägivad ise prantsuse, taani, eesti või muud keelt.

Belgia näitusel “CoBrA ja Co” näeb vaataja tolle kunstirühmituse belglastest liikmete [pool-]abstraktseid maale, milles torkavad silma jõulised värvitoonid ja hoogne pintslitöö.
CoBrA oli 1949. kuni 1951. aastani Pariisis tegutsenud Euroopa avangard-kunstnike rühmitus, mis kujunes olulisemaks abstraktse ekspressionismi liikumiseks Teise maailmasõja järel. Nimi CoBrA tuleneb selle rühmituse liikmete kodulinnade esitähtedest - Kopenhaagen, Brüssel, Amsterdam. Rühmituse lõid Karel Appel, Constant, Corneille, Christian Dotremont, Asger Jorn ning Joseph Noiret. Neid ühendas vormi ja värvi täieliku vabaduse doktriin ning vastumeelsus sürrealismi suhtes. Nende töömeetodiks olid spontaansus ja eksperimenteerimine ning nad kasutasid inspiratsiooniallikana laste joonistusi, primitiivset kunsti ja kunstnikest eeskujude Paul Klee ning Joan Miró teoseid. Nende mõju ilmneb ka Eesti kunstis.

Haridusprogramm koosneb kolmest osast: ekskursioon väljapanekul, "maalide ümarlaud" ja "sünkroontõlge" (praktiline ülesanne).
Ekskursiooni käigus tutvustatakse CoBrA rühmituse kuulsamaid liikmeid ja Tallinnas näidatavaid teoseid ning räägitakse nende mõjust Euroopa kunstivoolude arengus.

"Maalide ümarlaud"
Ekskursiooni lõpus loositakse õpilaste vahel välja teosed, milleks nad kehastuvad. Õpilane leiab töö , süveneb sellesse ning paneb kirja, millest see töö talle "räägib" ning mis emotsioone temas tekitab. Hiljem esitlevad õpilased oma tööd. Kõnelda võib ka spetsiaalselt maali jaoks välja mõeldud keeles. Tähtis on tabada maali emotsiooni.

Praktiline ülesanne: "Sünkroontõlge"
Õpilased väljendavad oma muljeid näitusest kollaažitehnikas, lõigates ja rebides värvilisi pabereid, tekstiribasid, ajalehti ja ajakirju, neid komponeerides, lähtudes viisist, kuidas klassikaaslased neile sattunud maali esitlevad.

Programmis saab osaleda näitusepiletiga: 20 krooni õpilasele. Palun registreerida:
reet@kunstihoone.ee, tuuli.reinsoo@gmail.com või telefonil: 55655014 (Reet Varblane).

Teate edastas: Tuuli Reinsoo Lisatud 7. detsembril 2010

* Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 18.–19. detsembril kell 11–16. Osa saab vana aja jõuludest rehemajas ja rannarahva juures, 1930. aastate jõuluettevalmistustest ning toomapäeva toimetustest. Kõneldakse sellest, mida tähendasid talsipühad setudele. Jõuluks saabub koju soldat Türgi sõjast, kel pajatada uudiseid laiast ilmast ja keda ka kodused mitmel moel üllatavad. Sutlepa kabelis saab kuulata jõulukontserte; oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele on võimalik jõulutervitusi saata pühadepostkontorist Kuie koolis. Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida. Täpsem info: http://www.evm.ee/id/289/

* Kogume vanu jõuluehteid! 19. sajandi viimasel veerandil, kui üha rohkem talusid päriseks osteti ja maameeski tihemini linnakaupa muretses, muutus taluelu tuntavalt. Jõuluaega hakati üha enam tähistama ka kuuse tuppatoomisega. Esialgu kaunistati jõulupuud enamasti söödavaga – vorstirõnga, õunte ja kommidega, 19.–20. sajandi vahetusel aga ostsid jõukamad linna ja mõisa eeskujul kaunistamiseks inglijuukseid, klaaskuule-linnukesi ja muid jõuluehteid. Et muuseumikogusse on hapraid ehteid jõudnud kahjuks vähe, teeme üleskutse lahketele annetajatele. Kui kellelgi leidub vanu, iseäranis II maailmasõja eelseid kuuseehteid või piltpostkaarte-fotosid jõuludest, siis need on väga oodatud. Ehted palume tuua vabaõhumuuseumisse, aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Kindlasti tuleks lisada ka ehte või foto lugu: mis ajal ja kuidas ese annetajani jõudis, kellele see varem kuulus, mõni esemega seotud seik, samuti annetaja nimi, telefoninumber, e-mail, vanus, elukoht.  Kõik jõuluehted, mis jõuavad meieni enne 16. detsembrit, pannakse välja näitusele vabaõhumuuseumi jõulukülas. Muidugi võib ehted ja postkaardid kaasa tuua ka jõulukülla tulles. Edaspidi saavad need väärika koha Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes.

* 26. detsember kell 15 – jõulujumalateenistus Sutlepa kabelis, õpetaja – Toomas Paul.

* 10.-12. detsembril saab Härjapea talus näha leivategu. Reede pärastlõunal panevad perenaised käärima juuretise ja seavad taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkutakse tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Siis peab tainas leivaastjas veel veidi kerkima ning alles seejärel pannakse leivad ahju küpsema. Et leib maitsev saaks, tuleb seda kasuka all pehmendada. Pühapäeval saab maitsta hääd rukkileiba! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Tule laulma! Vabaõhumuuseumi laulukooli on oodatud igas vanuses lauluhuvilised, kes soovivad arendada oma vokaalseid oskusi. Individuaal- ja rühmatunnid toimuvad esmaspäeviti ja/või neljapäeviti muuseumi Kuie koolis, õhtustel aegadel. Enama info saamiseks ja osalemiseks palume võtta ühendust juhendaja Taisi Pettaiga: tel 557 6387, e-post taisip80@gmail.com.

* Hobusõit iga päev kl 10–16. Kohata võib ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaasukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

Talvehooajal ootame külastajaid iga päev kl 10–17 (v.a 24., 25., 31. detsember ja 1. jaanuar). Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 7. detsembril 2010

Kolmapäeval, 8. detsembril ja reedel, 10. detsembril kell 15 tutvustatakse harulduste kogu näitusesaalis näitust Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel. Neljapäeval, 9. detsembril kell 15 toimub tervikteostest digiteerimisteenuse esitlus Kingi vanale raamatule uus elu, kust saab ka vahva kingiidee.

9. ja 10. detsembril korraldavad Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjanike Liit Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverentsi Nurklikud nullindad.
Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis on avatud raamatunäitus Nullindate eesti proosa.

Laupäeval, 11. detsembril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kirjandusfoorum Paabeli raamatukogu teemal "Sõbrad, mis on vabadus?".

Raamatumüük on avatud:
7. detsembril 12-20
8.-10. detsembrini 10-20
11. detsembril 11-18

Kõik raamatunädala üritused on vaba sissepääsuga. Näituse „Eesti luuleilm 19. ja 20. sajandi vahetusel” tutvustusele ja „Kingi vanale raamatule uus elu” esitlusele palume registreeruda tel. 630 7260, info@nlib.ee, kogunemine infoleti juures kell 14.50.

Olete oodatud!

Rahvusraamatukogu
Lisatud 7. detsembril 2010

"Tallinna tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskonnas rakendusarhitektuuri õppekava järgi antav õpe on Eesti ühiskonnas vajalik ja nõudlus antud eriala lõpetajate osas on tööturul suur," seisab EAL-i esimehe Peeter Pere kirjas haridus- ja teadusministeeriumile.

TTKK rakendusarhitektuuri eriala lõpetajatele on EAL-i hinnangul tagatud kõik võimalused tegutseda oma valitud erialal, taotleda kutsekvalifikatsiooni ja jätkata õpinguid magistriõppes.

TTKK ja Eesti kunstiakadeemia juhtkonnad on EAL-i teatel teinud jõupingutusi, et süvendada koostööd arhitektuurialase õppetöö vallas. "Tööandjate liidud ei ole tõdenud EKA arhitektuurieriala lõpetajate nõrka tehnilist ettevalmistust," kirjutab Pere. Pere teatel ei vasta tõele TTÜ kirjas esitatud väide, nagu valitseks arhitektuuriõppes tendents liikuda tehnikaülikoolide alla.
"Rakendusarhitektuuri eriala kaotamise korral TTKK-s on EAL seisukohal, et kuna nõudlus selle eriala järgi on suur, siis tuleks rakendusarhitektuuri eriala õpetamine taasluua mõne teise kõrgkooli, näiteks EKA all. Samas oleks toimiva ja vajaliku erialaõppe likvideerimine ja taasloomine teises kõrgkoolis mitte eriti mõistlik tegevus," leiab Pere.

TTÜ rektor Andres Keevallik saatis 19. novembril haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele kirja, milles teatas, et TTÜ on valmis taaskävitama arhitektuuriõppe ning ootab selleks riigi tuge.

Allikas: BNS Lisatud 6. detsembril 2010

Kõiki kolme käsiraamatut on kirjastatud eelkõige eesti keele kui teise keele õpetamise eesmärgil, kuid raamatud on abiks ka mistahes muu keele õpetamisel. Käsiraamatud on tõlkeraamatud ja need antakse Eestis välja esmakordselt.

Esitletavad raamatud:
* Jill Hadfieldi "Rühmadünaamika võõrkeeletunnis"
* Bruce Marslandi "Tunnid eimillestki". Valik harjutusi keeleõpetajatele, kelle aeg ja resssursid on piiratud
* U. Eisterti, M. Fünffingeri, A. Lanbeini, R. Ueberschaari, K. Szabóné Viragi "Kakskeelne õppetöö kutsekoolides". Valitud meetodid

Tallinnas toimub raamatute tutvustus teisipäeval, 7. detsembril 12.00-14.00 Argo kirjastuse majas aadressil Mustamäe tee 5, ruumis 210. Jõhvis leiab tutvustus aset reedel, 10. detsembril 13.00-15.00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses aadressil Kutse 13, ruumis C110.

Mõlemal esitlusel jagavad näpunäiteid ja soovitusi raamatute tõlkimisel ja mugandamisel osalenud eksperdid: Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser ja sama kooli eesti keele kui teise keele õpetaja Maire Küppar.

Käsiraamatud tõlgiti ja kirjastati Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2007-2010" raames.

Tutvustatavad raamatud
Jill Hadfieldi "Rühmadünaamika võõrkeeletunnis" on lustakas, aga samas tõsistele probleemidele lahendusi pakkuv käsiraamat. See on mõeldud keeleõpetajatele, kelle jaoks lisaks lingvistilistele eesmärkidele on oluline ka rühma dünaamika, sest just sellest lähtuvalt on raamat koostatud.
Käsiraamat sisaldab arutluskäike ja võtteid, mille abil saab keeletundi loomingulisemaks ja seeläbi õppijaile isiklikumaks muuta. Ülesanded on varustatud autori põhjalike kommentaaridega, mille toel saab iga õpetaja neid oma õpirühmale kohandada.
Kuigi enamik võtteid on universaalsed, on mõnesid ülesandeid muudetud nii, et need sobivad just eesti keele õpetamiseks, samuti on nende raskusastme määramisel lähtutud eesti keelest.

Bruce Marslandi "Tunnid eimillestki". Valik harjutusi keeleõpetajatele, kelle aeg ja resssursid on piiratud sisaldab umbes 70 keeleõppeharjutust, mille abil on võimalik muuta keeleõpet mängulisemaks, elavamaks ja interaktiivsemaks. Harjutusi on kerge kavandada ja läbi viia ning need sobivad eri vanuses ja eri tasemel õppijatele. Käsiraamatu eestikeelses väljaandes on mõnel juhul välja vahetatud inglise keele spetsiifilised grammatikateemad või asendatud vestlusteemad ja näitelaused eesti keelele omasematega. Raamat pakub avastamis- ja taasavastamisrõõmu nii algajale kui ka kogenud keeleõpetajale, ning annab ideid, kuidas keelekasutust klassiruumis mitmekesistada.

U. Eisterti, M. Fünffingeri, A. Lanbeini, R. Ueberschaari, K. Szabone Viragi "Kakskeelne õppetöö kutsekoolides". Valitud meetodid annab põhjaliku ülevaate kakskeelseks õppeks enimsobivatest meetoditest ja annab nõu, kuidas õpilasi selleks õppetöövormiks ette valmistada. Praktilised harjutused on lihtsalt ja selgelt põhjendatud ja see aitab käsiraamatu kasutajal uurida ka neid näiteid, mis otseselt tema õpetatavat valdkonda ei puuduta.
Käsiraamatu osa tekste on kohandatud Eesti keskkonnale lähedasemaks. Tutvustatavate võtete lähendamiseks Eesti kutsekooli oludele on osa tekste tõlgitud vene keelde. Käsiraamatu sihtrühmaks on õpetajad, kes annavad erialatunde kutsekoolide vene rühmadele. Samas võib käsiraamatut kasutada ka muus kontekstis (näiteks kutsekoolide eesti rühmadele inglise, soome vm keele õpetamiseks.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Lisatud 6. detsembril 2010

Valgusfestival kutsub üle Eesti lumeskulptuure ehitama
 
Tule ja Jää Pidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 üks tähtsündmustest. Tule ja Jää Peo raames toimuv Valgusfestival kutsub detsembris ja jaanuaris kõiki huvilisi üle Eesti lumeskulptuure ehitama. 
 Koolid, lasteaiad, sõpruskonnad, pered, tudengid, töökaaslased – meisterdage oma lumeskulptuur, tehke sellest pilt ning laadige foto Valgusfestivali Facebooki lehel seinale/wallile. Aega on selleks 12. jaanuarini 2011. Lumeskulptuure hindavad žürii ja kõik Facebooki lehe külastajad. Välja valitakse kuni 40 tööd ja meeskonda, kes osalevad suurel lumeskulptuuride valmistamise võistlusel 23. jaanuaril 2011 Tallinnas Kadrioru pargis.
 
Tähelepanu, meisterdajad! Lumeskulptuuri ehitamine nõuab eeltööd ja suurt lumemassiivi, seega on praegu just õige aeg asuda lund koguma. Kogutud lumi peab enne kuhjas  seisma, et see jõuaks kokku kleepuda, tiheneda. Kergest, äsja sadanud lumest skulptuuri vormida ei saa. Kindlasti peab see olema puhas lumi, teede äärest kogutud soolasegune mass tööks ei sobi. Kui võimalik, tuleks lund koguda tugevatest seintest moodustatud vormi sisse. Kuubikujulise vormi tegemiseks sobivad näiteks kokku naelutatud vanad uksed, kaubaalused, vineertahvlid jms.
Missuguseid töövahendeid lumeskulptuuride ehitamine nõuab, missugused on töövõtted, kuidas lund voolida ja muid kasulikke nippe leiab Valgusfestivali kodulehelt www.valgusfestival.ee
 
Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste kalendrisse kuuluv Tule ja Jää Pidu pakub lumeskulptuuride võistlusele lisaks jaanuaris ning veebruaris teisigi ettevõtmisi ning rohkelt kunstielamusi. Oma ala tippkunstnikud valmistavad nii tule- kui jääskulptuure. Sündmuste ajakava leiab www.valgusfestival.ee Kõik üritused on tasuta!
 
Lähem info lumeskulptuuride asjus: Valgusfestivali projektijuht Epp Leikop, mob 55544071, e-post epp.leikop@gmail.com
Tule ja Jää Peo programmijuht Indrek Leht, mob 51 55 365, e-post indrek.leht@mail.ee
 

"Kokteiliõhtu" käsitleb abielukriisi ületamise teid ja võimalikkust, sellega seonduvalt inimese üksinduse ja identiteedi, valikute ja otsustuste, kutsumuse ja ohverduse, erose ja agape teemasid. Tegemist on peenelt läbikomponeeritud, teravmeelse, salongidraama võtmes kirjutatud ning detektiivromaani põnevust pakkuva näidendiga, mis on saanud suure lavamenu osaliseks tänu oma ootamatutele tegevuskäikudele, vaimukale dialoogile ja metafüüsilise sisusügavusele.

Näidendi tõlkja Toivo Pilli: "Siin on küsimus elu tähendusest, siin on tegelikkusest ja ebategelikkusest, reaalsusest ja ebareaalsusest juttu. Siin on juttu kannatusest, märterlusest, siin on juttu sellest, kuidas iga inimene selleks et elada mõtestatult tähendusrikkalt peab leidma oma tee. Kuidas teine inimene võib muutuda võõraks ja teise inimese hääl ei ole enam inimhääl, vaid ainult nagu mingi putuka sumin: kuiv, mõttetu, lõputu ja ebainimlik. 
Tõelisuse, ebatõelisuse ja tõelisuse taasleidmise küsimused on kindlasti selles näidendis väga olulised." ("Kultuurikaja" 14. IV 2007)

Lavastaja Lembit Peterson, kunstnikud Laura Pählapuu ja Andres Koort. 
Osades: Mare Peterson, Maria Peterson, Anneli Tuulik, Eva Eensaar- Tootsen, Aleksander Eelmaa või Lembit Peterson, Andri Luup, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Marius Peterson.

Etendust näeb veel 8. ja 9. detsembril.

Olete oodatud!

Theatrum
Lisatud 6. detsembril 2010

Kampaania „Sinu tasuta pilet unistuste ülikooli välismaal“ sai avapaugu Teeviida messil. Osa võtma on oodatud keskkoolinoored ning tudengid, kes on huvitunud välismaal õppimise võimalustest nii bakalaureuse, magistri kui ka kutseõppe tasemel.

Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa sõnul on kampaania esmakordne ja suurepärane võimalus välismaal õppimisest huvitatud noorele, et tutvuda oma tulevase ülikooli, õppejõudude, kohaliku üliõpilaselu ja tudengitega.

„Kõigil noortel on enne mujale õppima siirdumist muresid ja hirme,“ sõnas Visamaa, „kampaania võitja saab aga ise oma silmaga veel enne lõplikku otsustamist kõik üle vaadata. Külastama saab minna koole näiteks Taani, Suurbritanniasse, Hollandisse ehk riikidesse, mis on Eesti noorte seas väga populaarsed.“

Kampaanias osalemiseks saab ennast registreerida ka kodulehel www.dreamfoundation.eu/check-in ning edaspidi lisainfot ka Noorte häälest. 

Lisainfo kampaania kohta: www.dreamfoundation.eu/

Dream Foundation Eesti
Lisatud 6. detsembril 2010