Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro sõnul on Eestis väärtustega tegelevaid koole üksjagu ja neil kõigil on rääkida erinevaid positiivseid näiteid. „Ma kutsuks üles julgemalt osalema sellistel konkurssidel, et me saaksime rohkem rääkida positiivsetest näidetest. Selle kaudu paljuneb positiivsete näidete arv. Kui kõik õpetajad mõtlevad sellele, kuidas ja miks inimlikke väärtusi õpilastes kasvatada, siis nende õpetajate koosmõjul saavad meie õpilased palju rikkamaks,“ märkis Aro.

Väärtuskasvatuse konkursile esitatud põhjalike tööde eest tunnustas TÜ eetikakeskus ka Orava Põhikooli (klassijuhataja töös aktiivselt väärtuste rakendamine ja tutvustamine), Miina Härma Gümnaasiumi (õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate väärtuste süsteemne uurimine) ning Tartu Veeriku kooli (väärtusselituse meetodite aktiivne kasutamine õpilaste endi väärtuste üle arutlemisel).

Põhjalike konkursitööde ja mitmekülgsete ideede eest pälvisid tunnustuse ka eralasteaed Naba, Tallinna Kiikhobu lasteaed, Juuru lasteaed Sinilill, Laagri lasteaed ning Aruküla Rukkilille lasteaed. 

Rohkem infot: www.eetika.ee/arendus/aktuaalne

TÜ eetikakeskus
Lisatud 3. detsembril 2010

Advendiajal ootab Kiek in de Köki suurtükitornis (Komandandi tee 2) lapsi külla tornipealik. Kas keskaja tornipealik sai üldse linna valvamise kõrval mahti jõuludeks valmistuda?
Tutvume tornipealiku relvavaruga, saame teada ja maitseme, mida söödi- joodi jõulupidustustel vanas Tallinnas, mida tähendavad jõulujoodud ja kuidas lõbutsesid jõulude ajal mustpead.
Programm kulgeb läbi kõigi suurtükitorni korruste, lõpeb otsimismängu ja keskaegse jõulukingi meisterdamisega II korrusel.
Jõuluprogrammi saab tellida ajavahemikuks 7.–31. detsember muuseumi lahtiolekuaegadel. Programm on mõeldud I–V klassi lastele ja vältab ca 1,5 tundi, hind 50.- krooni õpilase kohta.

Info ja registreerimine edith.ulm@linnamuuseum.ee

1930. aastast Moskvas, Eesti Vabariigi Suursaatkonnas asunud pianiinol Schröder komponeeris helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks 1944. aastal mitmed oma teosed, sealhulgas laulu „Mu isamaa on minu arm”. Laul on pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Just sellest, Koidula sõnadele loodud teosest sai eestlastele hümni tähendusega laul, mida ühendkoorid laulavad kõikide üldlaulupidude lõpus.

12. detsember on Gustav Ernesaksa 102. sünniaastapäev.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 3. detsembril 2010

Žürii otsustas esikoha anda Tamsalu Gümnaasiumis õppivale Tiina Viilverile, kes köitis žüriid oma kunstilise keelekasutusega. Teise koha saavutas Jõhvi Gümnaasiumi õpilane Laur Kristjan Salvan, kelle töö eripäraks on ebatavaline teemakäsitlus, autori lai silmaring ja töö lõpus ilmnenud üllatusmoment. Kolmanda koha sai Tartu Ülikooli õpilane Tanel Pärnamaa, kelle tööd iseloomustab väga loogiline ülesehitus, autori enesekindlus, teema põhjalik tundmine ja suurepärane väljendusoskus.

Žürii liikme Kaja Sarapuu sõnul jagunesid võistlustööde kirjutajad sarnaselt varasematele aastatele kaheks: õpilased, kes teavad oma kutsevaliku eelistusi ja valmistuvad ennast sel alal täiendama ning need, kes veel ei ole otsuseid teinud. „Üldiselt kipuvad võistlusel paremini kirjutama need, kel on kindel siht silme ees, kes tunnevad mingit ala hästi ja oskavad seda kirjeldada ning analüüsida. Heameel on aga selle üle, et ka need õpilased, kelle mõtted ei ole veel nii selged, saavad selle võistluse abiga oma tulevikuplaanid läbi mõelda,“ tõdeb Sarapuu.

Peaauhinna, traditsioonilise sülearvuti pani seekord välja Sampo Pank. Lisaks toetasid kirjandivõistlust Eesti Päevaleht, Eesti Foto, Õpetajate Leht ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Võistlus toimus juba kaheksandat korda. Eelnevalt on kirjutajate mõõduvõtmine kandnud nime kirjandivõistlus „Tulevik ja karjäär“. Konkursi eesmärk on noori oma tuleviku üle arutlema ja mõtlema panna. Võistlustöid hindasid emakeeleõpetaja, kirjanik, ajakirjanik, karjääriinfo spetsialist ja noor.
Täiendavat teavet võistluse kohta leiab: www.rajaleidja.ee/minuelukutse

SA Innove
Lisatud 3. detsembril 2010

Lukase sõnul on teeviit alati ainult abiks rändajale. "Õppima asumise otsus tuleb igal noorel ikka endal langetada. Soovitan kõigil noortel alati kaaluda edasiõppimise võimalusi nii pärast põhikooli kui ka gümnaasiumi või kutsekooli ja ka pärast bakalaureusekraadi omandamist. Mida kauem õppida, seda kindlamini saab tunda ennast tulevases tööelus. Ehk nagu ütles minu vanaema - õpi, õpi, tarkust korja, et sust ei saaks teise orja!" sõnas haridus- ja teadusminister.

Lukas soovitas kõigil edasi õppida just Eestis. "Eesti kutsekoolid ja kõrgkoolid on piisavalt heal tasemel, et neid usaldada. Ning selleks, et eestikeelne haridus alles jääks, peaksid eestlased usaldama oma õppeasutusi ja mitte minema kohe esimesel võimalusel mujale õppima. Välismaale jõuab alati minna, parem on seda teha siis, kui on loodud tihe side Eesti oma ühiskonnaga," pani minister noortele südamele.

17. noorte infomess Teeviit 2010 kestab 4. detsembrini.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 3. detsembril 2010

Kanadas asuva Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaar Piret Noorhani teatas BNS-ile neljapäeval, et filmid leidis Kanada dokumentalist Marcus Kolga kahe-aastase uurimisprojekti käigus, mille eesmärk oli kaardistada ja kirjeldada Kanada eestlaste ja Eestiga seotud ajaloolist filmipärandit Põhja-Ameerikas.

"Olin kuulnud, et Torontos võiks leiduda ajaloolise tähtsusega filme. Paari aasta eest pidasime nõu tollase Eesti Rahva Muuseumi väliseesti projektijuhi Piret Noorhaniga, kes soovitas käivitada uurimisprojekti selgitamaks, milliseid filme Kanada eestlaste valduses leidub," selgitas Kolga.

Kolga sõnul on tegu usutavasti esimeste säilinud värvifilmidega, mis on tehtud iseseisvas Eestis vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Leitud värvifilmidest esimene sisaldab kaadreid elust Eestis 1939. aastal, sealhulgas II Eesti Mängudest Tallinnas. Teises filmis on ilmselt amatöör filminud pealinna argielu. Filmid digiteeritakse Washingtonis Kolga firmas Realworld Pictures ja restaureeritakse Filmiarhiivis Tallinnas.

Lisaks kahele filmile on leiu seas ka Kanada eestlaste elu ja tegevust 1950.-1970. aastatel kujutavaid värvifilme.

Värvifilmid avastati Torontost perekond Andre eraarhiivist ning 1972. aastal loodud Tartu Instituudi esimese sekretäri Endel Aruja arhiivist ja raamatukogust. Filme oli aastaid hoitud märgistamata karpides, mistõttu ei osatud oletada, et tegemist on sedavõrd oluliste ajaloodokumentidega, märkis Noorhani. Tema sõnul saadi projektiga parem ülevaade filmimaterjalidest, mis on olulised nii Kanada eestlastele kui Eestile. Noorhani lisas, et materjalid hakkavad kuuluma Torontosse loodava Väliseesti Muuseumi (VEMU) kullafondi.

"Sellised ettevõtmised on ääretult olulised ka Kanada ajaloo seisukohast. Nõnda tuuakse käibele uusi audiovisuaalseid materjale, mis aitavad dokumenteerida meie riigi arengut viimase 60 aasta jooksul ja erinevate immigrandi- ja rahvusrühmade osa selles," lausus Kanada Arhiivi ja Raamatukogu vanemarhivaar Andris Ķesteris.

Noorhani sõnul lisatakse teavet projekti ja leitud filmide kohta koos filmiklippidega arendamisjärgus veebilehele www.realworldpictures.ca/EFANA.

Allikas: BNS Lisatud 3. detsembril 2010

Praegune koolimaja rekonstrueeritakse täies mahus, esimese tööna lammutatakse hoone sisu ja tagumised tiivad, alles jäävad ainult trepikojad ja välisseinad. Renoveeritud hoonesse tulevad lisaks tavapärastele klassiruumidele tööõpetuse klassid ja söökla. Õpilaskodude rekonstrueerimisel jäävad vanadest hoonetest alles ainult seinad. Lisaks on ehitatakse koolimaja juurde uus spordihoone ning rekonstrueeritakse staadion.

Lääne-Virumaal Sõmeru vallas asuva Vaeküla Kooli ehitustöid korraldab Riigi Kinnisvara aktsiaselts, ehitab Facio Ehitus ning kompleksi uuendamise kogumaksumus on 64 miljonit krooni. Korrastatud majad peavad kooli käsutuses olema uuel õppeaastal.

Vaekülas alustati koolihariduse andmist 1806. aastal, alates 1977. aastast on Vaeküla Kool erivajadustega laste õppeasutus. Praegu õpib Vaeküla Koolis 120 õpilast, neid õpetab 18 õpetajat.

Vaeküla Kool on viimane neljast erivajadustega lastele mõeldud riigikoolist, mis jõuab ehituslepinguni ning mille korrastamises Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Kinnisvara AS eelmisel aastal kokku leppisid. Sel sügisel sai valmis Kammeri Kooli kompleks Tartumaal Kambja vallas, tööd käivad praegu Lääne-Virumaal Tamsalu vallas asuvas Porkuni Koolis ning Kallemäe Koolis Saaremaal Valjala vallas. Lisaks sellele saavad mitmed erivajadustega laste koolid korda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 3. detsembril 2010

Ma ei näe mingit põhjust, miks peaks keegi tahtma avada raamatut nii ebameeldivatest asjadest nagu rändavad varesed, vihane rahvahulk, ajalehepealkiri, süütute inimeste arreteerimine, lukskong ja mitmed väga kahtlased kübarad.

Minu tõsine püha kohus on Baudelaire’i laste elu iga üksikasja uurida ja üles kirjutada, kuid teie võite valida teise tõsise püha kohuse, nagu seda on mõne muu raamatu lugemine.

Kõige sügavama austusega,
Lemony Snicket

PS Siin on katkend sellest õnnetust raamatust, mis saabub müügile juba 7. detsembril.

Teate edastas: Leelo Märjamaa Lisatud 3. detsembril 2010

Projekt alustas tööd 1. septembril 2010 ning kestab 20 kuud. Projekti elluviimist kaasrahastab 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo: http://www.targaltinternetis.ee/

Lisatud 3. detsembril 2010

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles.

Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus. Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele.

Tänasele võistluse pidulikule lõpetamisele on kutsutud 59 osalejat, kelle pakutud sõna leidis äramärkimise.

2. detsembrist on sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.

Sõnavõistluse võitjad:
1. AE-koostöö, vabamas keelepruugis averus, määrsõnana avera – PPP ehk public-private partnership’i asemel. Neid sõnu pakkusid 7 osalejat (Silvi Jänes, Margus Konnula, Susanna Laan, Andres Luga, Endel Valdas, Indrek Viil, Riina Vällo).

2. avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku asemel.
Selle vaste pakkusid 8 osalejat (Priit Kersen, Ants Kollo, Jaan-Matti Lillevälja, Matti Masing, Kristel Pohlak, Signe Siimann, Andres Valdre, Riina Vällo).

3. juhind – Euroopa Liidu direktiivi kõrval.
Sõna ettepanijaid oli 4 (Eero Kangor, Jüri Puust, Toomas Raba, Maria Talihärm).

4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
Sõnal oli 7 esitajat (Helger Aaresild, Ivar Jung, Kalju Jõul, Mihkel Landebraun, Olev Remsu, Endel Valdas, Kullo Vende).

5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
Sõna esitas võistlusele Mait Talts, ent nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba varem kasutust leidnud.

6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
Sõna esitas Andres Valdre.

7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
Sõnal oli 8 esitajat (Sirje Ainsaar, Mika Keränen, Arne Merilai, Pille Petersoo, Saue gümnaasiumi 10.b klass, Mait Talts, Sven Varkel, Riina Vällo), kuid nagu näitas tekstiotsing Internetis, on ta juba mõnel pool kasutusel.

8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
Sõnal oli 5 esitajat (Katrin De Bakker, Mihkel Mikkelsaar, Kaido Rannik, Jüri Ruut, Sirje Vaaro).

9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
Sõnal oli 5 esitajat (Viljar Ansko, Eero Kangor, Matti Maasikas, Karina Tamm, Kaidi Toompalu).

10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Neid sõnu esitas 12 osalejat (Marge Kohtla, Mario Luik, Matti Masing, Helle Mikk, Mihkel Mänd, Kaupo Palo, Indrek Raats, Seidi Reek, Jüri Ruut, Mait Talts, Kullo Vende, Riina Vällo).

11. poliitikale põhimõttelise tegevusplaani, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärkide, põhimõtete ja vahendite tähenduses sobivat vastet töörühm ei leidnud, kuigi paari ettepanekut peeti kaalumisväärseks.

Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse:

12. kärgpere – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’.
Ettepaneku esitas Kristel Kärner.

13. tundetaip – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Ettepaneku esitas Rain Kooli.

Lisaks tõsteti esile sõna penipaun inglise sõna doggiebag leidliku tõlkevastena (esitaja Kaarel Kaas).

Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 2. detsembril 2010