Karjäärikohvik on avar messiala, kus töötavad kolme päeva jooksul ligi 50 karjäärispetsialisti üle Eesti. Karjäärikohviku menüüs on info hariduse, tööturu ja elukutsete kohta.
 
Karjäärikohvik ei tee reklaami konkreetsetele õppeasutustele, vaid aitab noortel valikute paljususega toime tulla ning endale sobivaid lahendusi leida. Tartu info- ja nõustamiskeskuse karjäärinõustaja Ele Linderi sõnul tulevad noored tihtilugu messile küsimustega mis minust saab, milline kool valida, millist eriala õppida, mille põhjal langetada valikuid jms. „Messimöllus võib segadus veelgi suureneda. Iga kool ja organisatsioon reklaamib ennast parimast küljest ning kutsub liituma. Tihtipeale tekitab selline aktiivsus ka võõristust, hirmu ning kohmetusest küsimata jäänud küsimused ei saagi vastust. Segiaetud peaga ongi kasulik hetkeks aeg maha võtta Karjäärikohvikus.“
 
Samuti saab Karjäärikohvikus teavet erinevatest infokanalitest. Kui Teeviidal midagi arusaamatuks jääb, siis tasub kindlasti ise kodus infot otsida nii Rajaleidja portaalist kui ka maakondlikest noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustest. Eraldi on kohvikus inimene, kes tutvustab välismaal töötamise ja õppimise teemasid.
 
Koos karjäärinõustajaga on võimalik kohvikus täita spetsiaalselt messi tarbeks koostatud testi. Oluline on pärastine analüüs ja tagasiside koos nõustajaga, kes aitab erinevaid nüansse näha, kuna ei ole olemas ainult ühte õiget vastust.
 
Lisaks nõule ja abile, pakub kohvik ka meelelahutust - kätt saab proovida Rajaleidja labürindimängus, osaleda karjääriloosis, vaadata karjäärikohviku kino jpms. Samuti võib kohvikus niisama jalga puhata, kohvi juua ning sõpradega vestelda.
 
Silmatorkava ja erksa Karjäärikohviku leiab Teeviidal sissepääsu juures boksist nr 11. Töötajad tunneb ära punaste ning oranžide T-särkide ja ettekandjapõllede järgi.
 
Karjäärikohvikut toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Sotsiaalfond, Elukestva Õppe Programm, Eesti Noorsootöö Keskus ning Harju Maavalitsus.
 
Lisatud 1. detsembril 2010

Juubeli-Robotex on suurejoonelisem kui kunagi varem. Toimuvad kahepäevased võistlused “avatud” ja “pro” gruppides. Samuti toimub palju erinevaid töötubasid ning üleval on ka mitmeid erinevaid näitusi.

Seekordseks võistluseks on juba teist aastat järjest populaarsust kogunud jalgpall, kus kaks robotit asetsevad korraga väljakul ning robot, kes lööb rohkem väravaid, pääseb edasi järgmisesse vooru. Võitjaks osutub aga lõppkokkuvõttes robot, kellel on erinevatest voorudest kogutud kõige rohkem väravaid.

Reegleid loe http://www.robotex.ee/et/node/341 

Allikas: http://www.novaator.ee/ET/pressiteated/robotex_2010_tuleb_sedapuhku_kahepaevane/
Lisatud 1. detsembril 2010

Võistlusel lõi kaasa peaaegu 4000 autorit, kellele kõige rohkem meeldisid teemad "Ürgmere elukas" ja "Elu puu". Kaasatud olid 195 kooli ning 178 juhendajat - nii et elurikkus läheb Eesti lastele ja noortele vägagi korda.

Žürii valis 4435 pildist igas vanusegrupis välja kolm parimat tööd ning märkis ära veel 39 pilti. Parimatest piltidest rändnäitus on 2011. aastal väljas mitmel pool Eestimaal.

Nii auhinnatud töid kui ka kõiki teisi võistlusel osalenud pilte näeb aadressil http://joonistaja.eenet.ee

Elurikkuse aastast saab lähemalt lugeda Keskkonnaministeeriumi lehel: http://www.envir.ee/elurikkus2010

Võistlust toetasid Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Auhindadega varustavad IM Arvutid AS, Keskkonnaministeerium ja TTÜ Geoloogia Instituut.

Teate edastas: Triinu Tamm, EENet
Lisatud 1. detsembril 2010

Jälgige, kui palju kulutavad noored aega mängimise peale ja kui palju erinevaid mänge juurde toodetakse (arvuti ja videomängude tootmine on suure käibega ja üha kasvav valdkond). Selles olukorras tundub väga kummaline, et koolid ja õpetajad üritavad mängusid eirata - väga vähesed rakendavad neid õppetöös.

Tõsised mängud õpetavad
Tõesti, valdav osa mängudest ei oma hariduslikku väärtust. Soovist vähendada lõhet õppimise ja mängimise vahel, on hakatud arendama mänge, mida nimetatakse tõsisteks mängudeks (Serious Games). Nende eesmärk ei ole otseselt kasutajate meelt lahutada, vaid pigem midagi õpetada. Tõsisus seisneb nende mängude sisu valikul ja ülesehitusel. Mängimise protsess on oma olemuselt siiski lõbus ja meelelahutuslik. Tulemuseks on kaval kombinatsioon meelelahutusest ja õppimisest (edutainment). Õpilased keskenduvad tegevuse vormile – mängimisele. See tundub nende jaoks atraktiivne. Mängu läbimise eesmärgil on nad sunnitud end selle sisuga kurssi viima – õppima. Uute teadmiste omandamine võib esmapilgul toimuda varjatud kujul. Alles pärast mängu lõppu võivad nad tõdeda, et õpetaja on neid üle kavaldanud ja nad on midagi õppinud.

Miks me tundides ei mängi?
Põhjusi, miks tunnis mänge ei mängita, on mitmeid. Kõige olulisem põhjus on vast see, et õpetajad ei ole mänge mänginud. Nad ei julge õpetada seda, mis neil endal selge ei ole. Siin ei olegi muud lahendust, kui võtta aega ja “raisata” seda mängimise peale. Kui eesmärgiks on õppetöö rikastamine, siis see ei olegi mahavisatud aeg. Üks võimalus haridusotstarbelisi mängude leidmiseks on Koolielu portaali Õppeained sektsiooni täpsustatud otsing. Kui määrata otsingu tingimuseks õppematerjali tüübiks „mäng“, saate hetkel tulemuseks 245 vastet. Nende hulgas on asjalikke mänge, pigem animeeritud teste kui mänge, aga ka mängude juhendeid. Kui teate mõnda mängu, mida võib õppetöös kasutada, aga mille kirjeldust Koolielus veel pole, siis lisage see õppematerjalide hulka.

Teine põhjus on see, et paljude mängude sisu pole esmapilgul haridusliku väärtusega. On tõsi, et eriti just poistele meeldib mängida mänge, kus tuleb lüüa või tulistada kõike, mis liigub. Tegelikult on võimalik õppetööga siduda ka neid mänge, mis näiliselt pole hariduslikul eesmärgil loodud. Tuleb lihtsalt välja mõelda õpitegevus, mis eeldab teatud mängu kasutamist. Näiteks Harry Pottery raamatu ja filmi ainetel loodud arvutimängu saab edukalt kasutada inglise keeles Rowlingu raamatute tegelaskujudest referaadi kirjutamiseks. Valdav osa õpilasi ei viitsi raamatuid lugeda. Arvutimängu mängimine pakub sellisel juhul alternatiivse võimaluse teadmiste hankimiseks. Tegelikult on võimalik iga mängu õppeotstarbel kasutada, kui seda nutikalt õppetegevusega siduda. Ka kirvest on suppi tehtud. Näiteks poiste hulgas populaarset arvutimängu Grand Theft Auto (GTA) võib kasutada Ameerika Ühendriikide linnade geograafia õpetamiseks.

Kindlasti on meil kõigil olnud hetki, kus on tekkinud idee mõni olemasolev arvuti või videomäng siduda õppetegevusega. Ideed ei pruugi tihtipeale realiseeruda. Sellegipoolest võiks neid teistega jagada. Võib olla tekitab see teiste jaoks täiendavaid ideid ja võimalusi nende rakendamiseks. Kutsungi teid üles mängude veerandi raames oma ideid avaldama – kuidas olemasolevaid arvutimänge siduda õppetegevustega? Seda laadi ideid võib pärida ka õpilastelt. Sobiv hetk nende kogumiseks on pärast mõne mängu mängimist - küsige tagasisidet. Küllap on neilgi tekkinud hetki, kus nad on mõelnud, et teksti lugemise või loengu kuulamise asemel saab sama õpieesmärgi saavutada mõnda olemasolevat arvutimängu mängides.

Kolmas põhjus, miks mänge õppetöös ei rakendata on mängude vähesus – vaid õppeotstarbeks mõeldud mänge on võrreldes meelelahutuslike mängudega palju vähem. Samas, kui noorukid veedavad palju aega arvuti- ja videomänge mängides, võiks sellel tegevusel olla ka mingi hariduslik väärtus (vähemalt varjatud kujul). Seetõttu oleks mängude veerandi jooksul oodatud kõik ideed ja ettepanekud uute mängude loomiseks. Ideed võivad olla nii üldised kui ka detailsed.

Mängude kasutamist õppetöös ja mängude kaudu õppimist on ka kritiseeritud. Küsitakse, kas kõike on ikka vaja esitada läbi meelelahutuse prisma? Elus on palju olukordi, mis on ebamugavad ja tülikad. Kooli ülesanne peaks olema nende raskustega toimetulemiseks ette valmistamine. Võib-olla tõesti. Kuid teisalt õpetab mängude kasutamine õppetöös, et igas raskes olukorras on võimalik leida midagi positiivset ning sellele keskendudes saada jagu ka tõsisematest probleemidest. Ehk tuleb meile kõigile kasuks, kui oskaksime tüütuid ja igavaid tegevusi enese jaoks mänguliseks ja huvitavamaks muuta.

Vaata ka: Koolielu mängude veerandi konkursid õpilastele ja õpetajatele

Martin Sillaots, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadur, Tiigrihüppe Sihtasutuse iTec projekti juht ja Koolielu majandusõpetuse ainekoordinaator 
Koolielu
Lisatud 1. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Pärnu Postimees veebilehel.

Lisatud 1. detsembril 2010

Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilased seavad terveks laupäevaks üles filmi- ja montaaži töötoa, kus Teeviidal osalejatele õpetatakse filmiloomise saladusi.

Keda aga huvitab fotograafia, saab neljapäeval ja reedel osa võtta Haapsalu Kolledži tudengite fotostuudio tööst – üheskoos pildistatakse Teeviidal toimuvat ning tudengid õpetavad fotosid töötlema.

Informaatikatudengid pakuvad reedel võimalust tutvust teha jõuluteemaliste mobiilimängudega, kõik mängud on üliõpilaste endi programmeeritud. Need mängud võitsid eelmisel aastal Tiigrihüppe sihtasutuse korraldatud mobiilimängude konkursi.

Tallinna Ülikooli boksis tutvustavad Tallinna Ülikooli tudengid erinevaid erialasid, boksis saab registreeruda ka tudengivarjuks.

Lisainfo: www.teeviit.ee

Tallinna Ülikool
Lisatud 1. detsembril 2010

Konverentsi korraldaja, TÜ orientalistikakeskuse teaduri Teet Toome sõnul võib Linnart Mälli kõhklematult nimetada Eesti orientalistika rajajaks. "Konverentsi eesmärk ongi Linnart Mälli rahvuspoliitika ja rahvaste õiguste alase pärandi käsitlemine ja mõtestamine," ütles Toome.

Konverentsi avab Rahvaste Õiguste Instituudi direktor Sven Grünberg, tervitusega esineb Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik. Linnart Mälli pärandist ja tema rollist Esindamata Rahvaste Organisatsiooni loomisel kõneleb orientalist Märt Läänemets. Veel on esinejate hulgas poliitik ja ajaloolane Mart Laar, endine suursaadik Mart Helme, TÜ professor Eiki Berg jpt.

Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus osalevad külalised Burjaatiast, Udmurtiast, Tšetšeeniast jm. Konverentsi juhatavad Rahvaste Õiguste Instituudi direktor Sven Grünberg ja TÜ usuteaduskonna professor Tarmo Kulmar. Konverentsi võtab ettekandega kokku Riigikogu liige Andres Herkel.

Linnart Mäll (1938–2010) on eelkõige tuntud kui humanitaarteadlane ja orientalist, paljude Ida mõttetekstide tõlkija eesti keelde, TÜ orientalistikakeskuse juhataja ja vanemteadur. Linnart Mäll oli ka Eesti Kongressi ja Eesti Komitee ning Põhiseaduse Assamblee liige, Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks rajajaid ja esimene esimees, Rahvaste Õiguste Instituudi asutaja, Rahvaste Õiguste ülddeklaratsiooni üks initsiaatoreid ja autoreid.

Konverents toimub 2. detsembril algusega kell 14.15 TÜ peahoones (nõukogu saalis, II korrusel) ning selle korraldavad Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Rahvaste Õiguste Instituut. Kõik huvilised on oodatud.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. detsembril 2010

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Lisatud 1. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Virumaa Teataja veebilehel. 

Lisatud 1. detsembril 2010

Artikli täistekst Pärnu Postimehe veebilehel.

Õpilasfirmade laat toimub koostöös TÜ Pärnu kolledži ja Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsiga.

Lisatud 1. detsembril 2010