Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 1. detsembril 2010

Artikli täistekst ajalehes Postimees.

Lisatud 30. novembril 2010

Uuring hõlmas lapsi vanuses 12-17 ja nende vanemaid, ühtekokku küsitleti juhuvalimi alusel 1008 õpilast ja nende vanemat. Vastustest selgus näiteks, et koolist on puudunud koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal 7% 12-aastaseid lapsi, 13-aastastest 25% ja 17-aastastest juba 42%. Noorimate ja vanimate õpilaste hinnangutest koolile ilmnes, et 12-aastastest on kooliga rahul 93%, 17-aastastest 88%. Väga kõrget rahulolu kooliga väljendas 12-aastastest 35% ja 17-aastastest 24%. Koolikiusu ohvriks oli langenud 38% 12-aastastest ja 12% 17-aastastest.

Ühe probleemina tõi Pettai välja ja mis ohustab kooli turvalisust - õpilaste koduse olukorra. "Paljudes kodudes valitseb ebakindlus ja üle jõu käivad mured, nagu näiteks töötus, perevägivald, alkoholism - kõik see mõjutab ka laste käitumist koolis ja koolikohustuse täitmist," rääkis Pettai. Hinnangule kodusele olukorrale vastasid näiteks 63% eestikeelsetest õpilastest, et nende kodus toimuvad peretülid (42% venekeelsetest õpilastest), füüsilist vägivalda ema ja isa vahel esines 9% eestikeelsete õpilaste ja 10% venekeelsete õpilaste kodudes.

Kooli turvalisust ohustab ka riskiõpilaste kõrge osakaal: 45% põhikooli õpilastest on riskiõpilased, kel on tõsiseid raskusi õppimisega, palju põhjuseta puudumisi koolist või tõsiseid konflikte koolis (õpetajatega või kaasõpilastega) või kodus vanematega. Riskiõpilased ei tule ise toime tekkinud konfliktide ja probleemidega ning nad vajavad abi. Kolmanda kooli turvalisust ohustava probleemina tõi Pettai välja koolikiusamise - 80% õpilaste hinnangul kiusatakse tema koolis teisi õpilasi (Tallinnas 70 % hinnangul), iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver.

Küsimusele, kas sinu koolis kiusatakse või narritakse teisi õpilasi, vastas eestikeelsetest õpilastest 30% ja venekeelsetest 16%, et koolikiusamist esineb iga päev, mõned korrad nädalas vastati vastavalt 26% ja 18% ja mõned korrad kuus vastavalt 29% ja 31%. Üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates.

Kooli turvalisust ohustava teguritena tõi Pettai välja veel ka õpilaste tervisliku seisundi ja asjaolu, et koolides napib usaldusisikuid. "Tervislik seisund on üks põhjuseid, mille tõttu lapsed koolist sageli puuduvad ja mis võib saada üheks edasijõudmatuse põhjuseks," märkis Pettai. "93% riskiõpilastest ja 85% tavaõpilastest on 2009/2010 õppeaastal tervislikel põhjustel puudunud. Iga viies riskiõpilane ja üheteistkümnes tavaõpilane on puudunud haiguse tõttu viis ja rohkem kordi." Pettai tõdes, et klassijuhataja on kõige olulisem usaldusisik, keda usaldab 65 % õpilastest. Samas aga pöördub mure korral klassijuhataja poole vaid 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole vaid 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole vaid 5%.

Lahendusena tõi Pettai välja koolide suutlikkuse kasvu ehk sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, õpetajate jt. tegevuse ja tihedama koostöö. "Efektiivselt tuleb aidata riskiõpilast - nii lapse koolielu kui ka kodune elu peaks olema sotsiaalpedagoogide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate jt. kontrolli all. Ühtlasi tuleb suurendada õpilaste usaldust ja julgustada neid abi otsima ning anda õpilastele õigeaegselt professionaalset abi ja ennetada allakäigutrepile astumist võimalikult varases staadiumis," loetles Pettai. "Tuleb aidata õpilasel selgusele jõuda oma sotsiaalsetes ja isiksuslikes oskustes ja suurendada õpilase sotsiaalset toimetulekut."

Allikas: Raepress Lisatud 30. novembril 2010

Näitus tutvustab võimsa teatrimehe erinevaid külgi kergelt ja humoorikalt, lähtudes Panso päikselisest ja naerurikkast loomusest. Kunstnik Virge Loo koomiksilaadne kujundus rõhutab koostajate Kirsten Simmo, Annely Voitka ja Simmo Priksi taotlust tutvustada Pansot just noortele teatrihuvilistele, tekitades kindlasti äratundmisrõõmu ka vanemas põlvkonnas.
 
1. detsembril kell 15.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli V lennuga. Tuntuimad tegevnäitlejad sellest lennust on Kersti Kreismann ja Martin Veinmann, senini on teatritööle pühendunud Helgi Annast, Paul Laasik, Vello Janson, Ivo Eensalu jt. Avatud vestlusringis räägime nii lavakooli aastatest, Pansost kui ka kõigi kursuslaste teatritegevusest. Kohtumisõhtu salvestatakse muuseumi arhiivi tarbeks. Sissepääs muuseumipiletiga.

2. detsembril pöördub tähelepanu Pansolt tema pikaaegsele sõbrale ja kolleegile Jüri Järvetile. Kell 17.00 annab VAT Teater eesotsas Tanel Saare ja Rait Avestikuga muuseumile üle septembris esietendunud lavastuse „…viimane lint / Saare esimene lint” helisalvestuse, kus on kasutatud lõike Jüri Järveti „Krappi viimasest lindist”. Muuseum saab helisalvestuse hoiule 30 aastaks. 2040. aastal plaanib teater välja tuua „Krappi viimase lindi” juba Tanel Saare esituses, kasutades 2010. a salvestatud ning muuseumis säilitatud linti.

1.–4. detsembrini saab muuseumi videosalongis vaadata filme Voldemar Pansost ja V lennust ning eriprogrammina V lennu lõpetanud režissööri Raul Tammeti lühifilme. Programmi saab koostada vabal valikul ning vaadata endale sobival ajal. Sissepääs muuseumipiletiga. Info ja eelregistreerimine: tiina.piirsalu@tmm.ee

Kohtumiseni muuseumis!

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 30. novembril 2010

Konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul soodustab koolide järjestamine riigieksamite tulemuste alusel vaid üht tüüpi andekuse - akadeemilise võimekuse - väärtustamist, jättes tahaplaanile kunstilise, praktilise, sotsiaalse ja emotsionaalse-empaatilise võimekuse. “Hariduse eesmärk ei ole aga vaid teadmiste edastamine ja omandatud teadmiste kontrollimine, vaid isiksuse kujunemisprotsessi toetamine. Õpilaste akadeemiline, emotsionaalne, sotsiaalne ja kõlbeline küpsus kujunevad üksteisega läbipõimunult. Seetõttu oleks vaja koolide headuse hindamisel võtta arvesse erinevaid mõõtmeid ja seda, kuidas kool soodustab isiksuse terviklikku arengut,” märkis Sutrop.

2. detsembril Dorpati konverentsikeskuses toimuval paneelil arutletakse, milliseid kriteeriume tuleks lisaks riigieksamitele koolide headuse hindamisel veel arvesse võtta. Paneelis osalevad Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Tiina Annus, Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Toomas Laigu, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets, Tallinna Laagna Gümnaasiumi direktor Martin Kaasik ning ettevõtja ja kooliväline visionäär Heldur Meerits. Konverentsi peakõnelejad on briti haridusteadlased Ruth Cigman Londoni ülikoolist ning Ernest Spencer Glasgow ülikoolist.

3. detsembril uurivad osalejad psühholoogide abiga koolikultuuri, koolisuhete ja koolivägivalla temaatikat. Juttu tuleb sotsiaalse kliima ja õpilaste isiksuste arenemise seostest ning arutletakse, kuidas häid suhteid koolis luua ja hoida.

3. detsembril tunnustatakse ka väärtuskasvatusega aktiivselt tegelevaid koole ja lasteaedu ning antakse välja tiitlid “Väärtuskasvatuse kool 2010” ning “Väärtuskasvatuse lasteaed 2010”.

Konverents toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) ning seda korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Briti Nõukogu ja Suurbritannia Saatkonnaga Eestis.

Rohkem infot: http://www.eetika.ee/konverents2010

Tartu Ülikool
Lisatud 30. novembril 2010

Sirvisin erinevates keskkondades Eesti koolide lehekülgi. Enamasti on koolidel olemas kontod  erinevates õpikeskkondades, LeMillis, Moodle'is jt, sotsiaalsetest kontodest olid omal ajal populaarsed koolide Orkuti kommuunid, kus vilistlased ja kooliõpilased said end siduda õppeasutusega ja lehelt ka vähemal või rohkemal määral infot ammutada, osaleda foorumites, kus kõneldi erinevatest mälestustest, õpetajatest, naljadest koolitunnis jne. Orkuti populaarsuse vähenemisega on ka koolid kolinud uutele jahimaadele. 

Eestis samastub sotsiaalse meedia mõiste paljuski Facebookiga, nagu ütles ka hiljutine artiklipealkiri tuntud päevalehes. Kuivõrd kasutavad koolid enda tegevuse kajastamiseks Facebooki? Tagasihoidliku vaatluse tulemusena paistab, et üldhariduskoolid on küll Facebooki registreeritud asutustena, millega õpilased saavad end seostada, kuid sihipärast sisu väga suures mahus arendatud pole. Erinevalt üldhariduskoolidest on Eesti ülikoolid oma niši sotsiaalses meedias leidnud ja kasutavad seda päris aktiivselt - võib ju olla, et sihtgrupp on suurem ja meediakajastuse vajadus laiem, kuid see ei tähenda, et tavakoolid seda enda kasuks tööle panna ei saaks või ei peaks. Õpilased veedavad suure osa oma ajast internetis, kasutavad aktiivselt ka erinevaid suhtlusvõrgustikke. Miks mitte uurida õpilaste arvamust, kuidas kool enda jaoks sotsiaalse meedia toimima panna saaks. 

Sotsiaalse meedia sihipärane ja suunatud kasutus oleks kindlasti tulutoov võimalus hoida lugejaid (olgu nad siis vilistlased, õpilased, lapsevanemad) aktiivselt kursis kooli tegemiste ja toimetustega, tutvustada erinevaid projekte, millest kool haaratud on, kajastada uudiseid, korraldada kampaaniaid mõne uue vahendi soetamiseks vms. Kooli koduleht täidab küll sama funktsiooni, kuid pigem on tavapärane, et see kipub olema liialt staatiline ning selle peamine lugejaskond ja toimetajad on õpetajad, õpilased, vahel ka lapsevanemad. Läbi sotsiaalse meedia on kajastuse ulatus kordades laiem, kooli jaoks on see suurepärane võimalus mainekujunduskampaaniaks – näidata, et koolis toimub palju ja erinevat ning rikastavat ja et just selles koolis tahavadki kõik õpilased käia. 

Kuressaare Gümnaasiumis võttis kooli matemaatikaõpetaja Piret Paomees initsiatiivi enda kätte ja lõi info vahendamiseks Kuressaare Gümnaasiumi aktiivse konto Facebook'i, läbi selle vahendab ta kooli uudiseid laiemale lugejaskonnale. Sinna on koondatud erinevad kooli poolt loodud uudised, teated (ja registreerimised) üritustest, võimalik on vahendada pilte ja videoid, lugusid kodulehelt, samuti viidatakse kooli puudutavatele meediakajastustele kohalikes lehtedes. Lugejaskond kasvab, populaarseim on ürituste loomise ja nendele registreerimise võimalus. Infokanalina täidab oma funktsiooni, viitab vajalikule infole. Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste poolt on aga väga suure populaarsuse saavutanud Kuressaare Gümnaasiumi Õpilasesinduse konto Facebook'is, mis vahendab samuti erinevaid õpilasüritusi, koosoleku kokkuvõtteid ja õpilasesinduse kavandatud ürituste reklaami, ka kasutasid õpilased sama kontot õpilasesinduse valimiste reklaamiks ning oma kandidatuuri loomiseks, mis on omamoodi hüppelauaks ka reaalsele valimistemaailmale. 

Palun jagage oma kogemusi ja mõtteid – kas teie koolil on suhtluskonto sotsiaalvõrgustikes? Mis on selle eesmärgiks? Kas see on kooli poolt suunatud? Kas see on teie arvates vajalik? Millist potentsiaalset kasu võiks see koolile tuua ja kes võiks olla sellise info sihtgrupp ning tarbija?

Madli-Maria Naulainen
Lisatud 30. novembril 2010

Võistluse eesmärgiks on pakkuda noortele kutseõppuritele võimalust võrrelda oma teadmisi ja oskusi teiste samal alal õppivate noortega ning selgitada välja Eesti parimad rahvusvahelise areeni tarvis. Samuti soovivad korraldajad tutvustada kutseõppe võimalusi, kuna võistlustel demonstreerivad kokkutulnud noored meistrid praktiliselt ja huvitavalt, mida erinevates kutsekoolides üle Eesti õppida saab. Paralleelselt võistlustega toimub B-halli laval programm, mille käigus astuvad üles mitmed huvitavad esinejad, külastajatele jagatakse näiteks iluhoolduse nippe, näidatakse kutseõppurite loodud moodi, pakutakse muusikalist meelelahutust ning loositakse auhindu. Avatud on õpilastööde näitus. Näidisaladena võib võistluseid jälgida maastikuehituses ja müürsepatöös.

“Noor Meister 2010” toimub noorte infomessi “Teeviit” raames. Võistlust korraldab Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, toetust pakub Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Suursponsorina on võistlusele õla alla pannud AS Datel.

Täpsem info võistluste kohta: www.estoskills.ee

SA Innove
Lisatud 30. novembril 2010

KONKURSS ÕPILASTELE
„Minu abivahendid õppematerjalide omandamisel“

KONKURSS ÕPETAJATELE
“1+1=3”

Tähtaeg 30. november 2010

Lisainfo: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/49654

Lisatud 30. novembril 2010

"Võõras keeles"
Kuidas tundub kogenematule pilgule kunst, mida justkui ei saagi lahti seletada? Sa näed teost ning suudad anda sellele mõttes hinnangu, ent püüdes seda hiljem kirjeldada inimesele, kes pole teost näinud, jääd jänni. Maali puhul on teinekord võimatu sõnastada, mis "pildil on".
Puuduvad käegakatsutavad tunnused, "jutustavad" detailid. Teosed justkui kõneleksid võõrast keelt, mille sõnu sa ei tea. Teisalt on kunst universaalne keel, mis igas kultuuris nõuab keelevälist "tõlkimist", isiklikku arusaamist, ja mille puhul pole tähtis, kas sellest osasaajad räägivad ise prantsuse, taani, eesti või muud keelt.

Belgia näitusel “CoBrA ja Co” näeb vaataja tolle kunstirühmituse belglastest liikmete [pool]abstraktseid maale, milles torkavad silma jõulised värvitoonid ja hoogne pintslitöö.

CoBrA oli 1949. kuni 1951. aastani Pariisis tegutsenud Euroopa avangard-kunstnike rühmitus, mis kujunes olulisemaks abstraktse ekspressionismi liikumiseks Teise maailmasõja järel. Nimi CoBrA tuleneb selle rühmituse liikmete kodulinnade esitähtedest - Kopenhaagen, Brüssel, Amsterdam. Rühmituse lõid Karel Appel, Constant, Corneille, Christian Dotremont, Asger Jorn ning Joseph Noiret. Neid ühendas vormi ja värvi täieliku vabaduse doktriin. Nende töömeetodiks olid spontaansus ja eksperimenteerimine ning nad kasutasid inspiratsiooniallikana laste joonistusi, primitiivset kunsti ja kunstnikest eeskujude Paul Klee ning Joan Miró teoseid. Nende mõju ilmneb ka Eesti kunstis.

Haridusprogramm koosneb kolmest osast: ekskursioon väljapanekul, "maalide ümarlaud" ja "sünkroontõlge" (praktiline ülesanne). Ekskursiooni käigus tutvustatakse CoBrA rühmituse kuulsamaid liikmeid ja Tallinnas näidatavaid teoseid ning räägitakse nende mõjust Euroopa kunstivoolude arengus.

"Maalide ümarlaud"
Ekskursiooni lõpus loositakse õpilaste vahel välja teosed, milleks nad kehastuvad. Õpilane leiab töö , süveneb sellesse ning paneb kirja,  millest see töö talle "räägib" ning mis emotsioone temas tekitab. Hiljem esitlevad õpilased oma tööd. Kõnelda võib ka spetsiaalselt maali jaoks välja mõeldud või salakeeles. Tähtis on tabada maali emotsiooni.

Praktiline ülesanne: "Sünkroontõlge"
Õpilased väljendavad oma muljeid näitusest kollaažitehnikas, lõigates ja rebides värvilisi pabereid, tekstiribasid, ajalehti ja ajakirju, neid komponeerides, lähtudes viisist, kuidas klassikaaslased neile sattunud maali esitlevad.

Teate edastas: Tuuli Reinsoo Lisatud 30. novembril 2010

Evija Papule oli Lätis üks võtmeisikuid, tänu kellele leidis aset rahvusvähemuste koolide üleminek valdavalt lätikeelsele õppele. Ta julgustas koolijuhte ja õpetajaid, et nad läheksid püstitatud eesmärgi poole.

Lätis lõppes rahvusvähemuste koolide üleminek valdavalt lätikeelsele õppele kolm aastat tagasi, siis lõpetas gümnaasiumi esimene lend mittelätlastest noori, kes olid gümnaasiumis õppinud 60 protsendi ulatuses läti keeles. Esimest korda sooritasid kõik abituriendid üksnes lätikeelsed riigieksamid 2007. aasta kevadel, kusjuures riigieksamite statistika näitab üheselt, et läti õppekeelega koolide lõpetajate eksamitulemused jäävad enamuses õppeainetes veidi alla mittelätlastest noorte tulemustele.

Läti koolihariduse ülemineku protsessi tutvustades rääkis Papule, et kuigi nad alustasid selgitustööd ülemineku vajadusest õpetajatest, osutus siiski vajalikuks kogu ühiskonna kaasamine sellesse protsessi. Viis aastat tagasi aset leidnud rahutused Läti venekeelses kogukonnas vaibusid pärast esimesi positiivseid kogemusi, sest lapsevanemad nägid ka ise, et kahes keeles õppimine on huvitav ja ei käi noortele üle jõu.

Ühtse lätikeelse haridussüsteemi peamise tulemusena ei kohta Papule sõnul Lätis enam noort inimest, kes ei oskaks läti keelt. Samuti on venekeelne kogukond, eeskätt selle noorem osa, tunduvalt paremini kursis riigis toimuvaga. Kuna õpilaste arv väheneb Lätis veelgi drastilisemalt kui Eestis, siis on Lätis tekkinud õpetajate seas konkurents ning sageli on üksnes läti keeles õpetavates koolides juba õpetajateks inimesed, kellele läti keel ei ole emakeeleks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. novembril 2010