Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Vaata ka: http://www.ilmajaam.ee/

Lisatud 30. novembril 2010

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega. Viimase vooru töötubades esitlesid noored oma kavandeid professionaalsetele kunstnikele, kellega koos analüüsiti ideede uudsust näituseteema "Ruum" käsitlemisel ja tööde tehnilisi lahendusi. Noortega töötasid kunstnikud Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva ja Mai Sööt rühmitusest Kunstikonteiner, OÜ Visible Solutionsi kunstnikud Taaniel Raudsepp, Sigrid Viir ja Karel Koplimets ning kunstnik Andrus Joonas.

"Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik," sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.

Kõige suurem töö järgmise aasta näituseks ettevalmistumisel seisab aga noortel kunstnikel alles ees - esitatud kavandid tuleb Eksperimenta! Eesti ekspo kuraatori Mari Kartau juhendamisel teostada näitusetöödeks. Aprillis 2011 avataval Eksperimenta! näitusel paikneb Eesti ekspositsioonipind Tallinna Lauluväljaku I korrusel 115 ruutmeetrisel alal.

Näitust ja Eesti ekspositsiooni sündi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, SA Tallinn 2011 ja Sally Stuudio. Näitus on avatud 1. - 14. detsember 2010. Vt. Eksperimentaalgalerii asukohta http://galerii.tallinn2011.ee

Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.

Loome koos loovuse ruumi!

Lisatud foto: Eksperimenta! Pärnu töötuba. Kunstnik Andrus Joonas juhendab Mairi Mölderit Pelgulinna Gümnaasiumist, tagapool tegutseb Kaisa-Gerda Kohari. Foto: Mari Kartau

Kerli Kehman, Eksperimenta! kommunikatsioonijuht

Lisatud 29. novembril 2010

Noorte infomessi TEEVIIT korraldamise idee sai alguse aastal 1994 ning sellest ajast alates on messi korraldanud  Eesti Noorsootöö Keskus (algselt Eesti Noorsoo Algatuskeskus).

Seitsmeteistkümnes TEEVIIT on interaktiivne, meie eesmärk on pakkuda mitmekülgset teavet õppimisvõimaluste, koolituse, täiend- ja ümberõppe võimaluste, karjääriplaneerimise, vaba aja veetmise, metoodiliste materjalide, tööhõive ja kõige muu kohta, mis puudutab tulevase elu planeerimist.

Lisaks noortele pöörame tähelepanu ka kõigile teistele, kes vajaksid infot edaspidiste otsuste langetamisel, olgu selleks edasiõppimise või enesetäiendamise soov.

Mess on avatud : 2.-3. detsember 10.00-18.00
                               4. detsember 10.00-16.00

Piletite hinnad eelmüügist/kohapeal: õpilane 30.-/35.- krooni,                                                  täiskasvanu 40.-/45.- krooni

Eelmüügi piletid on saadaval Piletilevi kassadest ja Internetist.

Lisainfo: http://www.teeviit.ee/

Lisatud 29. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 29. novembril 2010

"Lapsed on õiguste omajad, kuid oma õiguste teostamises sõltuvad nad täiskasvanutest. East ja võimetest tulenevalt on lastel pea olematud või piiratud võimalused oma õiguste teostamiseks ning elukvaliteedi mõjutamiseks. Lastel puudub võimalus sekkuda ühiskonnaelu kujundavate valitavate esindusorganite moodustamisse ja nende poolt tehtavatesse otsustesse. Laste õiguste elluviimine on sageli seotud ka teatud tingimuste täitmisega, olgu selleks siis rahaliste vahendite olemasolu, vanemate ja teiste inimeste teadlikkus lapse õigustest või valmidusest teha koostööd," seisab laupäeval, 27. novembril ENLi üldkoosolekul ühiselt vastu võetud noorteühenduste pöördumises.

Eesti Vabariik ühines ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga juba 21. septembril 1991, millega on rahvusvaheliselt võetud kohustus aktsepteerida alla 18aastaste inimeste arenguks olulisi õigusi. Euroopa Liidu liikmesriikidest puudub laste õiguste järelevalve üksus täielikult vaid T ehhis, Eestis, Rumeenias ja Saksamaal. Ka paljudes Euroopa Liidu kandidaatriikides ja ka teistes Euroopa Nõukogu riikides on loodud laste õiguste järelevalve institutsioone.

ENL möönab, et Eestis on lastele nende põhiõigused riigi poolt seadusandlusega suures osas tagatud, kuid probleeme esineb nende õiguste täitmisel ning laste ja täiskasvanute teadlikkuses. Samuti puudub adekvaatne ülevaade lastele tagatud õiguste kättesaadavusest ning laste õiguste kaitse vajadusele süsteemne tähelepanu juhtimine.

Ettepanek luua Eesti Vabariigis laste ombudsmani institutsioon toodi avalikkuse ette juba 1990ndatel aastatel. Vajadust sõltumatu lapse õigusi edendava institutsiooni järele on väljendanud paljud lastega ja laste heaks töötavad spetsialistid ja organisatsioonid, eelkõige aga Eesti Lastekaitse Liit. ENL toetab laste õiguste paremaks tagamiseks õiguskantsleri seaduse muutmist selliselt, et õiguskantslerile lisanduks ka laste ombudsmani funktsioon.

Õiguskantsleri ülesannete hulka kuulub ka täna palju lapse õiguste järelevalve institutsiooni ülesandeid. Laste ombudsmani funktsioonide ülevõtmine oleks noorteühenduste liidu hinnangul seetõttu loomulik protsess. Lapse õiguste järelevalve institutsiooni lisamine üldise inimõiguste järelevalve institutsiooni juurde näitaks, et lapsed on samaväärsed õigussubjektid, kui täiskasvanud. ENL rõhutab, et laste ombudsmani funktsiooni lisamine peab toimuma koos vastavate vahendite eraldamisega Õiguskantsleri Kantseleile, milleks Lastekaitse Liidu arvutuste kohaselt kuluks täiendavalt aastas riigieelarvest ligikaudu 172 561 eurot.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 54 Eestis tegutsevat noorteühendust ja noorte osaluskogu. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Eesti Noorteühenduste Liit
Lisatud 29. novembril 2010

19. sajandi viimasel veerandil, kui üha rohkem talusid päriseks osteti ja maameeski tihemini linnakaupa muretses, muutus taluelu tuntavalt. Jõuluaega hakati üha enam tähistama ka kuuse tuppatoomisega. Esialgu kaunistati jõulupuud enamasti söödavaga – vorstirõnga, õunte ja kommidega, 19.–20. sajandi vahetusel aga ostsid jõukamad linna ja mõisa eeskujul kaunistamiseks inglijuukseid, klaaskuule-linnukesi ja muid jõuluehteid.

Eesti Vabaõhumuuseumi jõuluküla tahab tänavu taas neid kaugeid aegu meelde tuletada. Et muuseumikogusse on hapraid ehteid jõudnud kahjuks vähe, teeme üleskutse lahketele annetajatele. Kui kellelgi leidub vanu, iseäranis II maailmasõja eelseid kuuseehteid või piltpostkaarte-fotosid jõuludest, siis need on väga oodatud.

Ehted palume tuua vabaõhumuuseumisse, aadressil Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn. Kindlasti tuleks lisada ka ehte või foto lugu: mis ajal ja kuidas ese annetajani jõudis, kellele see varem kuulus, mõni esemega seotud seik, samuti annetaja nimi, telefoninumber, e-mail, vanus, elukoht.  Kõik jõuluehted, mis jõuavad meieni enne 16. detsembrit, pannakse välja näitusele vabaõhumuuseumi jõulukülas. Muidugi võib ehted ja postkaardid kaasa tuua ka jõulukülla tulles. Edaspidi saavad need väärika koha Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes.

Jõuluküla Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 18.–19. detsembril kell 11–16. Osa saab vana aja jõuludest rehemajas ja rannarahva juures, 1930. aastate jõuluettevalmistustest ning toomapäeva toimetustest. Kõneldakse sellest, mida tähendasid talsipühad setudele. Jõuluks saabub koju soldat Türgi sõjast, kel pajatada uudiseid laiast ilmast ja keda ka kodused mitmel moel üllatavad. Sutlepa kabelis saab kuulata jõulukontserte; oma lähedastele, sõpradele ja tuttavatele on võimalik jõulutervitusi saata pühadepostkontorist Kuie koolis. Nagu ikka, saab sõita hobusega ja Kolu kõrtsis maitsvaid jõuluroogasid mekkida.

Piletiinfo: täiskasvanu 95 krooni, sooduspilet 45 krooni, perepilet 190 krooni.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 29. novembril 2010

Kas Sa tead ....
... kuidas motiveerida ennast ja õppurit?
.... kas Sul on piisavalt julgust olla erinev?
.... kuidas olla loov õppejõud?
....

„Võrgustik võrgutab“ seminaride korraldamise eesmärgiks on pakkuda osalejatele võimalust olla kursis õppetöös toimuvate muudatustega, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna edasiarendamiseks. Seminaridele on osalema oodatud erinevate haridustasemete õpetajad ja õppejõud, et tekiks võimalus tutvuda nii teiste kui ka oma eriala spetsialistidega.

Seminaril tuleb juttu loovusest, loovast õpetamisest ja loovat mõtlemist soosivast käitumisest. Püüame leida vastuse küsimustele: "kas loovus õppeprotsessis on edasiviiv või laostav?" ning "mida teha, et õppetöö ei muutuks rutiiniks?"

Seminaril osalemine on tasuta, registreeruda saab 6. detsembrini siin! 
Osalejatele kompenseeritakse bussi- või rongipiletid. Isikliku sõiduauto kasutamisel kütusekulu, kui autos on minimaalselt kolm seminaril osalejat. Lisainfo võrgustik võrgutab seminaride kohta siin: http://www.e-ope.ee/opetajatele/vorgustik_vorgutab 

Temaatiliste võrgustike seminari toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmi BeSt raames.

e-Õppe Arenduskeskus
Lisatud 29. novembril 2010

Roman Tavasti erikategooria „Parim kooliteemaline film“ võitjaks osutusid Andra Seepter ja Kadri Laanemaa filmiga „Mõttekäik matemaatikas“. Sama film osutus ka publiku lemmikuks festivali koduleheküljel oleva internetihääletuse põhjal. MOFFi e-turunduse partneri ADM Interactive kategooria „Parim viral video“ auhinna pälvis film „Statistika näitab, et…“, režissööriks Taavi Koppel.
 
Kokku esitati Nokia Mobiilifilmide Festivali MOFF võistlusele 57 suurepärast filmiklippi, millest iga kategooria žürii pidid välja selgitama kõige paremad. Filme saabus festivalile erinevatest Eestimaa nurkadest nii Muhumaalt, Viljandist, Pärnust, Rakverest, Tartust, Narvast jne, kuid ka väljaspool Eestit nagu Soomest, Ungarist, Venemaalt ja Brasiiliast.
 
„Parim mobiilifilm 2010“ auhinna võitis Sten-Martin Saarest filmiga „They Are Here“. Noor režissöör on oma filmi tutvustanud järgnevalt: „Lõpuks õnnestus filmilindile saada maaväline elukas, kes harjus inimese pahedega kiiresti ära“. Brad Jurjens valis filmi parimaks kommenteerides: „See oli täiesti geniaalne no budget sci-fi film mis toimis absoluutselt. Imelikul kombel isegi usutav ja naljakas pealekauba“. Uku Suviste pidas märkimisväärseks filmis olnud inimheliefekte ja näitlejatööd.
 
Parimat mobiilifilmi 2010 aitas valida filmižürii, millesse kuulusid Brad Jurjens (PÖFFi väliskülaline, on Hollywoodis asuva produktsiooni- ja levifirma Tavix Pictures tegevjuht ning sõltumatu stsenarist ja režissöör, Jurjensi viimane film „Hired Gun" 2009, lisaks lavastab ja toodab Jurjens USAs üleriigilisi reklaame), Uku Suviste, Madis Reimund (MOFF 2009 parim mobiilifilm), Ülle Rohtla (Nokia Eesti), Kadi Murr (TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli koolitused), Sergei Tkatchenko (MOFF 2009 erikategooria võitja), Helen Vinogradov (PÖFF - Sleepwalkers).
 
Peaauhinnaks oli aasta 2010 maailma parimaks filmikaameraga mobiiltelefoniks kuulutatud nutitelefon Nokia N8 ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli kõige populaarsem koolitus „Tee film 4-päevaga!", mis  kujutab  endast nelja päeva, mille jooksul õpitakse filmi tegema, kaamerat kasutama, stsenaariumit kirjutama ning igal grupil valmib kursuse lõpuks enda kokku monteeritud film.
 
Roman Tavasti erikategooria "Parim kooliteemaline film" auhinnalise koha saavutas Andra Seepter ja Kadri Laanemaa film "Mõttekäik matemaatikas". Kategooria üks žüriiliikmetest Mart Sander kommenteeris auhinnalist filmitööd: „Vaatamata näilisele sisu puudumisele, on tegu väga kompaktse ja põhjendatud filmiga, milles on hulgaliselt häid visuaalseid kujundeid ja mis on jutustatud vaimukas filmikeeles. See meenutas mulle minu enda kooliaegu, mil mõte matemaatilist tehet lahendades vahest laiali jooksis ja teispoolsusse lendas, et siis korrektses lahendis taas maanduda. Märkimisväärselt hästi haakus lühikese filmiimpressiooniga ka muusika“. Rasmus Kaljujärvele meeldis seevastu filmi idee ja teostuse puhtus.
 
Roman Tavasti erikategooria „Parim kooliteemaline film“ žüriisse kuulusid: Arvi Tavast (Roman Tavast OÜ omanik), Mart Sander (muusik, lavastaja ja kunstnik), Rasmus Kaljujärv (näitleja, teater NO99), Piret Orgusaar (huvijuht, Tallinna Inglise Kolledž), Kadri Vallikivi (kunstiõpetaja, Tallinna Inglise Kolledž).
 
Kõige lahedamale kooliteemalisele klipile auhinnaks esmakordselt välja antav Roman Tavasti nimeline filmiauhind.
 
„Publiku lemmik auhind“ valitakse festivali kodulehel hääletuse tulemusena enim hääli kogunud tulemuste põhjal. Auhinnalise koha saavutas Andra Seepter ja Kadri Laanemaa film "Mõttekäik matemaatikas". Õnnelik võitja saab endale Pimedate Ööde Filmifestivali 2010 Vip passi, millega saab kõiki festivali filme minna tasuta vaatama.
 
MOFFi Interneti- ja e-turunduse partneri ADM Interactive’i kategooria "Parim viral video", mille auhinnaks oli võimalus osaleda ühes multimeediaprojektis ja teha koostööd agentuuri professionaalse loovmeeskonnaga. Kolmele paremale viral videole auhinnaks väline kõvaketas WD PASSPORT ELITE 500GB. Seega peaauhinna võitis endale Taavi Koppel filmiga „Statistika näitab, et…“, teise koha sai Ungarist pärit filmitegija Vadócz Péter filmiga „Colorful EU“ ja kolmanda koha Sten-Martin Saarest filmiga They are here“.
 
Parimat viral videot valisid Interactive turundusjuht Katariina Täht, AD Martin Jüriska ja loovjuht Erki Peinar. Oluline oli ka kogutud näitemiste arv, mis suudeti piiratud ajavahemiku jooksul youtube.com keskkonnas saavutada.
 
Nokia Mobiilifilmide Festival MOFF on PÖFFi alafestival, mis toimub juba neljandat korda. Festival on veebipõhine, seega festivalile esitatud mobiilifilme saavad kõik vaadata virtuaalses kinosaalis www.moff.ee ja avatud on ka kinosaal Solarise EMT/Nokia poes igal õhtul kell 20.00.  
 
Mobiilifilmide festivali esitleb Nokia ja seda korraldatakse koostöös MTÜ Pimedate Ööde Filmifestivali, Interneti- ja e-turunduse partneri ADM Interactive’i, Eesti suurima koolisõrmuste valmistaja Roman Tavast'iga ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooliga.
 
Nokia Mobiilifilmide Festivali MOFF
Lisatud 29. novembril 2010

Kool on tundlik organisatsioon
Muutumine koos õpilastega, kes lakmuspaberina ümbritsevat maailma imavad, on täiskasvanu jaoks ilmselt keeruline. Tõsi on seegi, et aruka ja haritud inimesena, kes ju õpetaja tegelikult on, ei peagi ummisjalu kõigega kaasa jooksma.

Me kasutame tihti väljendit „kool on oma olemuselt konservatiivne“. Kindlasti on, ja peabki olema, sest suured, ülepaisutatud muutused võivad meid hoopis kõikuma lüüa ja viia liiva meie jalge alt. Ometi ei jäta ükski muutus meid puudutamata. Olgu see siis e-kooli uue näoga kaasaminemine või noorte inimeste protestiga kokkupuutumine igapäevases koolielus.

Kool on tundlik organisatsioon. Koolielus peame me arvestama mitmete osapooltega, nagu kooli juhtkond, kolleegid, erineva suhtumisega õpilased, muretsevad lapsevanemad. Kuid eesmärk on üks – õppiv õpilane. Kuidas selleni jõuda?

Alustama peab iseendast
Kui soovime muuta õppimise ja õpetamise stiili, mida tänapäeva lapsed muutuvas ühiskonnas salamisi südames ootavad, siis ei saa muutumist oodata teistelt, vaid alustama peab iseendast. Kindlasti ei puudu õpetajatel analüüsivõime, kuid kahtlustan, et õpetajarollis suuname enamasti tähelepanu õpilase käitumisele ja õppimisele, eneseanalüüsi asetame tahapoole. Aga ainult läbi eneseanalüüsi saame arukalt teha järeldusi, mida peaks muutma, mida mitte?

On hetki, kus õpilased üritavad kõikuma panna õpetaja väärtushinnanguid. Iga väiksemgi kokkupõrge õpilasega tekitab õpetaja sees võnkeid. Kuidas me neile sisemistele võngetele reageerime? Kas võngume mõnusalt kaasa, kas oleme õigustatult jäigad, jäädes täiskavanuks või laseme end ümber sõrme keerata? Ühest retsepti pole. Kuid kindlasti aitab meid olukorrast välja eneseanalüüs.

Vanasõna ütleb, et suppi ei sööda kuumalt. Õpetajana oodatakse meilt tunnis kiiret olukorrale reageerimist. Eneseanalüüs (kui laseme supil jahtuda) aitab teha õigeid otsuseid. Mõnikord tuleb pärast otsuse vastuvõtmist tunnistada õpilastele ka oma eksimusi. Pole tarvis karta prestiiži langemist – vastupidi, õpilased mõistavad väga hästi, mida tuntakse, kui eksitakse (nad kogevad seda pea iga päev). Tulemus võib olla hoopis vastupidine. Prestiiž õpilaste silmis hakkab tõusma, sest nad näevad, et õpetaja on samasugune inimene nagu nemadki – kes võib eksida ja vajab õigete otsuste tegemiseks aega.

Loome meeldiva õpikeskkonna
Milles siis seisneb õpetaja rolli muutumine? Arvan, et tänapäeva õpetajalt oodatakse avatust ja paindlikkust. Eeldatakse, et kaasaegne õpetaja oskab tekitada nii klassiruumis kui ka väljaspool keskkonna, mis oleks õpilasele vastuvõetav ja õppimist soodustav. Toetudes õpetaja-täiskavanu õigetele väärtushinnangutele võime tekitada õppimiseks imeliselt meeldiva keskkonna. Pole tarvis pidevalt tõmmelda erinevate meetodite otsinguil (kuigi meetoditepalett võiks kuklas vilkuda küll).
Tähtis on leida noorte inimestega hea kontakt, selgitada põhjalikult oma ootusi, ning tasapisi hakkab tekkima olukord, kus õpetaja tunneb, et ta on juhtinud oma õppurid õpetamiselt õppimisele läbi issenda paindliku muutumise.

Eelpool nimetatud ümarlauavestluses tekkis ka küsimus, milleks siis üldse õpetajat vaja on, kui kõik ideaalselt õpivad? Läbi selgituste jõudsime koos arusaamisele, et ideaalini on pikk tee, mille käimisel vajame õpetaja olemasolu. Vajame kooli inimest, kes on tark nii oma aine seisukohalt kui ka suhtlemisoskuselt. Vajame õpetajat, kelle poole võib alati pöörduda, kartamata saada halba hinnet.

Olles õpetajana töötanud üle 20 aasta, praktiliselt kogu oma elu, ei saa ma enda näitel küll öelda, et olen saanud jääda selliseks nagu olin ametipõlve alguses. Igal ajal on olnud oma tõusu- ja mõõnalaineid, kuid terve selle aja olen otsinud lastega head kontakti. Olen pidanud seda kõige olulisemaks, heade õpitulemuste aluseks. Olen pidanud muutma oma õpimeetodeid vastavalt olukorrale. Olen mõelnud, et „rasked klassid või õpilased“ on minu teele saadetud just selleks, et otsida uusi teid metoodikas, suhlemises, muuta oma taktikat õpetamisel või tegeleda jätkuvalt eneseanalüüsiga.

Kokkuvõtteks. Õpetamine ja õppimine on keeruline tegevus. Me ei pea arvama, et kõik peab muutuma – see on võimatu ja ka mittevajalik. Arvan, et muutma peab õpetaja rollis seda, mida ütleb arukas meel, jätmata kõrvale seda, mida ütleb süda.

Tiina Steinberg, Aegviidu Põhikooli direktor, Koolielu portaali muusika ainekoordinaator
Koolielu
Lisatud 29. novembril 2010

Foto pärit Flickri keskkonnast: http://www.flickr.com/photos/34053291@N05/3948369923/

Disainiturg on avatud kell 12.00-18.00.
Osalevad: Maarja Niinemägi, Merle Kasonen, Monika Järg, Hula, Pavel Sidorenko, Keha3, Liisa Pähk, Elmet Treier, Krista Käsper, Pille Kaleviste, Lisa Kröber, Maret Sarapu, Mari Ait, Maris Loitmets, Ester Faiman jt.
 
4. detsembril kell 12.00-17.00 kutsub muuseum kõiki jõulutöötuppa valmistama jõulukaarte ning neid soovi korral ka kohapeal postitama. Samuti saab valmistada leporello köites taskumärkmikke. Töötuppa pääseb muuseumipiletiga (õpilastele ja pensionäridele 20 kr, täiskasvanutele 40 kr).
Jõulukaarditöötuba ootab huvilisi ka reedel, 3. detsembril kell 15.00-17.00, sissepääs muuseumipiletiga.
 
Samal ajal on muuseumis avatud näitused:
rahvusvaheline köitekunstinäitus SCRIPTA MANENT IV
"YES". Ehtekunstnikud Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys (galeriis)
püsiekspositsioon "Ajamustrid 3"

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 29. novembril 2010