TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul on vastuvõtutingimuste muutmise peapõhjus õppetöö kvaliteedi tõstmine. "Sel moel on kontrolli all nii sissesaavate tudengite hulk kui ka ühtlaselt kõrge akadeemiline tase, sest vastuvõtt toimub vaid paremusjärjestuse alusel ning õppekohtade arv on piiratud. Seega kaob tulevikus ära probleem, kus auditooriumid on ülerahvastatud ning tudengite tase ebaühtlane," ütles Hallik ning lisas, et sel moel valmistub ülikool juba praegu 2013. aastaks, mil gümnaasiumilõpetajad sooritavad vaid kolm riigieksamit ja sisseastumiseksamite osakaal ülikoolides tõenäoliselt suureneb.

TÜ vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul muutub kogu sisseastumisprotseduur lihtsamaks ning loogilisemaks. "Kui siiani pidi tudengikandidaat kõigepealt registreerima sisseastumiseksamitele ja alles seejärel esitama avalduse, siis nüüd algab protsess kohe avalduse esitamisest. Avaldusi saab jätkuvalt esitada kahele õppekavale nii päevases kui avatud ülikooli õppes," sõnas Karo.

Vastuvõtt TÜ kõikidesse õppeastmetesse ja õppevormidesse toimub paremusjärjestuse alusel. Kandideerima pääsemiseks vajalik minimaalne punktisumma on 60 ja seda kõigil õppekavadel nii riigieelarvelistel kui ka riigieelarvevälistel õppekohtadel. 60 punkti ei garanteeri aga veel sissesaamist. Määravaks saab riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel saadud punktisumma ning õppekohtade arv õppekaval. Täpne õppekohtade arv RE ja REV õppekavadel selgub suvel pärast riikliku koolitustellimuse laekumist.

Tartu Ülikool
Lisatud 29. novembril 2010

TÜ õppeprorektori Martin Halliku sõnul tähendab otsus seda, et alates 2011. aasta 1. septembrist Türi kolledžis õppetööd senisel moel enam ei toimu. "Õppetöö üleviimise peamine põhjus oli õppejõudude ning tudengite väike arv - see pole piisav universitasele väärilise akadeemilise keskkonna loomiseks ja eelkõige kannatavad selle all just tudengid ise. Ka õppejõududele on pidev kahe linna vahet sõitmine liialt suur koorem ning selline töökorraldus pole jätkusuutlik," ütles Hallik.

TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan prof Peeter Burk lisas, et üleviimisest võidavad tegelikult just Türi tudengid. "Paraneb akadeemiline keskkond, laboratoorne baas on Tartus kordades suurem ja võimalusterohkem kui Türil. Õppekavade suhestamine on kindlasti mõlemale poolele rikastav - endised Türi tudengid saavad valida oluliselt laiemast valikainete ringist, samas on Türi õppekava praktilise suunitlusega ained rikastavad ka Tartu tudengitele," ütles Burk. Ta lisas, et kindlasti ei maksa unustada ka Tartus valitsevat ainulaadset akadeemilist õhkkonda ning linna nooruslikku aurat - suhtlemist teiste erialade tudengitega ning sellest tekkivat sünergiat ei saa alahinnata. "Ma mõistan Türi tudengite muret - iga muutus on emotsionaalselt raske - aga olen kindel, et kui nad oma õpingud Tartus lõpetavad, hindavad nad ülikoolilinna akadeemilist vaimsust ning ülikooli tähendust hoopis teises võtmes."

Kolledži sulgemine eeldab aeganõudvaid vajalikke juriidilisi toiminguid, mistõttu kolledži sulgemise otsuse teeb ülikooli nõukogu detsembrikuu istungil.

Keskkonnahariduse andmise tulevikku Kesk-Eestis ja Tartu Ülikooli tulevast rolli selles arutab 10. detsembril Tartus kogunev ümarlaud, millest võtavad osa TÜ, ministeeriumide, Riigikogu ja teiste ülikoolide esindajad, Järvamaa omavalitsuste ja Eesti omavalitsusliitude juhid ning regionaalarengu finantseerimisega tegelevad institutsioonid.

Tartu Ülikool
Lisatud 29. novembril 2010

"Meie tegelik e-riigi väljakutse on seotud omavalitsuste võimekusega," ütles Viik BNS-ile antud intervjuus. "Kui ma mõni aasta tagasi arvasin, et Eestis on viis-kuus omavalitsust, kes võiksid ja suudaksid iseseisvalt endale IT ülesannet püstitada, siis ma arvan, et praegusel hetkel on Eestis sellisteks omavalitsusteks ainult Tallinn ja Tartu."

Ülejäänud omavalitsuste IT alane võimekus taandub Viigi hinnangul suuresti kodulehekülje disainiuuenduste ja töötajatele internetiga ühendatud ja tarkvaraga varustatud töökorras arvutite olemasolu tagamise tasemele. Samas oleme me Viigi sõnul olukorras, kus eeldame, et sedasama omavalitsuse e-teenust, mida pakub Tallinn, peab suutma pakkuda ka Ruhnu. "Omavalitsuste jaoks on minu hinnangul küll koos tellitud ja ühiselt arendatud IT lahendused ainus võimalus," leidis Viik.

Viigi hinnangul ei ole praegu sellist omavalitsuste liitu, mis oleks võimeline infoühiskonna teenuste alal omavalitsusi ühtselt ja edasiviivalt esindama. "Meil on olemas regionaalminister, kes muu hulgas peaks olema, ja on ka olnud keskvalitsuse ja omavalitsuste vahelise e-liidese arendaja," rääkis Viik. Siin tekib tema sõnul aga küsimus, kui kaugele keskvalitsus võib minna dikteerides omavalitsusele ülesandeid ja seda, kuidas neid ülesandeid ellu viia.

"Omavalitsused peaksid siin kindlasti keskvalitsusele pika sammu vastu astuma," leidis Viik.
Viik nõustus, et ühishankeid võiksid korraldada ka teised riigiasutused, kuna seadusest tulenevalt on näiteks avalikele dokumendiregistritele ja asutuste veebilehtedele esitatavad nõuded kõigil ühesugused.

Praegu on Viigi sõnul IT teenuste arengu eest peavastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. "Kas see on õige koht või vale koht? 10 aastat tagasi otsustati, et riigikantselei ei ole hea koht ja peaministri lähedus ei ole hea koht," rääkis Viik. Sel ajal peaministri nõunikuna töötanud Viik kinnitas, et ei kiitnud toona seda otsust heaks. "See oli tol hetkel selgelt otsus, mis oli koalitsioonipartnerite poolt peaministrile ette pandud," nentis Viik.

Kuigi kõik majandus- ja kommunikatsiooniministrid on Viigi hinnangul üritanud teha midagi IT-teenuste arendamiseks, on neil ainult ühe ministrina kabinetis piirid ees. "Kindlasti ei ole neil võimekust koordineerida asju sellisel määral, kui peaministril või peaministribürool võiks olla."
Viik kinnitas, et ei näe vajadust infoühiskonna- või innovatsiooniministri järele, kuid keegi, kes seda teemat õhus hoiab, võiks meil Viigi hinnangul olemas olla. "Reaalselt mõjutaks olukorda valitsuses läbiv poliitika ja distsipliin, mida nõuab koalitsioon tervikuna ja mille üle järelvalvet teostab peaminister," leidis Viik.

Peaminister ei saa tema sõnul olla IT ülesannete peatellija, kuid peaminister sõnastab päevakorra ja määrab prioriteedid. "Infoühiskond ja e-teenused peavad tõusma Eestis päevakorras kõrgemale. Tõhusa riigisüsteemi loomiseks on IT lahendused ainuvõimalikud," kinnitas Viik.

Allikas: BNS Lisatud 29. novembril 2010

Õpetajad proovivad leida alati viise õpilaste aktiivseks kaasamiseks tunnitegevustesse. Texas Dallase ülikooli ajalooprofessor Monica Rankin on leidnud huvitava võimaluse selle saavutamiseks läbi Twitteri. 

Rankin kasutab igal nädalal Hastags'i õpilaste poolt Twitteris saadetud kommentaaride, küsimuste ja tagasiside organiseerimiseks. Mõned õpilased on oma arvutisse laadinud Tweetdecki (reaalajas lehitseja, mis ühendab sind sotsiaalse meedia kontode ja kasutajatega), teised saadavad sõnumeid SMS'idena või kirjutavad küsimused paberile. Rankin kuvab jooksva tulemuse õpperuumis ekraanile ja soovitab õpilastel teemasid õppides  lugeda läbi ja meenutada ka klassiruumis esitatud mõtted/kommentaarid. Tulemuste põhjal ei saa veel teha väga kaugeleulatuvaid tulemusi, kuid selge on see, et arutelust saavad osa palju enam õpilasi, kui see varasemalt oli. Järgnevalt on esitatud video Rankini klassiruumi eksperimendist: 

Rankin ise kirjutas oma eksperimendist ka kooli kodulehel: „Enamus õpetajaid on ilmselt nõus, et suured auditoorsed loengutunnid piiravad meetodeid, tavapärane valik on loengupidamine. Samuti on enamus lektoreid nõus, et see ei ole just kõige efektiivsem variant õpetamiseks. Tahtsin leida õpilasekesksema lahenduse auditoorses meetodis, et osalejad oleks rohkem haaratud.“

Loe täpsemalt: http://www.readwriteweb.com/archives/how_one_teacher_uses_twitter_in_the_classroom.php

Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio korraldatud õpilaste viiendale animatsioonfilmi konkursile "Mereäärsed lood" laekus 76 animafilmi. Kokku osales konkursil koos juhendajatega üle 176 õpilase.

Konkursi teema "Mereäärsed lood" kutsus koolilapsi mõtisklema selle üle, mis seob eestlasi merega ning vormima omad mõtted ja arusaamad animafilmiks. Konkursi nimi on inspireeritud 2011. aasta Tallinn Euroopa kultuuripealinna kandvast ideest.

Võitjad:
7-10-aastaste I koht
Salme Põhikool - "Lehma selgas Rootsi".
Link: http://www.youtube.com/watch?v=muBPbGJ5qR4

11-15-aastaste I koht
Tallinna Inglise Kolledž - "Wishfish" .
Link: http://www.youtube.com/watch?v=X_4bBsw7_bE

16-18-aastaste I koht
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium - Uju kaine peaga".
Link: http://www.youtube.com/watch?v=YgOW4HtjG68

Animafilmikonkurss on tihedalt seotud Tiigrihüppe SA õpetajate täiendkoolituskursusega "Animatsioon kui meediaõpetuse üks osa Eesti koolides". Et omandatud teadmised ja lennukad ideed pärast koolitust kaotsi ei läheks, pakutaksegi koolidele võimalust oma loomingut ja
õppemeetodeid filmikonkursi kaudu laiemalt tutvustada.

Uue konkursi teema on "Käsi peseb kätt" ja filmide esitamise tähtaeg on 17. Juuni 2011.

Tiigrihüppe Sihtasutus,
MTÜ Nukufilmi Lastestuudio
Lisatud 28. novembril 2010

Konkursi teema „Mereäärsed lood“ kutsus koolilapsi mõtisklema selle üle, mis seob eestlasi merega ning vormima omad mõtted ja arusaamad animatsiooniks. Konkursi nimi on inspireeritud 2011. aasta Tallinn Euroopa kultuuripealinna kandvast ideest.

Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuhi Signe Piirsalu sõnul toimus animakonkurss juba viiendat
korda. "Saadetud tööde hulk näitab õpetajate suurenevat huvi ja oskusi siduda kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid õppetööga ning arendada ja esile tuua õpilaste loovust läbi animatsiooni. Eriti tore oli see, et töid laekus ka Eesti väikestest maakoolidest. Kaasaegsete vahenditega ei pea enam maapiirkondade lapsed tundma end elust kõrvalejäetuna, vaid saavad omi andeid ja oskusi edukalt loometöös rakendada.“

Katrin Kuusik MTÜ Nukufilmi Lastestuudiost rääkis, et möödunud aastate võidutööd on jõudnud maailma erinevatele filmifestivalidele. "Üks edukamatest filmidest on olnud 2007. aasta konkursil osalenud Narva õpilase Olga Bulgakova töö „Kassi unenägu“. Antud film pälvis 2008. aasta juunis Bratislava koolinoorte filmifestivalil publiku lemmiku tiitli ning on linastunud Osaka 15. Euroopa Filmifestivalil ja Argentina „Nueva Mirada“ filmifestvalil. Võib-olla on ehk just see konkurss tulevase animarežissööri hüppelauaks maailmalavale?“

Animafilmikonkurss on tihedalt seotud Tiigrihüppe SA õpetajate täiendkoolituskursusega
„Animatsioon kui meediaõpetuse üks osa Eesti koolides”. Et omandatud teadmised ja lennukad ideed pärast koolitust kaotsi ei läheks, pakutaksegi koolidele võimalust oma loomingut filmikonkursi kaudu laiemalt tutvustada.

Solarise kinos avalikustatakse konkursi tulemused, auhinnalised tööd esilinastuvad suurel ekraanil, jagatakse auhindu ning kuulutatakse välja järgmise aasta konkursi teema, et innustada üha rohkem koolirahvast edaspidigi loovusõppega tegelema.

Koostöös JustFilmi festivali korraldajatega avaneb konkursil osalenutel võimalus nautida JustFilmi programmis linastuvat filmi „Indiaanlane“.

Tiigrihüppe Sihtasutus
MTÜ Nukufilmi Lastestuudio
Lisatud 26. novembril 2010 

Abilinnapea Yana Toomi sõnul on eelseisva kodurahu foorumi teemad seotud haridusega - esimesel päeval arutletakse selle üle, kui turvaline on kool ning teisel päeval on vaatluse all venekeelsed koolid ja seal läbiviidavad reformid.

"Nii Eestis kui teistes riikides tehtud uuringud viitavad paljudele tõsistele probleemidele, mis koolipingeid soodustavad. Ühelt poolt on põhjuseks paljudes kodudes valitsev ebakindlus ja üle jõu käivad mured, nagu näiteks töötus, perevägivald, alkoholism. See mõjutab ka laste käitumist koolis ja koolikohustuse täitmist," lausus Toom. "Teisalt nendivad eksperdid, et kool on muutumas sotsiaalseks asutuseks, kus üha rohkem tuleb peale õpetamise tegeleda ka laste koduse kasvatuse puudujääkide ja ühiskonna vähese hoolivuse kompenseerimisega. Kõike seda ja veel teisi teemasid eeloleval foorumil käsitletaksegi."

Foorumi esimene päev kestab kella 12-16ni ja päeva teemaks turvaline kool - arutletakse selle üle, kui turvaline on Eesti kool.

Foorumi avab Tallinna linnapea Edgar Savisaar, ettekannetega esinevad Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, sotsioloog Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituudist, Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus MAHENA juhataja Tiina Naarits ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Maria-Silvia Martinson. Ettekannetele järgneval arutelul vahetatakse mõtteid selle üle, kellest või millest sõltub kooli turvalisus: kuidas suurendada koolide turvalisust, millised on seni lahendamata kõige kriitilisemad turvariskid ja milline võiks olla edasine tegevusstrateegia. Mida saavad teha kohalikud omavalitsused, mida Tallinna linn, mida riik tervikuna, et kool oleks iga lapse jaoks turvaline ja meeldiv koht?

Foorumit modereerib 30. novembril OÜ Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv.

Foorumi teine päev kestab kella 10.30-15ni ja räägitakse vene koolist reformide sõlmpunktis. Vaatluse all on venekeelne kool, kel tuleb ellu viia kaks reformi: uus põhikooli ja gümnaasiumi seadus (PGS), ka tuleb jätkata gümnaasiumireformiga (üleminek eestikeelsele õppele). Analüüsi võimalusi pakub rohkem üleminek eestikeelsele õppele, mis sai kohustuslikuks 2007. aastal. Eestikeelsele õppele ülemineku probleemidest on seni laia avalikkuse ees vähe räägitud. Samas on reformi senises rakendamises mitmeid nõrku kohti nagu liigne kiirustamine, koolide valmisolekuga vähene arvestamine, eestikeelsete aineõpetajate vähesus jne. Foorumi korraldajad leiavad, et aeg on küps rääkida gümnaasiumireformist avameelselt ja objektiivselt, sest vaid nii on võimalik reformi nõrku kohti lahti mõtestada ja leida lahendusi edasi minekuks.

Ettekannetega esinevad Tallinna abilinnapea Yana Toom, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar, Tartu ülikooli lektor Katrin Kello, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanźa ja Riia Stradinši Ülikooli politoloog Veiko Spolitis. Järgneb arutelu teemal, kas on vaja suuremat paindlikkust vene kooli gümnaasiumireformi elluviimisel, kuidas vene kooli gümnaasiumireformiga jätkata, millised on seni lahendamata kõige kriitilisemad probleemid ja milline võiks olla edasine tegevusstrateegia. Foorumi teist päeva modereerib Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Ivi Proos.

XII Tallinna Kodurahu foorum toimub Nordic Hotel Forumis (Viru 3).
Foorumi töökeeled on eesti ja vene keel, toimub ka sünkroontõlge.

Foorumil osalemiseks registreeruda meiliaadressil kodurahu@tallinnlv.ee või telefoninumbril 640 4105.

Allikas: BNS Lisatud 26. novembril 2010

Kell 11.00 algaval perepäeval toimub mustkunstniku show, võistlus- ja seltskonnatantsu lühiõpe tantsuklubi Twist treeneri Sirje Purje juhendamisel ning ekskursioonid uutes kasvuhoonetes.

"Tallinna Botaanikaaed on alati olnud eksootiline paik, kus on aastakümnete jooksul uuritud ja kasvatatud lugematul hulgal võõramaiseid taimi," rääkis Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. "Seetõttu soovime pakkuda sünnipäeval oma külastajatele mõnusat lõunamaist meeleolu, mis siin lumehangede vahel pisut müstiliseltki mõjub."

Täpne päevakava on üleval Tallinna Botaanikaaia koduleheküljel uudiste rubriigis.

Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961. ENSV Teaduste Akadeemia Instituudina. Külastajatele avati asutus 1970. aastal. Viimase kahe aasta jooksul on Tallinna Botaanikaaed põhjalikult uuenenud: juurde on ehitatud subtroopiliste taimede kasvuhoone ning käesoleval aastal renoveeriti kuivalembeste ja troopiliste taimede kasvuhooned.

Tallinna Botaanikaaed
Lisatud 26. novembril 2010

Võistlusel oodatakse osalejateks nii lasteaialapsi kui ka üld- ja kutsehariduskoolide õpilasi. Võistlusel osaletakse individuaalselt ja iga õpilane saab esitada ainult ühe töö. Lasteaialapsed ning kuni viienda klassi õpilased võivad esitada essee asemel joonistuse. Töid saab saata Unicefi aadressile: Auna 6, Tallinn 10317 või e-maili aadressile: bruno@unicef.ee .

"Eurole üleminek puudutab kõiki Eesti inimesi sõltumata nende vanusest ja nii soovimegi kutsuda ka lapsi ja koolinoori üles euroga seotud teemadel kaasa mõtlema," selgitas rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak. "See aitab nii neil endil eurole ülemineku ja uute rahatähtedega paremini kursis olla, kui annab ka korraldajatele parema ülevaate, mida lapsed ja noored teavad ning mõtlevad."

"Oskus oma kulusid ja tulusid planeerida ja kontrolli all hoida ei ole ammugi enam vaid täiskasvanute tegevus. Ka lapsed on järjest enam kohustatud huvituma oma taskuraha õigest planeerimisest. Laste nägemus eurost aitab kindlasti mõista, millistes valdkondades täiskasvanud neile raha teemadel täiendavalt juhiseid ning abi võiksid anda," rääkis Unicefi tegevjuht Toomas Palu.

Igast vanusegrupist kolm parimat tööd selgitab välja žürii, kuhu kuuluvad rahandusminister Jürgen Ligi, rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak, Unicef-i Eesti tegevjuht Toomas Palu, Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhataja Katrin Kask ning olümpiavõitja Jaak Uudmäe.

Parimate tööde autoritele korraldatakse rahandusministeeriumis pidulik vastuvõtt. Kõige suurema osavõtuaktiivsusega lasteaiarühmade ning kooliklasside seast valib žürii välja ühe, kes saab peaauhinnaks klassiekskursiooni Eesti Panga muuseumisse.

Lisainfo konkursi kohta on saadaval veebilehtedel http://www.euro.eesti.ee/ ning http://www.unicef.ee/.

Rahandusministeerium
Lisatud 26. novembril 2010

Konverentsi korraldaja, TÜ lähiajaloo dotsendi Olaf Mertelsmanni sõnul on erinevalt näiteks Teise maailmasõja, stalinismi vägivallaajaloo või natsionaalsotsialismiga seonduvatele teemadele külma sõja perioodi ajaloovõtmesse panek osutunud arvatust lihtsamaks, hoolimata sellest, et Eestis ollakse tõsiste sellealaste uurimuste koostamisega veel algusjärgus.

„Pikka aega domineeris ajalookirjutuses bipolaarne pilt külmast sõjast - Washington versus Moskva – ning regionaalseid aspekte või „väiksemaid mängijaid” ignoreeriti pea täielikult. Konverentsil katsume keskenduda eelkõige väljaspool seda vastuseisu asuvatele nägemustele külma sõja perioodist,“ ütles Mertelsmann.

Konverentsil saab kuulda kahtkümmend ettekannet kümne riigi ajaloolastelt. Peaesinejad on kaks külma sõja veterani: praegu pensionil olev pikaaegse NATO peakorteri töökogemusega kontradmiral Sigurd Hess (Saksamaa), kes kõneleb salateenistuste kokkupõrgetest ning James Connell (USA), kelle ettekanne käsitleb allatulistatud Ameerika luurelennukite saatust.

Konverents toimub TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudis (Lossi 3, ruum 425) mõlemal päeval algusega kell 10. Töö toimub inglise keeles.

Konverentsi toetavad Norcencowar, sihtfinantseerimisprojekt "Eesti külma sõja ajastul" ja projekt "Balti regionalism: poliitiliste ruumide kujundamine Põhja-Euroopas".

Rohkem infot: www.ut.ee/883539

Tartu Ülikool
Lisatud 26. novembril 2010