Pirita Spordikeskuse liuväli asub Pirita jõe kaldal, aadressil Rummu tee 3.

Liuvälja üksikpääse (1 tund) maksab 32 krooni (2,05 EUR), uiskude laenutus (1 tund) 55 krooni (3,52 EUR) ja soodushinnaga 32 krooni (2,05 EUR), riietusruumi kapi kasutamine 5 krooni (0,32 EUR) ja riietusruumi kapi ja duši kasutamine 25 krooni (1,60 EUR). Grupisoodustuste ja lisainfo Pirita Spordikeskuse kodulehelt http://www.piritaspordikeskus.ee/ või telefonil 623 9148.

Viiendat hooaega on avatud ka Harju tänava liuväli, mis ootab samuti külastajaid iga päev hommikul kella kümnest kuni õhtul kella kümneni. Tunnipileti hind uisuplatsil on 35-55 krooni, nädalavahetusel 40-70 krooni. Perepilet koos uisukude laenutamisega maksab vastavalt 135-240 krooni. Müügil on ka kümne korra piletid. Töötab uisuteritus ja turvakappides saab hoida oma isiklikke asju. Täpsemat infot Harju tänava uisuplatsi kohta leiab: http://www.uisuplats.ee/

Allikas: Raepress Lisatud 26. novembril 2010

AVATUD ON NÄITUSED:
Suures saalis: Uus! SOOME ARHITEKTUUR  08/09
Näitus Soome parimatest ehitistest, mis valminud 2008. ja 2009. aastal.

Väikeses galeriis: TALLINNA UUSIM ARHITEKTUUR. Väike valik viimasel ajal valminud ehitistest.

Püsiekspositsioon: EESTI ARHITEKTUUR MAKETTIDEL. Muuseumi maketikogu. Suur Tallinna makett. 

Sahtlinäitused: Eliel Saarineni “Suur Tallinn”, Juugend Eestis, Eesti puitarhitektuur,  Eesti funktsionalism, Võim ja väljak, “Eesti uusim arhitektuur”.

Keldrisaalis: ÖINE ARHITEKTUUR. Fotonäitus valgustatud arhitektuurist.

I korrusel:
Uute ja vanade arhitektuuriraamatute müük
Arhitektuuriajakirjade lugemissaal, WIFI
Filmilounge, arhitektuurifilmide laenutus kohapeal vaatamiseks

Eesti Arhitektuurimuuseum
Lisatud 26. novembril 2010

Arengukava esitab 13 eesti keele valdkonna arendamise meedet, mis peavad aitama tagada eesti keele kui riigikeele toimimise kõikides eluvaldkondades, selle arenguvõime ning Eesti elanike ühise suhtluskeele staatuse. Arengukava käsitleb eesti keelekorraldust (üld-, oskus- ja nimekorraldus), eesti keele uurimist ja keelekogusid, eesti keele keeletehnoloogilist tuge, ha ridust ja eesti keele õpet (eestikeelset üldharidust, eesti keelt muukeelses üldhariduses, kutseharidust, kõrgharidust), eesti keele erikujusid (piirkondlikud erikujud, väliseestlaste eesti keel, viipekeel ja keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutus), eesti keelt mitmekeelses maailmas, keeleseaduse täitmise järelevalvet ja keeleteavitust.

Kavandatavad tegevused toetavad muu hulgas keelenõu, eestikeelse mõistete andmebaasi täiendamist, eesti keele akadeemiliste tervikkäsitluste ja sõnaraamatute väljaandmist, keeletehnoloogia programm elluviimist, eesti keele ja eestikeelse õppe arendamist kõikidel haridustasemetel (nii eesti kui muu õppekeelega koolides), pöörates kõrgharidussüsteemis erilist tähelepanu eestikeelse terminoloogia loomisele ja kasutamisele, eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmisele ning eestikeelse õppe tagamisele.

Arengukava soodustab murdekeelekasutust, eesti keele õpet ja propageerimist välismaal koos rahvusvahelise keelekoostööga ning keeleliste erivajadustega inimeste toimetuleku parandamist. Arengukava planeerib ülesanded Eesti keelekeskkonna eestikeelsuse säilitamiseks nii keeleteavitusele kui keelejärelevalvele toetudes.

Arengukava elluviimise kogumaksumus 7 aasta jooksul on 959 633 000 krooni. Rakendusplaanis esitatakse arengukava elluviimise maksumus meetmete kaupa ja eraldi aastateks 2011, 2012, 2013, 2014. Kirjeldatud on olulisemad ülesanded, nende põhitäitjad ning põhilised rahastamisallikad.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 26. novembril 2010

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kadri Petersoni sõnul on Eestit rahvusvahelistes ülevaadetes esile tõstetud kui riiki, kus haridusasutuste välishindamine ja sisehindamine on tasakaalus. Maailma juhtivad haridustead lased peavad seda üheks parimaks praktikaks õppeasutuste töö korraldamisel.

Mitmed koolijuhid tutvustasid oma kogemusi, millisel moel on nad suutnud kaasata oma asutuse juhtimisse erinevaid huvigruppe, Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade talituse juhataja Ain Tõnisson rääkis kaasamise õppetundidest riiklike õppekavade koostamise käigus.

Seminaril tutvustati hiljuti läbi viidud rahvusvahelist kodanikuhariduse uuringu tulemusi. Kadri Petersoni sõnul on haridussüsteemi hea korralduse eelduseks erinevate uuringute läbiviimine ja nende tulemuste tutvustamine võimalikult paljudele huvitatutele.

Lisaks tutvustati seminaril haridussüsteemi välishindamise aastaraamatut, milles on lühidalt kokku võetud eelmise õppeaasta välishindamise tulemused, veel sisaldab aastaraamat ülevaatlikke statistilisi andmeid, tutvustab Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavaid hariduse kvaliteeti mõjutavaid ettevõtmisi ning lisaks on raamatus mitme haridusuuringu kokkuvõtted.

Välishindamise aastaraamatuga saab tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi interneti koduleheküljel.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 26. novembril 2010

Õppimine on huvitav protsess. Kõik ümberringi õpivad, kuid väga vähesed suudavad seda lahti mõtestada või veelgi vähem selle tulemusi kasutada. Teadusliku määratluse järgi on „õppimine eluaegne ja elu rikastav protsess, mille eesmärgiks on inimese pidev personaalne, professionaalne ning sotsiaalne areng suurendamaks nii üksikisiku kui kogu ühiskonna heaolu”.

Iseenesest on õppimine paratamatu tegevus. Oma mäslevas elukeerisises omandab inimene pidevalt uusi teadmisi-kogemusi. Õppimine ei tähenda ju tingimata seda, et keegi seisab oma valmis tarkustega sinu ees ja õpetab. Ka lihtne sõrme lõikamine söögi tegemisel on õppimine, õppimine, mille najal ehk järgmisel korral enam vereohvrit ei tooda. Õppimine toimub isegi üksikul saarel, kus olete konkreetselt ainult teie. Nagu Robinson Crusoe õpite ellu äämiseks rakendama oma teadmisi. Ja milline motivatsioon see on... Tavalistes tingimustes on sellist tunduvalt raskem saavutada.

Õppimine ei ole pelgalt koolipingis istumine, mida me kõik oleme omal nahal tunda saanud. Tavapärane koolis õppimine on jäljendamine kindlate reeglite järgi. Laps õpib eelkõige hinnete jaoks. Hinnetest sõltub ju igasugune heaolu nii koolis kui kodus. Ja hea hinde toob see, kui oskad vastata seda, milles õpetaja tunneb ära iseennast – ehk siis sõnasõnalt õpitu veatu esitamine. Õpitu reprodutseerimisele ei pöörata üldiselt mingit olulist tähelepanu. Siinkohal on omajagu süüdi nii meie ülekoormatud ainekava kui ka suutmatus (või tahtmatus) teadmisi erinevate õppeainete vahel integreerida. Lisaks kõigele eelnevale on kool veel ka kasvatusasutus. Ühiskonna ootusena peavad igakülgsest praakmaterjalist valmima ühiskonnakõlbulikud indiviidid. Selge see, et kahte suunda korraga hästi jälgida ei suudeta.

Vastupidiselt madalamate koolijärkude sunduslikule õhkkonnale valitseb ülikoolis vabadus. Vabadus, mis tekitab pea kõigis sinna sattujates vasika ja uue värava sündroomi. Mudel - ise planeerid, ise teed, ise vastutad - nagu toimiks, kuid suures eufoorias (ähakse vaid esimest lüli, samas kui teised mittevajalikena lükkuvad kuskile määramatusse kaugusesse. Samas ei jäta see määramatus end kindlasti mitte kätte maksmata. Ja tegelikult ei erine keskmine inimene kuigi palju sellest üliõpilasest, sest paljudel puudub võime ja tahe ise toime tulla ning oma tegevust ise juhtida. Inimlikult on  see muidugi arusaadav, sest reeglid-juhised vähendavad vastutust ja vastutus on juba olemuselt stressi tekitav ning halb.

Tänapäeva inimese puhul aga on enda ja oma tegevuse juhtimine äärmiselt oluline. IIma enesejuhtimiseta ei saa olla õppimist. Sellist õppimist, millest tõesti ka kasu tõuseks, toimuks mingi muutus. Nii nagu adragoogid ütlevad: „õppimisega kaasneb inimese käitumise muutumine ja isiksuse olemuse kvalitatiivne teisenemine”. Esiteks peab õppija aru saama milleks ta õpib ning teiseks, kuidas ta soovituni kõige tulusamalt võiks jõuda. Ja siin ei ole mingeid vabandusi. Igal inimesel on see protsess individuaalne, kuid kindlasti mitte võimatu. Ei loe isegi vanus mitte! Tihti on inimene just küpses eas võimeline paremini oskusi omandama, kuna tal on eelnevate aastate jooksul läinud korda oma sisemine isiksus ja selle omapärad avastada. Ja alati on võimalik areneda. Lõppu ei tule ei inimese teadmiste arendamisel ega ka teadmistel. Nii et kuni elupäevi, nii kaua me ka õpime.
Kui vaadata olukorda füüsika seisukohalt, siis on isegi taandarenedes võimalik midagi õppida.

Olulisim on õppija jaoks uskumus oma ideede õigsusse ja vajalikkusse. Siis kaovad teelt ka kõikvõimalikud takistused. Siia sobivad William James Duranti sõnad: „Õppimisega omandatud haridus on oma olemuselt rumaluse jätkuv avastamine”.

Alo Särg, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kvaliteedijuht-õpetaja
Lisatud 26. novembril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 25. novembril 2010  

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Loe ka: Kool asub õpetajaid ja lapsi mikrofonide ning kaameratega jälgima
 
Lisatud 25. novembril 2010

Dream Foundation Eesti esindaja Virge Tamme sõnul on Taani organisatsiooni kaudu välismaale suundujate seas sihtkoht number üks. Selge tendentsi põhjustena nimetab Tamme tasemel ja tunnustatud ülikoole ning tasuta kõrgharidust.

„Tegelikult paljud noored veel ei teagi, et nii mõneski Euroopa riigis on võimalik tasuta õppida,“ ütles Tamme, „kuid sageli saab just see faktor nende lõpliku ülikoolivaliku puhul otsustavaks.“

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv ja märgatav, keskendub ka teisipäeval toimuv tööötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Dream Foundation Eesti
Lisatud 25. novembril 2010

Tiia Toomet on kirjutanud: „Kõige vahvam paik meie linnas on mänguasjamuuseum. Seal on palju nukke, kaisukarusid, autosid, ronge, tinasõdureid ja kõikvõimalikke muid mänguasju. Päeval, kui muuseum on avatud, saavad lapsed nendega tutvust teha. Öösel aga, kui kõik külastajad on lahkunud, hakkab muuseumiruumides toimuma midagi eriskummalist.“

Etenduses „Öö mänguasjamuuseumis“ proovitaksegi teada saada, mis toimub muuseumis öösiti ja kas sellega on kuidagi seotud ka muuseumi maskott Karu Lillekäpp. Etendust mängitakse Teatri Kodus kogu detsembrikuu jooksul.

„Öö mänguasjamuuseumis“ on lavastanud Leino Rei, kunstnikutöö on teinud Mare Hunt.
Muusikalised kujundajad on Taisto Uuslail ja Ivi Rausi, valguskunstnik: Martin Meelandi, mängib Janek Joost või Kristo Toots.

Raamatu „Karu Lillekäpa töö-ööd“ on välja andnud Tea Kirjastus.

Tartu Mänguasjamuuseum asub aadressil Lutsu 8 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Lähem teave: www.mm.ee või telefonil 7461 777.
Teatri Kodu asub aadressil Lutsu 2 ja on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Teatriinfo veebis: www.teatrikodu.ee või telefonil 7461 060.

Lisatud 25. novembril 2010

Järk-järgult transformeeritakse portfoolio autori tööde ja teiste materjalidega meetodiks ja intrumendiks, mis annab hinnangu arengule. Portfoolio abil on lihtne teatud tööetapist kokkuvõtteid teha, aga ka vahetult jälgida inimese kui loomingulise isiksuse professionaalsuse kasvu. On selgunud, et nende elukutsete ring, kellele sobib portfoolio meetod, on oluliselt laiem, sellesse ringi kuuluvad kindlasti ka õpetajad. Võtmesõnad, mis kirjeldavad professionaalset portfooliot, on järgmised: areng, looming, kaasamine, eksperiment, analüüs, peegeldus, otsuste vastuvõtmine, saamine kellekski, karjäär. Need sõnad annavad väga hästi edasi portfoolio eesmärki – olla enesehinnangu tööriist.

Mille poolest on elektrooniline portfoolio hea?
See pole lihtne küsimus, pigem vaidlust tekitav. Antud hetkel ma vastaksin nii: kindlasti mitte ainult „linnukese“ pärast aruannetes, nagu oli mõned ajad tagasi. Pigem isiklike arengumomentide fikseerimiseks, viis eneseharimiseks, enesedistsipliiniks sobivas vormis. Uus elektrooniline vorm võimaldab organiseerida väärtuslike lahenduste ja ideede vahetust võrgustikuga liitunud õpetajate-praktikute vahel...

Uute veebiinstrumentide ja sotsiaalsete võrgustike rakendamine on muutnud portfoolio koostamise huvitavaks ja kaasakiskuvaks tegevuseks, millel on õpetaja jaoks hariv potentsiaal. Jah, täna me räägime just elektroonilisest portfooliost, mida on võimalik täiendada, loominguliselt vormistada, mis ületab oluliselt paberanaloogid. Ja seda mitte ainult sellepärast, et elektroonilist portfooliot on kergem koostada ja täiendada! Mitte ainult sellepärast, et veebis on suuremad võimalused portfoolio täiendamiseks: on portfoolio-ajaveeb, portfoolio-veebileht, portfoolio kui RSS voog. Avaliku portfoolio esilehel, mis on loodud populaarsete veebivahenditega, ilmneb alati sotsialiseerumine – avalik kogemuste ja uute ideede vahetamine.

E-portfoolio autor valib, kogub, kommenteerib ja analüüsib ise avaldatavad materjalid, mida võib vaadelda kui tema professionaalsete oskuste kinnitajaid. Siin on väga tähtis e-portfoolio kasutajate, lugejate tagasiside. Avatus ja kättesaadavus portfoolio vaatamisel ja kommenteerimisel ongi need mehhanismid, mis võimaldavad e-portfoolio omanikul formeerida isiklike professionaalsete saavutuste põhjal adekvaatse enesehinnangu. Nii muutub e-portfoolio ka õppemeetodiks, pidevaks enesetäiendamiseks ja õpetaja kvalifikatsiooni tõstjaks. Eestis on õpetajatel võimalus oma e-portfooliote üleslaadimiseks kasutada selleks spetsiaalselt loodud veebilehekülge aadressil http://eportfoolio.opetaja.ee/

Portfoolio kui mudel
Ülalpool kirjeldatu on mudel... Mudel, ilma milleta jääb isegi kõige parem õpetajate veebileht lihtsalt „tunnimaterjalide aidaks“. Te saite õigesti aru, veebileht õppematerjalidega (töölehtede, esitluste ja testidega) - isegi väga hästi struktureeritud ja pidevalt uuendatav - ei ole ikkagi täisväärtuslik portfoolio. Sellisel kujul on ta vaid elektrooniline kaust õpetaja töömaterjalidega, mis annab võimaluse neid kasutada ka teistel õpetajatel. Kuid see pole kindlasti portfoolio!
Mis siis jääb puudu sellest, et olla portfoolio? Mis võiks üldse olla portfoolio veebilehe struktuuris?

Millised teemad ja millised materjalid?
Soovitades midagi õpetajale, kes alles mõtleb oma esimese elektroonilise e-portfoolio loomise peale, tuleb ausalt öelda, et igasugused ranged ettekirjutised ja piirangud on siin pigem kahjuks, sest portfoolio pidamine on ju loominguline protsess. Õpetaja on vaba nii valikutes, sisus (kirjeldamaks oma „numbrilist isiksust“) kui ka formaadis ja veebimaterjalide valikus. Seepärast kannab ka allpool toodud nimekiri vaid soovituslikku iseloomu.

Nagu iga teine portfoolio, nii võib ka õpetaja professionaalne portfoolio koosneda järgnevast:
- õpetaja CV
- läbitud kursuste, kvalifikatsioonitõstmise koolituste nimekiri/kirjeldus
- töömaterjalid: tundide töökavad, esitlused, testid jne
- metoodilised nõuanded, artiklid, küsitlused
- eneseanalüüsi vormid ja peegeldused (tagasiside)
- kasulikud viited, mida õpetaja omas töös kasutab
- veebilehtede kasutamise juhend
- foto- ja videomaterjalid tundidest ja loomingulistest töötubadest
- viited professionaalsetele võrgulehtedele, mille autoriks on õpetaja, aga ka viited huvitavatele foorumitele tema osavõtul
- viited oma õpilaste töödele ja loodud lehekülgedele jne

Autoriõigusest...
Tahaks eriti rõhutada, et portfoolios avaldatud materjalid peavad olema originaalsed, autentsed, s.t. portfoolio autori enese loodud. Hoides meeles seda, et kõik internetis avaldatud materjalid on autoriõigusega kaitstud, tuleb omaloodud tööd/autorite kollektiivi loodud tööd ja materjalid kindlasti allkirjastada ning lisada märk litsenseeringust. Litsensi märgina võib soovitada Creative Commons'it.
Portfoolio veebilehe erinevate osade/teemade juures, kuhu tavaliselt paigutatakse kasulikud viited ja harivad materjalid, võiks ära märkida ka teiste viidatud autorite publikatsioonid, loomulikult autoriõigusi järgides (osutatud viidetele, mis näitavad algallikate esmatrükile).

Aususe ja autoriõiguste järgimise teema internetis on eriti aktuaalne just e-portfoolio kontekstis, kuna e-portfoolio võib olla aluseks õpetaja professionaalsusele atesteerimisel, ja teisest küljest – eeskujuks õpilastele oma portfooliote loomisel.

Portfoolio „jälgimiseks“?
Portfoolio idee ei seisne vaid õpetaja eneseesitluses interneti vahendusel! Milleks on üldse vajalikud kõik need portfoolio-veebileheküljed, kui keegi neid ei külasta ja nendest ei õpi? Võrgus olles me õpime teisi jälgides, nende tegevust kopeerides, omastades ja arendades võõraid ideid, viidates teistele... Võõra kogemuse omandamine on tähtis osa professionaalses arengus ja selleks on internetis miljon võimalust. E-portfoolio tulekuga ei räägi me enam lihtsalt netis surfamisest, vaid regulaarsest ja hästi organiseeritud õpetaja tööst arvutivõrgus. Seepärast ongi tähtis õpetajal omandada uusi oskusi, kuidas ennast internetis transleerida ja „esitada tellimus“ teistele. Sellise tegevuse kirjeldamiseks on uued mõisted – näiteks agregaator kui infovoogude haldaja jpt.

Sotsiaalse veebi instrumendid on ajaveeb, wiki, video, mille allkategooriad võimaldavad meil transleerida ja retransleerida oma kogemusi, ja teisest küljest, jälgida õpetajaskonnas tunnustatud ekspertide tegemisi. Regulaarse harjumuse lugeda professionaalseid materjale internetist aitavad kujundada meil tellimuste ja uuenduste kogumise instrumendid mitmetest internetiallikatest.
Instrumente RSS-voogude kogumiseks on viimasel ajal ilmunud palju. Aktiivselt kasutatavad instrumendid lugemiseks ja ajaveebide kommenteerimiseks on Google reader, samuti voogude kogumisteenus friendfeed.

Millest alustada? Eelportfolio...
Muidugi tuleb portfooliot luues läbi mõelda ja analüüsida, millised sündmused minu professionaalses elus on kaasa aidanud minu kujunemisele õpetajana? Võib ilmneda, et need polnud ainult koolis või ülikoolis töötatud aastad, vaid ka mingisugused kohtumised, esinemised konverentsidel, ettekanded või publikatsioonid. Vahel võib selliseks sündmuseks osutuda ka läbiloetud raamat või nähtud film! Kuidas siis paremini arvesse võtta selliseid eriplaanilisi sündmusi, kuidas neid klassifitseerida? Ärgem rutakem, vaid lihtsalt „visandame nad kaardile“, mitte geograafilisele, vaid spetsiaalsele.

„Klassikalise“ portfoolio ettevalmistus algab taolisest kaardistamisest! Esialgse portfoolio väljatöötamiseks sobivad hästi sellist tüüpi teenused nagu TimeLine. See võimaldab ajateljele kanda autori haridustee, toetatuna erinevatest sündmustest. Selleks võib kasutada järgmisi teenuseid http://www.timetoast.com/, http://timeline.thinkport.org, http://mnemograph.com. Ajateljel loodud näidet „Haridustee“ võib näha siin: http://www.timetoast.com/timelines/31656

Algajad võivad kasutada ükskõik millist veebiserverit, mis pakub võimalust luua teadmiste kaarti või - nagu neid veel kutsutakse – mõistekaarti. Selleks sobivad serverid on: http://www.mindmeister.com/, http://www.mindomo.com/, http://mind42.com/ jt. Kõik need serverid aitavad teie esimese portfoolio täita viidetega publikatsioonidele ja „tunnistustele“ eredatest sündmustest teie biograafias. Need võivad olla videod või fotod.

On olemas seisukoht, et e-portfoolio on omapärane „altarimaal“, mis koosneb eranditult diplomitest ja tõenditest, kus kirjas teie sooritatud eksamid, kursused ja loengud. Piisab ainult nende skanneerimisest ja paigutamisest võrku–veebilehele. Mida rohkem selliseid tõendeid, seda kirjum(eredam) portfoolio. Samas ei ole portfoolio ju ainult möödunud saavutuste „konserveerimise“ koht, vaid loodud ikka selleks, et enda jaoks üles ehitada edasine professionaalne teekond (nimetagem seda karjääriks), mis ei pea koosnema eranditult mõtetest liikuda „mööda treppi üles“. Hea karjäär võib liikuda ka horisontaalselt...

Selleks peavadki teie portfoolios ilmuma ka teist tüüpi materjalid, mis justkui ongi adresseeritud iseendale, mis vastaksid teie sisemistele küsimustele.

Isiklik ajaveeb kui eelportfoolio...
Kõige parem regulaarse üleskirjutamise ja märkmete tegemise vahend on isikliku ajaveebi pidamine (ärge unustage tema päevikuvormi ja interaktiivseid võimalusi...). „Külvates“ oma ajaveebi regulaarselt mõtteid ja tähelepanekuid, saab need hiljem kokku korjata ning valmistada ette materjalid portfoolio jaoks.

Kõige parem oleks silme ees „hoida“ ja pidevalt täiendada nende küsimuste nimekirja, mis tahes tahtmata tekivad iga õpetaja töös... Tulevase portfoolio struktuuri saab läbi mõelda, kui esitame endale järgmised küsimused:
- kuidas ma õpetan oma õpilasi?
- kuidas õpin ise?
- millised on ideed õpetamismetoodika uuendamiseks?
- milliseid õppematerjale valmistan ja kuhu neid paigutan?
- kellega teen võrgustikusiseselt koostööd?
- milliseid kaasaegseid veebiteenuseid kasutan?
- milliseid uusi professionaalseid ülesandeid enda ette püstitan?
- milliseid professionaalseid probleeme tunnistan ja kuidas neid lahendan?

Loomulikult võivad küsimused olla ka teistsugused, konkreetsemad ja täpsemad, arvestades iga õpetaja suunitlust, eriala. Samas on tähtis mõista, et kõikide nende küsimuste mõte seisneb selles, et paremini esile tuua oma professionaalset „mina“. See võib olla aruande alus, millest algab uus professionaalse isiksuse mõtestamine ja areng. Näiteks, kirjutades oma ajaveebis mingi sündmuse kohta (konverents, koolitund, seminar õpetajatele), eemaldub autor pisitasa „reportaaži“ stiilist ja läheb üle analüüsivale ja reflekteerivale stiilile, pöörates tähelepanu mitte ainult sellele, mis välja tuli või õnnestus, vaid ka sellele, mis vajaka jäi, ebaõnnestus ning mida oleks teinekord vaja paremini teha või muuta...

Just ajaveebist võiks alustada õpetaja, kes mõtleb portfoolio loomisele. See on parim moodus saavutada professionaalne kompetentsus – oskus analüüsida enda tegevust.

Veebi tööriistad isikliku portfoolio koostamiseks
Portfoolio sisulisele ettevalmistusele lisaks tuleb mõelda ka selle esitlemisele internetis. Tavaliselt tehakse seda portfoolio veebilehel, selleks on palju erinevaid võimalusi. Millist teenust siis eelistada? Instrumentide valikuks peaks omama vähemalt kahte kriteeriumi, mille põhjal teha õige valik:
- teenus peab võimaldama lisada ja luua uusi lehekülgi;
- võimalus luua lihtsaimgi menüü ja navigeerida veebis;
- võimalus paigutada multimeedia objekte, tabeleid, kujutisi koodiga – embed-;
- saab muuta veebilehe disaini – kujundada teda oma maitse järgi;
Lisakriteeriumid võiksid näiteks olla järgmised:
- võimalus lisada põhilisi failitüüpe (täiendina leheküljele), näiteks tekstilised või zip-failid. Kui autor on valmis tagasisideks ja külaliste küsimusteks, siis on hea, kui on lehel on kommenteerimise võimalus.

Rohkemal või vähemal määral omavad selliseid võimalusi veebilehtede loomiseks serverid:
http://www.weebly.com/, http://www.yola.com/, http://www.netvibes.com/, http://www.sauropol.com/ ja http://www.edicy.com/.
Ja muidugi universaalseks instrumendiks, milles on kõik loetletud funktsioonid, on server Google Sites.

Kuidas võib välja näha elektrooniline portfolio?
Näitena toon mitu valmis portfooliot. Kohe tuleb vabandada ekslikku väljendit „valmis“, sest üks kord ja igaveseks loodud portfooliot pole olemas – professionaali portfoolio peab kogu aeg täienema uute kirjutistega. 

http://sites.google.com/site/urmastokko
http://aluojalaine.edicypages.com/
http://sites.google.com/site/tivarts/

Kõik ülaltoodud portfooliod on erinevad, kuid mingisugused alajaotused neis korduvad. Neid ühendab veel üks kvaliteedinäitaja – neis on palju viiteid internetti paigutatud materjalide kohta, mis tunnistab autorite esindatust võrgus.

On ka teist tüüpi e-portfoolioid. Näiteks avab õpetaja e-portfoolio kvaliteediga profiili sotsiaalses võrgustikus, mis on orienteeritud pedagoogilisele auditooriumile. Sellise portfoolio näite leiate: http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/viive

Heaks stardikohaks, et millestki alustada, on antud juhul õpetaja profiil sotsiaalses võrgustikus http://www.koolielu.ee/. Leiate portaalist näidised ja ka abist ei öelda ära. Veel võiks uurida järgmisi sotsiaalseid võrgustikke: http://www.linkedin.com/ ja http://www.facebook.com/.

Elektroonilist portfooliot võib kasutada õpetaja atesteerimisel - sealt leiab head ja eredad näited tehtud tööde kohta ning näitliku eneseanalüüsi.

Ljudmilla Roždestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog
(tõlge Jelena Laanjärv) 
Koolielu
Lisatud 25. novembril 2010