Projekti koordinaatori Malle Hallimäe sõnul võimaldab koostöö viia edukamalt teavet turvalisemast internetikasutusest laste ja nende vanemateni. „Internet annab lugematuid võimalusi, kuid nii noored kui lapsevanemad peavad arvestama, et nende võimaluste kasutamisel võivad nad kokku puutuda ka ohtudega. Kutsume nii noori kui täiskasvanuid interneti kasudest osa saama, samal ajal enda käitumist teadlikult jälgides,“ lisas Hallimäe.

Kohtumisel annab Kadri Ugur Tartu Ülikoolist ülevaate Eesti laste interneti kasutusest Euroopa kontekstis. Malle Hallimäe Lastekaitse Liidust tutvustab Euroopa Liidu Turvalisema Interneti Programmi ning Eesti  projekti „Targalt internetis“.
Soome kogemust „Turvalisema interneti keskuse“ projekti elluviimisest tutvustab projekti koordinaator Mari Laiho Save the Children Finland´ist. Ettekannetele järgneb arutelu nõuandva kogu rollist ja ülesannetest projekti tegevuste elluviimisel ning interneti turvalisema kasutamise edendamisel.

Nõuandvasse kogusse kuuluvad Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, AS EMT-i, AS Sertifitseerimiskeskuse, Microsoft Eesti OÜ, Tiigrihüppe Sihtasutuse, Tartu Ülikooli, Eesti Lastevanemate Liidu, Koolipsühholoogide Liidu, Tallinna Informaatikaainesektsiooni, Rate.ee, MTÜ Eesti Abikeskused, MTÜ Lastekaitse Liit ning projekti „Targalt internetis“ noortepaneeli esindajad.

Nõuandva kogu kohtumine toimub projekti „Targalt internetis“ raames, mille eesmärk on laste interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamine ning võrgukeskkonnas leviva ebaseadusliku sisuga materjalide ja tegevuse tõkestamine.

Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti üldkoordinaator on MTÜ Lastekaitse Liit. 

MTÜ Lastekaitse Liit
Lisatud 24. novembril 2010

Projekti eesmärk on tõsta kutseõppeasutuste muu emakeelega lõpetajate suutlikkust sooritada kutseeksam eesti keeles ja asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas ning toetada kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajaid erialakeele tulemuslikul õpetamisel.

Projekti käigus on valminud arvutierialade, automaatika, autotehniku, elektriku, veokorraldaja, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistleja, pagari-kondiitri, keskkonnatehnika lukksepa ja metallitöötlemispinkidel töötaja erialadele erialakeele aineprogrammid.

Infopäev toimub 25. novembril TLÜ Silva õppehoone auditooriumis S-311 (sissepääs Terra majast Narva mnt 25).

Aineprogrammid valmisid Euroopa Sotsiaalfondi toel ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ja Tallinna Ülikooli eestvedamisel.

Olete oodatud infopäevale!

Infopäevale registreerimine ja lisainfo: Helina Puksmann, Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi õppeassistent, telefon: 6409312, e-post: helina.puksmann@tlu.ee

Tallinna Ülikool
Lisatud 24. novembril 2010

Üritusel „Kohtume Pirogovi platsil välihospidalis!“ on huvilistel võimalik näha kuulsat arstiteadlast tegutsemas 19. sajandi keskpaiga välilaatsaretis ning tutvustamas oma toona uudseid meetodeid.
Mineviku meenutamise järel on võimalik tulla tagasi olevikku ning piiluda tänapäevasesse sõjaväljal kasutatavasse meditsiinitelki. Selleks on kohal Kaitseliidu Tartu maleva ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste inimesed, kes tutvustavad tänapäevaseid vahendeid, mida arstid lahinguolukorras kasutada saavad.

Ürituse korraldaja, TÜ ajaloo muuseumi projektijuhti Urmet Paloveeri sõnul on Tartu Ülikooli ajaloo muuseumil  plaanis edaspidigi ümmarguste tähtpäevade puhul tutvustada rahvale Toomemäel asuvaid mälestusmärke, mis püstitatud kuulsatele ülikooliga seotud isikutele. "Pirogovi sünniaastapäeva tähistamine on üritustesarja „Toome kujud rahva ette“ esimene pääsuke," selgitas ta.

Aastatel 1828-1832 Tartu Ülikooli professorite instituudis õppinud ning aastatel 1836-1841 Tartus professoriks olnud Pirogovil on suured teened lahinguvälja meditsiini arendajana. Pirogov töötas välja haavatud sõdurite esmase sorteerimise printsiibi vastavalt haavade iseloomule ja haiguste ohtlikkusele, tõi sõjaväljale halastajaõed, rakendas seal esimesena eeternarkoosi ja kipsmähist.

Üritus algab Tartu raekoja taga Pirogovi platsil 25. novembril kell 11 ning selle korraldavad TÜ ajaloo muuseum, Kaitseliidu Tartu malev, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning Tartu Üliõpilasteater.

Tartu Ülikool
Lisatud 24. novembril 2010

Eestist väiksem on usaldus poliitiliste parteide vastu vaid Korea Vabariigis (18 protsenti), Poolas usaldab erakondi sarnaselt Eestile 23 protsenti kaheksandate klasside õpilastest.

47 protsenti küsitletud Eesti noortest ei eelistanud üht parteid teistele ja kindlalt eelistas üht parteid 10 protsenti noortest.

Üheksa protsenti noortest oli seotud mõne erakonna noorteorganisatsiooniga. Samas kinnitas 44 protsenti Eesti noortest, et nad on tegevad mõnes ühiskonnale kasulikus vabatahtlikus ühenduses. See näitaja oli vaadeldud maade hulgas üks kõrgemaid, keskmine oli 34 protsenti.

Tulevikus kavatseb valimistel hääletada 73 protsenti Eesti noortest, see on keskmisest (81 protsenti) pisut madalam näitaja.

Valitsust usaldab Eestis 62 protsenti noortest ja meediat 54 protsenti. 38 vaadeldud maa keskmisena usaldas valitsus 62 protsenti, parteisid 41 ja meediat 60 protsenti noortest.

Eesti noorte teadmised ühiskonna toimimise kohta olid uuringu kohaselt üsna head, Eesti paigutus 38 maa hulgas 12. kohale. Tabeli esimesed kohad võtsid Soome ja Taani. Eesti oli koos Sloveenia, Soome ja Tšiiliga üks neljast riigust, kus õpilaste teadmised oli võrreldes 1999. aastal tehtud uuringuga paranenud. Sarnaselt valdavale enamusele riikidest, olid ka Eestis tüdrukute ühiskonna-alased teadmisest poistest märgatavalt paremad.

Rahvusvaheline ICCS (International Civic and Citizenship Education Study) uuring vaatles 38 riigi noorte ühiskonna-alaseid teadmisi ja suhtumisi. Uuringus osales viis riiki Aasiast, 26 Euroopast, kuus Ladina-Ameerikast ja üks Austraaliast.

Põhjapoolkera riikides viidi küsitlused läbi 2009. aasta kevadel. Küsitleti peamiselt koolide kaheksandate klasside õpilasi vanuses 13-15 aastat.

Allikas: BNS Lisatud 24. novembril 2010

Möödunud nädala lõpus kolledži küsimust arutama kogunenud Türi vallavalitsuse ja Järva maakonnast valitud riigikogu liikmed otsustasid saata ühispöördumised Tartu ülikooli rektorile, ülikooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile, milles palutakse ülikoolil avalikustada veel enne 10. detsembrit toimuvat ümarlauda huvitatud osapooltele oma konkreetne tegevusplaan Türi kolledži osas. Ühtlasi palusid allakirjutanud, et ülikool peataks kõik Türi kolledži tegevuste lõpetamisega seonduvate otsuste tegemise enne 10. detsembrit.

Pöördumises haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele palutakse ministrilt kui hariduspoliitika peamiselt suunajalt abi Türi kolledži tegevuse jätkamiseks. Ministril palutakse leida võimalusi suhtlemiseks Tartu ülikooli või mõne teise lähedasi õppekavu õpetava ülikooliga selleks, et säilitada statsionaarne õppetöö Türi kolledžis.

Ühisnõupidamisest võtsid osa riigikogu liikmed Kaia Iva, Tõnis Kõiv ja Jaanus Marrandi ning Järva maavanem Tiina Oraste, Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi, Türi vallavolikogu eelarve- ja arenduskomisjoni esimees Theo Aasa, Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esimees Toomas Šadeiko, valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Peeter Särg, turvalisuse komisjoni esimees Jaan Arvola, maaelukomisjoni esimees Reet Länkur, revisjonikomisjoni esimees Raivo Pink ning Türi vallavanem Aivo Prüssel ja Türi vallavalitsuse liige, abivallavanem Üllar Vahtramäe.

Allikas: BNS Lisatud 24. novembril 2010

Abilinnapea Yana Toomi sõnul on toetuse saamise õigus eralasteasutustel, kus käivad lapsed, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse. "Eralasteasutustele makstav toetus on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta," täpsustas Toom.

Tallinna Haridusameti juhataja 1. oktoobri k.a. käskkirjaga on koolieelsete lasteasutuste koha arvestuslikuks maksumuseks 2011. aastal kinnitatud 1279,20 eurot aastas ehk 106,60 eurot kuus.

Haridusameti eelarves on planeeritud vahendid eralasteaedade toetuseks 908 312 eurot, mis võimaldab alushariduse omandamist eralasteasutustes ja pakkuda teenust 710 eralasteaia lapsele.

Ühtlasi kavatseb linnavalitsus kinnitada koolieelse lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestuslikuks maksumuseks ühe lapse kohta 2011. aastal Tallinna munitsipaallasteasutustes 1614 eurot. Lasteasutuse koha maksumuse alusel teostatakse arvlemist teiste valdade ja linnadega.

Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.

Allikas: Raepress Lisatud 24. novembril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 24. novembril 2010 

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 24. novembril 2010

KONKURSS ÕPILASTELE
„Minu abivahendid õppematerjalide omandamisel“

KONKURSS ÕPETAJATELE
“1+1=3”

Tähtaeg 30. november 2010

Lisainfo: http://koolielu.ee/pg/info/readnews/49654

Lisatud 23. novembril 2010

IT Kolledži rektori ametikohale laekus avaliku konkursi kaudu 4 avaldust. Täna toimunud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse Nõukogu (EITSA) koosolekul kohtuti kolme kandidaadiga. EITSA Nõukogu otsustas rektori kohusetäitjaks määrata 3.jaanuarist 2011.a. IT Kolledži õppejõu ja nõukogu liikme Linnar Viigi.

Uuel aastal ametisse asuv Viik toob välja tema jaoks olulised tegevused IT Kolledži juhtimises. „Kui EITSA Nõukogu uuris minult valmisolekut ajutiselt kohusetäitja rolli täita uue rektori leidmiseni, siis püüdsin ka sõnastada paar valdkonda, millele soovin keskenduda,“ ütleb Viik. Ta nimetab kolledžist väljalangevaid tudengeid, kes ei jõua diplomitööde kaitsmiseni. Uute üliõpilaskandidaatide vastuvõtmise teemal kommenteerib Linnar: „Meie bränd on kinnistumas tehnoloogiahariduse maastikul ning oma viimaste aastate vastuvõtu edust ja kogemustest lähtuvalt peame tudengikandidaatide leidmisega senisest enam tööd tegema.“ Samuti toob ta välja töö organisatsiooni sisemiste protsessidega, milleks on kolledžis käimasolev kvaliteediprojekt enesehindamine, kogu vahetult õppetööga ja selle kvaliteediga seonduv, rahvusvahelistumine jpm.

Viik on kolledžiga seotud üle 10 aasta alates IT Kolledži loomisest. Ta on õppinud infotehnoloogia juhtimist ja rahvusvahelist majandust Tallinna Tehnikaülikoolis ja Helsinki Tehnikaülikoolis. Töötanud teadurina Soomes ja Rootsis, juhtimiskonsultandina KPMG Management Consultingis ning ÜRO Arenguprogrammis.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Lisatud 23. novembril 2010