Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 23. novembril 2010

Artikli täistekst e24.ee veebilehel.

Lisatud 23. novembril 2010 

Avatud uste päeval on huvilistel võimalus tutvuda siseministeeriumi hoone ning ajalooga. Samuti antakse ülevaade sisejulgeoleku ja regionaalvaldkonna tööst. Külalistega kohtuvad siseminister Marko Pomerants, regionaalminister Siim Kiisler, halduse asekantsler Merle Küngas ning rahvastiku- ja regionaalala asekantsler Kaia Sarnet.

Avatud uste päevale tulijail palume end registreerida hiljemalt neljapäevaks, 25. novembriks aadressil http://www.siseministeerium.ee/avatud-uste-paev/ või anda oma tulekust teada helistades ajavahemikus 09:00-17:00 telefonil 612 5030.

Registreerumisel palume kirja panna ees- ja perekonnanimi, isikut tõendava dokumendi number, telefoninumber või e-posti aadress. Palume kõigil osalejatel kaasa võtta isikut tõendav dokument. Siseministeerium asub Pikk 61, sissepääs Pagari tänavalt.

Avatud uste päeva ajakava:
8.45-9.00 Registreerimine ja kogunemine
9.00-9.15 Lühiülevaade ajaloost
9.15-9.30 Loeng sisejulgeoleku teemal
9.30-9.45 Loeng regionaalvaldkonnast
9.45-10.00 Küsimused

Siseministeerium
Lisatud 23. novembril 2010

Teemad ja esinejad:
Eesti ehituskultuuri arengujooni kiviajast rehielamu sünnini. Ain Lavi, Tallinna Ülikool
Mõisnikud Eesti talumaju uuendamas: Palmse näide. Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor
Eesti vallaametimehed 19. sajandi lõpus. Hanno Talving, Eesti Vabaõhumuuseumi teadur
Andmebaaside loomisest ja rakendustest rehemaja näitel. Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseum Maa-arhitektuur ja –maastikud teadur
Ta mig till Ormsö: ühe väikesaare arhitektuuri lugu. Kadi Karine, Eesti Vabaõhumuuseum Maa-arhitektuur ja –maastikud teadur
Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis. Anneli Banner, Eesti Vabaõhumuuseumi teadur
 
Teaduspäevale sissepääs on muuseumipiletiga.

Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 23. novembril 2010

Selleks, et maailma teise pilguga vaadata, tulevad appi Kaur Kender ja Sass Henno. Sulesepad pole ju päris tavalised inimesed ning ehk annab nende arvamus meie pilgule värskust.

Kohtumisõhtul tulebki jutuks, kuidas asju teisiti näha, kuidas kirjanik Eestis elab ja mida tähendab kirjanikele lugemisaasta.

Kaur Kender on eesti kirjanik, tõlkija ja ettevõtja. Tema sulest on ilmunud palju menukeid, mille hulgas ka "Check out", "Ebanormaalne", "Iseseisvuspäev", "Raha", "Vargana sündinud", "Yuppiejumal".

Sass Henno võitis 2005. aastal romaanivõistluse teosega "Mina olin siin. Esimene arest". Lisaks on ta avaldanud lastejutu "Mereröövlimäng" ning romaani "Elu algab täna". Samuti kirjutas ta stsenaariumi lühimängufilmile "Südameasjad".

Kohtumisõhtu teema "Mõni kirjanik võiks õpetada asju teisiti nägema" on võetud Tallinna Keskraamatukogus 2009. aasta kevadel noorte lugejate seas läbi viidud kultuuriürituste küsitluse tulemustest.

Tallinna Keskraamatukogu
Lisatud 23. novembril 2010

Koos meisterdame, mängime jõulumänge, õpime jõulusalme ning laulame jõululaule koos pastor Matthias Burghardtiga. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased õpetaja Laida Meigo ja Diana Kollin-Poomi juhendamisel esinevad saksakeelsete näidenditega.
Külla tulevad Nikolaus ja Knecht Ruprecht.

Veskaru kohvikust saab tellida väikese jõulumaiuse ja sooja suupistet. Vajalik ettetellimine!
Ürituse kuulutuse ja menüü leiate siit: kuulutus, menüü. NB! Palume kindlasti tagasisidet, kui olete teinud valiku Veskaru poolt pakutavast menüüst.

Üritus toimub saksa keeles.

Info ja registreerimine 2. detsembrini: tel. 630 7360 või e-mail: deutsch@nlib.ee

Eesti Rahvusraamatukogu Saksa saal
Lisatud 23. novembril 2010

"MSP on kvaliteedimärk, mis on antud kõige nutikamatele tehnoloogia- või disainierialade tudengitele ning aitab neil tulevikus leida head töökohta," selgitas programmi eestvedaja Microsoft Eesti arendusplatvormi evangelist Andres Sirel.

Tänavusteks partnertudengiteks valiti kokku kümme üliõpilast: Märt Bakhof (Tartu Ülikool, Infotehnoloogia), Andre Tamm (Tartu Ülikool, Infotehnoloogia), Evert Nõlv (Tartu Ülikool, Infotehnoloogia), Annika Toit (Eesti Maaülikool, Ergonoomika), Liisa Jõgiste (IT Kolledž, IT süsteemide arendus), Sander Soots (Tallinna Polütehnikum), Margus Kukk (Tallinna Tehnikaülikool, Arvutisüsteemid), Taavi Toppi (IT Kolledž, IT süsteemide administreerimine), Roger Puks (Tallinna Ülikool, Informaatika), Roman Garislovski (Tallinna Ülikool, Informaatika)

"Pärast esimest MSP aastat võin öelda, et minust on saanud keskmisest oluliselt targem arvutikasutaja. Olen osalenud paljudel eksklusiivsetel Microsofti üritustel, koolitustel, seminaridel ning kohtunud paljude Eesti ja ka Euroopa IKT valdkonna tipptegijatega. MSP programm on 15 kuuga andnud mulle kordades rohkem kui 5 aastat ülikoolis," kommenteeris tiitlit Annika Toit, kes nimetati Microsoft Student Partneriks juba teist aastat järjest.

MSP programm pakub hulgaliselt ligipääsu kõigile Microsofti toodetele, erinevaid koolitusi, võimalust osaleda TechEd Europe koolituskonverentsil, rohket praktikat jms. Programmi läbinud tudengid kasvatavad oluliselt oma konkurentsivõimet ning teadmisi infotehnoloogia valdkonnast laiemalt.

Eestist on seni osalenud programmis ca 20 tudengit ning üle Euroopa on MSP üliõpilasi tuhandeid.

Microsoft Eesti
Lisatud 23. novembril 2010

"Numbrid näitavad, et novembris on ümberregistreerimine hoogustunud. Sellegi poolest tahan inimestele südamele panna, et nad registreeriksid oma domeenid ümber aegsasti ja ei jätaks seda aasta lõppu," teatas Eesti Interneti sihtasutuse operatsioonide osakonna juhataja Mirko Haavel.

Tema sõnul on enne 5. juulit 2010 registreeritud domeenide kirjetes palju ebatäpsusi ja aegunud andmeid, mistõttu võib ümberregistreerimise protseduur võtta oodatust kauem aega. Unustades domeeni tähtajaks ümberregistreerimata katkeb ka sellega seotud e-posti aadresside ja kodulehe töö.
Kõik enne 5. juulit 2010 registreeritud .ee-lõpulised domeenid tuleb ümberregistreerida. Kokku on .ee-lõpulisi domeene ligi 80.000.

Domeeni ümberregistreerimiseks tuleb valida registripidaja ja pöörduda avaldusega registripidaja poole. Ümberregistreerimiseks on aega kuni 5. jaanuarini 2011 ja tähtajaks ümberregistreerimata domeenide suhtes alustatakse kustutusmenetlust.

5. juulil 2010 käivitunud uus domeenikord võimaldab .ee teise taseme domeene registreerida ka eraisikutel, ühel isikul on võimalik registreerida mitu domeeni ja .ee domeenide registreerimise võimalus laienes ka välismaa isikutele.

Allikas: BNS Lisatud 23. novembril 2010

Päästeamet on hinnanud haridusasutuste tuleohutuse taset, jagades selle tulemusena jagati nelja gruppi. Hariduasutusi, kus ei tuvastatud olulisi rikkumisi, oli 559 ehk 41,6 protsenti tänavu kontrollitud haridusasutustest. Ühe olulise rikkumisega oli 494 hoonet ehk 36,7 protsenti, kahe olulise rikkumisega hooneid oli 244 ehk 18,11 protsenti ning kolm olulist rikkumist tuvastasid päästjad 49 hoones ehk 3,6 protsendis tänavu kontrollitud haridusasutustest. Nelja olulist rikkumist ei tuvastatud tänavu üheski kontrollitud haridusasutuses.

Võrreldes möödunud aastaga on kasvanud oluliste rikkumisteta hoonete osakaal 38,3 protsendilt 41,6 protsendile ehk 55 hoone võrra ning kehtivate ettekirjutuste arv on vähenenud 1946 ettekirjutuselt 1651 ettekirjutuseni ehk 15,2 protsendi võrra.

Olulised rikkumised on automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi puudumine, moodustamata tuletõkkesektsioonid, välise tulekustutusvee ja nõutava automaatse tulekustutussüsteemi puudumine, küttesüsteemi tuleohtlik seisukord või kui evakuatsiooniuksed ei ole seestpoolt võtmeta avatavad.

Pressiesindaja märkis samas, et ettekirjutuste arv ei ole alati oluline indikaator, sest erinevatel põhjustel võib ettekirjutuse saada ka uus või renoveeritud koolimaja.

Kommenteerides kahte viimastel päevadel aset leidnud koolipõlengut märkis pressiesindaja, et Lasnamäel Vene gümnaasiumis süttisid pappkarpides matid, mis olid üheks päevaks ladustatud trepikotta. Vinni-Pajusti gümnaasiumis põlesid koolimaja varikatuse alla ladustatud esemed, mis tuleohutuseeskirjade järgi poleks pidanud seal paiknema.

Päästeameti statistikast selgub, et 2005. aastal oli haridusasutustes 28 tulekahju, 2006. aastal 31 ning 2007 ja 2008. aastal mõlemal 21 tulekahju. Möödunud aastal sõitsid päästjad hariduasutustesse tulekahju kustuama 43 korral, tänavu on esimese üheksa kuuga koolides ja lasteaedades olnud 23 tulekahju. Aastatel 2005-2010 koolides ja lasteaedades puhkenud tulekahjud olid reeglina väiksed, hooletusest alguse saanud põlengud ning neis ei ole inimesed saanud vigastada või hukkunud.
Tänavu koolides ja lasteaedades puhkenud tulekahjude põhjuseks oli viiel juhul hooletus lahtise tulega ümber käimisel. Neljal juhul oli põhjuseks rike elektrisüsteemis või hooletus suitsetamisel ning kahel juhul hooletus tuletöödel või süütamine.

Allikas: BNS Lisatud 23. novembril 2010

Kujundlikku, tugevatest visuaalsetest sümbolitest ja vihjetest täidetud väljapanek teeb teemasse sisseelamise lihtsaks nii elukogenud täiskasvanule kui ka alles maailma ja iseennast avastavale lapsele.

Kutsume teid näitusest veel n-ö. viimast võtma ja koos oma õpilastega osalema haridusprogrammis, mis aitab teemat ning teoseid lahti mõtestada ning ka oma tundmusi paberil väljendada. Näituse vaatamisel on abiks tööleht, vahendid kunstitegemiseks (paber, värvitopsid, värvid) on olemas kohapeal. Võimalus programmis osaleda on 23., 24., 26. ja 27. novembril kella 12-18 ja 25. novembril kella 12 -14 (soovi korral saab programmi tellida ka varasemal kellaajal). Andke oma osalussoovist teada telefonil 55655014 (Reet Varblane) ja 55662993 (Tuuli Reinsoo) või e-maili aadressil reet@kunstihoone.ee.

Näitus räägib kättemaksust kui identiteedi kujundajast, strateegiast, relvast ning kingitusest, kättemaksu päritolust ja erinevatest tähendustest nagu õigusmõistmine, au, kannatuste hüvitamine. Kättemaksja on keegi, kes on kannatanud kahju ja ihkab sellele kompensatsiooni, milleks on kahjutekitaja kannatus.

Kättemaksul on palju erinevaid vorme ja tagajärgi. Siiski on päriselus kättemaks enamasti ühekordne akt. Fantaasiates aga on kättemaksul lõputult versioone. Mis on tõelisem - kas elu või kujutelm?

Osalevad kunstnikud: Heidrun Holzfeind (AT), Marko Mäetamm, Liina Siib, Michel de Broin (CA), Marco Laimre, Armands Zelchs (LV), Thomas Mailaender (FR), Jaanus Samma, Johnson ja Johnson, Andrus Lauringson, Gustavo Artigas (MX), Taavi Piibemann, Toomas Thetloff, Anssi Kasitonni (FI), Neeme Külm, Mare Mikof, Kristof Kintera (CZ)

Näitus "Kättemaks" on avatud kuni 28. novembrini.

Lisatud: Tööleht näituse jälgimiseks

Lisatud 22. novembril 2010