Konverents jaguneb kolme suurde plokki: koolide hindamine, hindamine kui koolikultuuri kujundaja ning suhted koolis ja koolikultuur. Sõna võtavad Ernest Spencer (Glasgow ülikool), Ruth Cigman (Londoni ülikool), Halliki Harro-Loit, Tiia Lister, Viive-Riina Ruus, Olga Schihalejev, Margit Sutrop jt. Plaanis on ka koolide headuse hindamise arutelupaneel, kujundava hindamise töötoad, koolisiseste
suhete parendamise arutelud, uue mängulise väärtusalase töövahendi katsetamine jm.

Täpsema kava leiate aadressilt http://www.eetika.ee/877891

Palume registreeruda enne 29. novembrit aadressil http://bit.ly/dj9Fju

Konverents on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele – olete teretulnud mõtteid vahetama.

Konverentsi korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Briti Nõukogu ja Suurbritannia
Saatkonnaga Eestis.

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.
Lisatud 22. novembril 2010

Kust sai idee alguse?
Idee sellise projekti ellukutsumiseks tekkis juba 2004. aastal ning algselt planeeriti teadmisi vahetada koos lähedalasuvate koolidega ehk algatada n-ö. koolidevaheline kogemustevahetus. Silmast silma saadi erinevate koolide esindajatega kokku Ateena hotelli konverentsisaalis. Kuigi teema oli huvitav ja huvi suur, siis igapäevaelu saginas ei leitud piisavalt palju aega, et kokkusaamisi reaalselt korraldada ning nii asus projekti välja töötama ja ellu viima Viimsi Kool üksinda.

Projekt sai tõsisema hoo sisse 2005. aastal ning juba siis seati kõige olulisemaks eesmärgiks pakkuda eelkõige oma maja õpetajatele võimalust olla ise koolituse läbiviijaks. Sedalaadi sisekoolituse vorm võimaldab kokku hoida nii raha kui aega, sest ei pea kulutama ajaressurssi asjatundjate leidmise peale väljastpoolt maja ning suureks plussiks on ka see, et oma maja õpetajad tunnevad ka auditooriumi (teisi õpetajaid ja kogu kooli personali) palju paremini. Selline koolitusformaat võimaldab  kiiresti reageerida ka organisatsiooni sees tekkinud probleemidele ja algatada uuendusprotsesse.

Mis motiveerib õpetajaid projektis vabatahtlikuna kaasa lööma?
Kogemuste kodade läbiviimine on vabatahtlik tegevus, mille eest ei saada palka, vaid – mis on palju olulisem! – väärtuslik kogemus, samuti motiveerib õpetajaid koolitustõendi saamine, mida saab soovi korral kasutada atesteerimisprotseduuris.

Paljud õpetajad on öelnud, et neid motiveeris eelkõige võimalus ennast täiskasvanute koolitajana proovile panna ning tutvustada kolleegidele oma südamelähedast teemat, mis tihti põhines kas enda läbielatud kogemusel (läbipõlemine, hääle hoidmine) või aastaid tegeldud hobil (praktilised käsitöö-teemalised töötoad).

Sisulise koolitusplaani planeerimisel lähtutakse alati ka organisatsiooni vajadustest ning samuti püütakse ennetada probleemide tekkimist. Näiteks kui koolis on aktuaalseks teemaks mingil ajaperioodil koolikiusamine, püütakse leida õpetaja, kel on sarnaste juhtumitega kogemusi ning kes oskab kolleegidele head nõu ja praktilisi teadmisi  anda. Kooli struktuuri muutustega seoses kerkis esile vajadus teada rohkem keskastmejuhi tööülesannetest, spetsiifilistest oskustest ning teadmistest, hästi palju on olnud koolitusi arvuti kasutamisest tundides ning kuidas lihtsate vahenditega õpilaste jaoks tunde huvitavamaks ja põnevamaks muuta. Paljud kogemuste kojad on  psühholoogilistel teemadel: kuidas hoida oma tervist, mismoodi stressirohketes olukordades hakkama saada, vältida läbipõlemist ja selle ohu äratundmist, kuidas uue inimesena kooli keskkonnas ellu jääda jne.

Kogemuste kodade suureks plussiks on ka see, et osalejate seltskond on reeglina väike (keskmiselt osaleb ühes kojas kuni 10 inimest, väga rahvarohkeid koolitusi on äärmiselt harva). See annab nii koolitajale kui koolitatavatele võimaluse aktiivseks suhtluseks, aruteludeks ning kahepoolseks kogemuste jagamiseks, nii ei kujune see koolitus ainult lektori ühepoolseks loenguks, vaid omalaadseks kogemustevahetuse sillaks, millest õpivad ja rikastuvad mõlemad pooled. Nii see, kes koolitajana oma kogemusi jagab, kui ka see, kes leiab teemas enda elu ja/või kogemusega haakuvaid situatsioone.

Kes pakub välja konkreetsed koolituse teemad?
Õppeaasta alguses saadab projekti koordinaator kogu kooli personalile üleskutse põnevate koolitusteemade väljapakkumiseks. Nende eelistuste põhjal kujunevadki  konkreetsed teemad. Aastatepikkune kogemus aga näitab, et pakkumisi tuleb tavaliselt kogu õppeaasta vältel. Tavaliselt saadetakse koolituse info ja kutse välja nädal enne selle toimumist, nii et kõigil oleks võimalik planeerida selleks aega. Kojad algavad tavaliselt pärastlõunal, mil aktiivne õppetegevus koolis on läbi saanud ning kestavad reeglina tund-poolteist. Kogemuste kodade algusaastatel oli projekti vedajaks Viimsi Kooli arendusdirektor, viimastel aastatel, kui projekt eriti suure hoo sisse sai, on initsiaatoriks olnud Viimsi Kooli direktor. Keskmiselt toimub ühe õppeaasta jooksul 15 erinevat koolitust.

Millistel teemadel on kogemuste kojad läbi viidud?
Mitmed kogemuste kojad on alguse saanud sellest, et üks õpetaja (või õpetajate grupp) on külastanud mõnda põnevat koolitust või käinud näiteks rahvusvahelisel seminaril, mis on õpetajat klassiruumis inspireerinud ning ta soovib kolleegidega oma praktilist kogemust jagada. Kuigi need koolitused võivad olla suunatud kitsale ringile (näiteks inglise keele õpetajad), on kõikidesse kogemuste kodadesse oodatud alati kõik huvilised – nii need, kes on reaalselt õppetegevusega seotud kui ka kõik teised kooli töötajad, kes tundide läbiviimisega seotud ei ole (administraator, autojuht, sekretärid jne). Nii on jagatud kolleegidega Pärnus konverentsidel kuuldud-nähtud informatsiooni (2007), arutletud Zlatousti koolituse kogemuste üle Peterburis (2008), tutvustatud Kanadas asuva Kenti Kooli õppetööd (2008) ning erinevaid täiendkoolitusvõimalusi Euroopas (2008). See on hea mitmes mõttes, sest inimesed saavad uusi ja värskeid ideid ning ühtlasi motiveerib see ka koolitusel osalenud inimesi otsima võimalusi ja kirjutama soovi korral taotlusi piiritagustel koolitustel ja konverentsidel osalemiseks.

Viimasel ajal on üha populaarsemaks muutunud kogemuste kojad, mis on suunatud uue õppekavaga seotud temaatika tundmaõppimisele ja praktiliste ettevalmistuste tegemisele. Näiteks toimus tänavu oktoobris kogemuste koda, mille teemaks oli „Pädevustest lihtsalt ja selgelt“. Kojas räägiti sellest, et õppekava algab üldpädevuste mõtestamisest ja seoste otsimisest üldpädevuste ja valdkonnapädevuste vahel. Osalejate aktiivsel kaasabil loodi süsteem, mille abil kohati keerulisest terminoloogiast ja süsteemist üks üsna selgesti arusaadav kogemus vormus. Samuti on suure populaarsuse võitnud kujundav hindamine, mille kohta jätkuvalt suurt huvi tuntakse.

Tänavu septembrikuus toimus mitmel korral koolitus teemal „Uus eKool - keeruline aga võimalusterohke“. Kuna Viimsi Koolis on kaasaegsete IKT-vahenditega varustatus väga hea (igal täiskoormusega õpetajal on oma klassiruumis arvuti, Tiigrihüppe SA algatatud „sülearvutid õpetajatele“ programmi kaudu sai Viimsi Kool kokku 22 sülearvutit, 45 klassiruumis on olemas statsionaarne videoprojektor ning koolis on kokku 5 täisvarustuses arvutiklassi), siis on koolis väga populaarsed ka erinevad arvutialased kogemuste kojad: „Arvuti kasutamise võimalused algklassides“ (2007), „Internet ja sotsiaalne tarkvara võõrkeele tunnis“ (2007), „Arvutiabi: Puust ja punaseks“ (2007), „Arvutiabi: Wordi tabelid“ (2007), „Esitlused põnevamaks ja leidlikumaks“ (2010), „Ainetund arvutiklassis – plussid ja miinused“ (2011), „Video abil paremaks õpetajaks“ (2010), „Arvuti on inimese sõber ja abimees. Abiks algajale fotograafile“ (2010) jne.

Hästi palju on praktilisi koolitusi, mille eesmärgiks on lihtsustada klassijuhataja/aineõpetaja tööd ning anda talle abivahendeid, mille abil oma igapäevatööd saaks lihtsamalt ja efektiivsemalt korraldada: „Tunnivaatluse organiseerimine ja tagasiside andmine“ (2006), „Pedagoogide atesteerimise tingimustest“, „Liikluskasvatus algkoolis“ (2007), „Õpetajatööd reguleerivad õigusaktid“ (2007), “Tunnirahu klassi mured ja rõõmud“ (2007), „Tööplaan ja projektijuhtimine“, „Uurimistööde koostamisest ja juhendamisest koostöös AS Archimedesega“ (2007), „Klassijuhatamine gümnaasiumi- ja lõpuklassides“ (2007), „Gümnaasiumiastme õpilase toetamine ja motiveerimine“ (2008), „Kooli arengukava koostamisest“ (2008), „Õues- ja avastusõppe rakendusi“, „Õuetund kooli ümbruses“ jne.

Mitmete kogemuste kodade eesmärgiks on anda õpetajale häid nippe ja/või soovitusi, mida teha oma tervise heaks või tööst vabal ajal: „Raamat õpetaja öökapil suvel“ (2010), „Füüsiliselt ja vaimselt turvaline koolikeskkond“ (2006), „Läbipõlemise oht: kuidas seda vältida“ (2006). Koolitustel on tutvustatud ka erinevaid sportlikke võimalusi. Näiteks shindot tutvustava koolituse huvilisteringist kasvas välja rühm, kes tegeleb selle alaga järjepidevalt juba teist aastat. Samuti on hästi rahvarohked käsitöö-alased meisterdamisõhtud, mille tulemusena saab endale oma kätega meisterdatud käsitööesemeid. Selle sügise suurhitiks kujunes näiteks kogemuste koda pakutrükitehnikast.

Populaarsed on ka sellised koolituste kojad, kus saab spetsiifilisi teadmisi kitsas valdkonnas ning pole sugugi üllatav, kui ühele koolitusele tulevad kokku täiesti erinevate õppeainete õpetajad ning eesti keele probleemidest kuuleb ka geograafia  või kehalise kasvatuse õpetaja: „Eestlaste vigu inglise keele rääkimisel ja kirjutamisel“ (2007), „Esimese klassi eesti keele ja kunstiõpetuse materjalid“ (2007), „Laborimaailm“ (2010), „Inimõigused“, „Geograafiast esimesest üheksandani“, „Kaasaegsed kirjanduse õpetamise võtted“ jne.

Kuna maailm meie ümber on pidevas muutumises ja eriti just viimasel ajal jõuavad kooliseinte vahele ka need probleemid, milleni on jõutud ülemaailmse majanduslanguse tagajärjel, siis peab õpetaja üha rohkem olema ka psühholoog, nõustaja ja toetaja, vajadusel lohutaja ning kuulaja ning seetõttu on kodades väga palju olnud juttu ka erinevatel psühholoogilistel teemadel nagu näiteks “Konfliktidega toimetulek“, „Konfliktide faasid“ (2007), „Laste hirmud ja ärevus“ (2007), „Elu uimastitega ja uimastiteta“, (2007), „Koolikiusamine ja –vägivald“, (200), „Grupi arengufaasid – eraldumine ja koostöö“ (2008), „Õpilase ja õpetaja suhe koolivägivalla kontekstis“ (2007), „Lastevägivalla projekt“ (2007), „Koolivägivalla uuringute tulemused ja järeldused“ (2006) jne.

Viimsi Kool pöörab väga suurt tähelepanu ka neile inimestele, kes meie organisatsioonis alles tööle asuvad ning igal sügisel on spetsiaalselt kõikidele uutele inimestele mõeldud kogemuste kojad, kus juba eos probleeme ja teadmatust ennetada püütakse: „Uue inimesena uues keskkonnas ja kollektiivis“, „Esimene koolinädal – hea koostöö loomisjärk“ jne.

See oli ülevaade sellest, milliste projektidega on Viimsi Koolis viimastel aastatel sisekoolitamise käigus tegeldud ning kindlasti jätkame kogemuste kodade läbiviimist ka edaspidi. Ellu on suudetud kutsuda äärmiselt mitmekülgne ja põnev projekt, millest võidab nii kool üldisemalt kui ka kõik projektides kaasalöövad inimesed.

Annika Remmel, Viimsi Kooli kommunikatsioonijuht
Koolielu
Lisatud 22. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Õpilased: hinded kehalises kasvatuses võivad eemale peletada

Lisatud 22. novembril 2010

Kuni 20. detsembrini 2010 on võimalik esitada TalveAkadeemia teadusartiklite konkursile teaduslikke lühiartikleid, mis käsitlevad või on seotud säästva arenguga. Osaleda võivad kõikide Eesti ülikoolide bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid edendades ülikoolide vahelist teadustöö info liikumist.

Enamasti seostatakse säästva arengu mõistet loodusteadustega, kuid TalveAkadeemia eesmärk on seda käsitleda võimalikult laialt, haarates majandus-, sotsiaa-l ning ühiskonna valdkondasid. TA2011 projektijuht Evelin Aavik tõdeb, et eesmärk on kandnud vilja: "Aastatega on TalveAkadeemia konkursile üha rohkem esitatud artikleid väljaspoolt keskkonnateadusi. Üliõpilased avavad säästva arengu küsimusi läbi ühiskonnateaduste, kultuuri või majanduse. Meil on hea meel, et läbi konkursi aitame kaasa säästva arengu seostamisele kõige ühiskonnas toimuvaga."

Seetõttu oodatakse töid neljas valdkonnas:
* Bio- ja keskkonnateadused
* Ühiskonnateadused (sh poliitika, kasvatusteadused) ja kultuur
* Terviseuuringud
* Loodusteadused ja tehnika

Valdkondade alajaotust saab lähemalt uurida https://www.etis.ee/otsingud/classification.aspx (teadusalad).

"Sel aastal on suurt tähelepanu pööratud konkursi taseme tõstmisele. Seetõttu on läbi viidud ka muudatused. Kuna töid laekub erinevate õppetasemetel õppivatelt tudengitelt, siis on õiglasem hinnata artikleid kahes kategoorias", kommenteerib TA2011 konkursijuht Riina Vaht tänavust konkursi.

Konkursi kaks taset on järgnevad:
I tase - bakalaureuse ja magistrantuuri üliõpilased
II tase - magistratuuri lõpetanud üliõpilased ja doktorandid.

Teadusartiklite konkurss võimaldab tudengil end proovile panna ja arendada teadusartikli kirjutamise oskust. Artiklit hindab vähemalt kaks retsensenti, soovides autoritele pakkuda objektiivsemat ning mitmekülgsemat tagasisidet. Lisaks, kõikidele artikli saatnud autoritele broneeritakse koht märtsikuu esimesel nädalavahetusel toimuval TalveAkadeemia konverenstil. Parimatele autoritele antakse võimalus oma tööd tutvustada konverentsil kas suulise või posterettekandega. Mõlema astme kolmele parimale on välja pandud stipendiumid, vastavalt 300, 200 ja 100 eurot.

Vormistamisnõudeid ja täpsemat informatsiooni konkursi kohta saab lugeda TalveAkadeemia kodulehelt http://www.talveakadeemia.ee/

TalveAkadeemia 2011
Lisatud 22. novembril 2010

Häirekeskus sai teate põlengust Vinni-Pajusti gümnaasiumis kell 5.24 hommikul. Koolimaja akende all põlesid kummist jalamatid ning kuumuse tagajärjel purunesid koolimaja aknaklaasid, teatas päästeameti pressiesindaja.

Mitmed koolimaja ruumid said suitsu- ja tahmakahjustusi, päästeamet selgitab tulekahju põhjusi.
Eelmise nädala neljapäeval oli tulekahju Tallinnas Lasnamäel Vene gümnaasiumis, kus põlesid keldrisse ladustatud võimlemismatid ning koolist evakueeriti õpilased.

1995. aasta detsembris hukkus Saaremaa ühisgümnaasiumis võimlemismattidest puhkenud tulekahjus kaks õpilast.

Allikas: BNS Lisatud 22. novembril 2010

"Üliõpilaste Eesti 2015" nime kandva dokumendi kohaselt peavad üliõpilased oluliseks, et Eesti riik peaks kinni Bologna protsessi allkirjastamisega võetud kohustustest ja jätkaks kõrgharidusreformide elluviimist. Sealjuures tuleb liidu teatel varasemast rohkem tähelepanu pöörata kõrghariduse sotsiaalsele dimensioonile, mobiilsuse suurendamisele ja õppurikesksele haridusele üleminekule.

Platvormi kohaselt ootavad üliõpilased, et uus riigikogu jätkaks kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise reformi, misjärel tegutseksid 2015. aastaks Eestis vaid siseriiklikult ja rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga kõrgkoolid. Samuti tuleks nende sõnul suurendada kõrghariduse riiklikku rahastamist, mis peaks olema vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist, kaotada võimekatele ja motiveeritud tudengitele kõrgharidusele ligipääsu tagamiseks õppemaksud, taastada avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele õppelaenu riiklik hüvitamine ning luua üliõpilastele terviklik sotsiaalsete garantiide süsteem, mis tagab võimaluse õpingutele täielikult pühenduda.

"Võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes peab ka kuni 26-aastastel üliõpilastel olema võimalik taotleda toimetulekutoetust, sõltumata oma vanemate või hooldaja majanduslikust olukorrast," märkisid nad dokumendis, mille järgi tuleks luua ka üliõpilaste vajadustele vastav lastehoiusüsteem ning tõsta tudengite vanemahüvitise määr vähemalt kahekordse alampalga suuruseks.

Selleks, et suurendada tööandjate huvi üliõpilastele osakoormusega töökohtade pakkumisel, tuleb üliõpilaskondade liidu hinnangul osakoormusega töötavate tudengite tööandjad vabastada sotsiaalmaksu ravikindlustusmakse tasumisest. Muuhulgas tuleks nende sõnul lõpetada ka haridusse tehtavatelt kulutustelt ja investeeringutelt erisoodustusmaksu kogumine.

Riigikogu valimised toimuvad tuleva aasta 6. märtsil.

Allikas: BNS Lisatud 22. novembril 2010

See on saanud reaalsuseks tänu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse poolt toetatud ja ERRi poolt elluviidud projektile "Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla I etapi väljatöötamine ning sellele ID kaardi põhise avaliku ligipääsu loomine".

Veebipõhine juurdepääs heli- ja videoarhiividele on loodud Eesti Rahvusringhäälingu initsiatiivil digitaalse audiovisuaalse kultuuripärandi kõigile tasuta kättesaadavaks tegemiseks. Praegu on digihoidlast võimalik leida tele- ja raadiosaateid.

Alates idee sünnist on tehnoloogilise lahenduse eesmärgiks olnud süsteemidevaheline avatus ja ristkasutus, luues ühtlasi eeldused info põimumiseks ja koondumiseks. ERR on valmis alustama läbirääkimisi kõigi suuremate sisutootjate, tele- ja raadiokanalite ning filmiarhiividega, kes on huvitatud oma audiovisuaalse materjali säilitamisest ja avalikustamisest ERRi i digitaalses arhiivis. Esimene sellelaadne koostöö on teostamisel MTÜ Eesti Filmi Andmebaasi poolt loodava Eesti filmi infosüsteemiga (EFIS).

ERRi arhiivide sisuga saab interneti kaudu tutvuda nii anonüümselt kui ka registreeritult. Anonüümne kasutaja pääseb ligi ainult nendele andmetele ja sisule, mida ERRil on õigus kõigile vabalt avaldada.

Kasutajaks registreerumiseks on vajalik ID-kaardi või Mobiil-ID olemasolu. Registreeritud kasutajana pääseb süsteemi ka riigiportaali eesti.ee keskkonnas x-tee teenuste kaudu. Pärast esmakordset registreerimist on edaspidi võimalik siseneda e-posti aadressi ja parooli abil.

Uus internetikeskkond peab arvestama paljude erinevate autoriõigusalaste kokkulepetega. Seetõttu on mõnede failide kuulamine/vaatamine piiratud. Kokkulepete sõlmimine autoriõiguste osas jätkub ja Eesti Rahvusringhääling teeb omalt poolt kõik osapooltega kokkuleppele jõudmiseks, et digihoidla http://arhiiv.err.ee saaks olla võimalikult kasutajasõbralik. Registreeritud kasutajatele saab vajaduste järgi (n. õppe- või teadustöö) anda tavapärasest laiemaid juurdepääsuõigusi.

Digihoidla http://arhiiv.err.ee on heaks tööriistaks kooliõpilastele, tudengitele, ajaloolastele ja kõigile loomeinimestele, võimaldades internetis tasuta tutvuda Eesti audiovisuaalse kultuuripärandiga.

Veebipõhine juurdepääs ERRi arhiividele avardub pidevalt. Saadete avalikustamiseks tuleb need esmalt digiteerida, restaureerida ning täpsustada metaandmed. Kuna täiskvaliteedis failid on väga mahukad, siis transkodeeritakse neist andmemahult väiksem veebile sobilik formaat. See on aeganõudev töö ja esialgu ongi võimalik tutvuda materjalidega, mis on selle protsessi juba läbinud.

ERRi arhiiv veebis rikastub ajas, sest audiovisuaalse kultuuripärandi maht on aukartustäratav ja seda toodetakse pidevalt juurde.

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 22. novembril 2010

1. Ma võin sisse magada

See võib küll tunduda tähtsusetu täiskasvanutele, kes arvavad, et õpilased peavadki harjuma tavapärase 8st 5ni tööpäevaga, reaalsus on siiski teine: 

• noored vajavad rohkem uneaega
• noored on tihtipeale aktiivseimad hilisõhtul ja passiivsed varahommikul
• töökohad, mida tänapäeva noored hakkavad tulevikus täitma, ei eelda ilmselt 8st 5ni tööpäeva rutiini

On loogiline, et õpilastele meeldib õppida siis, kui nad on hästi välja puhanud ja kõige tähelepanu-võimelisemad. Traditsioonilise süsteemi tulemusena on klassid täis õpilasi, kes tunnevad ennast koolipäeva vältel väsinult. 

2. Ma saan püüelda oma eesmärkide poole

Paljude koolisüsteemide suureks miinuseks on asjaolu, et need keskenduvad liiga vähe õpilase unistuste ja eesmärkide saavutamisele, oluliseks peetakse pigem mälumahtu ja sarnasust keskpärastele tulemustele. Paljud õpilased valivad e-õppe just seetõttu, et tavapärane koolisüsteem ei võimalda neil oma unistuste poole püüdlemist. Oluline oleks, et õpilane jõuaks ka koolisiseselt oma tõelise kutsumuseni. Seetõttu peaksime õpetajatena vähem keskenduma ainekesksele lähenemisele ja õpetama õpilasi saama kirjanikeks, teadlasteks, lauljateks, tantsijateks, ajaloolasteks juba ainetunnis, mitte lootma, et kutsumus avaldub alles ülikoolis või veel hiljem. 

3. Ma saan keskenduda oma ülesannetele ilma klassikaaslaste segamiseta

Paljude õpilaste jaoks on kool suureks häirefaktoriks, eriti gümnaasiumiastmes, kus fookus on rohkem sotsialiseerimisel ja alles siis õppimisel. E-õppes selliseid takistusi ei teki ja tähelepanu suunatakse segamatult õppimisele. 

4. Saan toimetada oma tempos

Väga suur eelis e-õppe juures on asjaolu, et õpilased saavad töötada omale sobivas tempos. Mõne jaoks tähendab see oma suurepäraste teadmiste ja oskuste kiiret näitamist, mis pälvib tunnustust, teiste jaoks aga on õppimine aeglasem ja vastavalt sellele saab pakkuda neile ka vajalikku tuge. 

5. Ma ei pea võistlema oma teadmiste ja ideede jagamise nimel

E-õppijad naudivad võrdsust oma mõtete jagamisel. Enam ei pea muretsema, et sõna saab ainult klassi esipingis istuv aktiivne õpilane või see, kellel on kõige valjem hääl, e-õppe juures on mängumaa kõigile võrdne - kõik saavad osaleda foorumites, kommenteerida postitusi, videoid, kodutöid jms – pakutakse mitmekülgseid võimalusi oma teadmiste jagamiseks. 

6. Ma saan valida rohkem huvitavaid kursusi

E-õpe tähendab õpilastele suurema valiku pakkumist. Õpilastel on lai võimalus valida kursuste vahel, mis neile tõesti huvi pakuvad, nad ei sõltu enam niivõrd kursuste täituvuse limiidist või konkreetse kooli personali olemasolust. 

7. Ma planeerin oma õpingud vastavalt vajadustele

Võib olla palju põhjuseid, miks õpilane ei saa osaleda traditsioonilises koolitunnis. Tihtipeale jätavad puudumised aga jälje ka õpingutesse, jäädakse teistest maha. E-õppe juures ei ole see probleemiks, sest puudumise ajal pakutakse õpilasele vajalikke alternatiive. 

8. Terviseprobleemid ei takista õppimist

Õpilased, kellel ei ole võimalik oma tervise tõttu osaleda tavatundides, on leidnud lahenduse e-õppe näol. Tihtipeale on selliste õpilaste kooliskäimine võimatu (näiteks puudega õpilased, pidev haiglaravi, unehäired, sotsiaalse võimekuse häire vms) ja see lõppeb koolist väljalangemisega. 

9. Ma saan õpetajaga lihtsasti kontakti

E-õppurid hindavad tihti kõrgelt õpetajaga kontaktisaamise võimalusi. Traditsioonilise 45-minutilise tunni juures on õpetaja tähelepanu võitmine tihti raske või päris võimatu, ja kui see tähelepanu ka saavutatakse, ei pruugi olla õpilasele meelepärane arutada oma mõtteid kogu klassi ees. E-õppe keskkonnad pakuvad võimalusi, kus õpetaja-õpilase vaheline suhtlemine on kiire ja mille tulemusena õpilased tunnevad oma õpetajaga tugevat seost ja tajuvad tema toetust. 

10. Ma saan suhelda oma klassikaaslastega, kui mulle sobib

Tavapärases klassiruumis on õpilaste omavaheline suhtlemine tihtipeale piiratud, seda näiteks juba  pinkide asetuse tõttu. E-õppe keskkond muudab õpilaste, kes jagavad sarnaseid huvisid või tahavad arutada samade teemade üle, omavahelise suhtlemise lihtsamaks. 

Tehnoloogia pakub küll keskkonnad sellist laadi õppetöö jaoks, kuid tihtipeale õpilased ei tea nendest võimalustest midagi. Haridussüsteem on kinni minevikus ja ei pakugi neile selliseid võimalusi.  Loomulikult on siin palju põhjuseid, alates haridussüsteemide poliitikast, mis järgivad iganenud reegleid, mis sobisid küll vanasti, kuid ei ole kooskõlas tänapäevaga. Selliste bürokraatlike ettekirjutiste muutmine on väga aeglane ja poliitiline taust võib olla siin suureks mõjutajaks. Lisaks sellele, paljud asjaosalised (õpilased ja lapsevanemad) ei teagi uute võimaluste olemasolust ja tegelikult on ka kool (ja lapsevanemad) harjunud tegema asju samal viisil, nagu neid alati tehtud on. Tavapärased lahendused aga ei ole kõige efektiivsemad, seda on näidanud paljude ettevõtete praktika ja sellega ei peaks leppima ka tänapäeva õpilased. 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2010/11/10-reasons-students-say-they-prefer.html

Artikli täistekst Õpetajate Lehe veebilehel.

Lisatud 20. novembril 2010