Regilaul on eesti rahvaluule vana, algupärane ja omamaine kihistus, mis imekombel on elanud tänapäevani ning on nii uusinterpretatsioonide kui pärimusliku laulu harrastajate kaudu elujõuline ka tänapäeva kultuuris. Iga kahe aasta tagant toimuvate konverentside sarja eesmärgiks on pakkuda ühist aruteluvõimalust kõigile regilaulu-uurijaile.

Tänavusel konverentsil "Sa laulad siinnä, ma laulan siellä... " esinevad vanade laulude uurijad Eestist ja välismaalt, ettekanded on eesti ja inglise keeles. Ühtlasi tähistame rahvamuusikauurija Ingrid Rüütli 75. sünnipäeva ning esitlemisele tuleb Ingrid Rüütli uurimusi, esseesid ja ettekandeid koondav raamat "Muutudes endaks jääda" (Kirjastus Tea, 2010).

Konverentsi korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi kava ja teesid http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2010/

Konverentsi teisel päeval esitletakse kasutajatele eesti regilaulude internetiandmebaasi.
Andmebaas aadressil http://www.folklore.ee/regilaul/avab internetikasutajatele eesti regilaulutekstide varamu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud - kokku 61011 teksti, mis on kokku ligi pool Eestist talletatud regilaulutekstidest. Regilaulude andmebaas on Jakob Hurda algatatud kihelkondlike regilaulupublikatsioonide sarja "Vana kannel" paralleelväljaanne: siit leiab ka kõigi nende piirkondade laulud, mis senistes väljaannetes puuduvad ja digitaalne tekstikuju pakub täiendavaid kasutusvõimalusi juba trükis avaldatule. Andmebaas on valminud Eesti Kirjandusmuuseumis Soome Kirjanduse Seltsi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.

Eesti Rahvaluule Arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseum
Lisatud 19. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Eesti Päevaleht veebilehel.

Lisatud 19. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 19. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehes Eesti Päevaleht.

Lisatud 19. novembril 2010

Kuna Eestis on palju koole, kus matemaatikaga on siiski probleeme – nii matemaatikat õpetavad õpetajad on raskustes kui ka õpilased ei taha matemaatikat õppida ega saa ka häid tulemusi, siis meie plaan on olla abiks just nendele koolidele, kes ise tahavad muutust oma kooli matemaatika õpetamisse ja on nõus ka omaltpoolt panustama.

Oleme otsustanud, et alustame algusest 1. klassist peale – esimene koolitus on 29. ja 30. novembril, kuhu ootame koolitusele lasteaia eelkooli õpetajaid ja pilootkoolide algklasside õpetajaid, kes õpetavad matemaatikat.

6. ja 7. detsembril on koolitus 4.-6. klassi matemaatikat õpetavatele õpetajatele. Kuulutused lisas!

Järgmised tähtsate teemade koolitused on veebruaris, siis loodame, et selleks ajaks oleme leidnud piisava hulga pilootkoole, kelle õpetajatega saab teha koostööd.

Kuna Soome poole pealt on kaasatud 2 autorit ja lektorit tänase seisuga ja oleme otsimas ka erinevaid koostööpartnereid Eesti matemaatika didaktikute, eripedagoogide ja psühholoogide hulgast, siis loodame, et meie koolituste sisu katab kõik hädavajalikud teemad, mida pilootkoolide põhikooli matemaatika õpetajad vajavad.

Kõige olulisem ja suurem pilootkoolide panus oleks oma õpetaja/õpetajate eest koolitustest osavõtutasu, edaspidi muidugi tõlgitud metoodilise materjali või õpilastele mõeldud töövihikute valmimise korral tekib ka võimalus neid osta oma kooli õpilaste-õpetajate jaoks.

Jääme teie kooli huvi ja otsust ootama.

Ootame teid veel selle aasta koolitustele, kus tahame paika panna järgnevad teemad ja plaanid.

Kõik lisainfo, küsimused ja koolitustele registreerimine ellu@ellu.ee

Tiia Lister, Koolituskeskuse ELLU psühholoog-koolitaja
Lisatud 19. novembril 2010

Galerii link: http://www.postimees.ee/?g=2337&art=344180#83053

Lisatud 19. novembril 2010

Konverentsi raames toimub ka Johannes Aaviku Nõmmel kirjutatud päeviku "Ideepe" esitlus. Seni on Johannes Aaviku Selts publitseerinud kolm Aaviku raamatut sarjas "Keeleuuenduse kirjastik": "E. A. Poe novellid Johannes Aaviku tõlkes" (1995) ning Aaviku originaalteosed "Ruth" (2000) ja "20 Euroopa keelt" (2005).

Keeleliselt on huvitavad nii Aaviku originaalteosed kui tõlked, nii trükised kui käsikirjad. Erilist huvi pakuvad päevikud. Need on kirjutatud seitsmes keeles alates koolipõlvest kuni kodumaalt lahkumiseni 1944. Eestikeelse päeviku "Ideepe" võttis Aavik Rootsi kaasa ja laskis köita kaheks käekirjas raamatuks. Aaviku seltsi trükiks seatud käsikirja publitseeris TEA kirjastus ühe 750-leheküljelise raamatuna.

Konverentsi kava:
11.30 Avasõna (mag Helgi Vihma, Johannes Aaviku Seltsi auesimees)
11.45 Johannes Aaviku käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis (arhivaar Leili Punga, Eesti Kirjandusmuuseum)
12.05 Käänteinen astevaihtelu ja suomen ja viron paradigmojen suhteet (dr Hannu Remes, Ida-Soome Ülikool)
12.25 Kas ynned sa olbama sirvangut? Johannes aaviku visionäärsus keeleteoreetilisest vaatepunktist (em-prof Mati Hint, Tallinna Ülikool)
12.55 J. Aaviku mõttepäeviku "Ideepe" esitlus (Silva Tomingas, TEA Kirjastus juhatuse esimees, mag Aili Norberg, Johannes Aaviku Selts)
13.45 Johannes Aaviku keelde toodud murdesõnadest ja üldse murdekeelest (Enda Naaber, Johannes Aaviku Seltsi auliige)
14.05 Johannes Aaviku tehissõnade levik (dr Antoine Chalvin, Pariisi Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut)
14.25 Mis on süüme? (dr Linnar Priimägi, Tallinna Ülikool)
14.55 Kaks laulu J. Aaviku sõnadele: "Melanholia" JA "Üksildus", viisistanud Veiko Tubin, Tallinna Linnateater
Sõna sünd: veenma (katkend etendusest "Keeleuuenduse kurv"),Mari-Liis Lill, Eesti Draamateater
15.10 - 15.30 vaheaeg
15.30 viiulipala, Tiina Pangsep, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli viiuliõpetaja, klaveril Anu Randma, VHK Muusikakooli klaveriõpetaja
15.35 Keel etümoloogiate ja ideoloogiate vahel (dr Silvi Tenjes, Tartu Ülikool)
15.55 Geoterminite korrastamise probleemidest (dr Ülo Sõstra, Tallinna Tehnikaülikool)
16.15 Komi keeleuuendus: poolt ja vastu (Nikolay Kuznetsov, Tartu Ülikool doktorant)
16.45 Lõppsõna (dr Jaan Õispuu, Johannes Aaviku Seltsi esimees)

Nõmme Linnaosa Valitsus
Lisatud 19. novembril 2010

Susanna Hartzheim Saxoni ülikoolist on seotud mitmete Hollandi kõrgkoolidega ning kursis erinevate stipendiumide ja rahastamisvõimalusega. Üritusel käsitlevad nii Hartzheim kui ka suursaadik härra Maurits R. Jochems lisaks õpingute finantseerimisele Hollandi kõrghariduse omapärasid ning annavad ülevaate erinevatest õppimisvõimalustest.

Dream Foundation Eesti esindaja Virge Tamme sõnul tulevad arutlusesele ka erinevused akadeemilise ning praktilise suunitlusega ülikoolide vahel. Samuti räägitakse Hollandi tööturu ja õppimise kõrvalt töötamise puudutavatel teemadel.

„Meil on väga hea meel, et saame Susanna Hartzheimi Eestis võõrustada,“ ütles Tamme, „tegemist on tunnustatud ja kõrghariduse kohalt suure kogemuste- ja teadmisepagasiga inimesega.“

Lisaks Hartzheimile ja Hollandi suursaadikule jagavad oma kogemusi ka noored, kes on Hollandis õppinud ning seal juba diplomi omandanud.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Holland

Dream Foundation Eesti
Lisatud 19. novembril 2010

„Viimaste aastatega on noorte tööpuudus ühe rohkem süvenenud. Selline olukord paneb meid tõsiselt muretsema, sest esmakordsel tööturule sisenemisel saadud negatiivsed emotsioonid võivad noore töökäitumist mõjutada terve elu," ütles Lastekaitse Liidu Noortekogu esimees Nikolai Kunitsõn. „Just seetõttu oleme selle aasta teemaks valinud karjääriõppe," lisas Kunitsõn.

„Hetkel on Eestis olukord, kus suur osa õpilastest ei tea, mida teha pärast põhikooli või gümnaasiumit. Seega tehakse otsused hetkeemotsioonide või puuduliku info põhjal," sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse liige Elis Tootsman. „Loodetavasti leiavad noored täna ise häid ideid, kuidas tõhustada noorte karjäärinõustamist," lisas Tootsman.

Noortefoorum Riigikogus on sel aastal päev enne rahvusvahelist laste päeva, 19. novembril. 101 noorel on võimalus olla üks päev parlamendisaadik ning arutada ja hääletada eelfoorumite ajal koostatud eelnõu üle.

Noortefoorumi raames valitakse ka kõige lapsesõbralikum ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Maris Sild, MTÜ Lastekaitse Liit
Lisatud 19. novembril 2010

Lukase sõnul on vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel Eesti jaoks oluline ennetada koolist väljalangevust. "On rõõmustav, et põhikoolist väljalangevus on viimastel aastatel Eestis oluliselt vähenenud. Kooliealiste koolis hoidmise kõrval on oluline tõsta madala kvalifikatsiooniga elanike haridustaset ja vähendada noorte tööpuudust," selgitas minister.

Tema sõnul seostub nende eesmärkidega otseselt võrdse ligipääsu tagamine kutseharidusele ja kõrgharidusele ning seda vajaduspõhiste toetuste ja riigieelarveliste õppekohtade senisest veel suurema rahastamise kaudu. "Meie kui väikese rahva lahendus on eestikeelsetel õppekavadel kõigile õppemaksuta õppimise võimaluse pakkumine ehk niiöelda tasuta kõrgharidus," lisas Lukas.

Ministri sõnul arvestab Eesti riik oma hariduspoliitika korraldamisel sotsiaal-, tööhõive- ja teistes valdkondades toimuvat. Samuti on hariduses tähtis osa koostööl erinevate partneritega, et tagada kõikidele lastele sotsiaal- ja tugiteenuste kättesaadavus.

Lukase sõnul pöörab uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus oluliselt enam tähelepanu koolikohustuse küsimustele, turvalisele õpikeskkonnale ja individuaalõppele. Uued riiklikud õppekavad, mis valmisid erinevate spetsialistide kaasamise ja laialdase avaliku aru telu tulemusena, arvestavad senisest enam õpilastega ning samaaegselt panustavad õpetajakoolitusse, tugiteenustesse ja seireuuringutesse.

Noorsootöös peab Eesti oluliseks leida lahendusi, kuidas tõmmata noored aktiivselt ühiskonda ja tuua nende arvamust enam kuuldavale. Selleks annavad võimaluse erinevad noortekogud ja -organisatsioonid, vabatahtliku töö soodustamine ning juurdepääs mitteformaalsele õppele, sealhulgas võimalused tegeleda huvialadega.

Allikas: BNS Lisatud 19. novembril 2010