Eelnõuga säilitatakse inimestele, kes õppisid ülikoolis või kõrgkoolis enne 01.07.2009 varem kehtinud õppelaenu hüvitamise tingimused ja kord. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu pressitalitus
Lisatud 19. novembril 2010

Näitus tutvustab võimsa teatrimehe erinevaid külgi kergelt ja humoorikalt, lähtudes Panso päikselisest ja naerurikkast loomusest. Kunstnik Virge Loo koomiksilaadne kujundus rõhutab koostajate Kirsten Simmo, Annely Voitka ja Simmo Priksi taotlust tutvustada Pansot just noortele teatrihuvilistele, tekitades kindlasti äratundmisrõõmu ka vanemas põlvkonnas.
 
1. detsembril kell 15.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli V lennuga. Tuntuimad tegevnäitlejad sellest lennust on Kersti Kreismann ja Martin Veinmann, senini on teatritööle pühendunud Helgi Annast, Paul Laasik, Vello Janson, Ivo Eensalu jt. Avatud vestlusringis räägime nii lavakooli aastatest, Pansost kui ka kõigi kursuslaste teatritegevusest. Kohtumisõhtu salvestatakse muuseumi arhiivi tarbeks. Sissepääs muuseumipiletiga.

2. detsembril pöördub tähelepanu Pansolt tema pikaaegsele sõbrale ja kolleegile Jüri Järvetile. Kell 17.00 annab VAT Teater eesotsas Tanel Saare ja Rait Avestikuga muuseumile üle septembris esietendunud lavastuse „…viimane lint / Saare esimene lint” helisalvestuse, kus on kasutatud lõike Jüri Järveti „Krappi viimasest lindist”. Muuseum saab helisalvestuse hoiule 30 aastaks. 2040. aastal plaanib teater välja tuua „Krappi viimase lindi” juba Tanel Saare esituses, kasutades 2010. a salvestatud ning muuseumis säilitatud linti.

1.–4. detsembrini saab muuseumi videosalongis vaadata filme Voldemar Pansost ja V lennust ning eriprogrammina V lennu lõpetanud režissööri Raul Tammeti lühifilme. Programmi saab koostada vabal valikul ning vaadata endale sobival ajal. Sissepääs muuseumipiletiga. Info ja eelregistreerimine: tiina.piirsalu@tmm.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Lisatud 18. novembril 2010

Kaasaegseid kunstnikke näeme vaatlevat maastikužanri pikendusena nii sotsiaalselt kõnekaid tühermaid kui indiviidi üksindust inimmassis, aga samahästi ka kiretult kauneid mäestikuvaateid või autoaknast möödavilksatavaid pastoraale. Enamasti on autori positsioon vaatleja, kadreerija, jäädvustajana seejuures tajutav – isegi kui rõhutatakse kiretust või juhuslikkust. Peerna lähenemise oma ainesele muudab tähelepanuväärseks tema eriline sisse- ja kaasaelamisvõime. Kunstnik pole siin lihtsalt looduse vaatleja või imetleja, vaid omamoodi insider – pühitsetu, kes ei lase end petta pinnavirvendustel, vaid teab ja tunneb masinavärgi neid hammasrattaid, mis kõik muu liikuma panevad. Peerna läheb väga vahetult oma ainese sisse, ent siis nagu lahustub selles ära – nii et kuigi tegu on selliste stiihiate nagu tuul, vesi või valgus kahtlemata subjektiivse ja omanäolise käsitlemisega, taandub tõlgendaja isik kuhugi ära, eesriide taha. Mis toob paratamatult mõtte, kas ei ligine kunstnik – võib-olla täiesti kogemata – siin omamoodi jumalikule või vähemasti objektiivsele vaatenurgale... Muutudes sensitiiviks, meediumiks, kes vahendab meile mingit kõrgemat kunstilist tõde.

Peerna kirjutab oma pealkirjad inglise keeles. "The Edges of Wind and Light" kõlab julgelt ja isegi pretensioonikalt. Milan Kundera "The Unbearable Lightness of Being" ja "Eternal Sunshine of the Spotless Mind" (Michel Gondry film, mille peaosades Jim Carrey ja Kate Winslet) olid minu jaoks esmased spontaansed kultuuriseosed. Muidugi on see üksnes märksõna-tasand, ent teatud eeterlikkus ja karge meel on kvaliteedid, millest Peerna puhul kuidagi mööda ei saa. Nojah, mõeldes kodumaa loodusele kui juba tosin aastat Ameerikas elanud kunstniku nostalgia-allikale, lisagem siis nimekirja ka August Gailiti "Karge meri"!

Igatahes on muljetavaldav see lihtne, kuid samas fundamentaalne mõttetegevus, mis Peernal "oma" stiihiate tunnetamisega kaasas paistab käivat. Ta näib oma tuulepööristes ja valguse-varju-mängudes puudutavat ka nende nähtuste abstraktset, filosoofilist, ehk matemaatilistki olemust. Hoog ja spontaansus ei jää piirduma üksnes emotsiooniga, vaid kristalliseeruvad raskesti sõnastatavateks, kuid samas selgelt piiritletud mõttekonstruktsioonideks ja tajuüksusteks. Valguse ja tuule "äärtest" rääkimine viitab autori teadvustatud huvile piirialadel toimuva vastu. Võib-olla on siin tegu ka linna ja maa piiriga? Mängib ju Peerna kui algupäralt "maarahva tütre" elus olulist rolli selline jõulise kuvandiga hiidlinn nagu New York. Mulle tundub, et tema tuulepöörised ongi kohati urbanistliku varjundiga – küll ürgjõududest kantud, kuid samas kandiliste kõrghoonete vahele kammitsetud, elegantsed ja omajagu abstraktsed. Ja intelligentsed. Mis on ühe loodusnähtuse puhul ehk esmalt ehmatav, kuid viimaks ikkagi põnev asjaolu.

Jaanika Peerna (s. 1971) on omandanud kunstiõpetaja hariduse Tallinna Ülikoolis (MA 1995), täiendanud end Soomes (University of Art and Design, Helsingi, 1998) ja USAs (MFA, intermedia design, SUNY New Paltz, 2005). Töötab video, installatsiooni ja joonistamise vallas, teeb koostööd muusikute ja tantsijatega. Elab ja töötab New Yorgis. Näitusetegevusest tõstab kunstnik ise esile järgmist: grupinäitus NEW (kuraator Paul Kahn) Pariisis galeriis Lavignes Bastille (2008), kust Peerna töö soetas oma kollektsiooni Prantsuse Rahvusliku Kunstikogu; videoinstallatsioon näitusel "Film on Water" (Mill Contemporay Art Space; kuraator Cynthia Reeves, New York); aastal 2011 on tulemas isikunäitus Pelavini galeriis New Yorgis, kus saavad väljas olema nii joonistused, valgusinstallatsioon kui videod. Eestis nägi Peerna loomingut viimati pealkirja all "Tuule äär" galeriis ArtDepoo 2010. aasta suvel.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. detsembrini 2010.

Lisatud repro: Jaanika Peerna. Õhu tants (2010)

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.

Vano Allsalu, KUNSTIKESKUS.EE toimetaja
Lisatud 18. novembril 2010

Toimumiskoht ja -aeg: 22.11.2010 kell 14:00-17:00 Rahvusraamatukogu kohvikus.

Diskussioonid toimuvad temaatilistes laudades järgnevates valdkondades: riigi valitsemine, majanduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, kultuuripoliitika, tervisepoliitika, tööhõivepoliitika ja hariduspoliitika valdkond. Kohvikus saad poliitikutega  koos käed külge panna just nende valdkondade probleemide lahendamisele ning küsimusi küsida just nendes valdkondades! Noortega vahetavad mõtteid tuntud poliitikud, kavas on üllatused aktiivsematele noortele!

Õpi nägema ja kasutama noorte võimalusi poliitika kujundamisel läbi kolmanda sektori!

14:00-14:30 ühine sõit osalusmetroos (http://osale.enl.ee)
14:30-16:30 Diskussioon koos osaluskohvikus koduste söökidega maiustamine
16:30-17:00 Tõmbame otsad kokku!

Lisainfo teabepäeva kohta ning registreerumine osaluskohvikusse  veebilehel. 
Osaluskohvik toimub projekti „Noored dialoogis poliitikutega" raames. Projekti toetab Vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Lisainfot projekti kohta Praxise kodulehel (www.praxis.ee), ENLi kodulehel (www.enl.ee) ja POWi kodulehel (www.partyonwheels.eu).

Lisatud 18. novembril 2010

Filmiprogrammiga saab tutvuda www.justfilm.ee. Piletid on juba müügil.

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali alafestival Laste- ja noortefilmide festival Just Film peab 19.-28. novembril 2010 oma 10. sünnipäeva. Erinevalt eelmisest aastast on Just Film saanud endale kaks kodu – lisaks Solaris Kinole saab filme tula vaatama ka Coca-Cola Plazasse. Külalistele pakutakse 11 päeva jooskul programmis 49 filmi ja seda kokku 89 seansil. Festival jaguneb 4 alaprogrammiks, milleks on lastefilmid, noortefilmid, tänakultuuri eriprogramm ja sünnipäeva eriprogramm.

Festivali teeb sellel aasta eriliseks, et Just Filmiga on liitunud Väikese Tomi jäätis, kes toob teieni selleaastased parimad filmid. Uudisena anname välja ka Väikese Tomi filmiauhinna, mille valimisest saavad osa võtta kõik festivali külastavad filmihuvilised. Võimalus võita ka väga lahedaid auhindu.

Festivali avab kinoajaloo edukaima sarja Harry Potteri saaga seitsmenda loo "Harry Potter ja surma vägised" esimene osa. Tasub siinkohal välja tuua huvitav fakt, et Harry Potteri esimene film tuli välja täpselt kümme aastat tagasi.

Oodatud on kõik ka Just Filmi avapeole, 19. novembril Balous üritusele „Öötöö meests Just Film“. Kohal on Tajo (Neljapäev With lazers) ja öötöö residendid TSR, Jaan Jaago ja Kaspar Leivo.

Festivali noorteprogrammi teemad ulatuvad seinast seina, näiteks film "Hapnik" räägib loo kahest vennast, kes põevad kopsupuudulikkust. "Jututuba" on tõeliselt sürr film sellest, mis tegelikult virtuaalmaailmas toimub. "Koerapuur" viib meid karmi noortevanglasse, jätmata seejuures kedagi külmaks. "Hoia minust kinni" näitab meile karmi koolivägivalda, seda ausal ja siiral moel. Film "Mässav noorus" on maailmakuulsa näitleja Michael Cera uus noortekomöödia.

Lastefilmide programmi krooniks on  kindlasti Sally Nichollsi samanimelisel lasteromaanil põhinev "Kuidas elada igavesti". Samuti Norra muinasjutt "Võluhõbe". Esimest korda PÖFFi ja Just Filmi ajaloos linastub täispikk 3D film "Sammy seiklused". Festivali lõpufilm on "Unemati ja kadunud uneliiv”, mis linastub 27.11 kell 19:00 Solarise Kinos.

Käimas on ka Just Filmi piletimüük. Ootame kõiki kinno klassiga ja sõpradega. Pileteid saab osata kõigist Piletilevi müügipunktidest ja PÖFFi infopunktidest Solaris Keskuses, Coca-Cola Plazas ja Viru Keskuses.

Lisainfo: www.justfilm.ee

Lisatud 18. novembril 2010

Mõisa avastusõpe ainete integreerimise vahendina
Mõisad on läbi aegade olnud Eesti tuikpunktideks. Kuna mõisad rajati üldjuhul looduskaunitesse kohtadesse, siis annab see suurepärase võimaluse ühendada paikkonna ajaloolis-arhitektuuriline taust loodusega. Viimase puhul tuleb lisaks liigirikastele parkidele (kus võib leida nii botaanilisi kui ka zooloogilisi objekte) rõhutada veekogusid, mis võimaldavad jälgida erinevaid füüsikalisi seaduspärasusi. Märkimata ei saa jätta ka majanduslikku ja kultuurilist aspekti (vt. joonis allpool). Kuna mõisate omanikud olid meie mõistes võõramaalased, siis on siin kohal sobiv sisse tuua nii keelelised (eelkõige saksa ja vene keel) nüansid kui ka sellega seonduv kultuuriline taust (näiteks kohanimede päritolu). Omaette valdkonnana avaldub mõisate tänapäevane olukord, mis peegeldab väga ilmekalt nii piirkonna arenemisvõimelisust kui ka atraktiivsust.

Mõisa avastusõppe abil tulemuste saavutamiseks eelneb pikk „kodutöö”: tööjuhendite koostamine, kõnealuse piirkonna tundmaõppimine kirjanduse ja meedia põhjal. Tööülesanded jaotatakse õppijate ja juhendajate vahel arvestades üldist teadmiste eeltausta, oskusi ja huvisid. Kusjuures erinevate piirkondade puhul võib uurimuslik olukord olla küllaltki erinev (näiteks võib mõni õppija olla antud paikkonnaga enne mingil määral tuttav, hankides nii infot kohtadest, kuhu teistel juurdepääsu ei ole, siia kuulub igasugune suulise „pärimuse” kogumine). Nii ei asuta õppesituatsioonis avastama tundmatut kohta, vaid kõik toimub vastavalt eelnevale suuremale põhjalikule kavale, kus leiavad kajastust kõik eelpool esitatud aspektid, mille rõhuasetus sõltub otseselt ainekavas esitatud nõuetest. Ajaloolise ja arhitektuurilise külje valgustamiseks on ilmunud rida erineva sisu ja suunitlusega mõisaraamatuid (olulisemad autorid A. Hein, J. Maiste, I. Sakk, V. Praust, A. Särg).

Meetodi käigus valmivad kohapeal juhendaja/juhendajate eestvõttel uurimused/kokkuvõtted piirkonna olulisusest, mille tulemusi jagavad õpilased ka üksteisega ning hiljem ka õppeasutuse üldsusega. Kohapealne välitöö nõuab paindlikkust, kuna kõiki õppesituatsiooni käigus ettetulevaid nüansse ei ole ka parima ettevalmistuse juures võimalik ette näha.

Milleks selline meetod?
Meetodi eesmärgiks on anda võimalikult mitmekülgne ülevaade Eesti olulisematest piirkondadest, rakendades võimalikult suurt õppeainete integratsiooni spektrit. Kaugemaks eesmärgiks on õppijate ja organisatsiooni arenemise ja enesetäiustumise võimalused läbi konkreetse õppejuhtumi.

Eelpool nimetatud meetod on väikeste muganduste ja rõhuasetuse muutustega pea universaalne kasutamaks erinevates geograafilistes piirkondades, erineva vanusega õppijate puhul. Vastavalt soovile/võimalusele võib esile tuua antud piirkonna ilmekaimat aspekti: arhitektuuri, väljapaistvaid ajaloolisi omanikke, eriliselt liigirikast parki või muud sellist. Kaasates integratsiooni teiste ainete õpetajaid on võimalik luua ühtne professionaalne meistriklassi õppemeetod, mille positiivne tulem on kõigile osapooltele pea mõõtmatu. Olulisim selles aspektis on võimalus kõigil osapooltel areneda läbi praktiliste tegevuste. Kunagi ei ole kellegi teadmised ja oskused lõplikud. Üht ja sama mõisa võib külastada korduvalt ning ikkagi veel mõne uue nüansi avastada.

Kes saab mõisate uurimisest kasu?
Olulisemateks huvigruppideks on nimetatud meetodi puhul õppijad ning õppeasutuse õpetajad/personal. Õppeprotsess on teatavasti alati kahepoolne. Igasugune geograafilis-ajalooline mõisaekskursioon on seda sõna otseses mõttes, sest nn. kamba peale tekkiv teadmus on alati suurem, kui mis tahes erudeeritud eksperdi puhul. Siin hakkab tööle nn. kollektiivne mõte, mis rajaneb eelkõige ainetevahelisel integratsioonil ning endas peituva avastusvõimalustel. Kuna oma tegevused/uurimissuunad valitakse vastavalt eelteadmistele ja huvidele, siis kujuneb igati positiivne professionaalne õhkkond, mis on oluline avastusliku teadmuse tekkimiseks.

Meetodi ideaalilähedaseks rakendumiseks kaasatakse võimalikult palju organisatsiooni eritasemelisi liikmeid – selle tulemusena rikastub oluliselt kogu organisatsioon, mis omakorda tõstab läbi positiivse elamuse oluliselt organisatsiooni väärtust ning läbilöögivõimet. Edukas on olnud vastava meetodi kasutamine organisatsiooni personali hulgas (kaasati ka osaliselt õpilasi), pakkudes kõigile osavõtjatele tänuväärset võimalust oma teadmisi täiendada ja oskusi proovile panna.

Eelkõige on meetod mõeldud vastava valitud piirkonna tundmaõppimiseks ning selle olulisuse mõistmiseks. Isegi esmapilgul seostumatutes piirkondades (näiteks Tallinna linnas) võib leida seotust mõisatega. Ühe võimaliku tööülesande/probleemina saab püstitada õppijate ees küsimuse kunagiste mõisate ja tänase linna piirkondade nimeseose kohta. Kahtlemata ilmnevad siin suuremad ühtelangevused, kui keegi arvata oskaks. Jäänuknimesid võib leida isegi mõnede koolide nimedest. Teiseks oluliseks aspektiks on mõisate säilivus ning nende arhitektuuriline ühilduvus tänase linnapildiga.

Joonis: Selline võiks välja näha üks võimalus mõisa avastusõppe lähenemistahkudest. Esitatud mõistekaardi põhjal on kaunis lihtne iseseisvat õppekäiku üles ehitada.

Foto1: Keila-Joa loss 1840ndatel aastatel. Selle gravüüri ja järgmise foto põhjal on võimalik koostada ülevaadet mõisas toimusnud muutustest (eriti selles osas, mis puudutab väliseid muutusi). Samuti on kõnealused fotod suurepärasteks illustratsioonideks õppijate uurimustöös.
Foto2: Keila-Joa loss tänapäeval. Autori fotod.

Alo Särg
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi geograafia õpetaja-kvaliteedijuht
Geograafia ainesektsiooni juht
Lisatud 18. novembril 2010

Lisaks laste kunstikoolile pakub Stuudio DAK erinevaid kursuseid nii täiskasvanutele kui lastele ja üldhariduskoolidele tasuta arhitektuuri- ja disainispetsiifilisi tunde. Kooli kavad on kinnitatud Haridusministeeriumis HTM83 26.01.2010.a.

Kutsume Teid osa võtma kunstistuudio avapeost, mis toimub neljapäeval, 25. novembril kell 17.00 aadressil: Rannamõisa tee 3, IV korrus (Arigato keskus)

Kavas on:
Arigato klubi tutvustus
Stuudio DAK õpilaste näituse avamine
Kunstikooli visiooni, kavade ja projektide esitlemine

Kontakt: http://www.dakstuudio.ee 

Lisatud 18. novembril 2010

Kahte novembrikuiselt halli ja sajusesse päeva mahtus kogemuse omandamise seisukohast mõõtmatult palju. Omanäoliseks teeb juba traditsiooniks kujunenud erinevate keelte õpetajate kohtumise tõdemus, et kindla teema alla mahub palju eriilmelisi esinejaid, kes kõik avavad kandvat teemat omal kombel ning omast vaatevinklist.

Muutuste tuulest mõnevõrra räsitud õpetajale mõjub taoline kokkusaamine kolleegidega üle vabariigi kindlasti mitmes mõttes viljastavalt. Ühelt poolt suhtlus, taaskohtumine tuttavatega, teisalt äratundmine, kui tunned end esinejatega samal lainel olevat. Kolmandaks teatud koguse uute nippide, praktiliste võtete, e-keskkondade jm ehk kõige selle omandamine, mida tegevõpetaja ikka koolitustelt saada ihkab. Olulisem eelpoolmainitust on, kui mõte liikuma hakkab ehk õpetaja loovus ärkab, sest siis ei ole kogemuste jagajate ivad viljatusse mulda sattunud.

Seminari „Pilt ja sõna“ korraldas ESF programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2013“ raames Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit.

Leili Sägi
Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu aseesimees,
seminaril osaleja, töötoa „Pilt ja video teksti toetajana“ läbiviija
Lisatud 18. novembril 2010

Tasuta teabepäeval on võimalik
osaleda sotsiaalteadlaste vestlusringis, 
kuulda noorte võimalustest olla kaasatud, 
saada ülevaade usaldusväärsetest infoallikatest,
diskuteerida poliitikutega jpm.

Toimuvad: vestlusring, infoturg, töötoad, simulatsioonid ja osaluskohvik.

Lisainfo: http://www.nlib.ee/ytp

Lisatud 18. novembril 2010

Näitust saab veel pea aasta aega vaadata veebiaadressil: http://www.upstreampeoplegallery.com/exhibition/default.asp.

Artikli täistekst ajalehe Tartu Postimees veebilehel.

Lisatud 18. novembril 2010