Õpilaskodu projekti raames töötavad 2010/2011. õppeaasta I poolaastal õpilaskodud 40 üldhariduskooli juures. Kohatoetuse summa ühe õpilase kohta on 2700 krooni, kohatoetust eraldatakse 4 kalendrikuu eest. Riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arv on 682. Riiklikult toetatavad kohad on 40 üldhariduskooli õpilaskodus, 37 kohalikus omavalitsuses ning 14 maakonnas, ainsana puuduvad riiklikult toetatavad kohad Saaremaal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on Eestis palju lapsi, kelle elukoht on koolist kaugel või kelle kodu ei suuda neid õpingutes piisavalt toetada. "Riik loob omavalitsusi toetades nendele lastele ka edaspidi head tingimused õppimiseks ja kasvamiseks. Õpilaskodud on tähtsad ka selleks, et igapäevane koolitee ei veniks lastele liiga pikaks. Muidu hakkab koolitee neid kasvatama rohkem kui kool ja kodu seda koos teha suudavad," ütles Lukas.

Õpilaskodude riikliku programmi kaudu toetatakse 2010/2011. õppeaasta I poolaastal põhikooli astmes õppivaid õpilasi, kelle pered on toimetulekuraskustes, samuti hariduslike erivajadustega õpilasi. Lisaks kindlustatakse riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad 49 õpilasele, kes omandavad põhiharidust kutsekoolide juures üldhariduskooli ja kutsekooli koostöös.
Munitsipaalkoolid, mille juures olevas või moodustatavas õpilaskodus on riiklikult toetatavad kohad ning riiklikult toetatavate kohtade arv nendes koolides 2010/2011. õppeaasta I poolaastal:

1) Abja Gümnaasium 4 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
2) Adavere Põhikool 15 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
3) Ala Põhikool 16 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
4) Anna Haava nim. Pala Kool 23 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
5) Eidapere Kool 18 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
6) F. von Wrangell' i nim.
Roela Põhikool 15 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
7) Iisaku Gümnaasium 20 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
8) J. V. Veski nim. Maarja Põhikool 12 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
9) Järva-Jaani Gümnaasium 22 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
10) Kadrina Keskkool 20 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
11) Kallaste Keskkool 13 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
12) Kasari Põhikool 16 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
13) Kilingi-Nõmme Gümnaasium 15 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
14) Krabi Põhikool 55 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
15) Kuusalu Keskkool 11 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
16) Kärdla Ühisgümnaasium 4 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
17) Lauka Põhikool 6 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
18) Misso Keskkool 12 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
19) MTÜ Miikaeli Ühendus
Vanalinna Hariduskolleegium 5 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
2 0) Narva Paju Kool 12 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
21) Noarootsi Kool 18 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
22) Nõva Põhikool 6 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
23) Otepää Gümnaasium 9 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
24) Põltsamaa Ühisgümnaasium 27 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
25) Rakvere Lille Kool 6 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
26) Roosi Kool 12 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
27) Salu Kool 16 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
28) Tallinn 1. Internaatkool 42 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
29) Tallinna Heleni Kool 26 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
30) Tartu Maarja Kool 17 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
31) Tõstamaa Keskkool 16 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
32) Türi Toimetulekukool 10 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
33) Vaimastvere Põhikool 22 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
34) Vana-Vigala Põhikool 34 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
35) Viira Kool 21 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
36) Voore Põhikool 18 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
37) Võhma Gümnaasium 10 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
38) Väike-Maarja Gümnaasium 19 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
39) Vändra Gümnaasium 12 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta;
40) Õismäe Kool 27 riiklikult toetatavat õpilaskodu kohta.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 18. novembril 2010

Seminari esinetakse õpikoostöö projekti Gaining a Common Perspective for a European Gendered Democratic Policy (GCPEP) jt projektide raames valminud ettekannetega, üles astuvad näiteks TLÜ emeriitprofessor Tiina Aunin, TLÜ professor Tiina Kirss, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine Reet Laja, Tsisana Goderdzishvili Gruusia Naiste Fondi ja Mälu Uurimise Keskusest ning paljud teised.

Seminari kava

Neljapäev, 18. november
10.00 - 10.30 kogunemine ja tervituskohv
10.30 - 11.00 avasõnad ja sissejuhatus
Reili Argus, EKKI direktor
Tiina Aunin, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, GCPEP projekti juht
Reet Laja, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse esinaine
11.00 - 11.45 „Naiste elulugusid uurides. Küsimusi, probleeme ja hoiatusi“
Tiina Kirss, EHI professor
11.45 – 12.00 kohvipaus
Sektsioon: Naine paguluses
12.00 - 12.30 „Vera Poska- Grünthal. Ühiskonnale pühendatud elu“
Tiina Aunin, TLU emeriitprofessor
12.30 - 13.00 „Elise Linask - tavalise Eesti naise ebatavalised saavutused sõja ajal ja järel“
Ilvi Jõe-Cannon, ENUT juhatuse liige
13:00 - 14:00 lõuna
Sektsioon: Naised ühiskonnaelu mõjutajad
14.00 – 14.45 „Naisliikumine 20. sajandi esimesel poolel“
dr. Sirje Kivimäe
14.45 - 15.00 vaheaeg
15.00 - 15.45 „Naisorganisatsioonid 20. saj. teisel poolel“
Milla Mägi, Naistoimetajate Ühendus
Reet Laja, ENUT
15.45 - 16.15 „Koolieelse kasvatuse ajaloost Eestis: juhtivaid pedagooge“
Mare Torm, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur
16.15 – 16.45 „Mälukeskuse tegevus ja tulemused“
Tsisana Goderdzishvili, Gruusia TASO Fond (Naiste Fond ja Mälu Uurimise Keskus)
16.45 - 17.15 Arutelu
 
Reede, 19. november
Sektsioon: Naine ja looming
10.00 - 11.00 „Produktiivne prototüüp. Käthe Hanseni elu suure kirjaniku kõrval“
Maarja Vaino, A.H. Tammsaare Muuseumi direktor
11.00 – 11.15 kohvipaus
11.15-12.00 „“Looduse” tehtud kirjanik. Leida Kibuvitsa elu ja looming“
Maarja Vaino, A.H. Tammsaare Muuseumi direktor
12.00 - 12.45 „Väliseestlanna elulugu. Raamanalüüsi rakendamine.“
Aili Aarelaid, TLÜ juhtivteadur
12.45 - 13.00 Kokkuvõtete tegemine ja seminari lõpetamine
Ilvi Jõe-Cannon, Tiina Aunin

Seminari toetavad EC projekt LIFELONG LEARNING / Grundtvig 2 “Gaining a Common Perspective for a European gendered democratic Policy (GCPEP)” Learning Partnership 2009-2011, Tallinna Ülikool ja Friedrich Eberti Fond.

Lisatud 18. novembril 2010

Studia Generalia loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218) ning sellele on oodatud kõik huvilised ülikoolist ja väljastpoolt.

Raha ajalugu ulatub juba muinasaega. Euroopas oli võeti ühisraha kasutusele Rooma impeeriumis, kus aga poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse suurenedes kaotasid rooma mündid oma otstarbe ja asendati kohaliku rahaga. Milline tulevik on aga praegusel eurol? Kes võidavad ja kaotavad Eestis ühisraha kasutuselevõtust? Millised võimalused ja ohud on eurol majanduskriisis vaevleva Eesti, Euroopa ja maailma mastaabis. Nendele küsimustele vastuste otsimisele keskendubki prof Raigi neljapäeval toimuv loeng.  

Professor Ivar Raig on kaitsnud majandusteaduste kandidaadi (PhD) kraadi poliitilise ökonoomia valdkonnas Läti Teaduste Akadeemias. Raig on olnud Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja osalenud Eestis majandus- ja omandireformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel aastatel 1989–1995, töötanud EV Välisministeeriumis rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide büroo direktorina, Itaalia suursaatkonna juhina Eestis ning osalenud Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste protsessis kuni aastani 2001. Hiljem on Ivar Raig töötanud õppejõu, dekaani ja prorektorina erinevates Eesti kõrgkoolides (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Concordia Rahvusvaheline Ülikool, Audentese Rahvusvaheline Ülikool ja Akadeemia Nord). Professor Raig on kolme raamatu ja enam kui 200 teadusliku artikli autor. Tema sulest on ilmunud teadustöid ja rahvusvahelisi publikatsioone majandusteaduse, majanduspoliitika ja ka rahvusvaheliste suhete, eriti Eesti ja Euroopa Liidu suhete küsimustes.

Lisainfo: www.tlu.ee/studiageneralia   

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 17. novembril 2010

Spetsiaalselt Euroopa akadeemilise pärandi päeva jaoks loodud veebiküljega tahab muuseum tutvustada oma kauneid seinamaalinguid. Veebilehekülg  pakub võimalust kunstimuuseumi vaateid põhjalikumalt uurida ning kõrvutada seinamaalinguid neile eeskujuks olnud graafikalehtedega.

Muidugi ei anna käesolev veebilehekülg sellist kogemust nagu reaalne muuseumikülastus, mistõttu on 18. novembril 2010 sissepääs Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse tasuta.

Euroopa akadeemilise pärandi võrgustik Universeum loodi aastal 2000 kaheteistkümne Euroopa ülikooli poolt. Ülikoolide muuseumide paremaks tutvustamiseks kuulutati 18. november koostöös Euroopa Nõukoguga Euroopa akadeemilise pärandi päevaks.

Rohkem infot: http://universeum.it/

Kunstimuuseumi seinamaalingute veebilehekülg: http://www.ut.ee/artmuseum/pompei

Tartu Ülikool
Lisatud 17. novembril 2010

EENeti kaudu saavad registreerimistaotluse esitada haridus-, teadus- ja kultuuriasutused. Juhised selleks: http://www.eenet.ee/EENet/ee-registripidaja.html

Lisaks haldab EENet haridusasutustele mõeldud domeeni edu.ee, mille alamdomeenide registreerimine ja kasutamine on praegu ja ka tulevikus tasuta, ümberregistreerimine ei ole vajalik.
Lähemalt edu.ee domeenist: http://www.eenet.ee/EENet/edu.html

Paljud koolid on oma domeeni valinud piirkonna järgi, näiteks tartu.ee, parnu.ee, vil.ee, paide.ee või werro.ee alamdomeenina. Neid ümber registreerida ei ole vaja.

Tarmo Ainsaar, EENet, teenuste osakonna juhataja
Lisatud 17. novembril 2010

Teabepäeval, mida tähistatakse üle maailma, tutvustavad Eesti teadus-, õppe- ja riigiasutused ning erafirmad geograafia rolli igapäevaelus ja GIS-tehnoloogia rakendamise võimalusi eluvaldkondades.

Üritused algavad kell 10 ettekannetega suures konverentsisaalis ning tarkvaralahenduste, kaartide ja raamatute esitlustega fuajees. Arvutiklassis saavad õpetajad osaleda GISi kasutamise koolitusel. Korraldatakse ekskursioone raamatukogu 6. korrusel avatud näitusele „Eesti oma kaarditeod“ ja kuulutatakse välja geograafiateemaline joonistusvõistlus, mille võidutööd esindavad Eestit Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni (ICA) korraldataval Barbara Petcheniku 2011. aasta auhinnavõistlusel.

Sissepääs üritusele on tasuta. Teabepäeva korraldavad Eesti Geoinformaatika Selts, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinna Ülikooli Loodusteaduste osakond, Eesti Rahvusraamatukogu, Keskkonnateabe Keskus, Statistikaamet, Maa-amet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna geograafiaõpetajate ainesektsioon, AlphaGIS ja Regio ning toetavad ESRI, Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes.

Lisainfo: http://www.nlib.ee/gis-10

Lisatud 17. novembril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 17. novembril 2010

Artikli täistekst Tartu Postimehe veebilehel.

Lisatud 17. novembril 2010

„Liivimaa rahaajalugu on pikk. Päris müntide kõrval vajas ühiskond kesk- ja uusajal teisigi, piiratud funktsiooniga väärtmärke. Hoolekandeasutuste elanikele jagati teatavaid metallmärke, teken’eid. Linnavõimudele tuli maksta aktsiisi õlletootmise eest žetoonides. Samuti läks žetoone tarvis avaliku töö üle arvepidamiseks ning linnaametnikud pidid neid kandma tunnusmärkidena oma kohustuste täitmisel,“ tutvustab seminari temaatikat Ivar Leimus.

Seminar toimub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ruumis 307, hoonesse pääseb Rüütli tn 10 uksest.

Rohkem teavet TLÜ Keskaja Keskuse tegemiste kohta leiab keskuse kodulehelt.

Tallinna Ülikool
Lisatud 17. novembril 2010