Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja.

Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus), teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu. Lisaks vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus. Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed.

Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleks saata või tuua 19. novembriks 2010 (k.a postitempli viimane kuupäev) Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule, aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Eelmisel aastal andis president Ilves noore teadlase preemia füüsik Mait Müntelile.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 16. novembril 2010

Identiteediloomise tee võib olla okkaline. Et mitte leiutada jalgratast, oleme kutsunud esinema professionaale, kes on selle tee juba läbi käinud. Avame identiteedi olemust, õpime olemasolevast kogemusest, näeme kuidas tegevusala identiteet mõjutab selle väärtustamist ning loome koos noorsootööle valdkonnaülesed sõnumid.

Konverentsi tulemusena soovime arendada ja tutvustada noorsootöö kuvandit mõttes, sõnas ja pildis, selle kõige laiemas tähenduses, mis aitaks kaasa noortevaldkonna laiemale väärtustamisele. Milline see olema saab, sõltub Sinust.

Konverentsile registreerimise tähtaeg on 30. november. Lisainformatsioon ja registreerimine Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljel. 

Konverents on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ 1.1.0201.08-0001 vahenditest.

Jaanika Palm, Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 16. novembril 2010

Ümarlaud toimub Tallinna Ülikooli Mare õppehoone Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, M-218) ning sellele on oodatud kõik huvilised ülikoolist ja väljastpoolt.

Ümarlauast võtavad lisaks prof Rein Müllersonile osa TLÜ võrdleva poliitika professor Raivo Vetik, TLÜ Riigiteaduste Instituudi direktor Leif Kalev, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur Marek Tamm ning TTÜ avaliku õiguse professor ja Vabariigi Presidendi õigusnõunik Ülle Madise. Diskussiooni juhib TLÜ rektor professor Rein Raud.

Ümarlaual tulevad arutluse alla erinevate ühiskondade ja nendega seotud teooriate tugevused ja nõrkused. Prof Müllerson väidab, et teooriate absolutiseerimine on pigem ohtlik ning ta vaatleb eklektilise lähenemise eeliseid. Kõne alla tulevad ka liberalismi ja sotsiaaldemokraatia perspektiivid globaliseeruvas maailmas, sh konkreetsemalt Eestis. Kas meie koduriik on majanduslikult liberaalne ja avatud, aga poliitiliselt ja sotsiaalselt suletuse poole kalduv? Kas vaba turumajandus tegelikkuses suurendab ebavõrdsust ühiskonnas ja vastupidi? Kas diskussioonis osalejad nõustuvad Reinhold Nieburhi määratlusega, et kommunism kui „hea lagastamine“ (corruption of the good) võib osutuda ohtlikumaks kui fašismi näol kuju võtnud „absoluutne kurjus” (absolute evil)? Kui tähtsad on sellelaadsed (pigem läänelikud) arutlused maailmas, kus jõudude vahekord muutub üha enam idamaade kasuks? Kas ja mida me peaksime neilt riikidelt, näiteks Hiinalt, õppima? Neile ja paljudele teistele prof Rein Müllersoni artiklis tõstatatud küsimuste üle ümarlauas arutletaksegi.

Tallinna Ülikool
Lisatud 16. novembril 2010

Kavas:
• Avasõnad. Piret Kruusandi. KUMU Hariduskeskuse juhataja.
• PiparkoogiMaania projekti tutvustus.
Ülevaade 4 aasta näitustest. Kooli - PiparkoogiMaania
Ideed ja küpsetusnipid. Pelle Kalmo ja Mari - Liis Laanemaa - PiparkoogiMaania korraldajad
• Kogemused eelmise aasta PiparkoogiMaanias osalemisel - Piret Sepp KUMU kunstikooli juhataja.
• Kohvi ja piparkoogid.

Soovitame kindlasti kohale tulla! Anna oma tulekust teada mariliis@piparkoogimaania.ee

Kutse.

Kooli-PiparkoogiMaania
Armsad õpetajad, huvijuhid ja õpilased! Kutsume teid osalema Kooli-PiparkoogiMaanial, mille teemaks on sellel aastal “Võlupood”.
Millega on tegu? Piparkoogimaania on viiendat aastat toimuv põnev ettevõtmine, mille raames toimub kunstnike piparkooginäitus ja üle-Eestiline võistlus Internetis.
16. detsembrist kuni 6. jaanuarini toimub Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6) ülipopulaarne jõulunäitus, kus üle saja professionaali erinevatelt loomealadelt panevad välja piparkoogist loodud kunstiteoseid.

Lisainfo www.piparkoogimaania.ee

Lisatud 16. novembril 2010

*„Piano Pianissimo“ – Eve Viidalepa akvarellid suvisest Kassarist

Teatud piirini on persona vältimatu. Kuid olen tähele pannud, et loodusesse ja raamatutesse tuleb siseneda austuse ja uudishimuga, olla puhas leht.

Piano pianissimo on ülim vaikus, mis on vajalik looduse tunnetamiseks, kuulamiseks ja nägemiseks.

Vaikus selleks, et märgata meremüha, tuult, kurgede võrratut balleti, tabamatute liigutuste maagiat, elu graafikat…

Tulge nautima.

Hammaste tervise kuu ühe eestvedaja Kliinik 32 peaarsti ja paradontoloogi dr Lauri Vahtra sõnul on see hea võimalus tutvuda lähemalt igemehaiguste temaatikaga, mis mingil ajahetkel elus puudutab meist igaüht. "Näitus annab ülevaate igemehaiguste tekkest, olemusest ja ennetusest ning tutvustab lähemalt peamist igemehaigusi põhjustavat bakterit porphyromonas gingivalis. Väljapanekul saab selle kurjamiga tõtt vaadata, lugeda tema elukommete kohta ning näpunäiteid, kuidas tema vastu võidelda," lausus dr Vahtra.

Igemehaigused on teiseks enamlevinud suuõõnehaiguseks kaariese järel. Uuringud näitavad, et üle 30-aastastest inimestest 99 protsenti põeb või on oma elu jooksul põdenud mingit vormi igemehaigust, 50 protsendil on algav või mõõdukas parodontiit ning 7 protsendil raske parodontiit.

Näitus on avatud Solarise keskuse esimesel korrusel kuni novembri lõpuni. Väljapanek on tasuta ja sobib kõigis vanustes inimestele, keda huvitab oma hammaste tervis. Näituse on kokku pannud hammaste tervise kuu raames interdistsiplinaarne hambaravikeskus Kliinik 32.

Hammaste tervise kuud tähistatakse novembris juba teist aastat, eesmärgiga harida ja tõsta Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning panna inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele - ennetada on lihtsam kui ravida. Mullu keskendus hammaste tervise kuu õigele suuhügieenile, tänavu igemehaigustele.

Lähem info hammaste tervise kuu tegevuste kohta http://www.hammastetervisekuu.ee/

Allikas: BNS Lisatud 15. novembril 2010

Artikli täistekst ja video ERR uudisteportaalis.

Lisatud 15. novembril 2010

Suurte trükimahtude tõttu peab tellimuse varakult ära andma, kuid seetõttu ei tea koolid ei täpset õpilaste arvu ega riigi rahastamise suurust. Paljudel koolidel on töövihikute hankimine käinud juba mitu aastat tõsiste lünkadega ja tulevik ei paista palju parem.

"Tänase päeva seisuga on 1. klassi komplekt üle 800 krooni maksev, aga õpilase peale anti meie koolidele 600 ehk reaalselt tähendas see, et 1. klassi töövihikute ostmine kulutab selle raha suures osas ära ja teistele ei jäägi eriti midagi," lausus Tallinna Merivälja kooli direktor Kaja Laanmäe.

Kristiine gümnaasiumi direktori Tiina Palli sõnul ei ole ka nende kool suutnud kõiki vajalikke töövihikuid ja abimaterjale muretseda ja seda mitte esimest korda. "Oleme õpetajatega valinud need töövihikud, mis on olulised ja hädavajalikud," ütles Pall.

Haridusministeerium peaks järgmisel aastal makstavat materjalide toetust suurendama 20 protsendi võrra. Koolid suhtuvad sellesse ettevaatlikult, sest eelarve kinnitamine toimub detsembris, mis tähendab, et koolid peavad heas usus tellima töövihikuid enne, kui reaalne rahastus on otsustatud.
Mõned koolid tunnistavad, et töövihikute eest maksmiseks küsitakse raha lapsevanematelt. "Seda ei tohi küll avalikult öelda, aga mida sa ikka peale hakkad," tunnistas üks koolidirektor.

Tartu Descartes'i lütseumi direktor Jaan Reinson tõdes, et pahatihti tellivad õpetajad töövihikuid kinnisilmi, sest uute õppevahendite kohta saab lugeda ainult lühikokkuvõtet ja õppematerjali kasutuskõlblikkus selgub alles õppetöös.

Õppematerjalide kirjastused on ka sügavam masuajal kasumis. Väikseima turuosaga Koolibri kasum ulatus läinud aastal kahe miljoni ja Avita kaubamärgi all õppematerjale välja andva AS-i Bit kasum 11,3 miljoni kroonini.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 15. novembril 2010

Tõnis Lukas rõhutas, et just praegu, kui tööjõuturul on kitsas, on noortel paras aeg õppida. „Kellel on õpingud lõpetamata, tuleks teha vajalik pingutus, et uuele majandustõusule vastu minna juba diplomiga taskus. Siis valite teie töökoha, mitte töökoht ei vali teid,“ andis Lukas noortele nõu.

„TULE programmi käivitades pidasime silmas ka seda, et osal noortest on vahepeal tekkinud töökogemus, mida saab nüüd õpingutes arvesse võtta, nii et kõike omandatud kasulikku ei peaks üle kordama ja selle peale aega kulutama. Programm VÕTA ehk varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine tuleb appi ja aitab aega võita,“ selgitas Lukas.

„TULE- programm aga annab võimaluse oma õpinguid tasuta jätkata ja on seega sissejuhatuseks riiklikule kõrghariduspoliitikale, mille alusel tuleks pakkuda kõigile võimekatele noortele tasuta kohta kõrgkoolis,“ rõhutas haridus- ja teadusminister.

Riigi õppeasutustest on praegu kõige rohkem haridustee jätkajaid Tallinna Tehnikakõrgkoolis - 24. Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis jätkab kõrgharidusõpinguid 14, Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Majanduskoolis 11, Tallinna Pedagoogilises Seminaris 6 ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 5 üliõpilast.

TULE programmi partnerid on ka kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli ning üks eraõppeasutus. Kokku on TULE programmi raames sügissemestril 2010/11 õpinguid taasalustanud 457 tudengit.

Programmi 2010. aasta eelarve on ligi 3 miljonit krooni, järgmisel aastal juba 27 miljonit. Kuni aastani 2013 toetatakse õpingute jätkamist igal aastal rohkem kui 20 miljoni krooniga. TULE programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Kokku on nelja aasta jooksul ette nähtud toetada vähemalt 800 noore inimese kõrgkooliõpingute jätkamist. TULE-programmi abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009 ning kellel on läbida mitte rohkem kui pool õppekavast.

Lisateave: www.hm.ee/tule   

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 15. novembril 2010

Alguses olgu huvi ja uudishimu
Mõistlik on läheneda uuele-õpitavale juba tuntud-kogetud kaudu. Et jõuda K. J. Petersoni luuletusteni „Laulja“ või „Kuu“, tasub alustada kaugemalt: eesti keele kohast maailmas ja eesti keelest kui rahvuskeelest. Tähtis on, et õpilane saab ise midagi teha ja avastada. Paaristööna võiks valmida lühiesitlused eesti keele tänasest seisust, kirja- ja kõnekeele, kirjakeele ja suhtlusportaalide keelekasutuse erinevustest. Klassis saab diskuteerida selle üle, kas eesti keelel on tulevikku. Õpilane avastab, et K. J. Peterson ei räägigi nii igivanadest asjadest ja luuletaja mõtted kõlavad vägagi tänapäevaselt.

Tekst on autori aja ja elu lugu. Selle käsitlemine annab võimaluse arutleda ajastute ühis- ja erijoonte üle, meenutada ajalugu ning tõmmata paralleele tänapäevaga, mõtestada end nüüdisaja kontekstis, samastuda või vastanduda autori kaasajaga.

Loomingulisuse õhutamine 
Iga lugu kannab endas autori väärtusi ja maailmavaadet. See tuleb õpetaja suunamisel tekstist üles leida. Õpilane nõustub või vaidleb autoriga, otsib sõnumit, sõnastab oma seisukohti ja argumenteerib. Õpilane avastab, et luuletus kõnetab teda, see oleks justkui temast endast või talle kirjutatud.
Kõnelemis- ja esinemisoskus on vaieldamatult olulised igas vanuses. Hääle valjus, kõne tempo ja intonatsioon, rõhud ja pausid viivad sõnumi adressaadini. Teadmised kõnetehnikast ja mängulised harjutused aitavad üle saada esinemishirmust. Kasuks on salvestiste vaatamine ja kuulamine (abiks Raadioteatri kodulehekülg), teatrietendus või luuleõhtu Kirjanike Majas. Tund võib toimuda mujal kui koolimaja seinte vahel.

Loomingulisuse õhutamine on kirjandusõpetuse üks eesmärke. Ilukirjanduslike tekstide interpreteerimine ja esitamine üksi või dramatiseeringuna rühmas nõuab sobivate tekstide otsimist, analüüsi ja mõtestamist. Luuletuse või proosapala loomine, illustreerimine ja esitamine infotehnoloogiliste vahenditega annab lisavõimalusi kirjanduse elavdamiseks. Ideid ja nippe leiab rohkesti ka Koolielu portaalist.

Luuletuse ja proosapala päheõppimine pole eesmärk omaette, vaid kirjanduse, iseenda ja oma kaasaja tundmaõppimine. Olgu õpetajal vaid pealehakkamist ja leidlikkust kirjandus õpilasele lähedale tuua.

Mirja Särg, Tallinna Reaalkooli emakeeleõpetaja
Koolielu
Lisatud 15. novembril 2010