Kunstnikepaar Mari ja Adolfas alustasid loomingulist koostööd osalemisega tegevuskunsti festivalidel Leedus (1996, 1998), kust Adolfas pärit on. Oma ideede esitlemine kujutava kunsti kontekstis tekitas erialase, pigem sissepoole pööratud maailma kõrval hoopis avarama loomingulise perspektiivi. Avatus ning dialoogi otsimine erialaringist väljaspool toimuvaga iseloomustab Mari ja Adolfase ühisloomingut tänaseni.
Kohalikust poeetilisest ehtemaastikust eristab neid teravalt sotsiaalselt kriitilise temaatika peegeldamine. Igapäevaelus kogetu paneb neid oma loominguga küsima ebamugavaid küsimusi ja provotseerib ka vaatajat tähelepanu pöörama meie ümber toimuvatele nii lokaalsetele kui globaalsetele muutustele. Nende ehted intrigeerivad, pakkudes tihti humoorikaid repliike argitasandilt tuntud esemetest ja nähtustest. Kontseptuaalse ehtekäsitluse kõrval iseloomustab kunstnikke tehniline kõrgpilotaaž, mis läbib nii nende individuaalset kui ka ühisloomingut. Viimse detailini tehniliselt läbimõeldud ja juhuslikkust välistav käekiri annab võimaluse just ehte ideel esile tulla.
Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?

Näitus “Perekond/A+M+M-M (2006, A-galerii šeifis) kirjeldas väikese pere sünergiat, kuidas päev-päeva järel üksteise kõrval toimetades on kõikidel pereliikmetel kindel osa loomingulises protsessis. Seekord töötas ema ja isa kõrval ehete kavandamise juures ka kunstnike poeg.

Muuseumi galeriis eksponeeritava näituse “YES” idee sai alguse samanimelisest tööst, mida näidati 2008. aasta sügisel ehtekunstnikest paari ühisel näitusel Uzupio galeriis Vilniuses. Näitus Leedus kandis nime "Muudatused: oleme edukad" ja pälvis ühiskonnas laialdast tähelepanu samal ajal maad haaranud majanduskriisi taustal. Kunstnikud on ise öelnud, et täna, kaks aastat hiljem, kui Eesti esimese Balti riigina on väljumas kriisist, üle minemas eurole ja Tallinnast on kohe-kohe saamas Euroopa kultuuripealinn, demonstreerivad nad oma jõudu ja piiramatut optimismi.

Oma koostöömeetodit on kunstnikud kirjeldanud kui peegelduste ja mängu kulgu. Kavandamisjärgus lepitakse kokku näituse põhiidee ja esteetiline raam, seejärel asutakse tööle materjalis. Külg-külje kõrval töötades saavad nad teineteiselt uusi impulsse ja iga uus valmiv töö annab inspiratsiooni järgmistele.

Mari Relo-Šaulys (s. 1973) ja Adolfas Šaulys (s. 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna ning elavad ja töötavad vabakutseliste ehtekunstnikena Tallinnas.

Ühisnäitustega on nad üles astunud  kokku üheteistkümnel korral, lisaks on nende töid eksponeeritud näitustel Eestis, Leedus, Soomes, Šotimaal, Hollandis, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Hiinas, Hispaanias.
Koos on nad võitnud 2002. a. Leedu Merevaigu Muuseum-Galerii konkursi ja 2005. a. Ede Kurreli nimelise preemia.

Mõlemad kunstnikud kuuluvad alates 2005. aastast Eesti Kunstnike Liitu ja on Eesti Metallikunstnike Liidu liikmed.
 
Näitus jääb avatuks kuni 9. jaanuarini 2011.
 
Samal ajal saab ETDM-is vaadata rahvusvahelist köitekunstinäitust SCRIPTA MANENT IV ja püsiekspositsiooni AJAMUSTRID 3.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lisatud 11. novembril 2010

Konkursi eesmärk on tõsta personaliga tehtava töö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks ning tunnustada parimat tööd personali vallas. Konkursi käigus kogutakse, avalikustatakse ja hinnatakse asutustes läbiviidud personali juhtimise ja arendamise projekte ning premeeritakse parimaid. Kandideerida saavad kõik Tallinna Haridusameti allasutused sõltumata nende suurusest või töötajate arvust, projektide sisu ja ulatus ei ole limiteeritud.

Konkursil osalejad esitlevad oma projekte avalikul kaitsmisel žüriile.

Konkursil osalejad esitlevad oma projekte avalikul kaitsmisel žüriile. Kaitsmised toimuvad novembris ja on avatud kõigile huvilistele.

Žüriisse kuuluvad Tallinna Haridusameti ja Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu http://bit.ly/9TlCqY PARE esindajad ning personalijuhid.

Hinnatakse projekti innovaatilisust, olulisust ja väärtust organisatsioonile, teostamisest tulenenud/tulenevat mõju organisatsiooni tulemustele, rakendatavust teistes organisatsioonides ning selle esitlust. Hindamine toimub projekti kirjaliku tutvustuse ja suulise presentatsiooni alusel.

Võitjad kuulutatakse välja detsembris k.a. Tallinna Haridusjuhtide juhtimiskonverentsil.

Projekte võetakse vastu reede, 12. novembrini kuni kahe leheküljelise tutvustusena Tallinna Haridusameti e-posti aadressil marika.kallas@tallinnlv.ee

Tallinna Haridusamet 
Lisatud 11. novembril 2010

Minister õnnitles rektoreid nende koostööorganisatsiooni 10. sünnipäeval ja tõstis esile Rektorite Nõukogu koostöökultuuri ning korrektsust ülikoolide huvide eest seismisel ja valitsusega suhtlemisel.

Tõnis Lukas tutvustas viise, kuidas tagada aastateks 2006-2015 riiklikult seatud kõrghariduse arengu strateegilisi eesmärke: "Tõstan esile kogu valitsuse senist pingutust kõrghariduse eelarve suurendamisel. Selle valdkonna osakaal riigieelarves on suurenenud ka hiljutistel majanduslikult raskematel aastatel ning näiteks 2011. aasta eelarves on muude toetuste kõrval ette nähtud ka 10%-line üliõpilaskoha baasmaksumuse tõus. Selleks on vajalik lisaraha olemas."

Minister lisas: "Ülikoolid ei saa kvaliteetset õpet kõigile soovijatele kindlustada praeguste rahade piires. Eesmärgiks tuleb võtta, et kõik võimekad tudengid saaksid õppida eestikeelsetel õppekavadel ilma õppemaksuta. Vastavad täiendavad kulutused peab nii ülikoolidele kui rakenduskõrgkoolidele tagama riik. Me ei tohi kaotada andekaid noori ka sotsiaalselt raskemates oludes olevatest perekondadest. Üksnes majanduslike takistuste tõttu ei tohi Eesti riigis jääda kellelgi kõrgharidus omandamata."

Lukas rõhutas vajadust sisse seada ka uuendatud õppetoetuste süsteem ja selle käivitamiseks vajalikud täiendavad 110 miljonit krooni eraldada 2012. aasta eelarvest.

Neljapäeval valitsuses arutelu all olevast teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest tõstis minister esile teadlaste järelkasvule soodsate tingimuste loomist. "Doktorandid peavad saama osaleda nii eesliini teaduses kui tõusta töövõtja staatusesse, kõigi sellest tulenevate sotsiaalsete garantiidega ja palga saamise võimalusega, mis neil seni puudub," toonitas Lukas. "Vaid nii saame jõuda püstitatud eesmärgini, et aastas kaitseks meie ülikoolides doktoriväitekirju 300 teadlast senise vähem kui 200 asemel."

Minister kutsus avalik-õiguslikke ülikoole kiirendama töid Euroopa tõukefondide vahendite kaasabil ehitatavatel objektidel ja tegema kõik selleks, et püsida omaenda koostatud toetusetaotluste ajagraafikus.

"Arutasime, kuidas eraldatud summasid ka asjalikult ja tähtaegu arvestades ära kasutada. Valitsuse jaoks on haridus- ja teadusinfrastruktuuri vahendid eelarve tegemisel olnud muude valdkondade ees prioriteediks - loodan, et seda on mul ministrina võimalik argumenteerida ka edaspidi", ütles Lukas teemat kokku võttes.

Kohtumine toimus Rektorite Nõukogu kümnenda aastapäeva ürituste raames. Kavas oli ka Rektorite Nõukogu ja erakondade ümarlaud, kus Riigikogus esindatud erakonnad tutvustasid 2011. aasta Riigikogu valimiste haridus- ja teaduspoliitika programme ning omapoolseid ettepanekuid Eesti kõrgharidusstrateegia 2006-2015 eesmärkide saavutamiseks.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 11. novembril 2010

"Soovime noorte jaoks korraldada ürituse, kus nad saavad oma loominguliste ja teatripäraste ülesastumistega näidata, kuidas nemad näevad doonorlust," selgitas verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. "Esinemiste formaadi oleme jätnud võimalikult vabaks, mistõttu trupid saavad ise otsustada, kas nad soovivad oma mõtteid esitada näidendina või mõnes muus laval esitatavas vormis. Peamine, et esinemiste sisu oleks originaalne ning annaks edasi osalejate ettekujutuse doonorlusest ja selle rollist ühiskonnas," lisas Lomp.

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis 19. veebruaril 2011. aastal kell 9.00-15.00. Osalema on oodatud kõikide Eesti üldharidus- ja kutsekoolide näiteringid ja kooliteatrid ning osalejad peaksid olema vähemalt 5. klassist. Iga kooliteater on kutsutud osalema kuni 15 minuti pikkuse esinemisega, mille sisuks on doonorlus. Trupi maksimaalne suurus on 10 õpilast ja 2 õpetajat-juhendajat. Festivalil on igal kooliteatril kokku 30 minutit lava kasutusaega, millest 15 minutit on esinemiseks ning ülejäänud 15 min lava ülesseadmiseks ja mahavõtmiseks. Esinemisi hindab viieliikmeline žürii, kes koosneb EHLi ja verekeskuse esindajatest.

Parimatele on välja pandud auhinnad, esikohta autasustatakse kollektiivse tasuta teatrireisiga vabalt valitud etendusele Mandri -Eestis (sh transport korraldajate poolt).

Teatrifestivalil osalemissoovist palume teatada ning esinemise lühitutvustus saata hiljemalt 15. detsembriks Eesti Harrastusteatrite Liitu Maret Oomerile aadressil maret.oomer@mail.ee.

Konkursi reeglid leiab http://www.verekeskus.ee/

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus 
Eesti Harrastusteatrite Liit
Lisatud 11. novembril 2010

Lisage oma kogemuste kirjeldus ajaveebi. Iga kuu valitakse välja parima postituse autor, kes saab "Kuu õpetajaks".

Järgmine postituse tähtaeg on 21. november 2010.

Lisainfo: http://eskills.eun.org/web/teachtoday/home;jsessionid=FD643A979855F133FEA0D728D0E29BF0

Lisatud 11. novembril 2010

Kodune ülesanne: loo plakat mõne raamatu/sündmuse/isiku kohta
Alternatiiv: loo interaktiivne plakat Glogsteri abiga

Kodune ülesanne: leia lehest artikkel, kirjuta selle kohta lühikokkuvõte ja tutvusta klassile Alternatiiv: lase õpilastel viidata artiklile ja arutleda selle üle blogis või WallWisher'is, järgmisel päeval saab tutvustada tekkinud diskussiooni klassiruumis

Kodune ülesanne: Vasta küsimustele õppetüki lõpus või täida töövihiku ülesanded
Alternatiiv: Kasuta ühisloome võimalust näiteks läbi TitanPad'i ja leppige kokku konkreetne aeg õhtul, millal te õppetüki küsimused või ülesanded koos läbi vaatate

Kodune ülesanne (matemaatika): lahenda teatud ülesanded õpikust, mida kontrollitakse uues tunnis
Alternatiiv: kasuta keskkonda Twiddla ja paku õpilastele harjutustahvel, et nad saaksid koos ülesandeid lahendada

Kodune ülesanne: täida tööleht ja esita see järgmisel päeval õpetajale
Alternatiiv: loo tööleht ja jaga see õpilastele veebipõhiselt, lase õpilastel otsida vastuseid inetrneti abil ja lisada viide, kust nad vastuse leidsid

Kodune ülesanne: loe läbi luuletus/lugu/peatükk raamatust ja ole valmis selle üle klassis arutlema
Alternatiiv: lase õpilastel lugeda läbi luuletus/lugu/peatükk raamatust ja loo blogi või Twitteri konto, et nad saaksid selle üle samal õhtul veebipõhiselt arutleda; järgmisel päeval klassis vaadake üle arutelu tulemused, vajadusel saab ka veebipõhist osalust diskussioonis hinnata – kes osales, saab hinde, kes ei osalenud, see ei saa

Kodune ülesanne: kirjuta luuletus
Alternatiiv: kasuta keskkonda PicLits ja kirjuta luuletus, mis on inspireeritud väljapakutud pildist, saada valminud luuletus e-posti teel õpetajale, klassis saab selle järgmise tunni ajal ette lugeda

Milliseid tehnoloogiat integreerivaid alternatiive Teie oma õpilastele pakkunud olete? Palun jagage oma häid kogemusi. 

Refereeritud: http://www.edutechintegration.com/2010/08/7-technology-alternatives-to-standard.html

“Laekunud tööde puhul üllatas see, et väga paljud autorid soovivad end väljendada suurte installatsioonide vormis. See on üks kulukamaid ja keerulisemaid kunstivorme, mis on isegi Eesti professionaalsete kunstnike seas suhteliselt vähe levinud. Ei usu, et noored oma elus üldse väga palju installatsioone on näinud, mis näitab, et noorte mõtlemine on lennukam, kui oleks osanud oodata,” sõnas Eksperimenta! kuraator Mari Kartau. “Teine üllatav aspekt oli see, et väga vähe puudutati kavandites konkreetseid sotsiaalseid probleeme, kuigi just need teemad on praeguses kunstis väga populaarsed. Ilmselt vanuses 14-19 tegeletakse rohkem eneseavastamisega, teisalt näitab teemade valik ka midagi meie kunstihariduse rõhuasetuste kohta,” lisas Kartau.
 
Lisaks installatsioonile kasutasid noored oma ideelahendustes maali, graafikat, skulptuuri, foto- ja videotehnikaid, kolm autorit esitasit ruumitõlgenduse performance’ina. Enim töid laekus Tallinnast ja Tartust, arvukalt esitasid kavandeid ka Põlvamaa, Viljandimaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa noored.
 
Eelvooru tööde põhjal valis Eesti ekspositsiooni kuraator Mari Kartau konkursi II vooru välja 36 tugevamat tööd. Oktoobri lõpus toimuvad edasipääsenud kavandite autoritega Tallinnas ja Pärnus töötoad, mille käigus noored saavad professionaalsete kunstnike käe all praktiseerida installatsiooni-, skulptuuri-, foto- ja videotehnikaid.
 
Novembri keskpaigaks selguvad Eesti eelvoorude kümme parimat kavandit, mille autorid saavad võimaluse oma ideed teostada ja eksponeerida triennaalil. Kodumaisel publikul on võimalus eelvoorude parimate projektidega tutvuda detsembris Tallinnas Ekperimentaalgaleriis avataval Eesti “ideepoegade” näitusel, 2011. aasta aprillist juunini esitletakse eesti noorte töid triennaalil kõrvuti 13 välisriigi ekspositsioonidega.
 
Eksperimenta! on Tallinn2011 programmi üks suurüritustest. Esimene Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Eksperimenta! toob kunstihariduse kooliseinte vahelt välja ning esitleb kaasaegset kunsti, mille autoriteks on 14-19-aastased noored 14 riigist. Kui 2011. aastal räägitakse Euroopa parimad lood Tallinnas, siis Eksperimenta! on esimene omalaadne kaasaegse kunsti lugu kogu maailmas. Eksperimenta! paneb aluse rahvusvahelisele kunstisündmusele ja soovib Tallinnast kujundada noortekunsti Veneetsia. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.
 
Fotoinstallatsioon, autor Helme Pihel
Installatsioon “A you pesu”, autor Tõnn Kukk

Lisatud 10. novembril 2010

Kolm kategooriat: Parim praktika, õppemängude kvaliteet ja mängude kaasamine.

Lisainfot leiate www.engagelearning.eu ja pdf-faililt.

Tähtaeg on 15. november 2010.

Võitjad kuulutatakse välja Online EDUCA konverentsil Berliinis 3. detsembril 2010.

Lisatud 10. novembril 2010

Geoinfosüsteemide ja geograafia teabepäev „Geograafia paneb paika”

Õpilaste, õpetajate, tudengite, õppejõudude, spetsialistide ja teiste geograafiahuviliste seas populaarseks saanud teabepäeval räägitakse sel aastal kartograafia arengust Eestis, õppematerjali loomisest, geoinformaatikast ja kartograafiast kutseõppes. Geograafia õppimisele vaadatakse ka õpilase vaatenurgast, tutvustatakse kaardirakendusi jpm. Eelregistreerimisega arvutitundides koolitatakse õpetajaid virtuaalseid kaarte looma ja tundides kasutama.

Välja kuulutatakse ka joonistusvõistlus „Elu globaliseeruvad maailmas”. Parimad tööd saadetakse Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni (ICA) korraldatavale võistlusele. Lisaks on 6. korruse näitusesaalis 24. novembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.

Registreerimine 15. novembrini ja lisainfo ürituse kodulehel: www.rahvusraamatukogu.ee/gispaev

22. novembril leiab esmakordselt aset uus ja põnev ühiskonnateaduste teabepäev „Riigiteadused: kellele, miks ja kuidas?”

Teabepäeval räägitakse ühiskonnateaduste rollist poliitika, õigusloome ja avaliku halduse kujundamisel; poliitika ja sotsiaalteaduste vahelistest suhetest; tänaste Eesti poliitikute, riigiametnike ja sotsiaalteadlaste ees seisvatest probleemidest ning õpetaja rollist ühiskonnas toimuva mõistmisel ja noorte kaasamisel.

Vaadeldakse ka ühiskondliku aktiivsuse olulisust, tutvustatakse töötamist rahvusvahelistes organisatsioonides ning võimalusi õppe- ja teadustööks. Osaleda saab sotsiaalteadlaste vestlusringis, simulatsioonimängudes ja töötubades, diskuteerida poliitikutega osaluskohvikus, kuulda usaldusväärsetest infoallikatest ja noorte võimalustest olla kaasatud. Kogu päeva kestab infoturg.
Registreerimine 19. novembrini ja lisainfo ürituse kodulehel: www.rahvusraamatukogu.ee/ytp

Teabepäevadest osavõtt on prii tänu paljudele partneritele ja toetajatele riigiasutustest, ülikoolidest, ühendustest ja ettevõtetest! Kohtumiseni Rahvusraamatukogus!

Õnne Mets, Rita Enna
Eesti Rahvusraamatukogu
Lisatud 10. novembril 2010

X vana kirjakeele päeva korraldaja, TÜ eesti keele dotsendi Külli Habichti sõnul võimaldab elektrooniliste vahendite kiire areng vanu tekste omavahel senisest hõlpsamalt võrrelda ning teha neis esinevate ühisjoonte põhjal oletusi isegi säilinud tekstide eelse aja kohta. „Teisalt on viimasel ajal aktiveerunud töö allikatega ning uute tekstide või seni tähelepanuta jäänud seisukohtade ilmsikstulek aitab samuti vana kirjakeele uurimist edendada,“ lisas Habicht.

Vana kirjakeele päeval peetakse 14 teadusettekannet, mis käsitlevad eesti, soome ja ungari vana kirjakeele olulisi arenguetappe ja allikaid, nende sõnavara ja grammatikat. Väliskolleegidega jagatakse sõnaraamatute ja tekstikorpuste koostamise kogemusi. Esinejate hulgas astuvad üles professor Kaisa Häkkinen Turu ülikoolist, professor Raimo Raag Uppsala ülikoolist, dr Péter Pomozi Budapesti ülikoolist, dr Riitta Palkki Helsingi kodumaa keelte uurimiskeskusest, vanemteadur Kristiina Ross eesti keele instituudist jpt.

Konverentsile eelneval päeval, 11. novembril tähistatakse teeneka eesti vanema kirjakeele uurija emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 75. sünnipäeva, mille puhul tutvustatakse Valve-Liivi Kingisepa, Kristel Ressi ja Kai Tafenau koostatud raamatut „Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350”.

Vana kirjakeele päeva korraldab TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Kõik huvilised on oodatud.

Rohkem infot: www.ut.ee/876941

Tartu Ülikool
Lisatud 10. novembril 2010