eTwinningu tänuüritusel 27. mail Tallinnas märgiti lisaks esikolmikule ära veel seitse projekti. 

Loo Keskkooli õpetaja Piret Kelgo projekti „Hallo neue Freunde“ iseloomustas žürii kui lihtsat ja loogilist tööd, kus projektipartnerite tegevused olid tõeliselt lõimitud. Projektis lõid kaasa 15–17-aastased õpilased kolmest koolist; Eestist, Poolast ja Horvaatiast. Projektipartnerid vahetasid infot oma kooli ja noorte vaba aja veetmise kohta, põhirõhk oli võõrkeeleõppel ja koostööoskuste arendamisel.

Meeri Sild tutvustas parimaid projekte

Juuru Eduard Vilde Kooli õpetaja Helle Kiviselja projekt „Näita mulle oma loodust“ („Show me your nature“) keskendus loodusele ja keskkonnale nagu pealkirjast arvata võibki. Juuru kooli projektipartner oli kool Prantsusmaalt (Lycee Horticole et Rural Privé du Haut Nivernais), projektis osalesid 15–16-aastased õpilased. Hindajad tõid välja järgmist: huvitav ja vajalik teema, kindlasti arenes õpilaste silmaring. 

Üksteisele tutvustati digivõimalusi kasutades oma maa looduskaitsealade (Lahemaa rahvuspark, Soomaa rahvuspark) loomi ja taimi, samuti looduskaitse põhimõtteid. Arutleti, mis üldse on rahvuspark ja miks seda vaja on. 

Kohtla-Järve Lasteaia Tareke õpetaja Ene Kruzman esitas koos oma õpilastega konkursile kuus eTwinningu projekti, neist „Lasteaialaste jalutuskäik sügiseses looduses“ („Preschool`s walk through the autumnal nature“) leidis hindajate poolt äramärkimist – käsikäes käivad kunst, mäng, muusika ja loodus, loomisrõõm ja omavaheline suhtlemine; väga huvitav, sellele vanusele sobiv projekt, kasutatud on ühistööks sobivaid vahendeid. Kokku tegutses 23 projektipartnerit. 3–6-aastased lapsed jälgisid muutuseid sügiseses looduses, jagasid tähelepanekuid, korjasid sügisande. Lõpptulemusena  sündis virtuaalne näitus nähtust ja kogetust.  

Ajalugu, reaalse ja virtuaalse maailma põimumine iseloomustab Tallinna Lasnamäe Põhikooli õpetaja Margarita Šmatova projekti „Minu kindlus, meie maailm“ (My castle, our world“).  Žürii arvamus: „Väga lahe õppeprotsessi toetav projekt, väga hea projektiplaan. Kaasatud palju õpilasi, hea on vahepealne tagasiside.“ Projektis oli 135 projektipartnerit, õpilased vanuses 12 kuni 15 eluaastat. Iga projektipartneri kooli piirkonnas või linnas on loss või kindlus, mille ajalugu teistele tutvustati.  Kokku sai neist kõigist lõpuks e-raamatu.

Õpetajad katsetasid robootikat

Põlva Põhikooli õpetaja Aimi Jõesalu projektis „Ütehkuun“ tõstis žürii esile ühisõppimist, õpimotivatsiooni, vaheldusrikkust, mitmekesiseid töövahendeid. „See projekt on tõeline fun,“ leidsid hindajad.

Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Deniss Tšertovi projekt „Minu põnev linn“ (My Fascinating Town“) sai žüriilt palju kiidusõnu – lihtne, kodukohta väärtustav, õpilasi kaasav, tõeliselt huvitav projekt, sellisel viisil õppimine ja oma maa tutvustamine on noortele põnev. Valminud videotel on ka hiljem väärtus, neid saab õppetöös kasutada. Kõik partnerid on projekti võrdselt panustanud. Lihtne idee, praktiline väljund, loov lähenemine.

Nelja kuu jooksul (september-detsember 2015) salvestasid Eesti, Hispaania, Portugali, Itaalia, Prantsusmaa ja Poola õpilased oma kodulinnast lühikesi videoklippe. Otsiti vaatamisväärsusi, ajaloolisi paiku, põnevaid ehitisi, kaunist linnaloodust. TwinSpace´is sai igaüks videoid näha ja küsimusi küsida.  Lõpuks hääletati, missugune on kõige huvitavam video. 

Pirita-Kose Lasteaia õpetaja Eve Saare projekti „Laulumängud“ („Singing Games“) hinnati kui mängulist, rõõmsat ja kaasahaaravat. Väga hea idee ja toredad videod, projekti tugevuseks on paljud partnerid, kellelt palju õppida. Väga hästi korraldatud tulemuste esitlemine. Lõimitud erinevad õppeained.  
Selles projektis esitasid rühmad laulumänge oma emakeeles, mida teised said videos vaadata. Siis õpiti üksteise laulumänge ja jagati neid samuti videos. 

Kokku esitati sel õppeaastal eTwinningu projektivõistlusele 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja ja Merike Sikk. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi nii projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: Laura Vetik ja Madli Leikop.

Samal teemal:

• Selgunud on parimad eTwinningu projektid
• eTwinningu võluv lihtsus
• ProgeTiiger alustas twinnimist

2015/16. õppeaasta eTwinningu projektivõistlusel sai esikoha Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli õpetaja Leila Lehtmets oma projektiga „Mängime“ („Let`s play“), mis hõlmas üheksat riiki ja on mõeldud 3–6-aastastele lastele. Hindajad rõhutasidki, et hea projekt ei pea olema aastaid kestev, sadade projektipartnerite ja digitaalse mölluga, sageli peitub võlu hoopis lihtsuses. „Mängime!“ on hindajate arvates lihtne, lapsi kaasav, rõõmus, liikuv, suurepärane, seal on kõik olemas. See on nn KISS-projekt: keep it small and simple (hoia see väikese ja lihtsana).   

Leila Lehtmets

Projekti käigus valisid iga riigi lapsed tuttava lastemängu, mida nad lasteaiarühmas (õues) mängisid ja mille õpetajad videosse võtsid. Videot jagati projektipartneritega ja nii said kõik kõigi mänge proovida. Mängude kaudu arenesid laste koostööoskused, keskendumisvõime, tähelepanuoskus.

Leila Lehtmets: „Minul on 4–5-aastaste rühm. Nii väikesed arvutis ei toimeta, ehkki nad väga tahaksid. Oli vaja projekti, mis haaraks lapsi ja kus nad saaksid ise tegutseda, ise otsustada. Meie projektis ei ole uudseid tehnilisi lahendusi, on lihtsad videod. Aga selle kompenseerib laste ja õpetajate rõõm mängust. Lapsed ise valisid filmimise koha ja mängu. Projekti õnnestumist näitab ka see, et siiamaani teevad lapsed ettepanekuid – mängime nüüd tšehhi mängu, mängime nüüd poola mängu.“

Teise koha saavutas Martna Põhikooli õpetaja Kairi Mustjatse tööga „Üle Balti mere“ („Across the Baltic Sea“), mille eesmärgiks oli lõimida kultuuri ja programmeerimist. Hindajad leidsid, et ka see on nn KISS-projekt: keep it small and simple.

Projektis oli kaks partnerit, Martna kool ja kool Poolast (Szkoła Podstawowa nr 4 im. Orła Białego). Projekt hõlmas lapsi vanuses 10 kuni 13 eluaastat. Projekti mõte oli viktoriinide kaudu tundma õppida teist riiki, kultuuri ja ajalugu, samas saades omagi maa kohta uusi teadmisi. Õpilased valmistasid esmalt oma riigi ja kultuuri kohta online-viktoriini, seejärel loodi Scratch’is programmeerides mänge ja animatsioone teiste riikide kultuuri ja geograafia kohta ja seda viktoriinilahendusest saadud teadmiste põhjal. Žürii tõi projekti puhul välja põneva idee, lihtsuse ning loogilise plaani, uuenduslikkuse, kaasaegse tehnoloogia oskusliku kasutamise. 

Kairi Mustjatse (paremal) tutvustab oma projekti

Kairi Mustjatse: „Projekt sai alguse Tallinnas ühel eTwinningu koolitusel. Meie eesmärk oli luua virtuaalne jalutuskäik, virtuaalne mäng, mis põhineb teiselt riigilt saadud teadmistele ja infole. Otsisime Eesti kohta  küsimusi, kokku 13 küsimust spordist kultuurini. Poolakad tegid enda kohta sama. Näiteks kas teie oskate vastata, kes on Poola jalgpallikoondise peatreener? Nii saadi vastastikku palju uusi teadmisi. Uute teadmiste põhjal programmeerisime virtuaalsed jalutuskäigud. Meie kooli lapsed töötasid kahes grupis, osalesid õpilased 4.-7. klassini, aktiivsed programmeerimisringi lapsed. Noorematele jäi kujunduselementide joonistamine, suuremad programmeerisid ja õpetasid nooremaid.“

Kolmanda koha sai Vastseliina Gümnaasiumi õpetaja Terje Mägi projektiga „eTwinningu puu“ („eTwinning Tree“). Selles projektis oli 41 projektipartnerit pea 20 koolist üle Euroopa. Projekti käigus pöörati tähelepanu loodusele, selle säilimisele ja säästmisele. Žürii tõi esile projekti jätkusuutlikkuse, loovuse, õppetööga lõimituse, emotsionaalsuse, õppimisrõõmu, pikaajalise koostöö, eTwinningu puu istutamise kampaania. Koostööna valmis ühisraamat „eTwinning Tree“, kuhu iga riigi õpilased on kirjutanud jutu ning lisanud pilte silmapaistvast puust enda piirkonnas. Žürii kiitis autoreid vahva idee eest teha käsitsi projektiraamat ja saata see posti teel kõigile.  

Terje Mägi (paremal) ja HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla eTwinningu tunnustusüritusel

Kokku esitati sel õppeaastal eTwinningu projektivõistlusele 28 tööd üldhariduskoolidest ja lasteaedadest üle Eesti. Kahjuks ei tulnud seekord ühtegi tööd kutseõppeasutustest. I, II ja III koha saanud projektide juhendajad võivad auhinnaks valida osalemise ühel rahvusvahelisel eTwinningu koolitusel, nende õpilased saavad auhinnaks aga osalemise töötoas, kus õpitakse uusi digivahendeid kasutama. Uued oskused kuluvad uute eTwinningu projektide juures marjaks ära.

2015/16. õppeaasta parimaid eTwinningu projekte tunnustati tänuüritusel Tallinnas 27. mail. 

eTwinning on rahvusvaheline koostööprogramm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Fotod: Laura Vetik.

Samal teemal:

• eTwinningu projektivõistlus 2016
• eTwinningu õppimisüritused 2016
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Eesti Tööandjate Keskliit kuulutab sel sügisel Euroopa Sotsiaalfondi toel „Praktik Cum Laude“ konkursiga välja parimad praktikandid ja annab sellega seoses kasulikke soovitusi, mida noored praktikale suundudes silmas võiksid pidada.

1. Suhtu praktikakohta kui oma töökohta. Praktikale minnes on oluline õigesti häälestuda, mis seisneb ennekõike selles, et suhtud praktikakohta kui oma reaalsesse töökohta. Nii näitad oma vastutustunnet ja huvi ning tagad selle, et sinusse ja sinu arengusse suhtutakse tõsiselt. Arvesta, et sinu panus mõjutab ettevõtet ja inimesi, kelle heaks sa töötad.
    
2. Haara initsiatiiv, kuid arvesta nõuandeid.  Avaldad tööandjale muljet, kui pakud vabatahtlikult enda abi ja ei oota, et ülesandeid dikteeritaks. Samas on oluline teada enda piire ja mitte võtta enda õlule rohkem kui kanda suudad. Vähe, kuid hästi tehtud on parem kui palju, aga puudulikult. Samuti jäta meelde, et kuigi entusiasm ja enesekindlus on praktikandile head omadused, siis kokkuvõttes oled sa seal, et õppida kogenumatelt inimestelt.
    
3. Ole lugupidav, kuid vajadusel kehtestav. Praktikandid peavad olema valmis astuma välja oma mugavustsoonist ja puutuvad praktika käigus kokku väga eripalgeliste ülesannetega. Ka rutiinseid ja igavana tunduvaid ülesandeid peab tegema südikalt, kui aga tunned, et sinu erialasesse arengusse ei suhtuta piisavalt tõsiselt, seisa enda eest.
    
4. Küsi tagasisidet. Praktikandina ei pruugi sa ametlikku analüüsi oma tegevuste kohta saada enne praktika lõppu, mistõttu on jooksvatele tegevustele tagasiside saamiseks ise oluline initsiatiivi näidata. Nii näitad kolleegidele, et suhtud praktika sisusse tõsiselt ja soovid tehtust õppida.
    
5. Leia endale mentor. Igas praktikaettevõttes ei pruugi noorel olla kindel praktikajuhendaja, mistõttu on oluline püüda mentorsuhe ise luua. Kuigi see võib tunduda hirmutav, võiks praktikandid oma ülemuse või meelepärase profiiliga töökaaslase kutsuda lõunale, et õppida nende kogemusest ja saada tarku nõuandeid. See näitab, et sa ei karda ja oled valmis kogenumatelt õppima. Hea koostöösuhe mentoriga on noorele inimesele enesearenguks üks hinnalisemaid tööriistu.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Samal teemal:

• Praktika: võimalused ning barjäärid ettevõtete ja ülikoolide vaatenurgast
• Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond

Ta toob välja, et tänapäevases ajalooõpetuses on võrreldes varasemaga toimunud murrangulise tähtsusega muutused, mis tulenevad teistsugusest ühiskonnakorrast, teisenenud õppekava suundumustest ja õppimise kontseptsioonist, samuti õpilaste muutumisest.

Oja sõnas, et kuigi õppetöö alusdokumendiks on riiklik õppekava, juhindusid õpetajad sageli pigem õppekirjandusest. „Ajaloo ainesisu muutus hoolimata õppekava põhimõtetest, mis rõhutasid õppijakeskset õpetust ja aktiivõppemeetodite kasutamist, õpetamispraktikast enam. Esmalt jäeti kõrvale ideoloogiline, NSV Liidu keskne ainesisu, täideti nn valgeid laike ajaloos (eelkõige Eesti ajaloos) ja õpiti tundma euroopalikku ajalookäsitlust,“ lisas Oja. Ta selgitas, et 90ndate keskpaigas lisandus ajalooõpetusele mitmeperspektiiviline põhimõte ja teadmiste laiendamise kõrval tõusis olulisele kohale ka oskuste arendamine. Selles suunas mõjutas õppetööd riigieksam, mis eeldas arutluse kirjutamist, allikate analüüsi ja kaardilugemise oskust.

Tugevat mõju ajalooõpetusele avaldas ka ajalooõpetajate aineliit. "Seltsi tegevused on toetanud ajalooõpetajate professionaalset arengut, andnud organiseerimise ja juhtimise kogemuse ning taganud võimaluse osaleda rahvusvahelises diskussioonis ajalooõpetuse üle," sõnas Oja.

Mare Oja dokumenteeris töö koostamise käigus perioodi jooksul toimunud muutused ning koondas informatsiooni ajalooõpetuse arengu eestvedajatest ja vastutajatest. Autor intervjueeris ja palus vastata küsimustikule muutusteperioodi algul ja tänases koolis töötavatel õpetajatel, selgitamaks, kuidas hindasid muutuste protsessi ajalooõpetajad tol ajal ning kuidas teevad seda tagasivaates. 

Doktoritöö kannab pealkirja „Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust tänapäevaseks“ ja selle avalik kaitsmine toimub kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Priit Raudkivi. Täistekst on kättesaadav Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. 

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Selgusid õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad
• Mõisakoolid ootavad õppekäikudele

Projektide raames toimuvatel koolitustel osalemine on õpetajatele tasuta, koolitusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Kolmes voorus välja jagatav toetussumma on 3 260 558 eurot. Taotlusvoore korraldas SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul on taotlusvoorud ellu kutsutud selleks, et mitmekesistada õpetajatele pakutavaid täiendusõppe võimalusi. „Leppisime õpetajate, ülikoolide ja koolijuhtide esindajatega kokku prioriteetsed koolituste teemad ja loodan väga, et läbi nende saame koos partneritega õpetajateni tuua uuenenud kvaliteediga täiendusõppe,“ oli Mikiveri soov.

Taotlusvoorus „Õpetajate täiendusõpe“ esitati Innovesse 81 nõuetele vastavat projektitaotlust kõrgkoolidelt, mittetulundusühingutelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt kogusummas 529 903 eurot. Toetust saavad 20 projekti, mille vahel läheb jagamisele 147 535 eurot. Projekti kohta antav toetus jääb viie ja kaheksa tuhande euro vahele. Projektide raames plaanitakse koolitusi pakkuda 482 õpetajale.

Enim rahastatakse SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse projekte – kokku 8. Samuti saavad toetust 3 Tallinna Ülikooli, 2 Tartu Rahvaülikooli ning 2 Põlvamaa OÜ Tulõtungal projekti. Teised organisatsioonid saavad rahastust ühele projektile.

Toetust saanud projektid hakkavad üle Eesti pakkuma õpetajatele erinevaid täienduskoolitusi: kuidas toetada andekaid lapsi, kuidas toime tulla käitumisraskustega lastega, kuidas kaasata tavakooli hariduslike erivajadustega lapsi, kuidas luua täiskasvanud õppija vajadustele vastav õppekeskkond kutsekoolis, kuidas arendada loovat ettevõtlikkust jne.

Koolitused käivituvad valdavalt sügise alguses, koolituste täpsem info avaldatakse peagi ka HITSA koolituskalendris.

Taotlusvoorust „Õpetajate baaskoolitused“ rahastatakse Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli projektitaotlused „Õpetaja professionaalse arengu toetamine Tallinna Ülikoolis“ (toetussumma 314 067 eurot) ning „Tartu Ülikooli baaskoolitused õpetajatele“ (toetussumma 202 685 eurot). Nimetatud projektide raames läbiviidavad koolitused käsitlevad järgnevaid teemasid: õpetaja kutsestandardites kirjeldatud kompetentside arendamine erinevatel kutsetasemetel, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine, õpetaja uurimispädevuse arendamine, kaasav haridus mitmekultuurilises õpikeskkonnas ning koolieelse lasteasutuse seaduse muudatusest tuleneva lasteaia töökorralduse muudatuste elluviimine.

Taotlusvoorust "Kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis" rahastatakse ülikoolide projektid „Haridusuuenduse kompetentsikeskus Tallinna Ülikoolis“ (toetussumma 1 296 270 eurot) ning „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ (toetussumma 1 299 999). Toetuse abil arendatakse koos partneritega edasi kompetentsikeskusi Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis.

Toetust saanud projektide nimekiri on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk saavutas läbi aegade rekordilise taseme
• 16 õppeasutuse juhti hakkavad mentoriteks

Seminaril käsitletakse olulisi küberkaitse ja -turvalisusega seotud teemasid, tutvustatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumis eelmisel sügisel avatud küberkaitse õppesuunda ning rahvusvahelist kübervõistlus, kuhu sel aastal on plaanis ka Eesti meeskond saata. Seminarile on oodatud nii koolide direktorid, õppealajuhatajad, IT õpetajad kui ka kohalike omavalitsuste haridustöötajad.

Registreerimine on avatud kuni 10. juunini, registreeruda saab SIIN. Osalejate piirarv on 50.

Päevakavaga saab tutvuda siin: .

Allikas: Eesti NATO Ühing

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased õpivad küberkaitset

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) ja 86 noortekeskust viisid ellu projekti “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”, mille abil parandati kahe aasta jooksul kümnete tuhandete riskioludes kasvavate noorte heaolu ja kaasatust, tehes aktiivset tööd igas Eesti maakonnas. 

Eesti Noorteühenduste Liidu projekti “Ühised noored” üks fookus oli noorte seksuaalse riskikäitumise ennetamine. Teadlikkuse parandamiseks ja muutuste esilekutsumiseks viidi koolides läbi seksuaaltervise alaseid loenguid, koostati täiesti uued õppematerjalid ja koolitati tulevasi koolitajaid. 

Olulise tühimiku täitis projekt ka kuulmispuudega noorte seas, kellele koostati videomaterjalid seksuaalhariduslike teemade omandamiseks ning loodi ka seksuaalhariduslike terminite väljendamiseks uued viipemärgid. Selle tegevuse eest pälviti ka mainekas rahvusvaheline preemia.

Mõlemad projektid said teoks tänu Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmile “Riskilapsed ja -noored”, mille rakendusüksus oli Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK). ENTK direktori Edgar Schlümmeri sõnul näitab õiguskantsleri tunnustus, et rohujuuretasandil tehtava igapäevase töö olulisust on märgatud ka üleriigiliselt.

“Kõigil noortel peavad olema võrdsed võimalused osaleda hariduses ja noorsootöös. Noorte võimaluste võrdsustamiseks oleme koos noortekeskuste, noorteühenduste ja paljude teiste organisatsioonidega panustanud vajalike teenuste ja tugivõrgustike loomisse ja arendamisse,” ütles Schlümmer. “Meie teame, et tehtud on palju ja on äärmiselt hea meel, et seda on märgatud. Kahtlemata mõjub see tervele valdkonnale innustavalt.” 
 
Õiguskantsleri tunnustuse “Muutuste looja” pälvis tänavatantsukooli JJ-Street looja ja noorteühenduse Urban Style eestvedaja Joel Juht. Urban Style on partneriks SA Archimedes Noorteagentuuri projektile “HUKK-AP”, mille kaudu said tuhanded riskioludes noored võimaluse osaleda huviringides ja -tegevustes. Ka “HUKK-AP” sai teoks tänu tänu EMP toetuste programmile “Riskilapsed ja -noored”.

“Programmi abil korraldatud koolitustes, huvitegevustes, huviringides, laagrites ja teistes noorsootöö tegevustes osales kokku üle 20 000 noore, kellel muidu oleks need võimalused piiratud. Samuti suurenes kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda noorsootöö tegevusi eriti keerulises olukorras olevatele noortele,” lausus Schlümmer. “Säärased rahastusmeetmed on vajalikud, sest saame luua täiendavaid võimalusi, tegevusi ja vahendeid, mille väärtus on oluliselt pikem kui rahastusperiood, sest kestavad ja arenevad iseseisvalt edasi.”

Jääb ainult loota, et senised suurepärased tulemused on piisav põhjendus noortevaldkonna Rahandusministeeriumile suunatud taotluse rahuldamiseks uueks Euroopa Majanduspiirkonna toetuste perioodiks, et saaks teha Eesti noorte heaks ära teha veel rohkem, lisas Schlümmer.

Kolmandat korda toimuval tunnustussündmusel andsid laureaatidele auhinnad üle Riigikogu esimees Eiki Nestor, õiguskantsler Ülle Madise ning sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Ühiselt tunnustatakse häid inimesi ja ettevõtmisi juba kolmandat aastat. Tunnustusüritust 2016 toetab Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Meremuuseum ja Eesti Maanteemuuseum.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. Programmi viivad ühiselt ellu kolm ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksus on Eesti Noorsootöö Keskus. Programmi partner on Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit (KS).

Fotol Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse esindaja Heidi Paabort, õiguskantsler Ülle Madise ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja.

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskus

Samal teemal:

• Aasta parimad noorsootöö tegijad pälvisid tunnustuse
• Haridus- ja Teadusministeerium toetab sel aastal noorteühinguid peaaegu poole miljoni euroga

Suvekooli tegevused vältavad 7.-9. juunini. Kokku 41 välkkursusel tutvustatakse kuue valdkonna võimalusi. Need valdkonnad on IT, auto, teenindus, mehaanika ja metallitöötlus, ehitus ning energeetika ja automaatika.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul oodatakse osalema kuni 600 inimest, mis on küll ambitsioonikas eesmärk, ent arvestades piirkonna huvi kutseõppe vastu, ei ole mõtet madalaid sihte seada.

“Varem kasutasime sarnast välkkursuse formaati lahtiste uste päevade osana, kuid nüüd otsustasime korraldada sellest eraldi sündmuse ja luua sellele omaette väärtuse,” ütles Veidenbaum. “Sajad Narva ja kogu piirkonna noored kaaluvad hetkel oma tulevikuvõimalusi, suvekooliga aitame nende otsuseid ehk lihtsustada. Kahtlemata on oodatud ka kõik need, kel üks amet juba omandatud ja soovivad oma ampluaad laiendada või spetsialiseeruda mõnele uuele alale.”

Näiteks saab suvekoolis koostada elektriskeeme, proovida kätt keevitussimulaatoril, tutvuda energeetika ja automaatika valdkonna laborite ja 3D-mudelduse võimalustega, 2D-animatsiooni, rehvitööde, valmistada liivaküpsiseid jne. Meistriklassidesse saab registreeruda Narva Kutseõppekeskuse kodulehel.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada „Narva meistrid“.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Samal teemal:

• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga
• Tööturgu ja ettevõtlikkust mõjutavad Y-, X- ja Z-põlvkond

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed.

Eelnõu vastuvõtmisel jõustub seadus 1. jaanuaril 2017.

Loe edasi ERR Uudistes.

Allikas: ERR Uudised

Samal teemal:

• Minister Ligi: valitsuse otsus annab omavalitsustele tagasi kontrolli oma koolivõrgu ja haridusraha üle
• Minister Ligi: erakoolide roll kogukonnas tuleb leida koostöös omavalitsusega

Programmi kandideerimise hetkeks peab olema sõlmitud tööleping ning juba töötavatel direktoritel ei tohi ametis oldud aeg ületada 12 kuud. Kandideerida saab juuli lõpuni, programm alustab käesoleva aasta augustis ja lõpeb juunis 2017. Osalema valitakse konkursi alusel kuni 18 koolijuhti.

„Tänu programmis osalemisele ja mentorluse toele olen aru saanud õpetajate toetamise ja arengu vajadusest. Võtan uuest aastast sihiks alustada iga õppija ja õpetaja süsteemset personaalse arengu jälgimist ja toetamist,“ ütles I lennu lõpetaja, Eesti ühe suurima põhikooli - Valga Põhikooli direktor Hannely Luik-Stogov.

Ka Järva- Jaani Gümnaasiumi direktori Raigo Prantsi sõnul on ta programmist palju juurde võitnud. Väljastpoolt haridussüsteemi esmakordselt koolijuhi ametisse asudes on vaja ennast väga kiirelt kõigega kurssi viia ja selleks lõi programm vajaliku võrgustiku. „Tean nüüd, kuidas oma meeskonda oskuslikult juhtida ja sellega kooli arengut suunata,“ on Prants kindel.

Programmi käigus süvendatakse arusaama juhirollist ja kaasaegsetest juhtimisteooriatest ning arendatakse koolijuhi tööks vajalikke kriitilisi oskusi. Õpitakse, kuidas rakendada kogu koolimeeskonna, õpilaste ja vanemate potentsiaali, et kool töötaks kõigi jaoks paremini.

„Koolijuhtidel on võtmeroll õppija arengut maksimaalselt toetava ja ühiskonna muutuvatele vajadustele vastava õppekeskkonna loomisel,“ selgitas programmi tagamaid ministeeriumi õpetajaosakonna peaekspert Eneken Juurmann. „Uutele juhtidele seatakse väga kõrged ootused, kuid paljudel neist puudub piisav ettevalmistus ja tugisüsteem edukaks toimetulekuks. Selle arenguprogrammi eesmärgiks on lisaks teadmiste ja oskuste arendamisele pakkuda ka sotsiaalset ja professionaalset tuge võrgustiku ning kogenud koolijuhist mentori näol“, lisas ta.

Alustavate koolijuhtide programm on ellu kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Seda viiakse ellu koostöös sihtasutusega Innove ning Edison OÜ elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Kandideerimise ja programmi lisainfo

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg
• Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on "miks?"