Eestimaal on paljud organisatsioonid, aineühendused, koolid ja õpetajad tähistanud väga väärikalt raamatu- ja lugemisaastat. Mitmed toredad üritused on pakkunud igale huvigrupile meeldivat kosutust ja arusaamist, et lugemine meie ajastul on ja jääb ka edaspidi paljude inimeste jaoks vahvaks vahelduseks ja ajaviiteks.

Juba aasta tagasi, 20.-21. novembril alustasid võõrkeele, eesti keele ja klassiõpetajad lugemisaastat ettevalmistava üritusega, mis toimus Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses ja kandis pealkirja "Raamat ja tänapäeva meedia üldhariduses". Seminar sai tookord teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi programmile "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014", sihtasutusele Tiigrihüpe, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsile ja Eesti Keele Kui Teise Keele Õpetajate Liidule.

Sel aastal sai vastloodud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit võimaluse korraldada kirjandusalane seminar teemal "Pilt ja sõna" Euroopa Sotsiaalfondi toel, et näidata aasta tagasi tekkinud võrgustiku jätkusuutlikkust ja keskenduda teemadele, mis on seotud uue riikliku õppekavaga. Seminar toimub 12.-13. novembril 2010 Pärnus hotelli Strand konverentsikeskuses ja seminarile on oodatud 40 üldhariduskooli- ja kutseõppeasutuse õpetajat ning lektorit.

Seminaripäevad on jaotatud plenaarettekanneteks ja erinevateks töötubadeks, kus toimuvad praktilised tegevused pildi ja tekstiga seotud teemade kaudu. Puudutatakse mitmeid teemasid, lähenedes neile erinevaid aineid õpetatavate spetsialistide vaatenurgast. Elevust pakub kindlasti isikliku filmiklipi tegemine, mis saab teoks tänu Nukufilmi Lastestuudio AS-ile Katrin Kuusikuga eesotsas. Temaatika kahel päeval saab olema väga lai alustades väärtuste lahti seletamisest kuni koomiksite koostamiseni välja. Õhtul pakutakse osalejatele võimalust tutvuda animafilmi teemaga. Seminari kaks tööpäeva on taas töised ja avastusterohked. Selle üritusega püüame lõpetada raamatu- ja lugemisaasta ja jääme tänutundes meenutama kõike kaunist, mida me selle aasta raames kogesime.

Erinevate õppeainete õpetajad vahetavad väärtuslikke pedagoogilisi kogemust ja tänu sellele tõhustub õpetajate omavaheline koostöö tekkinud võrgustiku abil, millest on ka edaspidi kasu kõigile. Meil kõigil on anda midagi omanäolist teistele ja saada vastu samuti hinnalist õpikogemust teisest lähtekohast vaadates. Läbi ühiste koolituste ja õppematerjalide loomise omandavad õpetajad kindlasti uusi sotsiaalseid, keelelisi ja infotehnoloogiaalaseid oskusi ning suudavad kergemini integreerida uue õppekavaga seonduvat oma õppetegevusse.

Koolitus on õpetajate seas väga populaarne. Sellest annab tunnistust ka see, et kohad täitusid kahe päevaga. Kahjuks ei ole enam võimalik koolitusele registreeruda.

ESF programmi "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014" raames toimuv kirjandusalane seminar "Pilt ja sõna" on õpetajatele tasuta.

Krista Savitsch, Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees, Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatuse liige, Tabasalu Ühisgümnaasiumi saksa keele õpetaja, seminari korraldaja 

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.
Lisatud 8. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 8. novembril 2010

5. novembril kogunesid Viimsi Keskkooli pea 200 õpetajat ja koolijuhti üle Eesti, et alustada meeskonnakoolitusega „Kujundav hindamine õppeprotsessis“.
Mõni aeg tagasi kutsus Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koostöös SA Viimsi Keskkooli ja ESFi programmiga „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“  üldhariduskoolide meeskondi osalema  koolitusel „Kujundav hindamine õppeprotsessis“.

Konkursi käigus moodustati  20-s õppeasutuses nelja- või kuueliikmelised pedagoogide meeskonnad: õpikogukonnad. Viimsis toimuski 5. novembril nö õppeaasta avamine. Kujundavat hindamist lahati  lapsevanema, haridusministeeriumi  ja Viimsi kooli praktikute silme läbi, on ju sellel kooli kujundavas hindamises tõhus kogemus. Viimsi keskkooli direktor Leelo Tiisvelt andis ülevaate, mis on kujundav hindamine ja kuidas seda rakendada.

Lastevanemate Liidu poolt esitas oma nägemuse Aivar Haller, rõhutades, et me hindame seda, mida väärtustame, ja tegi ülevaate ülemaailmsest sotsiokultuurilise ja poliitilise muutuse uuringust The World Values Survey. Selle uuringuga on seotud 80 riiki, alates 1981. aastast on läbi viidud neli uuringutsüklit. Kujundava hindamise kolme peamise eeldusena tõi ta välja kokkulepitud sisulised väärtused; jagatud arusaama selles osas, mida, miks ja kuidas hinnatakse ning mis kõige olulisem – õpetajale jõukohane õpilaste arv klassis.

Ain Tõnisson haridus- ja teadusministeeriumi esindajana rääkis uue õppekava ja kujundava hindamise seostest. Ta tõdes, et hindamise muutuste rakendamine sõltub rohkem heast eeskujust kui muudatustest regulatsioonis.

Pärast ettekandeid toimus koolide meeskondade esimene õpisessioon, juba väiksemas seltskonnas arutleti kujundava hindamise tähenduse üle ning toodi praktilisi, isiklikke näiteid, kes, kus ja kuidas on kasutanud kujundavat hindamist.

Õppeaasta jooksul, aprillini 2011 toimub 6 õppesessiooni iga õpikogukonna kodukoolis. Neid viivad läbi moderaatorid, kes on  samalaadse protsessi professionaalse õpikogukonna liikmena juba läbi teinud.

Meeskonnakoolituses "Kujundav hindamine õppeprotsessis" osalevad koolid: Otepää Gümnaasium, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Paldiski Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Tartu Raatuse Gümnaasium, Loo keskkool, Oru Põhikool, Tori Põhikool, Pärnu Kuninga tänava Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Kuressaare Gümnaasium, Valga Põhikool, Tartu Erakool, Kabala lasteaed-Põhikool, Järva-Jaani Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Haljala Gümnaasium, Narva vanalinna Riigikool, Kärdla Ühisgümnaasium.

EBS Gümnaasium koostöös Junior Achievement Eestiga (JA Eesti) korraldab põhikooli lõpuklassidele üle-Eestilist üritustesarja Creatlon, mis paneb proovile noorte teadmised, ettevõtlikkuse ja loovuse. Ürituste sari startis viktoriiniga, ees ootavad 8.-30. novembrini toimuv meeskonnamäng Facebookis ja JA Eesti reklaami- ning ettevõtlusmuinasjutu võistlused. Parimaid, creatleete kes vähemalt kahest üritusest osa võtavad, ootab ees äriklassi lennureis Saaremaale.

Creatlonis saavad tasuta kaasa lüüa 8.-9. klasside õpilasmeeskonnad. 8. novembril startiva mängu eesmärgiks on tõsta noorte huvi oma kodukandi vastu ning arendada nende üldist ettevõtlikust. "Soovime noori ergutada oma kodukohta uurima, seda teistele tutvustama ning kohalike ettevõtete ning organisatsioonidega tutvust tegema. Mängu käigus on vaja käia kooli direktori juures, kohalikus poes, raamatukogus, ettevõttes ja kultuuriasutuses. 8.-9. klassi noored peavad varsti tegema oma esimesed otsused tuleviku suhtes. Mäng võimaldab neil end mitme kandi pealt proovile panna ning annab infot erinevate ametite olemuse kohta," tutvustab Creatloni Kersti Loor JA Eestist.

Mastaapse ürituse korraldamise üheks võtmeteguriks on sotsiaalvõrgustik Facebook, mis võimaldab nii ülesandeid kui lahendusi mugavalt vahendada kõigile osalejatele üle Eesti. Samuti saavad osalejad viia oma kodukandi tutvustused interaktiivse keskkonna abil kõigi vaatajateni.

"Ettevõtja on meis kõigis peidus, peab lihtsalt olema julgust, tahet ja õnne see üles leida," sõnas EBS Gümnaasiumi esindaja Kristiina Kägu. "Antud mängu eesmärk ongi julgustada loovalt/vabalt/nupukalt mõtlema ja soodustada pealehakkamist, sest suurt äri ei tehta ainult suures linnas, või populaarsetel tegevusaladel. Vaja on tahet kodukohas tegutseda, ent võimet piiridest väljas mõelda ja õnn meiega lendu tõusta saab osaks paljudele, mitte ainult võitjatele. Saaremaal oleme osalejatele välja mõelnud eriprogrammi, mis toetaks noori nende valikutes tuleviku osas, kuid miks just Saaremaa, saavad teada kohapeal ainult võitjad."

Sotsiaalvõrgustikku lisatud töid ja lahendusi jälgivad nii EBS Gümnaasiumi kui ka JA esindajad ning välja valitud võitjad lennutab EBS Gümnaasium Saaremaale.

Estonian Business School,
Junior Achievement Eesti
Lisatud 8. novembril 2010

„Hariduse ja teaduse osakaal Eesti riigieelarves on kasvanud vaatamata majanduskriisile,“ ütles Tõnis Lukas. „Meie jaoks on kaks kõike tähtsamat prioriteeti madala kvalifikatsiooniga elanike haridustaseme tõstmine ja noorte tööpuuduse vähendamine. Riiklikul tasemel on esmatähtis tagada kõigile juurdepääs kõrgharidusele ja luua sotsiaaltoetuste süsteem.“

„Võrdsete võimaluste loomiseks olen algatanud poliitilise diskussiooni üleminekuks täielikult õppemaksuta kõrghariduse pakkumisele otse gümnaasiumist ja kutsekoolidest kõrgkooli minevatele riigikeeles õppivatele tudengitele,“ lisas Lukas. „Süsteemi muudatusega kaasneks senisest suuremale hulgale tudengitest õppetoetuste maksmine, mille puhul võetakse arvesse üliõpilase sotsiaalset olukorda.“

Haridus- ja Teadusministeerium hindab väga kõrgelt OECD tegevust hariduse ja teaduse valdkonnas ning osaleb aktiivselt OECD hariduskomitee ning teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee töös.

Eesti riik peab väga tähtsaks osalemist OECD kolmes suures programmis, mis annab meile võimaluse võrrelda ennast maailma edukamate haridussüsteemidega. Need on õpilaste õpitulemuste hindamise programm PISA, täiskasvanute pädevuse hindamise programm PIAAC ning ülikoolide haldamise programm IMHE.

Eesti saab OECD täisliikmeks eeldatavasti käesoleva aasta lõpus, tänaseks on organisatsiooniga liitumise leping saanud valitsuse heakskiidu ja jõudnud parlamenti. Oluline on märkida, et „peaaegu“ täisliikme staatuseni jõudis Eesti tänavu mais ning alates juunist on Eestil juurdepääs OECD andmebaasidele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 8. novembril 2010

Konkursil "Tervislik koolipuhvet 2010" osutusid parimateks Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Pelgulinna Gümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Ehte Gümnaasium, Tallinna Kuristiku Gümnaasium ja Tallinna 53. Keskkool.

"Kui lapsele on tehtud tervislike valikute tegemine lihtsaks, siis ta langetabki tervislikke valikuid. Seetõttu on eriti head tööd teinud need koolipuhvetid, kus on väljas ka selgitavad materjalid, miks näiteks on hea süüa puu- ja juurvilju," sõnas Evelin Ilves. "Toidust sõltub otseselt laste tervis ja ka õppimise kvaliteet, seetõttu on oluline sellele teemale tähelepanu pöörata kõikidel koolidel. Soovitan täna tunnustatud koolidest igati eeskuju võtta."

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 8. novembril 2010

Sänna kultuurimõis õpetas oma noortealgatusega "Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi propageerimine" ümbruskonna noori rattaid parandama ja edendas keskkonnateadlikkust. Projekt tõestas, et maakohas saab ettevõtlikuna palju korda saata ning panustas noorte tööhõivesse, õpetades neile praktilisi oskusi.

Eesti Noorteühenduste Liidu varivalimiste projekt andis Tallinna ja Tartu põhi- ja keskkoolinoortele Eestis esimest korda võimaluse valida oma kandidaat kohalike valimiste eel tegelikust valimisnimekirjast. Projekt panustas noorte osaluse arendamisse ja tõstatas noorte valimisea teema.

Trajectory@ rahvusvahelisel koolitusel "Non Formal Education as a Basis for Intercultural Dialogue" kogesid Vahemere piirkonna ja Balti riikide noorsootöötajad, millest koosneb kultuuridevahelise dialoog ning arendasid teineteisemõistmist.

Lasnamäe huvikool tõi Eesti noorsootöösse uusi tuuli koolitusega "Contact Improvisation - Dance or Communication Skill", kus õpiti kontaktimprovisatsiooni meetodit noorsootöös kasutama.

Projektides osalejatele endile avaldasid enim mõju Pärnu Väikese Vabakooli Seltsi noortevahetus "Üks maailm, erinevad kultuurid" ning Continuous Action'i Euroopa vabatahtliku teenistuse grupiprojektid "Jump-Start" ja "Apple".

Euroopa vabatahtliku teenistuse 10. aastapäeva puhul tunnustati ka isikuid ja organisatsioone, kes on olnud büroole pikaajalised partnerid vabatahtlikkuse arendamisel. Esile tõsteti Noortevahetuse Arengu Ühingut EstYes, kes on juba kümme aastat järjepidevalt vabatahtliku teenistuse projekte läbi viinud.

Euroopa Liidu kodanikuharidusprogrammi Euroopa Noored kaasabil on aastatel 2008-2010 Eestis ellu viidud ligi 400 noorteprojekti ning välja jagatud ligi 68 miljoni krooni. Programm toetab 13-30 aastaste noorte mitteformaalset õppimist.

Auhinnagaala võitjate ja nominentidega on võimalik tutvuda http://euroopa.noored.ee/nominendid

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo
Lisatud 8. novembril 2010

Parimad tööd lisatakse Koolielu portaali õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid ka internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.  

Klassi poolt ühiselt esitatav konkursitöö peab sisaldama vähemalt 3 komponenti loetletust: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu. Tööle palume lisada õpetaja/juhendaja kirjelduse noorte probleemipüstitusest ning lahenduskäigu leidmisest. Töö palume esitada digitaalselt või lingi kujul e-posti aadressil: triin@tiigrihype.ee.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2011.

Võitjad kuulutatakse välja 8. veebruaril, mil tähistame Turvalisema interneti päeva.
Vaadake ka: http://www.saferinternet.org/web/guest/safer-internet-day.

Auhinnad
I koht – klassieksursioon Heureka keskusesse Helsingis
II koht – Tiigriroboti töötuba
III koht – AnimaTiigri töötuba

Õpilastööde konkurss on üheks osaks projektist Targalt internetis, mille kohta leiate infot http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=307 ning alates 01.12.2010 kodulehelt www.targaltinternetis.ee.

Lisainfo: Triin Kangur, Tiigrihüppe Sihtasutus (triin@tiigrihype.ee)
Co-funded by the European Union

Kui sageli end õppija rollist leiad?
Iga päev. Kuigi ma pole formaalses õppes juba aastaid osalenud, tuleb mul iga päev midagi uut juurde õppida. Ma usun kindlalt, et kõige parem õppimise viis on õpetamine. Seega õpin ma iga kord, kui õpetan, teadusega tegelen või isegi siis, kui oma koeraga jalutan. Koerale käitumisreeglite õpetamine on ilmselgelt minule algaja koeraomanikuna suurem õppimiskogemus kui koerale – talle lihtsalt ei hakka kohe kõik külge ja mina olen õpetajana see, kes peab esimesena kohanema ja õppima. Lastega, tudengitega ja koolitusele tulnud õpetajatega on tihti sama lugu.

Milline õppija oled?
Kaootiline. Lasen end juhtida sattumustel – elu ise veeretab mu ette mingeid uusi huvitavaid teemasid, millest pean ennast "läbi närima". Mõne teema otsa satun juhuslikult mõnda artiklit lugedes, ja sealt edasi juhivad mind artiklis kasutatud viited järgmiste autoriteni jne jne.

Millisel koolitusel/huvikursusel vm viimasel ajal oled osalenud?
Nagu juba mainisin, pole ma nn. "korraldatud koolitusel" enam aastaid osalenud, viimati ehk 1997. a.  Twente Ülikoolis magistriõppes. Õpin meelsamini ja kiiremini omapäi asju uurides. Samas on need teaduskonverentsid, kus mitu korda aastas osalen, ka omamoodi koolitused. Rääkimata suurtest rahvusvahelistest teadusprojektidest, millega päevast päeva tegeleme – õpetajaks on siis kogenumad projektipartnerid, kodutööde asemel teadusartiklid ja aruanded, hinnete asemel retsensentide hinnangud nendele artiklitele ja aruannetele.
Ahjaa, eelmise aasta lõpul otsustasime kolleegidega haridustehnoloogia keskusest teha jõulupeo asemel keraamikaõhtu Katariina Gildi Savikojas. Õppisime keraamik Virve Kermi juhendamisel savist nipsasjakesi voolima, mina sain maha kilpkonna ja küünlajalaga.

Millist professionaalset arengut toetavat koolitust tulevikus tahaksid läbida?
Tunnen vajadust tehnilisemat laadi pädevuste arendamise järele, mida mul teadustöös vaja läheb – andmekaevandus, semantilise veebi tehnoloogiad, ontoloogiad. Samas tahaksin kindlasti õppida uusi asju, õpetades uusi kursusi õpetajatele. Mul mõlgub meeles mitu uut koolitust õpetaja professionaalse arengu valdkonnas, mida tahaksin koolitajana läbi viia – näiteks mõistekaardi-tehnika, e-portfoolio ja pädevuste hindamise teemal. Nendest õpiksin ise kindlasti palju.

Kas oled tundnud soovi midagi täiesti erinevat proovida ja elus kannapööret teha?
Sellised mõtted käivad aeg-ajalt vist igaühe peast läbi. Hetkel mul siiski tõsisemaid kursimuutmise plaane pole. Kõigepealt on vaja doktoritöö ära kaitsta, eks seejärel võib mõelda uute tuulte peale.

Mida õpetlikku viimati lugesid/vaatasid/kuulasid, kus midagi Sind põhjalikult raputas?
Loen praegu ühe oma lemmikautori George R. R. Martini kogumikku "DreamSongs", kuhu ta on kokku kogunud oma varasemad lühijutud. Igas peatükis on 4-6 juttu, aga peatüki alguses sissejuhatus, milles Martin kirjeldab seda konteksti ja motiive (elukohad, pruudid, raha, auhinnad, eeskjud), mis mõjutasid teda kirjutamise ajal. Tavaliselt neid isiklikku laadi "traagelniite" ju raamatute juures ei näe ja hulk olulist taustainfot jääb seeläbi saamata. Martini selgituste puhul on aga eriti õpetlik see, kuidas ta selgitab oma teadlikku žanripiiride segamist, kombineerides ulme, fantaasia ja õuduskirjanduse elemente – ja seda laiemate eesmärkide nimel, kui lihtsalt adrenaliini ülespumpamine. Mind on ka viimasel ajal huvitama hakanud eri valdkondadest pärineva teadmuse ja praktikate kokkumiksimine. Näiteks plaanime me uurida õpikeskkondi ökoloogiast ja keskkonnapsühholoogiast pärit mõistesüsteeme ja lähenemisviise rakendades.

Koolielu
Lisatud 8. novembril 2010