Euroopa laste õiguste eestkostevõrgustiku Eurochild ja 90 Euroopa organisatsiooni ühises märgukirjas riikide valitustele kutsutakse riike üles suurendama jõupingutusi laste vaesuse leevendamiseks ja õiguste tagamiseks läbi Euroopa Liidu riikide valitsuste, regionaalsete ja kohalike võimuorganite poliitilise koostöö ning tulemusliku juhtimise.

Jana Hainsworth, Eurochild peasekretär toonitab: "Laste vaesusega tegeledes, peame teadma, et lapsi tuleb käsitleda laias sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises kontekstis ning neid õigustega kodanikena ka tunnustama. Võitlus laste vaesusega on võitlus laste ning perede elukvaliteedi eest".

Paraku tuleb tõdeda, et Eesti ühiskonna arengu kontekstis pole meil Eestis piisavalt teadlikkust laste õigustest kui inimõigustest, ning seetõttu on ühiskonnas laste osalust ja mõju vähe tunda ning selle vajadust ja tähtsust ei mõisteta. Laste vaesuse vastu võitlemise Euroopa Liidu strateegia raames on aga riikide jõupingutused suunatud sellele, et suurendada laste õiguste kontekstis nende osalust ja mõjuvõimu ühiskonnas kui keskset tugipunkti laste vaesuse vastu võitlemise strateegias.

MTÜ Lastekaitse Liit peab äärmiselt vajalikuks tõhustada laste õiguste järelvalvet Eestis. Esitasime juunis Riigikogule ettepaneku täiendada Õiguskantsleri seadust, laiendades õiguskantsleri volitusi laste põhiõiguste tagamises ja järelevalves laste ombudsmani ülesannetes.

ÜRO Peaassamblee võttis vastu Lapse Õiguste Konventsiooni 20. novembril 1989.a. Eesti ühines konventsiooniga 26 septembril 1991.a. ja konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991.a.

Lisateave: http://www.endchildpoverty.eu/ ja http://www.eurochild.org/

MTÜ Lastekaitse Liit
Lisatud 5. novembril 2010

Eesti ühiskondlikku ellu on astunud esimene põlvkond noori, kes on sündinud peale Eesti taasiseseisvumist. Saanud 2009. aastal valimisõiguslikuks, avaneb neil juba 2015. aastal esimene võimalus kandideerida Riigikogu liikmeks. Seminaril tõstatati mitmeid olulisi küsimusi - näiteks, mis iseloomustab seda uut põlvkonda, millised on noorte arenguprioriteedid ning väärtushinnangud.

"On loomulik, et iga 25-30 aasta järel toimub ühiskonnas põlvkondade evolutsiooniline vahetus. See on muutuste aluseks ühiskonnas," sõnas seminari ettekandes Eesti Inimarengu Aruande peatoimetaja Marju Lauristin. "Tänase noore põlvkonna ees on valik, kas otsida mujalt ühiskonda, kus neile meeldib rohkem kui Eestis või teha ise Eestist selline ühiskond, kus neile meeldiks elada."

Kodanikuühiskonna initsiatiivina toimuva seminari teise osa moodustasid töötubade ettekanded ning ühine arutelu, mis on sisendiks Eesti Koostöö Kogu programmdokumendi Harta 2011 koostamisele. Töötubasid juhtisid Eesti Koostöö Kogu Rahvuste Ümarlaua liikmed. 2010. aasta mais loodud Rahvuste Ümarlaud koondab erineva rahvuse, emakeele ja kodakondsusega eestimaalasi, kelle huviks on ettepanekute tegemine Eesti pikaajalise arengu võtmeküsimustes.

"Paljud praegu Eestil ees seisvad väljakutsed on ühised teiste Euroopa Liidu ühiskondadega," märkis Rahvuste Ümarlaua liige, Tallinna Ülikooli õppejõud Daniele Monticelli. "Eesti on osa maailmast ning Eesti peaks püüdma maksimaalselt kasutada maailma intellektuaalsust ja inimressursse, et olla rohkem avatud. Selleks on oluline liikuda rohkem kodakondsusekeskse riigi mudeli suunas, et võimaldada ka teistest rahvusest eestimaalastel osaleda ühiskonna arendamisel. See tõstaks oluliselt inimeste tahet ennast püsivalt Eestiga siduda."

Uuringud näitavad, et viimastel aastatel on kontaktid erinevate rahvuste vahel Eestis mõnevõrra sagenenud (Lõimumiskava monitooring 2010). "See on rahvussuhete arengu aluseks. Seni kuni me ei ela, õpi ega tee asju koos, olukord ei muutu," sõnas Rahvuste Ümarlaua liige Jekaterina Eilart. "Lõimumine toimib palju lihtsamalt ja efektiivsemalt läbi kultuuri ja just sellist integratsiooni peaks toetama. Selleks aga peab olema kõrgemal poliitilisel tasandil kokku lepitud, et kõik Eestis elavad inimesed, kes soovivad Eesti ühiskonna arengusse panustada, olenemata kodakondsusest ja rahvusest, on meie inimvara. See peaks välistama ka rahvuskaardi kasutamist poliitilistel eesmärkidel."

Eesti Koostöö Kogu on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.

Eesti Koostöö Kogu
Lisatud 5. novembril 2010

Koolitustele oodatakse õpetajaid, kes soovivad alustada rahvusvahelist projektitööd programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning raames ning kes pole varem eTwinningu koolitustel osalenud.

Koolitusel tutvustame
- portaali www.etwinning.net kasutamist (partneriotsing, projekti sõlmimine, projektitöö administreerimine)
- kuidas integreerida rahvusvahelist projektitööd õppekavaga
- edukaid internetipõhiseid koostööprojekte, milles Eesti õpetajad-õpilased osalevad
- kuidas praktiliselt kasutada tööriistu, mis sobivad veebipõhiseks koostööks, näiteks ajaveebide kasutamist ning pilditöötlusprogramme.
Koolitus on õpetajatele tasuta, vajadusel majutus kahekohalistes tubades Tallink Express  hotellis

Kõigil soovijatel palume koolitustel osalemiseks täita hiljemalt 15. novembriks  taotlusankeet.

Tasuta teabepäeval saad
-         osaleda sotsiaalteadlaste vestlusringis
-         kuulda, kuidas olla kaasatud
-         osaleda simulatsioonimängus
-         ülevaate usaldusväärsetest infoallikatest koolitööde tegemiseks
-         ise kokku panna oma valimisplatvormi
-         diskuteerida poliitikutega
-         uurida õppimisvõimalusi

Lisainfo kodulehelt http://www.nlib.ee/ytp või meilitsi ytp2010@nlib.ee

Plakat

Lisatud 4. novembril 2010

Haridus- ja teadusminister Tõnis lukas saadab eeldatavasti tuleval nädalal valitsusse kinnitamiseks eesti keele järgmise seitsme aasta arengukava, mille koostajad näevad eesti keele ajakohasena hoidmiseks ja püsima jäämiseks ette 959.633.000 krooni.

"Kava põhisisu on hoida eesti keel sellisel tasemel, et seda saaks kasutada ka 2050. aastal," ütles arengukava üks autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge ja lisas, et eesti keel on juba praegu välja arendatud kultuurkeel. "Nüüd tuleb tagada, et noored ei läheks üle inglise keelele, vaid neil püsiks tahtmine eesti keelt õppida ja kasutada," lisas Valge.

Suur osa arengukava tegevustest plaanitakse hariduse valdkonda. Näiteks nähakse arengukavas ette eesti keele ja teiste ainete õpetamise sidumist, alates tulevast aastast kaheosalise eesti keele riigieksami sisseviimist ja eesti keele õpetajatele kohustusliku täiendõppe kehtestamist. Samuti võib õpetajatel tekkida võimalus tasustatud õppetöövaba enesetäiendusaasta või -poolaasta võtmiseks.
Murdekeelte osas on arengukava koostajad seadnud eesmärgiks murdekeelsete tele- ja raadiosaadete nädalase mahu suurendamise seniselt 20 minutilt 50 minutini. Murdekeelsetel massiüritustel peab igal aastal osalema senise 7000 asemel 8000 inimest.

Keeleuuringuteks ja sõnaraamatute koostamiseks nähakse arengukavas ette 190 miljonit ja keeletehnoloogia arendamiseks 119 miljonit krooni.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 4. novembril 2010

Kutse taotlejate seas oli noorsoonõunikke, avatud noortekeskuste töötajaid, noortejuhte, huvijuhte  kui ka ülikoolide juures töötavaid spetsialiste. Sügiseseks taotlusvooruks tuli enim taotlusi noorsootöö praktikuilt.

„Kutse andmist peetakse sageli keeruliseks ja aeganõudvaks protseduuriks, mida tihti peljatakse ning see võib selgitada asjaolu, et kutse taotlejaid on olnud oodatust vähem. Samas peab tõdema, et kutse saanute tagasiside protseduurile on olnud positiivne,“ selgitas noorsootöötaja kutse andmist koordineerinud Liis Kuusk.

Hetkel madalaima kvalifikatsiooni taotlemiseks on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt 3 aastat ja erialane koolitus 120-tunni ulatuses. Noorsootöötaja kõrgeima kvalifikatsiooni taotlemiseks on vajalik magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt 5 aastat, erialane täiendkoolitus 160-tunni ulatuses viimase 5 aasta jooksul, avalikud esinemised konverentsidel, seminaridel või koolitustel ning avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.

Eestis on noorsootöö kutset andvaks organiks Haridus- ja Teadusministeeriumi alla kuuluv Eesti Noorsootöö Keskus, mille juurde on moodustatud kutsekomisjon, kes hindab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele.

Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 4. novembril 2010

Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.

Riietus olgu soe ja sobilik lumes (vms) hullamiseks. Hea tuju kohapealt!

Programm kestab kaks tundi
Grupi suurus: kuni 25 inimest

Täpsem info muuseumi kodulehel http://muuseum.mnt.ee/joulumaa-joulutee/

Hille Lillemägi, Eesti Maanteemuuseumi turundusjuht
Lisatud 4. novembril 2010

Konkurss kestis terve 2009-2010 õppeaasta, töid sai esitada kolmeks erinevaks tähtajaks.
Pärast iga tähtaega valiti laekunud tööde hulgas parimad, mis võistlesid edasi konkursi lõppvoorus.
Õppeaasta lõpuks selgus parim veebipõhine õppematerjal, mille loojat täna väärikalt auhinnatakse.

Konkursile laekus ühetekokku 63 tööd erinevate ainete õpetajatelt. Tahame tänada 14 õpetajat, kelle õppematerjalid žürii poolt kõige paremaks tunnistati.

Täname:
Maksim Ivanov 
Taimi Jürgenstein ja Kersti Varik 
Eve Keerus-Jusupov 
Sirje Kereme 
Tiiu Neeme 
Tiina Põllu  
Ülle Tammela  
Malve Zimmermann   

Õpetajate loodud materjalid leiate: http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-dec0771546c436c1f31ded19a0e6851cc9c4271b

Esimesed kolm kohta jaotusid järgmiselt:

Žürii otsustas hinnata kolmanda koha ja 5000 krooni vääriliseks
ANNELI KESKSAARE ja TIINA TOIGERI 
esitatud töö „Tähed muusikas“.

Žürii otsustas hinnata teise koha ja 10 000 krooni vääriliseks kolme autori tööd:
MARIKA ANISSIMOVI esitatud töö
„Integraal ja selle rakendused“.

ALLAR VEELMAA esitatud töö
„Funktsioonide kasutamisest gümnaasiumiklassides“.

MARTIN SAARE esitatud töö
„Keemiatestide kogumik põhikoolile“.

Žürii otsustas hinnata esimese koha ja 20 000 krooni vääriliseks
ALLAR VEELMAA esitatud töö
„9. klassi matemaatikakursuse kordamine SMART-tahvli materjalide abil“,
töö on väga hästi ja põhjalikult koostatud, teemale innovatiivselt lähenetud ning prioriteetne ala aines kaetud.

Aitäh kõigile osalejatele!

Ootame õpetajaid osalema septembri alguses välja kuulutatud õppematerjalide konkursile „Täna samm, homme teine 2“.

Koolielu
Lisatud 4. novembril 2010

Vanemuise teatrimajja koguneb neljapäeval umbes 700 noort üle Eesti. Konverentsil käsitletakse põnevaid teemasid ning arutletakse selle üle, kes või mis meie elu tegelikult juhib. Sõnavõttudega astuvad üles Ain Mäeots, Mart Mikk, Rasmus ja Hannes Kaljujärv, Uku Suviste, Tarmo Leinatamm, Juku-Kalle Raid, Leo Võhandu ja Peep Vain.

Konverentsi ettekanded on jagatud sessioonideks:
I sessioon – Teatri näilisus;
II sessioon – Kuidas meid mõjutatakse?;
III sessioon – Kes juhib meie mängu?;
IV sessioon – Üksi ei saa.

MTÜ Robootika poolt läbiviidavas robotite töötoas saavad noored tutvust teha Lego NXT robotitega – neid ise oma käega katsuda ja kokku panna.

Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Robootika koostöös alanud Tiigriroboti projekt on loodud väikestele poistele-tüdrukutele, kes otsivad vahvaid lahendusi meie elu mugavamaks muutmiseks. Virtuaalmaailm oma mängude ja suhtluskeskkondadega on saanud osaks laste igapäevaelust. Et lapsed ei muutuks vaid tummadeks kasutajateks, vaid mõistaks miks ja kuidas miski töötab, tuleb nad juhatada neile kõige loomulikuma meetodi ehk mängu abil tehnika juurteni.

Tiigriroboti projektiga toetab Tiigrihüppe Sihtasutus informaatika, inseneriteaduste ja reaalainete integreeritud õpetamist meie koolides.

Laheda koolipäeva noortele korraldab MTÜ Noortekonverentsid. MTÜ Noortekonverentsid on kodanikuühiskonda edendav organisatsioon, mis toob noorteni teemasid ja valdkondi, mis suurendavad noorte ettevõtlikkust oma mõtete realiseerimiseks ning loovad noortele elukestva harjumuse panustada kodanikuühiskonda. Korraldajad ütlevad oma kodulehel, et nende eesmärk on on pakkuda õpilastele üks unistuste koolipäev, mis oleks täis naeru, uusi ideid ja tutvusi ning huvitavaid teadmisi. Koolipäeva raames soovitakse tuua noorteni teemasid ja valdkondi, millega koolis ei tutvuta, ning seeläbi suurendada noorte ettevõtlikkust oma mõtete realiseerimisel.

Noortekonverents Lahe Koolipäev toimub juba seitsmendat korda.

Tiigriroboti projekti koduleht: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=169
Noortekonverentsi koduleht: http://noortekonverents.ee/2010

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 4. novembril 2010

Konverentsi korraldaja, TÜ praktilise usuteaduse lektori Kaido Soomi sõnul selgub uuringust, et eestlaste religioossus on viimaste aastatega vähenenud. "Samas tuli ka välja, et usklike ja mitteusklike inimeste moraal ning väärtushinnangud palju üksteisest ei erine," lisas Soom.

Konverentsi eesmärk on analüüsida 2010. aastal toimunud samanimelise religioonisotsioloogilise küsitluse neljanda etapi tulemusi, et otsida vastust küsimusele, milline on tänapäevase eestimaalase kaemus vaimsusest, religioonist ja selle praktiseerimisest. Uuringu tarbeks küsitleti Eestis 1000 inimest.

Käesoleva aasta uuringu tulemusi vaadeldakse ka varasemate uuringute taustal, et näha muutusi, mis eestimaalaste vastavates arusaamades viimase 16 aasta jooksul on toimunud.

Rohkem infot: http://www.ekn.ee/index.php

Tartu Ülikool
Lisatud 4. novembril 2010