Kadrioru saksa gümnaasiumi tugiselts saatis möödunud nädalal kooli lapsevanematele kirja, kus paluti leida võimalus annetada iga kuu 50-100 krooni, et tagada lastele tualettpaber, koopiapaberi varu või uute töövihikute eest tasumiseks vajaliku raha olemasolu. Kuigi koolijuhi Imbi Viismaa hinnangul kool nii suures puuduses pole, näevad tugiseltsi juhtivad lapsevanemad olukorda teisest vaatenurgast.

Lasnamäe üldgümnaasiumi direktori Merike Vaarandi sõnul ei ole üllatus, et koolide sihtasutused ja hoolekogud annetusi korjavad. "Tallinna finantsseis on nii tõsine, et koolidele eraldatav raha on ka sel ja eelmisel aastal kärbitud miinimumini," sõnas Vaarandi. "Käesoleva hetke seisuga ei tohi linnaasutused ja koolid aasta lõpuni praktiliselt mingeid kulutusi teha. Siiamaani on ajakirjanduses räägitud lasteaedade eelarve kärbetest, kuid koolide olukord pole sugugi parem," lisas ta.

Koolide rahastamisel on riigi ülesandeks maksta õpetajate palga- ja koolitusraha ning õpikute ostmiseks vajaminevad summad. Majanduskulude eest peaks vastutama kohalik omavalitsus, kuid sellele vaatamata peab tihtipeale ka lihtsamate remonditööde tegemiseks küsima raha lapsevanematelt. "Üks isa värvis klasside lagesid, üks abistas värvidega ja neli toetasid rahaliselt," ütles Merivälja kooli direktor Kaja Laanemäe.

Tallinna haridusameti info peaspetsialisti Leini Jürisaare sõnul ei aktsepteeri haridusamet seda, et sihtasutused ja mittetulundusühingud olmekulutuste katmiseks raha koguvad.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul on Harjumaa omavalitsused õppevahendite ostuks mõeldud riigipoolsele toetusele lisanud 41 protsenti, Tallinn aga vaid viis protsenti.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 4. novembril 2010

Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel.

Lisatud 4. novembril 2010

"Töötubades tutvustatakse tootearendusprotsessis aset leidvat koostööd inseneri, disaineri ja ettevõtja vahel. Tänavu läbivad õpilased IDE: töötubades tootearendussimulatsiooni, mille tulemusel luuakse nutikas ja praktilise lisaväärtusega jalgrattatarvik," selgitas IDE: töötubades toimuvat Disainikeskuse projektijuht Diana Tamm.

100 minutit kestva töötoa esimeses etapis jõuab iga meeskond tarviku sihtrühma analüüsides esialgse tooteideeni, seejärel arendatakse välja disain- ja insenertehniline lahendus, valitakse materjalid ja turunduskanalid ning kujundatakse hind. Töötoa lõpuks valmib uue toote prototüüp, mis kinnitatakse jalgratta külge ning seda testitakse proovisõiduga. Töötube juhendavad Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli magistrandid, kes annavad tootearendustiimidele ka tagasisidet.

Õpilaste vastukaja töötubadele on olnud väga positiivne. Esile tõstetakse võimalust teha meeskonnatööd ning arendada tooteid ideest prototüübini. Lisaks hindavad õpilased uusi teadmisi ja laienenud arusaama ettevõtlusest, disainist ja inseneeriast. Mitmed õpilased on pärast IDE: töötubades osalemist avaldanud soovi nende erialadega ka oma edasine haridustee siduda.

Pärnu Koidula Gümnaasiumis on töötubadega samaaegselt väljas ka näitus "SÄSI", kus tutvustatakse noorte Eesti disainerite loomingut.

Kokku toimub ajavahemikus september 2010 kuni jaanuar 2011 24 IDE: töötuba. Töötubade ja SÄSI näituse projekte toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikool.

Eesti Disainikeskus
Lisatud 4. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka:
Inimõiguslane: koolidistsipliin ei tohi last alandada  
 
Õpilasliit: pedagoogi ohver võib pöörduda politseisse  
 
Karistus koolis: tundide kaupa ühel jalal, käsi tõstetud  
 
Koolipsühholoog: karistav õpetaja on väsinud 

Allikas: Postimees Lisatud 4. novembril 2010 

Üritusega tähistatakse 90. aasta möödumist TÜ geograafia osakonna asumisest Vanemuise tänava õppehoonesse. Ettekannetes meenutatakse geograafia osakonna ajalugu ja esitletakse dotsent Leo Tiigi mälestuskogumikku. Ühtlasi antakse auditooriumile 327 eestikeelsele maateadusele alusepanija Johannes Gabriel Granö nimi.

Samas asutatakse koostöös Tartu Ülikooli sihtasutusega kauaaegse kartograafia õppejõu Lev Vassiljevi (1920-2009) nimeline stipendium, mille loomisega soovib osakond jäädvustada ühe oma nimekama ja armastatuma õppejõu mälestust.

TÜ geograafia osakonna juhataja prof Ülo Manderi sõnul on loodava stipendiumi eesmärk populariseerida kartograafiaalaseid õpinguid ja teadustööd Tartus, mis tähendab, et stipendiumi sihtgrupp ei ole ainult Tartu ülikooli üliõpilased, vaid ka Eesti Maaülikooli tudengid, kus Lev Vassiljev samuti õpetas. "Stipendiumist võiks edaspidi välja kasvada stipendiumifond, sest Lev Vassiljev on tänastele edukatele kartograafia valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele omamoodi pater geographiae, kelle nimega fondi toetamine võiks olla ilus tänu Õpetajale," arvas Mander.

Stipendiumile saavad kandideerida kartograafia valdkonna magistrandid ja doktorandid Tartu Ülikoolist ning Eesti Maaülikoolist. Esimese stipendiumi suurus on 10 000 krooni. Esimene konkurss kuulutataksegi välja 4. novembri üritusel.

Ettekandepäev saab teoks TÜ geograafia osakonna, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös.

Tartu Ülikool
Lisatud 4. novembril 2010

http://www.peremeedia.ee/
Lehe haldaja: Lastekaitseliit

http://www.microsoft.com/eesti/education/veebivend/default.mspx
Lehe haldaja: Microsoft Eesti

http://laste.arvutikaitse.ee/est/html/
Lehe haldaja: Soome Infoturbepäev (projekt)

http://www.lasteabi.ee
Lehe haldaja: Sotsiaalministeerium

Ilvi Pere, Tiigrihüppe SA internetiturvalisuse projektijuht
Lisatud 4.  novembril 2010

Kui sageli end õppija rollist leiate? 
Iga päev tuleb midagi juurde õppida. Iga uus projekt nõuab pisut teist lähenemist, ettevalmistust ja enesetäiendamist. Kodus õpin koos lastelastega näiteks dinosauruste saladusi tundma ja loomi joonistama. Vabal ajal meeldib kudumismustrites tuhnida või suviti aiatööks uusi teadmisi ammutada. Internetimaailm pakub pidevalt uusi väljakutseid.   
 
Milline õppija olete?
Olen järjekindel ja pusin iseseisvalt, kuni asi selge või õnnestub, ma ei hakka kohe abi otsima. Rühmatöö meeldib, aga üldiselt olen ma koolitustel pigem tagareas istuja ega trügi vestlema. Raamatuid loen meelsasti ja internetita ei kujuta oma tööd ja suhtlemist enam ammu ette.
 
Millisel koolitusel olete viimasel ajal osalenud?
Osalesin Incape Koolituse poolt läbi viidud teeninduse juhtimise koolitusel, mis oli väga asjakohane: andis palju mõtlemisainet iseenda ja kolleegide isikuomaduste üle ning sellegi kohta, kuidas neid teadmisi töö efektiivsel organiseerimisel rakendada. See pole ju tegelikult uus tõde, aga olen veendunud, et mingi aja tagant tuleb ennast ikka ja jälle n-ö „üles äratada“. Huvitav oli ka veebilehe kujundaja koolitus.
 
Millist professionaalset arengut toetavat koolitust tulevikus tahaksite läbida? Kas olete tundnud soovi midagi täiesti erinevat proovida ja elus kannapööret teha? 
Ei ole soovinud, sest mul on vedanud (ehkki elu kulgedes see alati nii ei tundunud): alustasin saksa keele õpetajana, siis muutsin elukohta ja läksin tööle lasteaeda, sealt koos oma rühma lastega kooli algklassiõpetajaks ning seejärel sai minust ringiga taas saksa keele õpetaja. Elu ise sättis mu ette vaheldust ja pakkus uusi väljakutseid, pidin ennast alati tõestama, juurde õppima, ümber õppima – pingutasin ning andsin endast parima. Raamatukokku tööle minnes uskusin, et mind ootab ees hoopis teistlaadi töö, ent side koolidega on praegugi oluline osa minu igapäevases tegevuses.
Leili Naan peab oluliseks tunnustuseks Austria, Saksa ja Šveitsi saalide pikaajalistele ja tublidele pingutustele saksa kultuuriruumi tutvustamisel hiljuti talle üle antud Theodor Aue kultuuripreemiat.
 
Mida õpetlikku viimati lugesite/vaatasite/kuulasite, kus midagi teid põhjalikult raputas?
Saksa filminädalal vaatasin uut saksa mängufilmi „John Rabe“ – filmi heast ja kahjuks vähetuntud sakslasest, kes II maailmasõjas päästis üle 200 000 hiinlase elu.
 
Foto: Teet Malsroos
 
Koolielu
Lisatud 4. novembril 2010

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on internet muutunud enamike laste ja noorte lahutamatuks elustiili osaks. "Samas ei ole internetis leiduv alati ja ainult heaks abivahendiks õppetöö korraldamisel, teadmiste täiendamisel või sõpradega suhtlemisel. Interneti varjukülgedest on küll ikka ja jälle juttu, aga nii laste kui ka vanemate suurem teadlikkus interneti kasutamisel on äärmiselt oluline ning vajalik," ütleb ta.

Projekti raames on näiteks plaanis arendada lasteabitelefoni 116 111 võimekust, et lapsed ja lapsevanemad saaksid informatsiooni interneti kasutamisel ettetulevate probleemide korral. Ühtlasi luuakse veebipõhine vihjeliin, mis võimaldab elanikkonnal edastada teateid internetis levivast laste vastu suunatud ebaseaduslikust sisust ja tegevusest.

Projekti viivad ühiselt ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, Sotsiaalministeerium ning MTÜ Eesti Abikeskused. Projekt on osa Euroopa Komisjoni programmist Turvalisem internet (Safer Internet), mille eesmärgiks on laste turvalisem interneti kasutamine ning võrgukeskkonnas leviva ebaseadusliku sisuga materjalide tegevuse tõkestamine.

Lisaks Euroopa Komisjoni toetusele rahastab Sotsiaalministeerium veel täiendavalt tegevusi Eesti-sisese koostöövõrgustiku arendamiseks, et edendada laste turvalisemat internetikasutust. Projekti raames korraldatakse seminar laste internetiturvalisuse koostöögrupile ning eraldi seminar noorte kaasamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Lisaks koostatakse teavitusmaterjal nii lapsevanematele kui lastele.

Projekti põhiliseks sihtrühmaks on põhikooliõpilased, lapsevanemad ja õpetajad.

Sotsiaalministeerium
Lisatud 4. novembril 2010

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Loe ka: Õpilased: varjakem koolide riigieksamitulemusi

Lisatud 3. novembril 2010