Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 2. novembril 2010

"TV 10 Olümpiastarti" sarjast on oma karjääri esimesed võidud ja kaotused saanud paljud tänaseks tuntud sportlased: Gerd Kanter, Ksenija Balta, Mikk Pahapill, Andres Raja, Aleksander Tammert, Maris Mägi, Kaie Kand, Kaire Leibak, Andrus Värnik, Moonika Aava, Taavi Peetre, Mirjam Liimask, Jaanus Uudmäe, Lauri Leis, Marko Aleksejev, Tarmo Jallai, Kärt Siilats, Rene Oruman, Rutti Luksepp, Andrei Nazarov, Indrek Kaseorg, Marko Turban, Anu Kaljurand, Sulev Lepik, Valter Külvet, Silva Oja-Rahnel, Ain Evard, Rein Sokk, Liane Pintsaar jpt.

Võistlussarja sünnipäevahooaja avamisel tunnistas Ksenija Balta, et arhiivivideost (aastast 1998) oma kunagise võistlemise ja intervjuude vaatamine tõi talle pisara silma. "Soovin südamest õnne saatesarja tegijatele - nii tänuväärset tööd on tehtud sedavõrd pikka aega järjest. "TV 10 Olümpiastarti" on tuhandetele lastele suurepärane platvorm, kust alustada oma sportlaseteed," lausus Balta.

Olümpiavõitja Gerd Kanter ütles, et mäletab hästi oma elu esimest tele-intervjuud (aastast 1992), mille ta saates osaledes andis Marko Kaljuveerile. "Kuid enam ei ole meeles, kas vastasin nagu lapsed ikka "jah" ja "ei" või oli see midagi sisukamat. Väiksele poisile nagu siis olin, oli telepurki sattumine iseenesestki juba hea motivaator - praegu see enam kaugeltki sellist elevust ei tekita," naljatas Kanter. "Kutsun kõiki koole, nii väikseid kui ka suuri, oma võistkondadega sarjas osalema. Need head emotsioonid, mis siit saadakse, samuti inimesed, kellega kohtutakse, on väga olulised tulevastele meistritele ja miks mitte ka olümpiavõitjatele," rääkis Kanter.

2010. aastal võitsid koolidevahelise võistluse sarjas Valga Gümnaasium ja Orissaare Gümnaasium. Individuaalsed võitjad olid Heiros-Jaanus Sinimäe Elva Gümnaasiumist, Hans-Christian Hausenberg Tartu Karlova Gümnaasiumist, Kristella Jurkatamm Rahumäe Põhikoolist, Keity Kokla Tartu Forseliuse Gümnaasiumist.

"TV 10 Olümpiastarti" on kaheastmeline võistlussari. Esimese astme moodustavad linnades ja maakondades korraldatavad etapid ja teise üleriigilised üksikalade etapid ning mitmevõistluse finaal. Üleriigilised etapid on nii individuaalsed kui ka võistkondlikud võistlused, kus saavad osaleda koolide võistkonnad ja linnade ning maakondade etappidel sarja normatiivi täitnud individuaalvõistlejad.

Võistlussarja kalenderplaan: üksikalade üleriigilised etapid
I ETAPP 16. jaanuar 2011, Tartu Ülikooli Spordihoone
II ETAPP 26. veebruar 2011, Tallinn Lasnamäe Kergejõustikuhall
III ETAPP 27. märts 2011, Võru Spordikeskus
IV ETAPP 29. mai 2011, Tartu Tamme staadion
MITMEVÕISTLUSE FINAAL 15.-16. juuni 2011, Kuusalu staadion

Võisteldakse kahes vanuserühmas:
-noorem vanuserühm (TN ja PN): võistlejad, kes on 12-aastased ja nooremad
-vanem vanuserühm (VT ja VP): võistlejad, kes on 13- või 14-aastased

Võistkondlik arvestus toimub kahes grupis:
I grupp: koolid, kus põhikooli astmes õpib 251 või enam õpilast
II grupp: koolid, kus põhikooli astmes õpib 250 või vähem õpilast

Võistkondlik paremusjärjestus mõlemas grupis selgub nelja üksikalade etapi ja mitmevõistluse finaali kokkuvõttes.

Mitmevõistluse finaalis on kavas: TN 6-võistlus, TV 8-võistlus ja PN 9-võistlus ning PV 9-võistlus. Nii mitmevõistluses kui võistkondlikus punktiarvestuses kasutatakse võistlussarja punktitabelit. Finaali pääsevad kahe grupi peale 20 paremat koolide võistkonda.

Uue alana on sünnipäevahooajal kavas mõlemale vanuserühmale tüdrukute teivashüpe, mis aga ei kuulu mitmevõistluse programmi ja selle alal saavutatud tulemused ei lähe ka võistkondlikku arvestusse.

Registreerimine:
Võistkonda võib kuuluda igas vanuseklassis igal alal kaks võistlejat, teisi piiranguid võistkonna suuruses pole. Võistkonnad peavad end kirjalikult registreerima Eesti Kergejõustikuliidus hiljemalt 5. jaanuariks 2011. Osavõtunormatiivid ja statistika on sarja kodulehel: http://tv10.ekjl.ee/

Auhinnad:
Iga individuaalala kuut paremat autasustakse diplomi ja auhindadega. Mitmevõistluse võitjate peaauhinnaks on vanemas vanuserühmas jalgrattad ja nooremas vanuserühmas rulluisud. PV 9-võistluse võitjat autasustatakse veel ka Valter Külveti nimelise karikaga. Võistkondlikult premeeritakse I grupi võitnud kooli 1000 euro ja II grupi võitnud kool 900 euroga. Rahalise preemia saavad ka teised pjedestaalile jõudnud koolid.

Sarja ajaloost
Esimene sarja tutvustav saade oli ETV ekraanil 1971. aasta 12. oktoobril, teisipäeval, kell 20.15 reporter Tõnu Tammaru vedamisel. Saade kestis kakskümmend minutit ja selles tegi Tammaru ülevaate mitmevõistlusest Eestis ning märkis siis: "Lapsed, nüüd olemegi jutulõngaga teieni jõudnud. Näete, minu ees laual on palju mikrofone. See on sellepärast, et ma tahan, et mu hääl jõuaks igasse kooli, igasse kodusse, iga poisi ja tüdrukuni. Eesti Televisiooni algatusel ja haridusministeeriumi ja kehakultuuri- ja spordikomitee toetusel alustame uut saatesarja lastele "TV 10 Olümpiastarti.""

"TV 10 Olümpiastarti" on sari, millel on oma telesaade, punktitabel, edetabel, maskott, lipp, toetajad ja fännid. See on mõnus võistlus, kus lapsed ületavad oma vanemate rekordeid. Näiteks kahes perekonnas on maineka sarja võitnud nii ema kui ka tütar. Virge Viss-Treiel võitis sarjas finaali viis korda ehk 1978 - 1982 ning tema tütar Linda Treiel 2003 ja 2004. Deivi Jäärats-Šadeiko oli sarjas parim 1982. Tema tütred Grit Šadeiko võitis aastatel 2001 ja 2003 finaali ning Grete Šadeiko aastatel 2005 - 2007.

Võistlus pole täiendanud vaid kergejõustiklaste ridu. Olümpismi põhitõdesid järgivast sarjas on leidnud spordivaimustust ka mitmed teiste alade tipud. Nii on laskesuusataja Eveli Saue osalenud sarjas 600 meetri jooksus, nooremate poiste 1000 meetri jooksus on edetabelis teisel kohal jalgpallikoondise liige Teet Allas, murdmaasuusataja Aivar Rehemaa näitas osavust palliviskes, korvpallikoondise eest mänginud Siiri Liivandi võitis 6-võistluse, võrkpallikoondises mänginud Kristjan Sikaste mahtus kaheksa parema hulka 9-võistluses,T Ü/Rocki ridades tänavu kuldmedali teeninud Timo Eifuss sai ühel etapil kettaheites kaheksanda koha jne.

Sarja vanim rekord püsib 1975. aastast NP kõrgushüppes - 1.70 Valter Külveti nimel.

Sarja moto on: tule starti, olümpia ootab!

Eesti Rahvusringhääling
Lisatud 2. novembril 2010

·         Tuusiku hind 1450.- sisadab:
o   majutamist Kloogaranna noortelaagri majutusmajas;
o   toitlustamist 4 korda päevas;
o   Keila Tervisekeskuse külastust;
o   üllatuskülalist;
o   igapäevaseid tegemisi nii õues kui siseruumides;

NB! HIND EI SISALDA TRANSPORTI LAAGRISSE JA TAGASI!

Huvi korral palun ühendust võtta!

Plakat

Mihkel Vaim, Kloogaranna noortelaagri projektijuht
Eesti Noorsootöö Keskus
Uuslinna 10, 11415 Tallinn
TEL: 735 03 54
E-MAIL: mihkel.vaim@entk.ee

Lisatud 2. novembril 2010

Sillamäe linnavolikogu otsustas neljapäeval ühehäälselt, et Sillamäele moodustatakse hoopis munitsipaalgümnaasium, kus õpivad ainult 10.-12. klassid ja mis alustab õppetööd 2012. aasta 1. septembril Sillamäe Astangu koolihoones. Kannuka ja Vanalinna kool jätkavat aga põhikoolidena, kirjutab Põhjarannik.

Linnavolikogu otsuse järgi arvestab puhta gümnaasiumi moodustamine õpilaste arvu vähenemisega, tagab praegustele nõuetele vastava õpikeskkonna ja uue õppekava nõuetele vastava valikuterohkema gümnaasiumihariduse.

Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe ütles Põhjarannikule, et Sillamäel on räägitud vajadusest koolivõrku muuta vähemalt viimased viis aastat. "Kaalusime nii munitsipaal- kui riigigümnaasiumi ja meil olid päris suured kõhklused, aga munitsipaalgümnaasiumi kasuks kallutas meid mitu asja, põhiliselt see, et meie kohustused on gümnaasiumi loomiseks ja haldamiseks mõlemal juhul peaaegu võrdsed," lisas ta.

Kokkuleppe kohaselt valmistab Sillamäe linn ette nüüdisaegsele õpikeskkonnale vastavad kooliruumid ja tagab nende korrashoiu. Sillamäe küsib koolihoone renoveermiskes 6,5 miljonit krooni stardiraha. Riik on lubanud kaasa aidata ka õppevahendite muretsemisel ja kindlustada kooliraamatukogu õppekava täitmiseks vajaliku kirjandusega. Ka osutatakse vajaduse korral abi kaadri komplekteerimisel.

Allikas: BNS Lisatud 2. novembril 2010

Konkursi eesmärk on panna õpilased mõtlema heategudele enda ümber ning anda neile võimalus mõtiskleda selle üle, mida tähendab kellelegi head teha ja millised võimalused on neil endil head korda saata. Parimaid autasustatakse emakeelepäeval, 14. märtsil 2011. Igas vanusegrupis autasustatakse esikolmikut, lisaks on silmapaistvatele töödele välja pandud eriauhinnad.

Tööde laekumise tähtaeg on 1. veebruar 2011 ja töid ootame kas e-postiga aadressile konkurss@hm.ee või paberkandjal aadressile Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märksõna "Konkurss 2011".

Töid hindab asjatundjatest koosnev žürii: haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Toomas Liivamägi, lastekirjanik Mika Keränen, Maalehe ajakirjanik Anneli Aasmäe, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi projektijuht Triin Lääne, Lions Eesti piirkonna kuberner Vello Tamm, toimkonna "Heategu läbi minu silmade" esimees Arne Sõna, LEO toimkonna esimees Hilja Illak, Lions Club Tartu Tamme liige ja ajakirjanik Hannes Tamme ja lastekirjanik Juhani Püttsepp.

Korraldusliku info ja auhindade kohta saab lähemalt lugeda siit: http://www.hm.ee/index.php?0512079

Konkurss kuulub õpilastööde sarja "Vaatan ja imestan, märkan ja õpin!", mida sellel aastal korraldab HTM koostöös Rahvusvahelise Lions Klubide Organisatsiooni Eesti piirkonnaga.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 2. novembril 2010

Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi sõnul oli linnal esialgne plaan rajada tühjaks jäävasse Akadeemia 30 koolimajja ülelinnaline kodutute varjupaik, kuid see oli linnaosale vastuvõetamatu ja üheskoos Mustamäe elanikega õnnestus see ära hoida. "Kui veebruaris varjupaiga mõte välja käidi, andsime ühemõtteliselt teada, et linnaosa selle plaaniga kaasa ei lähe. Pidasime mitu kuud läbirääkimisi haridusametiga ja lõpuks saime linnalt tühjana seisva maja enda käsutusse," ütles Laats.

Praegu kutsub Mustamäe linnaosa valitsus maja ruumide kasutamises huvitatud mittetulundusühinguid avama majas erinevaid huviringe ja sektsioone, varsti aga planeeritakse kompleksist teha suurejooniline vabaaja ja spordikeskus.

"Mis puudutab aga kodutuid, siis asub meie linnaosas aadressil Akadeemia tee 48l 40-kohaline kodutute öömaja, samuti on meil olemas varjupaik Akadeemia tee 34 majas, kus elab praegu veel 40 inimest. Elu hammasrataste vahele jäänud inimestest tuleb hoolitseda ikkagi personaalselt, aidates neil uuesti sotsialiseeruda, mitte neid kõiki ühte hiigelsuurde majja toppida, kus selline isiklik lähenemine pole mõeldav," rõhutas Laats.

Allikas: BNS Lisatud 2. novembril 2010

Delegatsioon eesotsas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppeli, Rektorite Nõukogu juhatuse esimehe, EKA rektor Signe Kivi ning SA Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu juhatuse esimehe Mati Lukasega kohtus Singapuri Haridusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Peter Lami, teadusagentuuri A-Star juhataja Lim Chuan Pohi, Singapuri Avaliku Teenistuse Keskuse juhi Tina Tani, Eesti aukonsuli Sonni Aswani ning kõigi suuremate ülikoolide juhtkondadega.

Kohtumiste käigus uuendati ja sõlmiti Eesti ja Singapuri kõrgharidus- ja teadusasutuste vahelisi kontakte ning keskenduti lahenduste otsimisele, mis oleks kasutatavad ka kiirelt arenevas ja muutuvas Eesti kõrgharidus- ja teadusruumis. Eelkõige pakkus huvi Singapuri keskendumine majandusedu kasvatamisele. Tähelepanu väärib seejuures süstemaatiline tegelemine eri majandussektorite koordineeritud arendamisel, kus väga suuri ressursse kontsentreeritakse ülimalt konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Sealhulgas kaasatakse parima kvaliteedi saavutamiseks kõrgetasemelist rahvusvahelist ekspertiisi ning avatakse uksed spetsialistidele kogu maailmast.

HTM asekantsler Koppeli sõnul on meie kõrgharidus-ja teaduspoliitika põhisuundumustes isegi ootamatult palju sarnasusi (avatus ja mobiilsus, vajadus tihendada tööstuse ja ärimaailma sidusust ülikoolidega, ülikoolide juhtimismehhanismides partnerite osatähtsuse suurendamine, õppetöö korraldusel jäikade piiride kahandamine, infrastruktuuride väljaarendamine). Väga suur vahe on selles, kui kiiresti ja millises ulatuses neid suundumusi ellu rakendatakse. Tänu otsustusmehhanismi kontsentreerumisele ja riigi majanduslikule võimsusele viiakse Singapuris otsused täide kiiresti.

"Ilmselt kõige keerukamaks probleemide kompleksiks, mida Singapuri kogemust arvestades peaksime edaspidi avameelselt arutama, on kõrghariduse ja teaduse kiire rahvusvahelistumisega kaasnevad küsimused, sealhulgas näiteks inglise keele kasutamise ulatus meie kõrgharidussüsteemis. Eesti ei saa minna Singapuri kombel üle ingliskeelsele õppele, aga võõrkeelte mõju kasv on paratamatu," ütles Koppel.

Visiidi korraldas Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur ning seda finantseeriti Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Eesti kõrghariduse kvaliteedi arendamine" vahenditest.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 2. novembril 2010

13.-15. augustil 2010. aastal toimus Järvamaal Türi vallas Kabala Rahvamajas Viies Rahvusvaheline Kartulitrüki Festival. Festivali eesmärgiks on tutvustada ja propageerida kartulitrükki kui üht primitiivseimat ning loodussõbralikumat graafika/trükikunsti tehnikat, ühendada erinevast soost, vanusest, rahvusest ja erineva erialaga inimesi läbi lõõgastava manuaalse tegevuse ja pühitseda kartuli kui eestlaste põhitoiduse tähtsust. Ja nagu viie festivali jooksul on selgunud, pakub kartulitrükk küllalt võimalusi nii algajatele kui ka neile, kes kunstnikutööga leiba teenivad. Kartulitrükifestival ei pürgi eliitseks kunstisündmuseks, vaid ühendab alternatiivset trükikunsti ja lõõgastavat looduses viibimist ning uute tutvuste sõlmimist enne sügis-talvise pingerikka tööperioodi algust.
Iga festival on osalejate nägu ja näitused selle dokumentatsioon. Kuna me ei vali oma osalejaid, ega nõua neilt mingit eelnevat kartulitrüki- või kunstialast kogemust, jõuavad kohale väga erinevate taustadega inimesed, mistõttu on ka tulem alati erinev. Festivalil on peamine rõhk tööprotsessil. Mitme päeva jooksul ühises ruumis töötamine ja elamine tekitab erilise atmosfääri ning paljude osalejate jaoks on juba linnast välja saamine omaette eksootika. Meediakunstnikele ja muudele igapäevaselt arvuti taga istuvatele inimestele on meeldivaks vahelduseks oma rutiinsest töökeskkonnast välja murda ja leida põhjus ning võimalus millegi käsitsi tegemiseks.
Esimene festival toimus Järvamaal, Laupa külas, Kruusaaugu talus, koduses ümbruskonnas improviseeritud vahendite ning peaaegu nullkroonise eelarvega. Huvilisi oli palju ja festivalile saabus kümme end eelnevalt registreerinud trükihuvilist. Töötamiseks viisime lauad õue ja veetsime kaks suurepärast päeva kartuleid lõikudes, uuristades ja paberile vajutades. Pärast festivali toimus valminud töödest näitus Tallinnas alternatiiv-galeriis C.n.O.P.T, et ka laiem publik näeks kartulitrüki võimalusi.
Esimese aasta positiivsed kogemused ning inimeste siiras huvi meie festivali vastu andsid meile jätkamiseks julgust ja jõudu ning järgmistele festivalidele võtsime juba kakskümmend osalejat ning festival on veninud osalejate soovil kolme päeva pikkuseks. Teine ja kolmas festival toimusid Laupa mõisas, esimese aasta festivalipaigast vaid paari sammu kaugusel. Looduskaunis kohas, Pärnu jõe kaldal asuv mõis ning selle park olid värskes õhus töötamiseks ideaalsed.
Laupa mõisa remondi tõttu kolis festival neljandal aastal tagasi Kruusaaugu tallu ja viiendal aastal Kabala Rahvamajja. Viiendast festivalist võttis osa seitseteist eelregistreerunut ja neile lisaks mõned Kabala elanikud lastega. Kuumad festivalipäevad möödusid Kabala Rahvamaja jahedate seinte vahel rõõmsalt ja produktiivselt. Sel aastal jätkasime tekstiilile trükkimist, pestava tulemuse saavutamiseks kasutasime siiditrüki värve ja sojapiima. Reedel toimus looduslike värvide segamise töötuba, kus tutvustasime värvi kui sellise olemust ja valmistasime trükkimiseks looduslikke värve. Laupäeva hommikul rääkis Merle Ambre kartulitärklisest, valmistasime ise kartulitest tärklist ning keetsime sellest kliistrit, millest omakorda segasime trükkimiseks värvi. Õhtul käisime saunas ja vaatasime tähesadu. Pühapäeval pidas Alar Astover Eesti Maaülikooli Mullamuuseumist loengu “Milleks kartulile muld?” ja toimus praktiline mullamääramise töötuba. Festivalide tulemuseks on hulk rõõmsaid ja rahulikke inimesi ning virn kunsti, mille hulgast tehtud valikut näete Kullo Lastegalerii seintel.

Kullo Lastegalerii on avatud T-L 10.00-18.00 Kuninga tn 6, Tallinn Rohkem infot festivalist: www.printpotato.pri.ee

Festivali korraldajad Katri Kuusk ja Marju Kuusk

"Õpilaste suurim ootus on, et hariduspoliitilised otsused tehtaks analüüside põhjal ja erinevate osapoolte - õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate - koostöös," sõnas EÕEL avaliku poliitika juht Toomas Laigu.

Platvormis rõhutatakse, et avatud ühiskonnas elamiseks peab orienteeruma maailma ja Euroopa ajaloos, kultuurides, aktuaalsetes probleemides, tundma ja mõistma inimeste käitumist ja tõekspidamisi.

Eesti ühiskond on teinud viimase 20 aasta jooksul läbi suuri muudatusi. Majandussurutis on esitamas uusi väljakutseid, mille lahendused pole enam lihtsad, vaid eeldavad inimeste hoiakute ja väärtuste muutumist.

"Ajaga kaasaskäimise ja ka initsiaatoriks olemise peamise eeldusena tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata haridusele ja selle mõjule," rõhutas Laigu.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 100 000 õpilase.

Eesti Õpilasesinduste Liit
Lisatud 1. novembril 2010

Oktoobrikuus allkirjastasid TÜ õppeprorektor Birute Klaas ning EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ka heade kavatsuste protokolli, mille kohaselt kaks ülikooli alustavad läbirääkimisi muusikapedagoogika (koolimuusika) ühisõppekava väljaarendamisel.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalaja sõnul on koostöö eesmärk eelkõige mõlema kõrgkooli muusika ja teatri valdkondade kompetentsi ühendamine, et pakkuda tudengitele parimat õpet. "Teine oluline punkt on aga võimalus valdkonna arengut planeerida, et ennetavalt ära hoida erialast dubleerimist," lisas Barkalaja.

Ka EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas usub, et kahel ülikoolil on mitmeid ühishuvisid. "Tihedam koostöö aitab ressursse mõistlikumalt kasutada ning ühtlustada vastuvõtutingimusi ja muid akadeemilisi standardeid, samuti ei saa alahinnata sünergiat, mis tekib kahe ülikooli üliõpilaste tihedamal lävimisel," märkis Pärtlas.

TÜ ja EMTA magistriõppekava "Pärimusmuusika" koordineerijaks jääb Tartu Ülikool ning seda hakkab haldama kahe ülikooli ühine programminõukogu. Ka plaanivad ülikoolid välja töötada muusikapedagoogika (koolimuusika) ühisõppekava vähemalt magistriastmes ning seda hakkab koordineerima EMTA, esindades ühisõppekava pooli muuhulgas ka riikliku koolitustellimuse protsessis.

Samuti on ülikoolidel plaanis moodustada töörühm edasiste koostöövõimaluste leidmiseks teistel muusika- ja etenduskunstide erialadel.

Esimene vastuvõtt "Pärimusmuusika" magistriõppekavale toimub 2011. aastal. Vastuvõtt kavandatavale muusikapedagoogika ühisõppekavale peaks algama 2012/2013. õppeaastast.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. novembril 2010