"Võin kindlalt öelda, et iga-aastane riigipoolne toetus on olnud õigustatud, sest Lasterikaste Perede Liit on rahaeraldist kasutanud vastutustundlikult ja just nendel eesmärkidel, milles leppisin pea üheksa aastat tagasi kokku tollalgi Kalmer Hüti poolt juhitud liiduga," ütles minister Tõnis Lukas.

"Haridus- ja Teadusministeerium jätkab kindlasti lasterikaste perede laste huvialahariduse toetamist, sest Eesti Lasterikaste Perede Liit on olnud hea partner ning riigipoolset toetust on koostöö jooksul hästi kasutatud," lisas Lukas.

Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esimees Kalmer Hütt tunnustas Haridus- ja Teadusministeeriumi jätkuvat valmidust lasterikaste perede laste huvialahariduse toetamisel ja sõnas, et toetus muudab huvialahariduse paljudele lastele kättesaadavaks. Viimastel aastatel on suudetud igal poolaastal hüvitada vähemalt kolme kuu treening- ja õppekulud, kusjuures toetust saavad taotleda kõik paljulapse lised pered, mitte üksnes liidu liikmed. Lisaks tavapärastele ringitasudele on liit riigi toetuse abil rahastanud ka lasterikastest peredest pärit laste võistlusreisidel ning treening- ja õppelaagrites osalemist. Küll teeb aga Lasterikaste Perede Liidule muret, et viimasel ajal on ringide osalustasud mõnedes omavalitsustes muutunud palju kõrgemaks.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Lasterikaste Perede Liit sõlmisid esimest korda lepingu lasterikastest peredest pärit laste huvialahariduse toetamise lepingu 2002. aastal. Käesoleval aastal oli toetuse suuruseks 800 tuhat krooni.
Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 1. novembril 2010

Oht peitub teadmatuses
See on Facebook, kus enamik kasutajaid on konto loonud isiklikest huvidest lähtuvalt ning eesmärgiga suhelda inimestega, mitte institutsioonidega. Kuigi, kuna Facebooki nagu ülejäänud sotsiaalset meediat kasutatakse üha enam ka turunduskanalina, on nüüd juba ilmselt päris palju ka neid, kes loovad konto ainult sooviga mingis kampaanias osaleda.

Facebook on nagu terav nuga. Kui sa oskad seda käsitada, aitab see sind tõhusalt. Samas on näppu lõikamine oi, kui valus.

Miks see siis on nii ohtlik? Oht peitub teadmatuses. Süsteem on nii kavalalt üles ehitatud, et algaja kasutajana ei pruugi märgata ega ka teadvustada, millist infot endast avalikustada ja kellele. On hulk inimesi, kes ei avalda enda kohta mitte midagi ja on teine hulk inimesi, kes avaldavad enda kohta liiga palju. Neid mõlemaid iseloomustab see, et nad ei tea, et on olemas võimalus infot ja selle avalikustamist selekteerida.
Ja kui ka on tegemist täiesti teadliku ja oskusliku sotsiaalmeedia kasutajaga, kas ta ikkagi tajub kõiki, keda ta oma sotsiaalvõrgustikku lubanud on?

Õpetajad võiksid olla teadlikud sotsiaalmeedia kasutajad
Õpetaja, kes tahab Facebookis mingit oma gruppi tekitada või saata sõnumeid laiali oma õpilastele ja nende vanematele, peaks oma suhtluspartnerid enda Facebooki “sõbraks” lisama. Kuid kui õpetaja kasutab oma kontot ka kui sõbranna, kellegi elukaaslane, kellegi ema ja kellegi tütar, siis (põhjalikult läbi mõtlemata) on ta kui avatud raamat lugemiseks kõigile oma võrgustikuliikmetele ja hooletute privaatsusseadete korral ka nende sõpradele ja võib-olla ka nende sõpradele.

Kes peaks õpetajatele pidama loenguid sotsiaalmeedia võimalustest ja selle ohtudest? Paraku kipuvad tarkused ikka tehtud vigade kaudu tulema. Jääb vaid loota, et mitte liiga suurte vigade kaudu.

Õpetajad võiksid olla õpilastest oma elukogemuse võrra ees ja kui mitte teadlikumad internetikasutajad, siis vähemasti paremini mõistma, mida ja kellega jagada. Sama ei saa aga igal juhul eeldada õpilaselt. Pealegi on noore inimese jaoks Facebook nagunii rohkem koht, kus arendada suhteid omaealistega või vähemalt samade huvidega inimestega.
Kui aga õpilane on haaranud õpetaja oma võrgustikku või ei jäta oma avaldusi ainult enda ja oma sõprade teada, võib ka õpetaja saada teada, kes kellega käib, kuidas lapsel kodus suhted on või mis tujus ta parasjagu on. Ka seda, kuidas laps suhtub oma õpetajasse, kooli või haridusesse üldse.

India eliitkoolis eemaldati 16 noort kolmeks kuuks koolitöölt, kuna nad postitasid Facebooki õpetajaid solvavaid kommentaare. Karistada saanud õpilased leidsid, et kooli otsus rikub nende sõnavabadust ja eraelu puutumatust, lapsevanematele tegi aga muret see, et lõpuklassi õpilased pikaks ajaks koolist eemaldatakse.

Facebooki kasutamine ei saa olla kohustuslik
Ja lõpuks on Facebooki kasutamine ju vabatahtlik. Kuigi kasutajaid on palju ja tuleb ühe juurde, ei saa siiski kunagi kõik inimesed selle imelise võrgustiku liikmeteks. Kui aga matemaatikaõpetaja loob oma matemaatikatundidele Facebookis lehekülje, kuhu hakkab postitama mõnikord huvitavat, mõnikord aga suisa hädavajalikku infot, siis mis saab neist, kes võrgustikku ei kuulu? Saab küll soovitada endale konto loomist, kuid kindlasti mitte nõuda. Ja see, kes sellega ei liitu, jääb ju ilma nii huvitavast infost kui ka sellele järgnevast arendavast vestlusest ja kommentaaridest. Õpetajal tuleks aga jälgida, et viimane kui üks õpilane klassis saavutaks maksimaalselt parima tulemuse.

Edukalt sotsiaalmeedia kui vahendi õppetöös rakendamiseks on vaja, et vahendit oskaksid teadlikult kasutada mõlemad pooled – nii õpetajad kui õpilased.

Ma ei arva, et Facebook või ükskõik milline muu sotsiaalse meedia kanal oleks halb või seda ei tohiks kasutada. Aga enne selle populariseerimist ja kas või koolitundi haaramist tasub kindlalt veenduda, et iga õpilane on aru saanud, mida võib endaga kaasa tuua see, kui kasutaja avalikult kontolt on näha, kes on ta sõbrad, milline ta välja näeb ning mis on tema telefoninumber. Nii nagu lapsed ei peaks mängima noaga, oleks kohane kutsuda üles neid ka Facebooki ohtudega tõsisemalt arvestama.

Lapsevanem Kadri
(Anonüümsust paluva autori nimi on toimetusele teada.) 

Loe ka:
- Õpetaja-lapsevanema suhtlus 
- Facebooki kasutamine hariduslikel eesmärkidel muutub globaalseks teemaks
- Sotsiaalne meedia õppetöö rikastajana 

Koolielu
Lisatud 1. novembril 2010

* 2. november – kl 17.30 hingedepäeva palvus Sutlepa kabelis, mille viib läbi õpetaja Toomas Paul. Otseülekannet saab näha Eesti Televisooni esimesest kanalist.

* 7. november – valmistume mardipäevaks. Härjapea talus saab meisterdada mardimaske nii, nagu seda tehti 100 aastat tagasi. Maskide valmistamiseks kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid nagu tohtu, sammalt, oksi jm. Habemed ja juuksed tehti takust. Mardisandid jagasid pererahvale head õnne, kuigi välja nägid nad teinekord üsna jubedad.

* 21. november – kadripäeva ootuses valmistame kadrimaske ja räägime kadripäevaga seotud kommetest. Enamasti oli kadride riietus valget värvi. 20. sajandil ilustati end ka rohkete lintide, lehvide, litrite ja helmestega. Tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Erinevalt mardipäevast oli nüüd peamine enese ilusaks maskeerimine.

* Kadri- ja mardipäeva programme lasteaedadele ja koolidele pakub muuseumi hariduskeskus Kuie kool. Enamat infot saab muuseumi koduleheküljelt ja helistades 654 9126 või saates e-kirja: kuiekool@evm.ee.

* 26. november – teaduspäev. Esinejad ja teemad: Ain Lavi – Eesti ehituskultuuri arengujooni kiviajast rehielamu sünnini; Heiki Pärdi – Mõisnikud Eesti talumaju uuendamas. Palmse näide; Hanno Talving – Eesti vallaametimehed 19. sajandi lõpus – 20. sajandi algul; Rasmus Kask – Andmebaaside loomisest ja rakendustest rehemaja näitel; Kadi Karine – Ta mig till Ormsö: ühe väikesaare arhitektuuri lugu; Anneli Banner – Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis.

* Näitus – Kolu kõrtsi talli all on 21. novembrini avatud Toomas Muru fotonäitus „Jõgeva vanad majad“. Need fotod ei keskendu majadele kui konkreetsetele arhitektuuriobjektidele, vaid pigem detailidele, värvidele ja meeleoludele, kaduviku ilu jäädvustamisele ning filosoofilistele mõtisklustele. Maalilaadse illusiooni loomiseks on pildid trükitud lõuendile.

* 12.-14. novembril saab Härjapea talus näha leivategu. Reede pärastlõunal panevad perenaised käärima juuretise ja seavad taigna eelkergituseks valmis. Laupäeva hommikul sõtkutakse tainast – see on vaeva ja aega nõudev töö. Siis peab tainas leivaastjas veel veidi kerkima ning alles seejärel pannakse leivad ahju küpsema. Et leib maitsev saaks, tuleb seda kasuka all pehmendada. Pühapäeval saab maitsta hääd rukkileiba! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Tule laulma! Vabaõhumuuseumi laulukooli on oodatud igas vanuses lauluhuvilised, kes soovivad arendada oma vokaalseid oskusi. Individuaal- ja rühmatunnid toimuvad esmaspäeviti ja/või neljapäeviti muuseumi Kuie koolis, õhtustel aegadel. Enama info saamiseks ja osalemiseks palume võtta ühendust juhendaja Taisi Pettaiga: tel 557 6387, e-post taisip80@gmail.com.

* Hobusõit iga päev kl 10–16. Kohata võib ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaasukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.

* Kolu kõrtsi äripäeva pakkumised. Muuseumi Kolu kõrtsis saab maitsvaid roogasid nautida igapäevaselt kl 10–17. Eripakkumine on aga esmaspäevast reedeni kl 12–16. Ostes muuseumi kassast Kolu kõrtsi 60 kroonise pileti, saab kõrtsis selle eest omal vabal valikul süüa ja juua (v.a alkohol). Muuseumipiletit juurde ostma ei pea! Head traditsioonilised eesti toidud, eriline ja loov õhustik, tasuta parkimine ja wifi vaid 15min autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast! Jõuluürituste tellimiseks palume ühendust võtta Kolu kõrtsi perenaise Marika Tõrvaga: marika@evm.ee; 654 9119.

* Muuseumi käsitööpoest saab novembris osta käsitöömeister Liia Kristianseni mardi- ja kadrimaske ning santimiskotte! Mõistagi pakume juurde ka kotitäidet – ökokomme, mett, shokolaadi. Müügile on jõudnud kirjastus Grenaderi poolt välja antud Eestimaa köögikalender 2011 – fotograaf Toomas Tuule ja muuseumi Härjapea talu perenaiste ühislooming! Soovitame!

Talvehooajal ootame külastajaid iga päev kl 10–17. Avatud on muuseumi park, käsitööpood, Kolu kõrts, Kuie kool, Härjapea talu, kolmapäeviti ning nädalavahetustel Sepa talu.

Hea ülevaate muuseumist ja pakutavatest võimalustest saab vaadates virtuaaltuuri muuseumi koduleheküljel www.evm.ee (nii eesti kui ka inglise keeles).

Piret Järvan, Eesti Vabaõhumuuseum
Lisatud 1. novembril 2010

Lisaks hulgale talutöödele mahtus nelja nädala sisse kohalike turismioludega tutvumine ja turismikoolide külastamine.

Eelmisel aastal käisid Sloveenias praktiseerimas kaks Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusturismi korralduse eriala õpilast – Annika Pertman ja Krista Kutsar. Sel aastal sõitis Sloveeniasse samuti kaks tulevast loodusturismi korraldajat. 12.septembrist 9. oktoobrini täiendasid oma oskusi ja teadmisi, kuidas turismitalu majandada Kristi Roots ja Jaaneka Poks.

Šterni talu, kus õpilased olid, tegeles loomapidamise, majutuse ja toitlustusega. Kõik, mida talus kasutati, kohapeal ka kasvatati - alates puuviljadest, maitsetaimedest, köögiviljadest.  Peeti sigu, lehmi, lambaid ning küülikuid. Loodusturismi õppurid tegid koos pererahvaga läbi peaaegu kõik talutööd, mis vajalikud klientide heaks teenindamiseks – kui turismitalu oli külalisi täis, aitasid nad pererahval nõusid pesta, palju oli triikimistööd ning tubade ettevalmistamist külastajate tulekuks. Koos pererahvaga käisid õpilased kartuleid võtmas, korjati porgandit, punast peeti ning kõrvitsaid, mida seal palju kasvatatakse ning millest kohalikud õli valmistavad.

Õpilased said lisaks ülevaate ka kohalikust turismitööstusest ning piirkonna matkaradadest. Nad külastasid Maribori turismikoole, et näha, kuidas seal turismindust õpetatakse. Meie õpilased tutvustasid kohalikele Eestit ning sealsed õpilased korraldasid Jaanekale ja Kristile ekrskursiooni Mariboris.

“Olen saadud kogemustega väga rahul,” ütles Kristi oma kokkuvõttes. “Õppisin töötama turismitalus, kus elavad ja töötavad koos mitu põlvkonda, õppisin valmistama Sloveenia toitu ja tegema koostööd teiste pereliikmetega.”

Kui välja tuua, mida tüdrukud sealsest turismitalupidamisest siia üle tahaksid võtta, siis on see just kohalik soojus, vaba ja harmooniline suhtlemisviis ning põlvkondadevahelised head suhted.

Kui õpilased Šterni talust lahkuma hakkasid, kinkis pererahvas Eesti külalistele väikese, omapärases käsitöötehnikas lillemustri, mida võib kinnitada alusele ja raamida ning purgitäie searasvamääret, mida Šternis leivale määritakse. Pererahvas laulis kahekeelselt hümni, mis olevat just selle küla hümn.

Rahaliselt toetas seda praktikat Leonardo Da Vinci õpirände projekt.

Tiina Salumäe, Haapsalu Kutsehariduskeskuse infojuht
Lisatud 1. novembril 2010

Academica XIV ühe korraldaja, TÜ välissuhete osakonna peaspetsialisti Lea Kivi sõnul on seekordse ürituse peakülaline TÜ partnerülikoolide hulka kuuluv Münsteri ülikool, kust saabub Tartusse kõrgetasemeline delegatsioon eesotsas rektor professor Ursula Nellesega. „Varasematel aastatel traditsiooniks saanud aulaürituse asemel toimub seekord kahe ülikooli juhtkondade kohtumine, millele järgneb ümarlauadiskussioon, mille peateema on nii Eestis kui Saksamaal kirgi kütvad kõrghariduse finantseerimise küsimused,“ lisas Kivi.

Kolmapäeval, 3. novembril jätkub programm kogu ülikoolile suunatud üritustega. Päeva jooksul peavad TÜ teaduskondades erialase loengu delegatsiooni koosseisus Tartusse saabuvad 11 Münsteri ülikooli professorit. Sama päeva õhtul on kavas Saksa-Eesti üliõpilaste kohtumisõhtu, kuhu on oodatud kõik eesti üliõpilased, kes on hiljuti Saksamaal õppinud ning saksa üliõpilased, kes õpivad praegu Eestis. Sihtasutuse Domus Dorpatensis ruumides toimuv vestlusring keskendub välismaal saadud õppimis- ja õpetamiskogemusele.

Kõik huvilised on oodatud nii 3. novembril toimuvatele loengutele teaduskondades kui ka samal õhtul toimuvale tudengite kohtumisõhtule (vaata lähemalt http://www.dorpatensis.ee/uritused/tulevased-uritused/saksa-eesti-tudengite-kohtumisohtu).

Academica XIV programmi ja loengute kava saab näha veebiaadressil: www.academica.ut.ee

Teadusnädalate toimumist toetavad Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit ja Saksamaa suursaatkond Tallinnas. Academica XIV kestab 1.–5. novembrini.

Tartu Ülikool
Lisatud 1. novembril 2010

Kullo direktori Raul Tomberg sõnul olid eelmisel aastal autoringi kasutuses sõiduautod Dacia, kuid nende kasutusrent lõppes ning järgnevad kolm aastat õpitakse sõitma Škoda Roomstereil. „Lastele need väga meeldivad – igati hea auto,“ ütles Tomberg.

Kullo autoringi eesmärk on anda noortele võimalus õppida juhtima sõiduautot ning tutvuda liikluseeskirja ja liiklusohutusega. Huviringis tehakse treeningsõite õppeplatsil, vigursõitu ja sõitu libedal teel. Vigursõidutreeningutes saavutatakse auto valitsemisoskus ja gabariitide tunnetamine nii edaspidi kui ka tagurpidi liikumisel, õpitakse valitsema autot libedal teel.

Samuti tehakse tutvust autospordiga ja külastatakse autospordivõistlusi. Lisaks praktilistele sõidutundidele toimub kord nädalas liiklustund, kus õpitakse liikluseeskirju, liiklusohutuse põhimõtteid ja ka autoehitust.

Kullo autoringiga saavad kuni 1. novembrini liituda kõik huvilised – nii poisid kui ka tüdrukud –, kellel eluaastaid 10–18 ( võivad ka nooremad kui jalad ulatuvad pedaalideni).

Kairi Kaugema, THK Kullo
Lisatud 1. novembril 2010

Teachtoday portaal on kuulutanud välja konkursi tiitlile „Kuu parim õpetaja“, millest võivad osa võtta kõik õpetajad, kes jagavad või kirjeldavad selleks loodud blogis oma kogemusi internetiturvalisuse teema käsitlemisest õppetöös. Võistlus kestab jaanuarini 2011 ja iga kuu parima idee esitaja võidab 400 eurot.  

Vaata lähemalt: http://eskills.eun.org/web/teachtoday/home

"Fotolabor töötab reaalajas". Antud lavastus sobib toredasti kooligruppidele, sest ühe õhtu jooksul saadakse 2 1-s ehk näituse+etendus.

Dokumendifoto alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada. Isik peab olema fotol otsevaates, naturaalsel ilmel ja suletud suuga, peakatteta, avatud silmadega ning vaade peab olema suunatud objektiivi. Foto taust peab olema tasapinnaline, ühetooniline ning heleda värvusega.
Mis on dokumendifoto eripära? Me kõik süüdistame fotograafe, fototehnikat, ilma, mis ajas sassi me juuksed enne fotolaborisse sattumist ning ei taha leppida, et nägu, mis meile dokumendifotolt vastu vaatab, olemegi meie ise, ilustamata ja siiras.

Lavastaja-koreograaf-kunstnik: DMITRI HARCHENKO, valgus: TRIIN HOOK, video: EINAR LINTS, tantsijad: ENDRO ROOSIMÄE, EINAR LINTS, STASSI ŠOIS, HEILI LINDEPUU.
Kestus: umbes 60`

Esietendus: 11. detsember 2010 Tallinna Kunstihoones (Vabaduse väljak 8)

Järgmised etendused: 15., 18. detsember 2010 ja 20.,21. jaanuar 2011Tallinna Kunstihoones

NB! Pileti hinna sees on ka näituse külastus. Uksed avatakse 18:30, etenduse algus 19:00

Üksikpiletid 120/150, kohapeal 150. Grupipiletid 100 krooni (6,39 eurot)

info: heili/at/tantsuteater.ee, tantsuteater.blogspot.com

Õpetajad kogu maailmas on järjest enam avastamas sotsiaalse meedia kasutusvõimalusi õppetöös. Kindlasti on aga ka neid, kellel tekib küsimusi ühe või teise vahendi kasutusvõimaluste kohta, kuidas õpetaja läbi selle õpilaseni võiks jõuda. Just sel eesmärgil on Michael Zimmer (tehnoloogia integratsiooni spetsialist) kokku pandud väikese teejuhi „Vahendid 21. sajandi õpetajale“

Teejuht on lihtsalt üles ehitatud ja kirjeldab parimaid tänapäeva sotsiaalse meedia vahendeid alates wikidest Skype'ini, iga vahendi juures on üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas õpetajal on võimalik seda õppetöös rakendada.  

Refereeritud: http://edudemic.com/2010/06/the-ultimate-teachers-guide-to-social-media/

Refereeritavas artiklis on üks õpetaja kirjeldanud oma vaadet 21. saj õpetajale: 

1. Sa nõuad õpilastelt tööde koostamisel mitmekülgsete allikate kasutamist ...nad tsiteerivad blogisid, podcastet ja Skype'i teel läbi viidud intervjuusid.

2. Õpilased teevad koostööd erinevates projektides ... õpilastega Austraaliast

3. Sa annad lastevanematele õpilaste arengust iganädalast tagasisidet .... läbi klassi blogi

4. Sinu õpilased osalevad klassi arutelus .... küsides ja kommenteerides läbi Twitteri

5. Sa palud õpilastel uurida ja luua oma seisukoht vastuolulisel teemal ... ja sa hindad nende vidoearvamust

6. Sa valmistad asendustunnid ette väga detailselt .... Podcasti abil

7. Sa palud õpilastel kirjeldada ajaloolisi karaktereid .... läbi sotsiaalsesse meediasse loodavad profiili

8. Sinu õpilased loovad õppejuhendeid .... tehes koostööd wikis

9. Sa jagad oma tunni õppeplaane kolleegidega .... üle kogu maailma

10. Kooli eelarve on napp .... aga sel pole tähtust, sest veeb on täis tasuta vahendeid

11. Sinu jaoks on tähtis ametialane areng .... ja sa loed enda täiendamiseks blogisid, suhtled on-line keskkondades ja kasutad enesearenguks Twitterit

12. Sa viid oma õpilased reisile Suure Hiina müüri äärde ... klassiruumist lahkumata

13. Sinu õpilased jagavad suvevaheaja muljeid ... läbi interneti fotoalbumite

14. Sa külastad oma õpilastega Louvre'i .... ja ei kuluta selleks sentigi

15. Sa toetad õpilaste toimetulekut .... ka küberruumis

16. Sa korjad tunni algul õpilaste mobiiltelefonid kokku ... sest sul on plaan neid tunnis kasutada

17. Sa lased õpilastel võtta kokku peatüki sisu ... ja saata see endale tekstisõnumina

18. Sa tood oma õpilaste töid eeskujuks ... tervele maailmale

19. Sa jood oma hommikukohvi .... uudistevoogu jälgides

20. Sa loed seda artiklit 

21. Sa jagad seda artiklit läbi Twitteri või viitad sellele oma blogis või saadad selle huvilistele edasi e-kirjana ....

Kas oskad siia midagi lisada?

Joonise allikas: http://pwoessner.com/2008/12/15/21st-century-literacy-network-literacy/

Refereeritud http://www.technologybitsbytesnibbles.info/archives/2126